XX hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. veebruari 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna Kostja Eesti Rahvusringhääling (registrikood 74002322), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaadi abi Merlin Liis
Menetluse liik
13. jaanuar 2020, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 26.02.2019 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.XX (hageja) esitas Harju Maakohtule 03.11.2016 hagi Eesti Rahvusringhäälingu (ERR, kostja) vastu rahalises nõudes. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt avaldas kostja 09.10.2013 saates „Pealtnägija“ hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.
2.Kostja on avaldanud hageja ja saates kajastatud isikute seisukohti vaid osaliselt ning tekitanud sellega asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Kostja esitas hageja kohta järgmised ebaõigeid faktiväited: hageja kasseerib suuri summasid suurt midagi tootmata; hageja on tugitoolipõllumees; hageja küsib PRIA-lt suuri toetusi sisuliselt umbrohu kasvatamise eest; 2004. aastal läks lahti vilgas deklareerimine toetuste saamiseks; hageja on riskide hajutamiseks ja toetuste suurendamiseks vormistanud mahepõlduriteks oma naise ja poja; maaelu arengukavaga seoses tahetakse järgnevate aastate jooksul mahetoetusi veel 30 miljoni euro võrra tõsta. Kostja on eksitavalt monteerinud kokku SS, YY ja UU väited, ning tekitanud sellega ebaõige ettekujutuse, et hageja on kasutanud teiste isikute maid ilma kokkuleppeta ja pannud sellega toime karistusseadustikus sätestatud süüteo. Samuti on saate illustreerimiseks näidatud kaadris (saate minutil 20:02) hageja mahekohustusega mitteseotud kõlvikut.
3.Kostja on avaldanud hageja kohta järgnevad ebakohased väärtushinnangud: hageja kaevas teistele auku, aga kukkus sinna ise sisse; hageja tegevus on kas pettus või mahetoetuste mõtte kuritarvitamine; hageja teeb nii palju, kui palju on vaja toetuse saamiseks, aga ta ei tee rohkem, kui see hakkaks teda kurnama; sarnane põllumajandustoetustega slikerdamine või siis „vakerdamine“ nagu seda härra X järgi nüüd Nissi vallas tuntakse, on üleriigiline probleem.
4.Ebaõigeid, mittetäielikke faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava saate avaldamisega teenis kostja tulu, mille väljaandmist hageja nõuab TsÜS § 150 lg 2 alusel. Kuna tulu suuruse täpne väljaselgitamine on keeruline, siis palus hageja hüvitise suuruse kohtul määrata siseveendumuse kohaselt. Hageja arvates on mõistlik hüvitis hinnanguliselt 3500 eurot. Kui kohus peaks leidma, et nõude esitamine TsÜS § 150 lg 2 alusel ei ole võimalik, nõuab hageja raha väljamõistmist kahju hüvitamise normide alusel. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada, kuna hageja nõue on juba tsiviilasjas nr 2-15-19648 lahendatud.
6.Hageja sai väidetavast kahjust ja kahju tekitanud isikust teada samaaegselt saate eetris olemise ajal ehk 09.10.2013. Seega oli viimane päev hagi esitamiseks 10.10.2016 ning kahju hüvitamise nõue on aegunud.
7.Kostja ei ole hageja vastulause osalise kärpimisega rikkunud hageja õigusi. Väited, mille järgi hageja kasseeris suuri summasid suurt midagi tootmata ning küsis PRIA-lt suuri toetusi sisuliselt umbrohu kasvatamise eest, ei olnud ebaõiged väited. Väide, mille järgi nimetati hagejat tugitoolipõllumeheks, ei rikkunud hageja õigusi, tegemist oli väärtushinnanguga, mitte faktiväitega. Väide, mille järgi läks 2004. aastal lahti vilgas deklareerimine toetuste saamiseks, on õige faktiväide, mis ei riku hageja subjektiivseid õiguseid, kuna pole avaldatud hageja kohta. Väide, mille järgi on hageja vormistanud mahepõlduriteks oma naise ja poja, ei ole esitatud eksitavalt. Samuti ei ole esitatud eksitavalt saates toimunud intervjuud SS-ga, YY-ga ning UU-ga. Hageja poolt viidatud ebakohased väärtushinnangud ei olnud ebakohased. Samuti ei ole kostja hageja arvel rikastunud. Edasine menetluse käik
8.28.03.2017 määrusega jättis kohus rahuldamata kostja 09.12.2016 ja 27.01.2017 taotlused jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel. Maakohus leidis, et tsiviilasi nr 2-1519648 ja käesolev asi ei ole sama tsiviilasi. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 26.02.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast otsuse jõustumist.
10.Maakohus tuvastas, et vaidlus puudub järgmistes asjaoludes: 09.10.2013 ETV eetris olnud saade oli jätkusaade ETV eetris 25.09.2013 olnud saatele „Pealtnägija“ ning hageja väitis, et 25.09.2013 eetris olnud saates avaldati tema kohta ebaõigeid ja au teotavaid väiteid, mistõttu uuriti 09.10.2013 saates hagejaga seotud sündmuseid täiendavalt. Seetõttu tehti saate jaoks hagejaga uus intervjuu ja avaldati hageja esitatud vastuväited 25.09.2013 saatele. Maakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt pidi hagejale olema teada, et 09.10.2013 ETV eetris olevas saates „Pealtnägija“ on hagejaga seotud sündmusi kajastav saatelõik. Hagejale oli teada ka saate teinud isik, s.o Eesti Rahvusringhääling. Seega pidi hageja teada saama väidetavast kahjust ja kahju tekitanud isikust samaaegselt saate eetris olemise ajaga ehk 09.10.2013. Maakohus leidis, et hageja 03.11.2016 kohtule esitatud kahju hüvitamise nõue on aegunud TsÜS § 150 lg 1 järgi.
11.Käesoleval juhul on andmete avaldamine toimunud 09.10.2013 ETV saates „Pealtnägija“. Maakohus leidis, et kostja on täitnud oma kohustuse Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p. 5.2 kohaselt anda hagejale vastulause esitamise võimalus ning kärpimine oli põhjendud, sest suur osa hageja vastulausest seisnes hageja üldistel seisukohtadel Euroopa põllumajandustoetuse kohta ja põlluharimise osas üldiselt ning ei sisaldanud hageja vastuväiteid 25.09.2013 saates avaldatu osas. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hageja vastulause kärpimisega ei ole kostja rikkunud hageja õigusi VÕS § 1047 lg 1 järgi. Maakohus oli seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks avaldanud intervjuusid SS-ga, YY-ga ning UU-ga poolikult. Lisaks sellele ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mille kohaselt hageja on kasutanud SS ja YY maid kokkuleppe alusel. Seega ei ole kostja avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, mille kohaselt on hageja kasutanud SS ja YY maid ilma nende nõusolekuta.
12.Hageja leiab, et kostja on avaldanud järgmised ebaõiged faktiväited: hageja kasseerib suuri summasid midagi tootmata ning hageja küsib PRIA-lt suuri toetusi sisuliselt umbrohu kasvatamise eest. Maakohus leidis, et tegemist on õigete faktiväidetega. Maakohtu
hinnangul mõistab keskmine mõistlik vaataja saate kontekstis, et hageja saab riigilt suuri toetusi, kuid hagejal puudub tootmine, hageja kasvatab vaid umbrohtu. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-19648 04.11.2016 tehtud otsuses on kohus 25.09.2013 saate videosalvestise põhjal tuvastanud, et hageja ütles, et ta kasvatab vahekultuuriks umbrohtu, mille ta künnab sisse. 25.09.2013 saates on hageja ütelnud: Praegu ma ei toodagi midagi muud peale mullahuumuse, ma seda rõhutasin. Mina toodan mullaviljakust, et seesama umbrohi, selle ma künnan sisse, ta kõduneb mullaks ja huumuse kiht muudkui tüseneb“. Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2017 otsuses on kohus tuvastanud, et toetust sai hageja ka põldude eest, kui nendel kasvas umbrohi. Seega on tsiviilasjas nr 2-15-19648 tuvastamist leidnud, et hageja on „Pealtnägija“ 25.09.2013 saates ise avaldanud, et kasvatab põldudel osaliselt umbrohtu, ning saab umbrohu kasvatamise eest PRIA-lt toetust. Maakohus leidis, et mõistlik inimene mõistab põllumajandusliku tootmise all piima, kartulite, teravilja jne tootmist, mitte umbrohu kasvatamist. Tõendamist ei leidnud, et hageja oleks 09.10.2013 „Pealtnägija“ saate eetrisse mineku ajal põldudel midagi tootnud. Käesolevas tsiviilasjas 21.01.2019 toimunud kohtuistungil on hageja väitnud, et 2013. aastal ta põldudel midagi ei tootnud. Kuna hageja on saanud toetust ka nende põldude eest, kus kasvas umbrohi, siis tegemist ei ole valeväitega.
13.Maakohus leidis, et kostja avaldatu, mille kohaselt on hageja tugitoolipõllumees, on väärtushinnang. Sõnal „tugitoolipõllumees“ eesti keeles seletus puudub, kostja on ise andnud sellele sõnale sisu ning teatud kriitika on hageja suhtes tema tegevuse tõttu (umbrohu kasvatamine) põhjendatud ja hageja nimetamine tugitoolipõllumeheks ei saa antud kontekstis lugeda ebakohaseks väärtushinnanguks ja seega hageja au teotavaks. Samuti ei ole ebakohane väärtushinnang kostja avaldatu, mille kohaselt hageja tegevus on kas pettus või mahetoetuse mõtte kuritarvitamine, kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal puudus nõusolek teistele isikutele kuuluva maa kasutamiseks ja hageja on ilma nende nõusolekuta PRIA-lt antud maatükkide osas toetust küsinud. Samuti on hageja ise tunnistanud, et PRIA on temalt osa mahetoetuseks makstud raha tagasi küsinud. Maakohus tuvastas, et 09.10.2013 „Pealnägija“ saates on kostja poolt avaldatud hageja naaberpõllumehe NN arvamus, mille kohaselt: „Midagi ta teeb. Ta teeb nii palju, kui on vaja toetuse saamiseks, aga ta ei tee rohkem kui see hakkaks teda kurnama“. Nimetatud väite avaldamisega ei ole kostja avaldanud, et hageja ei tegele üldse põllumajandusega ja tema põllud seisavad täielikult kasutuseta. Hageja on ise tunnistanud, et PRIA on temalt toetusi tagasi küsinud, seega tegi ta nii vähe, et osa toetusest tagasi küsiti ning kostja poolt 09.10.2013 saates avaldatud NN arvamus ei ole ebakohane väärtushinnang. Sellest tulenevalt ei olnud maakohtu hinnangul ebakohane ka öelda, et hageja on põllumajandustoetuste saamise nõuetest mööda hiilinud (slikerdanud), sest hageja on seda teinud. Vakerdamise näol on tegemist küll negatiivse väljendiga, kuid sellise väljendi kasutamise on hageja ise oma tegevusega põhjustanud.
14.Maakohus oli seisukohal, et faktiväitest, mille kohaselt 2004. aastal läks lahti vilgas deklareerimine toetuste saamiseks, ei saa mõistlik isik teha järeldust, et hageja oleks tegutsenud üksnes toetuste saamise ajendil ning see on seotud hageja poolt ilma omaniku nõusolekuta teisele isikule kuuluva põllumassiivi eest toetuse taotlemisega. Kuna nimetatud väide ei ole esitatud hageja kohta, siis selle väite avaldamisega ei ole rikutud hageja subjektiivseid õigusi. Samuti ei ole hageja kohta avaldatud faktiväide, et maaelu arengukavaga seoses tahetakse järgnevate aastate jooksul mahetoetusi veel 30 miljoni euro võrra tõsta.
15.Hageja leidis, et saate illustreerimiseks näidati kaadris (saate minutil 20:02) hageja mahekohustusega mitteseotud kõlvikut. 21.01.2019 kohtuistungil on kostja tunnistanud, et „Pealtnägija“ saates on näidatud valet maatükki. Saate alguses on avaldatud hageja vastulause, kus hageja ütles, et eelmises saates näidati osaliselt vale põllumaad ja kostja on seda tunnistanud. Seega on kohtu hinnangul kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväide kostja poolt ka saates ümber lükatud.
16.Maakohus nõustus hagejaga, et kostja on avaldanud ebaõiged faktiväited selle kohta, et hageja on riskide hajutamiseks ja toetuste suurendamiseks vormistanud mahepõlduriteks oma naise ja poja. Hageja on selgitanud, et tema naine ja poeg ei ole kunagi olnud mahepõldurid, vaid muu sihtotstarbega PRIA toetuste taotlejad. Kostja leiab, et isegi kui kostja väitis saates ekslikult, et hageja vormistas oma naise ja lapse mahepõlduriteks, polnud saate kontekstis oluline, kas nad on vormistatud just mahepõlduriteks. Maakohus leidis, et tegemist on kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväitega. Samuti leidis maakohus, et ebakohane on väärtushinnang, mille kohaselt hageja kaevas teistele auku, aga kukkus sinna ise sisse. Kohus nõustus hagejaga, et nimetatud kõnekäänd viitab isiku tahtele kellelegi teisele halba soovida ning ise selle ohvriks langeda. Kostja ei ole selgitanud, milles on seisnenud hageja tegevus, mille eesmärk oleks olnud teistele isikutele kahju tekitada. Kohus märkis, et olukorras, kus hageja on kahjustanud mahetoetuste süsteemi, ei tähenda see, et ta oleks seda teinud eesmärgiga kellelegi otseselt kahju tekitada, pigem on olnud hageja eesmärk ise kasu saada.
17.Maakohus leidis, et kostja poolt eelnimetatud ebaõige faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega on rikutud hageja isiklikke õigusi ja hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt loeb kohus tõendatuks ka nende seose kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 järgi eeldab kostja vastutus isikuõiguste rikkumise korral tema süüd. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi. Kostja on ebaõige faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega olnud vähemalt hooletu. Samas on kohus asunud seisukohale, et hageja isiklike õiguste rikkumisega seotud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on aegunud.
18.TsÜS § 150 lg 2 kohaldamiseks tuli maakohtul tuvastada, et kostja on hageja arvel rikastunud. Maakohus leidis, et vaidlust ei ole selle üle, et telekanal ETV on vabalevis ja ETV programmi levitamise eest ei küsi kostja tasu. Saadet „Pealnägija“ levitab kostja tasuta nii telekanali ETV kaudu kui ka enda veebiportaalis. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja teeniks saate „Pealtnägija“ levitamise eest tulu. Maakohtule esitatud Eesti Rahvusringhäälingu 2013. majandusaasta aruande kohaselt maksis 2013. aastal kostja Levirale ERR programmide edastamise eest teenustasu 2 170 117 eurot (tlk 121). Kostja 2013 majandusaasta aruandest nähtuvalt olid kostja programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud kokku 25 059 391 eurot (tlk 122). Seega saate „Pealtnägija“ levitamine on kostja jaoks kulu ja kostja ei teeni saate „Pealtnägija“ levitamisega tulu. Kostja on selgitanud, et kostja võib sõlmida litsentsilepingu isikuga, kes soovib kostja arhiivides leiduvaid materjale kasutada. Kostja väitel ei ole ta hagejaga seotud saadet „Pealtnägija“ tasu eest litsentseerinud. Hageja ei ole ka vastupidist tõendanud. Seega ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks alusetult rikastunud hageja arvel hagejaga seotud arhiivimaterjalide müümise kaudu. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et kostja veebipoe tulu oleks seotud saatega „Pealtnägija“. Kuna hageja on ka ise väitnud, et hagejat käsitlevas saates ei edastatud spondeeritud sisu, siis ei saanud kostja hageja arvel rikastuda ka spondeeritud tulu kaudu.
19.Maakohus asus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks hageja arvel 09.10.2013 „Pealtnägija“ saate avaldamisega rikastunud. Sellest tulenevalt tuleb hageja aluseta rikastumise nõue jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.27.03.2019 esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
21.Apellatsioonikaebuse kohaselt ei ole maakohus lahendanud kõiki menetlusosaliste taotlusi, sh hageja 26.01.2019 taotlust 21.01.2019 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Maakohtu otsus põhineb VÕS § 1047 lg-s 1 sätestatud normi osaliselt kohaldamata jätmisel, kuna kohus on jätnud tähelepanuta, et isiklikke õiguseid võivad rikkuda ka sellised kaudsed andmed, mille õigusvastasus ilmneb väidete avaldamise kontekstis. Kuivõrd kohus ei ole otsuse tegemisel andmete avaldamise konteksti arvestanud, siis on kohus analüüsinud hageja kohta avaldatud faktilist laadi asjaolude võimalikku õigusvastasust vaid osaliselt järgmiste väidete puhul: hageja kasseerib suuri summasid suurt midagi tootmata; hageja küsib PRIA-lt suuri toetusi sisuliselt umbrohu kasvatamise eest; hageja on tugitoolipõllumees; 2004. aastal läks lahti vilgas deklareerimine toetuste saamiseks; maaelu arengukavaga seoses tahetakse järgnevate aastate jooksul mahetoetusi veel 30 miljoni euro võrra tõsta. Kohus ei ole hinnanud, kas 25.09.2013 „Pealtnägija“ saatele hageja vastulause osaliselt avaldamine on tinginud hageja seisukohtade moonutamise ja õiguste rikkumise VÕS § 1047 lg 1 tähenduses. Maakohus ei ole tuvastanud, kas SS-ga ja YY-ga läbiviidud intervjuud on kajastatud mittetäielikult, jättes keskmisele mõistlikule televaatajale ebaõige ja puuduliku ülevaate maade kasutamise aluseks olevatest asjaoludest.
22.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1046 lg 1 järgmiste väärtushinnangute puhul: hageja tegevus on kas pettus või mahetoetuse mõtte kuritarvitamine; sarnane põllumajandustoetustega slikerdamine või siis „vakerdamine“, nagu seda härra X järgi nüüd Nissi vallas tuntakse, on üleriigiline probleem. Kohus ei ole tuvastanud, kas hinnangute õigusvastasuse võis tingida isiku nime õigustamatu kasutamine. Kohus on jätnud VÕS § 1046 lg 1 osaliselt kohaldamata ka põhjusel, et väärtushinnangu avaldas hageja kohta kolmas isik, mitte ERR. Selline kohtu käsitlus ei ole Riigikohtu praktikaga kooskõlas.
23.Maakohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise, heites hagejale ette, et ta ei ole tõendanud kostja poolt hageja isiklike õiguste rikkumise tõttu tulu saamist. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt on kohtul kohustus tõendamiskoormis ümber pöörata, kui kannatanud isik on põhistanud kahju tekitanud isiku poolt tulu teenimise võimaluse olemasolu. Vaidlustatud otsus põhineb tõendite osaliselt hindamata jätmisel. Hageja on esitanud asja materjalide juurde nii ERR-i registrikaardi väljavõtte, ERR-i arengukava 2013–2016, saate sisu kajastavate artiklite väljavõtted ja ka saate „Pealtnägija“ järelevaatamist võimaldava ERRi portaali kuvatõmmise.
24.Kohtu põhjendused on vastuolulised. Vaidlustatud otsusest ei selgu üheselt, millisel hetkel hageja sai või pidi teada saama enda isiklike õiguste rikkumisest ja mittevaralise kahju tekkimisest. Hageja on maakohtu menetluses selgitanud, et ei näinud saadet eetrisse minemise päeval.
25.Maakohus on põhjendanud, et saates näidatud mahekohustusega mitteseotud kõlviku osas on ebaõige faktiväide kostja poolt saates ümber lükatud, kuid põhjendustest ei ole arusaadav, kas kohtu hinnangul on see välistanud isiklike õiguste rikkumise tõttu saadud tulu väljanõudmise. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
28.Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud kostja hageja õigusi seoses vastulause osalise avaldamisega. Maakohus leidis õigesti, et arvestades vastulause pikkust ning asjaolu, et osa vastulausest oli seotud hageja üldiste kommentaaridega Euroopa põllumajandustoetuste kohta ja põlluharimisega üldiselt, samuti käsitles hageja küsimusi, mis ei olnud otseselt seotud 25.09.2013 saates tema kohta avaldatuga, siis ei olnud põhjendatud vastulause tervikuna avaldamine. Avaldatud vastulauses kajastub hageja vastulause põhisisu.
29.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et saates esitatud väiteid - hageja kasseerib suuri summasid suurt midagi tootmata ja hageja küsib PRIA-lt suuri toetusi sisuliselt umbrohu kasvatamise eest – ei saa pidada ebaõigeteks faktiväideteks. Pooled ei vaidle selle üle, et 25.09.2013 saates „Pealtnägija“ avaldas hageja ise, et: „Praegu ma ei toodagi midagi muud peale mullahuumuse. Mina toodan mullaviljakust, et seesama umbrohi, selle ma künnan sisse, ta kõduneb mullaks ja huumuse kiht muudkui tüseneb“. Tallinna Ringkonnakohus on 10.03.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-19648 tuvastanud, et hageja sai toetust ka põldude eest, kui nendel kasvas umbrohi. Õige on maakohtu järeldus, et tavapäraselt mõistetakse põllumajandusliku tootmise all teravilja, kartulite jne kasvatamist, mitte mullahuumuse tootmist. Kuna hageja avaldas 25.09.2013 saates, et ta praegu midagi muud ei tooda kui mullahuumust ning Tallinna Ringkonnakohus on 10.03.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-1519648 tuvastanud, et hageja on saanud toetust ka põldude eest, millel kasvas umbrohi, siis ei saa käsitletud väiteid pidada ebaõigeteks.
30.Maakohus on õigesti pidanud kostja väidet - „hageja on tugitoolipõllumees“ väärtushinnanguks, mitte faktiväiteks. Tegemist on hinnanguga, mida saab põhjendada, kuid mitte tõendada. Kuna hageja on 25.09.2013 saates avaldanud, et ta praegu peale mullahuumuse midagi ei tooda, siis ei saa seda väidet käesoleva vaidluse kontekstis pidada ebakohaseks väärtushinnanguks.
31.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et väitega – „2004. aastal läks lahti vilgas deklareerimine toetuste saamiseks“ – ei ole rikutud hageja õigusi. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud väite sisuks, et 2004. aastal hakati aktiivselt taotlema toetusi. Väitest ja selle avaldamise kontekstist ei saa anda väitele muud sisu. Samuti ei ole see väide esitatud hageja kohta.
32.Kolleegiumi hinnangul on tõendamata hageja väide, et intervjuud SS ja YY-ga on esitatud eksitavalt. SS on saates avaldanud, et hagejal puudus õigus tema maid toetuste saamiseks kasutada. YY intervjuust selgub, et ta ei ole andnud hagejale nõusolekut oma maade
deklareerimiseks toetuse saamiseks. Hagejal oli võimalus käesolevas kohtumenetluses tõendada, et tal olid vastavad kokkulepped, kuid ta ei ole selliseid tõendeid esitanud. Seega ei ole hageja avaldanud SS ja YY intervjuusid eksitavalt. Hageja on leidnud, et kostja on esitanud SS, YY-ga ja UU-ga tehtud intervjuud selliselt, et vaatajates tekib ebaõige arusaam, nagu hageja oleks pannud toime karistusseadustikus sätestatud kuriteo (soodustuskelmuse). Kolleegium hinnangul ei ole kostja saates avaldanud, et hageja on pannud toime karistusseadustikus sätestatud kuriteo. See ei tulene ka saates UU avaldatud lausest: „Kui see puhtalt nii on, siis on kergelt kelmuselõhnaline lugu“, mis esitati kontekstid väidetega, et hageja on taotlenud toetusi teistele isikutele kuuluvate maade pealt ilma omanike nõusolekuta. Saates esitatud SS ja YY väidetest tulenevalt on hageja nii teinud, ning hageja ei ole seda ümber lükanud.
33.Hageja hinnangul on kostja avaldanud järgmise ebakohase väärtushinnangu: „Hageja tegevus on kas pettus või mahetoetuse mõtte kuritarvitamine“, mis viitab hagejale kui isikule, kes on toime pannud karistusseadustikus sätestatud süüteo. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja ka sellega väitnud, et hageja on pannud toime karistusseadustikus sätestatud kuriteo. Vaidlust ei ole, et hageja on toetusi saanud. Samuti on hageja 25.09.2013 saates „Pealtnägija“ avaldanud, et ta praegu ei tooda midagi muud peale mullahuumuse. Lisaks on hageja 09.10.2013 saates möönnud, et temale makstavaid toetusi on vähendatud tingimuste täitmata jätmise tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga.
34.Hageja hinnangul on eksitav saates avaldatud faktiväide, et „Maaelu arengukavaga seoses tahetakse järgnevate aastate jooksul mahetoetusi veel 30 miljoni euro võrra tõsta“. Hageja arvates jääb saate kontekstist ekslik mulje, nagu toetaks riik mahepõllumehi põhjendamatult suures ulatuses tavapõllumeeste arvelt sisuliselt mitte millegi tegemise eest. Kolleegium leiab, et vaidlustatud väitest ei saa sellist järeldust teha. Samuti ei käi see väide hageja kohta ega saa rikkuda hageja subjektiivseid õigusi.
35.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et vaidlusaluses saates avaldatud NN arvamus – „Midagi ta teeb. Ta teeb nii palju, kui on vaja toetuse saamiseks, aga ta ei tee rohkem kui see hakkaks teda kurnama“ - ei ole ebakohane väärtushinnang. Vaidlust ei ole, et hageja on toetusi saanud. Samuti on hageja 25.09.2013 saates „Pealtnägija“ avaldanud, et ta praegu ei tooda midagi muud peale mullahuumuse. Seega ei saa viidatud väidet pidada ebakohaseks väärtushinnanguks.
36.Lisaks on hageja hinnangul ebakohane järgmine väärtushinnang: „Sarnane põllumajandustoetustega slikerdamine või siis „vakerdamine“ nagu seda härra X järgi nüüd Nissi vallas tuntakse, on üleriigiline probleem“. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga. SS ja YY väidetest nähtuvalt on hageja taotlenud toetusi teistele isikutele kuuluvate maade pealt ilma omanike nõusolekuta. Hageja on 25.09.2013 saates „Pealtnägija“ avaldanud, et ta praegu ei tooda midagi muud peale mullahuumuse. Samuti on hageja 09.10.2013 saates möönnud, et temale makstavaid toetusi on vähendatud tingimuste täitmata jätmise tõttu. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud maakohtu järeldus, et kostja ei ole avaldanud hageja suhtes ebakohast väärtushinnangut.
37.Maakohus leidis, et saates esitatud väide - „Hageja kaevas teistele auku, aga kukkus sinna ise sisse“ – on ebakohane väärtushinnang. Maakohus asus seisukohale, et olukorras, kus hageja on kahjustanud mahetoetuste süsteemi, ei tähenda see seda, et ta oleks seda teinud eesmärgiga kellelegi otseselt kahju tekitada, pigem on hageja eesmärk olnud ise kasu saada.
Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga. Hageja on 09.10.2013 saates avaldanud, et temale makstavaid toetusi on vähendatud tingimuste täitmata jätmise tõttu. SS ja YY väidetest nähtuvalt on hageja taotlenud toetusi teistele isikutele kuuluvate maade pealt ilma omanike nõusolekuta. Kuna hageja ei ole toetustega seonduvalt käitunud korrektselt ning on taotlenud toetusi ilma maade omanike nõusolekuta, siis ei saa asjaolusid arvestades pidada seda väärtushinnangut ebakohaseks.
38.Maakohus tuvastas, et kostja on avaldanud järgmise ebaõige faktiväite: „Hageja on riskide hajutamiseks ja toetuste suurendamiseks vormistanud mahepõlduriteks oma naise ja poja“. Ringkonnakohus märgib, et saates avaldatu kohaselt on hageja oma naise ja poja vormistanud mahepõlduriteks riskide hajutamiseks. Saates ei ole väidet, et seda on tehtud toetuste suurendamiseks. Hageja on märkinud, et tema naine ja poeg ei ole kunagi olnud mahepõldurid, vaid muu sihtotstarbega PRIA toetuste taotlejad. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud väidet, et hageja naine ja laps on vormistatud mahepõllumajandustoetuste saajateks. Eeltoodust tulenevalt on väide, et „hageja on riskide hajutamiseks vormistanud mahepõlduriteks oma naise ja poja“ ebaõige faktiväide.
39.Hageja leiab, et saate illustreerimiseks on näidatud kaadris (saate minutil 20:02) hageja mahekohustusega mitteseotud kõlvikut. Hageja hinnangul tekitab see vaatajas arusaama, et tegemist on hagejale kuuluva umbrohtunud maaga, mille eest hageja on saanud mahepõllumajanduse toetust, kuid see ei vasta tõele. 21.01.2019 kohtuistungil on kostja kinnitanud, et näidati valet maatükki. Maakohus leidis, et kuna saates on avaldatud hageja vastulause, kus hageja avaldas, et eelmises saates näidati osaliselt vale põllumaad ning kostja on seda tunnistanud, siis on ebaõige faktiväide kostja poolt ümberlükatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult leidnud, et hageja vastulause ja kostja saates avaldatud kinnitus, et näidati vale maatükki, käis 09.10.2013 saates minutil 20:02 näidatud maatüki kohta. Hageja vastulause ning saates avaldatud kostja kinnitus käis takjapõllu kohta, mitte saate minutil 20:02 näidatud põllu kohta. Kuna vaidlust ei ole, et mahepõllumajanduse toetustega seonduvas kontekstis näidati 09.10.2013 saate minutil 20:02 hageja mahekohustusega mitteseotud kõlvikut, siis on kostja avaldanud sellega ebaõigeid andmeid.
40.Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kostja avaldatud väide on hageja au teotav ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga väite puhul - „hageja on riskide hajutamiseks vormistanud mahepõlduriteks oma naise ja poja“ - tegemist ebaõige faktiväitega, mis teotab hageja au, kuna see ei võimalda anda hageja tegevusele negatiivset hinnangut. Hageja on ise selgitanud, et tema naine ja poeg on muu sihtotstarbega PRIA toetuste taotlejad. Asjaolu, et kostja on toetuse liigis eksinud, ei tähenda kolleegiumi hinnangul, et selle eksituse tõttu on kahjustada saanud hageja maine. Mahepõllumajanduse toetuse taotlemine ei ole iseenesest isiku mainet halvustav. Samuti ei viita väljend „riskide hajutamine“ millelegi negatiivsele.
41.Samuti ei saa käesoleva vaidluse kontekstis hageja au teotavaks pidada seda, et 09.10.2013 saates „Pealtnägija“ 20:02 minutil näidati hageja mahekohustusega mitteseotud kõlvikut. Hageja on 25.09.2013 saates „Pealtnägija“ avaldanud, et ta ei tooda praegu midagi muud peale mullahuumuse, ta toodab mullaviljakust, kündes sisse umbrohtu. Samuti on Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-19648 tuvastatud, et hageja on saanud toetust ka põldude eest, millel kasvas umbrohi. Asjaolu, et 09.10.2013 saates on
minutil 20:02 näidatud hageja mahekohustusega mitteseotud põllumaad, ei anna alust väita, et selle kaadri tõttu on hageja maine saanud kahjustada.
42.Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. Aga juhul, kui hagejal see oleks, siis oleks kahju hüvitamise nõue aegunud. Vaidlusalune „Pealtnägija“ saade oli eetris 09.10.2013. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mis teeksid usutavaks tema väite, et ta saadet 09.10.2013 ei näinud. Seonduvalt hageja vastulausega 25.09.2013 eetris olnud „Pealtnägija“ saatele, pidi hagejale olema teada, et 09.10.2013 „Pealtnägija“ saates on temaga seotud saatelõik ning seega pidi hageja hagis väidetud väärtushinnangutest ja faktiväidetest teada saama 9. oktoobril 2013. Hagi esitati 03.11.2016, s.o peale TsÜS § 150 lg 1 sätestatud kolme aastase aegumistähtaja möödumist.
43.TsÜS § 150 lg 2 sätestab, et kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Riigikohus on 19.12.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-16-9016 (p 10) selgitanud, et TsÜS § 150 lg 2 sätestab õigusvastasest kahju tekitamisest tuleneva nõude, mille sisuks on alusetust rikastumisest saadu väljaandmine, ning kõnealuse nõude eeldused on samad lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega.
44.Kolleegium märgib, et kuna hagejal ei ole kahju hüvitamise nõuet, siis ei saa tal olla ka TsÜS § 150 lg 2 sätestatut nõuet. Aga isegi kui hagejal oleks TsÜS § 150 lg 2 sätestatud nõue, on maakohus põhjendatult järeldanud, et esitatud tõendite kohaselt ei ole kostja teeninud vaidlusaluse saate avaldamisega tulu. Pooled ei vaidle selle üle, et ETV programmi levitamise eest kostja tasu ei küsi, ning et saadet „Pealtnägija“ levitab kostja tasuta nii ETV telekanali kaudu kui ka veebiportaalis. Kuna kostja levitab saadet „Pealtnägija“ tasuta, siis ei teeni kostja saate edastamiselt tulu, ning seda sõltumata asjaolust, et tegemist on ETV ühe vaadatuima saatega. Kostja veebipoes ei ole ükski toode seotud saatega „Pealtnägija“. Hageja väide, et veebipoe toodete müük sõltub saate „Pealtnägija“ populaarsusest, on oletuslik. Asjaolust, et kostja veebilehelt on võimalik minna nii kostja veebipoodi kui ka saate „Pealtnägija“ veebilehele (I kd tl 188), ei saa sellist järeldust teha. Samuti ei ole esitatud asjaolusid, mille pinnalt võiks järeldada, et kostja on konkreetset saadet litsentseerinud ja saanud selle kaudu kasu arhiivimaterjali müügist. Lisaks on õige maakohtu seisukoht, et kuna vaidlusaluses saates ei edastatud spondeeritud sisu, siis ei saanud kostja saada ka spondeeritud tulu. Mis puudutab hageja etteheidet, et maakohus jättis hindamata ERR registrikaardi väljavõtte (I kd tl 162), ERR-i arengukava 2013-2016 (I kd tl 163-175) ja saate kajastused teistes väljaannetes (I kd tl 184-187), siis ka nendest ei järeldu, et kostja on teeninud vaidlusaluse saate pealt tulu. Lisaks nähtub 2013.a majandusaasta aruandest, et kostja kogutulud kaupade ja teenuste müügist olid 1 604 406 eurot, kuid kostja programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud kokku olid 25 059 391 eurot (I kd tl 122), mistõttu ei saa ka sel põhjusel väita, et kostja on saate edastamisest tulenevalt rikastunud.
45.Põhjendatud on hageja etteheide, et maakohus on jätnud lahendamata tema 26.01.2019 taotluse 21.01.2019 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluse kohaselt on protokollis eksitavalt märgitud hageja sõnad, et tema naine ja poeg ei ole kunagi põllumajandusega tegelenud. Hageja väitis, et tema naine ja poeg ei ole kunagi mahepõllumajandusega tegelenud. Põllumajandusega on hageja naine ja poeg seotud. Samuti on protokolli parandamise taotluse kohaselt märgitud protokollis isiku nimeks OO, kuid õige nimi on OO. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtul ei ole võimalik ise
protokolli parandamise taotlust lahendada, kuna seda saab teha üksnes see kohus, kelle istungi protokolli parandamist taotletakse. Samas ei ole maakohtu poolt protokolli parandamise taotluse lahendamata jätmine aluseks kohtuotsuse tühistamiseks. Maakohus asus otsuses seisukohale, et kostja väide nagu oleks hageja vormistanud oma naise ja poja mahepõlduriteks, on ebaõige. Seega ei toonud hageja viidatud viga protokollis kaasa ebaõiget kohtuotsust. Samuti ei toonud ebaõiget otsus kaasa see, et OO nimi on kirjutatud valesti.
46.Kostja on menetluses olnud seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas lahendatakse asja, mis on tsiviilasjas nr 2-15-19648 juba lahendatud. Kolleegium märgib, et Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2017 otsusest tsiviilasjas nr 2-15-19648 nähtuvalt nõudis hageja selles asjas ebaõigete andmete ümberlükkamist. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud rahalise nõude. Seega juba ainuüksi nõuete erinevuse tõttu ei saa tegemist olla sama tsiviilasjaga. Menetluskulude jaotus
47.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus põhjendatult menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1) ning asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 169 lg 3 järgi menetluskulude jaotust muuta, ei esine. Kostja lepinguliste esindajate kulude põhjendatust TsMS § 175 lg 1 kohaselt hindab kohus menetluskulude kindlaksmääramisel.
48.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
49.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.