Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomanikuna KÜ liige. KÜ ostab kolmandatest isikutest teenusepakkujatelt elutähtsaid kommunaalteenuseid: vesi, elekter, küte jne ja esitab nende eest arved korteriomanikele. KÜ põhikirja p 3.2.6 sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihotstarbeliste maskete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. KÜ põhikirja p 3.2.7 sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühistu kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte-ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsiooni) eest makseid juhatuse poolt määratud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse a) sooja vee valmistamseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi b) kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Kostja ei ole oma korteriühistu liikme kohustusi täitnud ning hagiavalduse esitamise hetkeks on kostjal temale osutatud teenuste eest tasumata arveid summas 880,92 eurot. Hageja palub välja mõista V. T.ilt Tallinn, Vaablase tn 1 korteriühistu kasuks välja 880,92 eurot. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Kostjal pole hageja ees ühtegi maksmata arvet ega otsest võlga. Hageja nõue kujutab endast aastatel 2012 ja 2013 määratud viivist, mille kostja on vaidlustanud. See viivis on läbi raamatupidamusliku arvestuse transformeerunud võlaks ja viiviseks. Kostjal oli raskusi arvete tasumisega, millest ta teavitas ka korteriühistu juhatust. Kostja eeldas, et korteriühistu juhatus ei asu viivist arvestama ning valis võlgnevuse tasumiseks meetodi, et tasub jooksva kuu arve, kui ka järk-järgult vanima võlgnevuse. Korteriühistu põhikiri annab võimaluse viivist mitte arvestada, kui maksete viivitamiseks on olulised põhjused. Kostja leiab, et korteriühistu juhatus aktsepteeris kostja põhjendusi maksete viivitamiseks ning nõustus mitte viivist arvestama. Kostja ei saanud mingit vastust ja hakati ka viivist arvestama, kuid kostja eeldas, et on vaid kommunikatsiooniprobleemid juhatuse ja raamatupidamise vahel ja kõik laheneb. Kostja tasus kuumakse ja jättis viivise ning sellest tekitatud võla maksmata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtade ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle, et kostjale kuulub xxx korteriomand ja kostja on Tallinn, Vaablase tn 1 korteriühistu liige. Pooled ei vaidle, et kostja on kohustatud tasuma Tallinn, Vaablase 1 majandamise kulutuste eest ja ühistu kommunikatsioonide kaudu kasutatud kommunaalteenuste eest. Kuna hageja nõuab kostjalt osaliselt ka võlgnevuse tasumist, mis on tekkinud enne 2018 algust, siis tuleb korteriomanikul majandamiskulud tasuda vastavalt sel hetkel kehtinud seaduse alusel.

Kuni 2017. a lõpuni kehtinud korteriomandi seaduse § 13 lg 1 sätestas, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistuseaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Alates 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. KrTS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 täpsustab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. See tähendab, et põhikirjas sätestatud kohustused majandamiskulude kandmisel on KÜ liikmetele kohustuslikud. Tuvastatud on, et kehtiva Tallinn, Vaablase tn 1 korteriühistu põhikirja p 3.2.6 (vastu võetud 08.05.1999) kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee, kanalisatsiooni-ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maskete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja p 3.2.7 sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühistu kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsiooni) eest makseid juhatuse poolt määratud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse a) sooja vee valmistamseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi; b) kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Pooled ei vaidle, et hageja on kostjale majandamiskulude tasumiseks esitanud arved ning kostja on majandamiskulude tasumisega olnud viivituses alates 31.10.2011, kui kostja jättis tasumata arve 1110-0105183 tähtajaks 31.10.2011 (dt.l. 201). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja jättis korteriühistu

majandamiskulude tasumise kohustuse osaliselt täitmata, siis on tegemist kohustuse rikkumisega. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidlust ei ole, et kostja on ka järgnevate arvete tasumisega olnud viivituses ning kui kostja on tasunud varaseima võlgnevuses oleva majandamiskulude arve, siis ei ole kostja tasunud sama arve tasumisega viivitamise eest viiviseid, millised on olnud hageja poolt tasumisele kuuluvatel arvetel märgitud (dtl 201-214, 222-229). Pooled vaidlevad selle üle, kas pooltel on olnud kokkulepe, et hageja ei nõua kostjalt arvete tasumisega viivitamise korral viivist. Vastupidiselt, kostja arvamusele, on kohtu arvates kostjale esitatud arvetega, kus arvetel on kostjale märgitud ka tasumisele kuuluv viivis iga eelmise arvega viivitamise eest, et hageja ei ole soovinud kostjaga sellist kokkulepet sõlmida (dtl 230-236). Poolte kokkulepetest, mis käsitlevad konkreetseid viivisetasusid ei saa kuidagi iseenesest järeldada poolte tahet kokku leppida kõigi viiviste kustutamises (dtl 237-238). Kostja oma väiteid nagu tal oleks olnud hagejaga kokkulepe, et hageja ei nõua temalt arvete tasumisega viivitamise eest viiviseid, milliste osas on hageja viiviseid maha arvestanud, ei ole tõendatud (dtl 226-227, 239-240). VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kuluste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Kuna kostja ei ole tõendanud, et võlausaldaja oleks andnud talle nõusoleku tasuda kõigepealt põhikohustus ja siis alles viivised, siis ei ole kostjal olnud õigust määrata, et tema poolt tasumisele kuuluvad summad tuleb arvestada vaid majandamiskulude katteks. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud ka kostja väide nagu hageja oleks arvestanud viivist viiviselt. Seega on hagejal on olnud õigus määrata kostja poolt tasutud summadest täitmine esmalt sissenõutavaks muutunud viiviseintresside katteks ja peale seda saaks nendest summades lugeda täidetuks põhikohustus. Vaidlust ei ole, et kuni 2017 lõpuni on hageja kostjale tasumisele kuuluvaid viiviseid arvestanud korteriühistuseaduse § 7 lg 4 alusel, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on põhistanud, et tabel I ridadel 1,3,5,7,9 märgitud arveid võlgnik ei tasunud üldse ning reast 11 on näha, et kui kostja tasuski 05.06.2012 kostja sõnul põhivõla 971,85 eurot ja kui arvestati viivist (tabel II rida 8 võlg 31.05.2012. a seisuga) 5 päeva = 971,85 x 0,07% x 5 päeva = 3,40, siis kostja laekumisest läksid maha kõigepealt viivised (tabel II rida 9 seisuga 31.05.2012. a 52,50 eurot (tabel II rida 8) + tasumise kuupäevani arvestatud viivis 3,40 eurot (tabel I rida 11) = 55,90) = 423,41 – viivised 55,90 = 367,51 eurot (laekumine põhivõla katteks). 971,85 – 367,51 = 604,34 x 0,07% x 25 päeva = 10,57 eurot (dtl 201-204). Arvestatud viivised juunis 2012 kokku 13,97 (3,40 + 10,57) eurot. Vaidlust ei ole, et samast loogikast lähtub kogu hageja viivisearvestus kuni 2017. a lõpuni st hetkeni, mil kaotas kehtivuse KÜS § 7 lg 4. Seega on põhistatud hageja väide, et kui võlgnik teatud kuudel ei tasunud majandamiskulusid temale esitatud arvete alusel, siis arve tasumisel hiljem arvestati tasumisele kuuluvast summast maha viivis ja ülejäänud summa loeti põhivõlgnevuse katteks. Vaidlust ei ole, et alates 2018. a algusest lähtub viivisearvestus VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on põhistanud, et kuna KÜ raamatupidaja kasutab viiviste arvestamiseks raamatupidamisprogrammi ning programmi seadistustes oli viiviseprotsent võimalik seadistada vaid täpsusega kaks kohta peale koma, siis jaanuarist märtsini 2018. a lähtub arvestus viivisemäärast 0,02% päevas (mis on kostja jaoks soodsam) ning alates aprillist, mil programm täiendati, arvestatakse viivist 0,022% päevas. Hageja on põhistanud viivisearvestust tabelites, et kui tabelist I rida 25 on näha, et võlgnik tasus 29.03.2018. a tema sõnul põhivõla, millest tasumisele kuuluvast summast 334,69 eurot arvestati viivist (tabel II rida 77 võlg 28.02.2018. a seisuga) 29 päeva = 334,69 x 0,02% x 29 päeva = 1,94 eurot, siis laekumisel läksid maha kõigepealt viivised 1,94 eurot (eelmisest kuust viiviseid ei olnud, sest kostja tasus täpselt 28.02.2018. a ning viivised läksid nulli) = 153,91 – viivised 1,94 = 151,97 eurot (laekumine põhivõla katteks). 334,69 – 151,97 = 182,72 x 0,02% x 2 päeva = 0,07 eurot (dtl 201-204). Arvestatud viivised juunis kokku 2,01 (1,94 + 0,07) eurot. Tabel I rida 29 on näha, et kostja tasus 30.04.2018. a, s.t. põhivõlg, millest arvestati viivist oli 336,63 eurot (tabel II rida 78 võlg 31.03.2018 seisuga). 30 päeva = 336,63 x 0,022% x 30 päeva = 2,22 eurot. Laekumisel läksid maha kõigepealt viivised 2,29 eurot (arvestatud viivised 0,07 seisuga 31.03.2018, a (tabel II rida 78) + 2,22) = 121,69 – viivised 2,29 = 119,40 eurot (laekumine põhivõla katteks). Tuvastatud on, et maksekäsu kiirmenetluses esitati 17.07.2018 kostja vastu nõue eelnevate kuude majanduskulude eest, s.o. põhivõlgnevuse 483,68 euro väljamõistmiseks (dtl 174). Kohtule esitatud hagiavalduses on hageja suurendanud nõuet ja palub kostjalt välja mõista 880,92 eurot. Pooled ei vaidle, et ka alates 17.07.2018 ei ole kostja temale kõiki esitatud arveid nõuetekohaselt tasunud. Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et hagejal on õigus kostja poolt tasutud summadest arvestada maha kõigepealt viiviste katteks küsitud summad ja seejärel võlgnevus, siis on põhistatud hageja väide, et kostja on jätnud arvete alusel hagejale tasumata 880,92 eurot (dtl 130150, 154, 162, 164, 201-204). Vaidlust ei ole, et käesolevas hagis ei ole hageja alates 17.07.2018 nõudnud kostjalt viiviste tasumist ega arvestanud kostja tasutud summasid viiviste katteks. Kostja on esitanud hagile aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kuna hageja on esitanud nõuded kostja vastu alates 2018.a. arvetest tulenevalt, missugused nõuded muutuvad sissenõutavaks 2018.a. lõppemisest, siis ei ole põhistatud kostja väide nagu oleks möödunud kolm aastat hageja nõuete sissenõutavaks muutumisest. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Hageja leiab, et võlgnevuse sissenõudekulude maksmise kohustus tuleneb KÜ üldkoosoleku 25. veebruari 2014. a otsuse punktist 4, mille kohaselt kõik võlgade sissenõudmisega seotud kulud tasub võlgnik (dtl 205-212). Kohus ei nõustu hagejaga, et kulud, mis pole seotud majandamiskuludega peab kostja automaatselt tasuma temale esitatud arvete alusel. Selline otsus ei tulene ka KÜ üldkoosoleku 25. veebruari 2014 otsuse punktist 4. Nii korteriühistu otsuse vastuvõtmisel, kui praegu kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse TsÜS § 32 järgi peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtete ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Asjaolu, et hageja sooviks oleks, et kostja tasuks kõikvõimalikud võlgnevusega seotud kulud, ei luba iseenesest järeldada, et sellest soovist tuleks kostjale kohustus tasuda kõikvõimalikud kulud, mida hageja peab kostjalt võlgade sissenõudmiseks vajalikuks kulutada. Kohtu arvates ei oleks ka põhjendatud võlgnevuse

sissenõudmiseks kohtuväliselt kulutada raha, kui see ei anna tulemusi. Kohtuväliselt võlgnevuse sissenõudmine ei peaks olema seotud täiendavate kulutustega. See ei ole mõistlik. Kostja leiab, et juuli 2018 arvel 1807-0105183 märgitud summad hoiatusmenetlus 22.08.17 26 eurot (dtl 132), kirjavahetus 17.04.2018 26 eurot ja nõudekiri 04.08.2017 61 ei ole kulud, mida kostja peab tasuma (dtl 132, 302). Vaidlust ei ole, et 04.08.2017 nõudekiri 61 eurot kutsub kostjat renoveerimisel osalema (dtl 311-312), mistõttu on veenev, et sellise kirja saatmise kulu ei pea kostja tasuma. Hageja ei ole tõendanud, et oleks 22.08.2017 saatnud kostjale kirja hoiatusmenetlusega, mistõttu pole tõendatud, et kostja peaks selle eest tasuma, kuid kostja ei ole ka tõendanud, et arvel 18070105183 hageja nõuaks kostjalt sellise kulu tasumist. Samuti ei ole tõendatud kostja väide, et eeltoodud arvel nõuaks hageja kostjalt hoiatusmenetluse 22.08.2017 ja kirjavahetuse 17.04.2018 kulusid, küll nähtub aga arvest, et arve kohaselt peaks kostja tasuma täitemenetlusega seotud kulusid 26 eurot, missugused kulud ei ole kohtu arvates põhjendatud kulud, mida hagejal oleks õigus nõuda kostjalt koos majandamiskuludega esitatud arve alusel. Eeltoodule tuginedes ei ole põhjendatud ka 2018.a detsembri arvele nr 1812-0105183 (dtl 144) lisatud dokumentide edastamine täiturile 64 eurot ja maksekäsu toimingute kulu summas 107 eurot ehk kokku 171 eurot. 2019. a jaanuari arvele nr 1901-0105183 oli lisatud täitemenetluse algatamise kulu 64 eurot, millised summad on kostja jätnud tasumata, sest tegemist ei ole ei kaasomandi majandamise ega kostja poolt tarbitud teenuste osutamise eest tasumata jätmisega. Lähtudes eelT. tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 683,92 (880,92-26-171) eurot. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (dtl 243-289, 298-304, 306-309, 317319), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus 78 % ulatuses hageja kanda ja 22 % ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 08.01.2020, kus on märkinud, et hagejal on tekkinud menetluskulu kokku 1 738 eurot, mis koosneb kulust riigilõivule, õigusabile ja kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise kuludest. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind hagiavalduse esitamise ajal oli 880,92 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 175 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevast maksekorraldustest on hagi esitamiselt õigesti tasutud 175 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud kulu kuni hagiavalduse esitamiseni seoses hageja menetluskuludega maksekäsu kiirmenetluses summaliselt 485 eurot (dtl 326-329). TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulud katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Lähtudes eeltoodust on hagejal põhjendatud kulu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude eest. Kohtu arvates ei ole hageja muud õigusabikulud seoses maksekäsu menetluse haldamisega kuni vajaduse selgitamiseni hagimenetlusse andmiseni ning kohtutäituri vahendusel maksekäsu kiirmenetluses dokumentide kättetoimetamine põhjendatud ja vajalikud (dtl 326-329) sest maksekäsu kiirmenetluses ja selle menetluse ajal vaidluse väidetaval haldamisel ei ole

põhjendatud kasutada tasulist õigusabi ja teha muid kulutusi, sest seaduse alusel ei ole põhjendatud kulud rohkem kui 20 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt järgmine: 30 minutit materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni analüüs, telefonikõned kliendiga; 5 tund selgitavate tabelite koostamine; 1 tund 30 minutit hagiavalduse koostamine; 1 tund 40 hagiavalduses puuduste kõrvaldamine; 1 tund 05 minutit vastuse koostamine kostja 19.06.2019 vastusele; 1 tund kohtuvaidluse teeside koostamine. Kohtu hinnangul on ei ole põhjendatud ja mõistlik hageja poolt väljatoodud toimingutele arvestades ka hagihinda, mahukust ja keerukust kulutada rohkem aega kokku kui 4 tundi. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust kokkuleppeliselt ja tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenuse osutamine tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 4 tundi ning lähtudes tunnihinnast 120 eurot, siis kujuneb hageja põhjendatud õigusabikuluks 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud koos käibemaksuga. Vastavalt TsMS § 174 lgle 10 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Lähtudes eeltoodust on hageja põhjendatud menetluskulu 771 eurot (175+20+480+96). Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ja ka kohtutoimikust ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud menetluskulu. Seega on kostja menetluskuludeks 0 eurot. Võttes arvesse kulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 601,40 eurot ((771) x 78%) TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.