Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

„Hageja kasseerib suuri summasid suurt midagi tootmata“

Tegemist on eksitava faktiväitega, millest järeldub saate kontekstis, et hageja kasseerib riigilt raha mitte millegi tegemise eest. Väide, et hageja ei ole põldudel mitte midagi teinud, tootnud ega külvanud, on väär. Tegelikkuses on hageja põldudel kasutanud 5-aastast kultuuride rotatsioonitsüklit ja põllud ei ole seisnud kasutuseta. (c)

„Hageja on tugitoolipõllumees“

Tegemist on halvustava kaudse faktiväitega, mis viib keskmise mõistliku vaataja järelduseni, et tugitoolipõllumehena hageja ei tee enda põldudel mitte midagi (analoog väljendiga „tugitoolisportlane“, mis viitab spordiga täielikult mittetegelevale isikule). Tegemist on väära väitega. (d)

„Hageja küsib PRIA-lt suuri toetusi sisuliselt umbrohu kasvatamise eest“

Keskmine mõistlik vaataja mõistab saate kontekstis, et hageja sai riigilt ulatuslikke toetusi muuhulgas siis, kui tema põldudel kasvas umbrohi. Tegemist on kaudse faktiväitega, millest järeldub, et hageja sai toetusi mitte millegi tegemise eest. Väide, et hageja ei ole põldudel mitte midagi teinud, tootnud ega külvanud, on väär. Tegelikkuses on hageja põldudel kasutanud 5-aastast kultuuride rotatsioonitsüklit ja põllud ei ole seisnud kasutuseta. (e) Saate illustreerimiseks näidatakse kaadris (saate minutitel 20:02) hageja mahekohustusega mitteseotud kõlvikut. Mõistlikus isikus tekitab see arusaama, et tegemist on hagejale kuuluva umbrohtunud maaga, mille eest hageja on saanud mahepõllumajanduse toetust. Väide ei vasta tõele. (f)

„2004. aastal läks lahti vilgas deklareerimine toetuste saamiseks“

Tegemist on saate kontekstis eksitava faktiväitega, mis jätab mulje, et Eesti põllumehed (sh hageja) tegutsesid üksnes toetuste saamise ajendil ning et see on kuidagi seotud ilma omaniku nõusolekuta

kellelegi teisele kuuluva põllumassiivi eest toetuse taotlemisega. Kostja jätab märkimata, et tegelikkuses soovisid PRIA ja Taluliit abi põllumassiivide registri koostamiseks. 2004. aasta kevadel, vahetult enne Euroopa Liitu astumist ja toetustaotluste vastuvõtmist koostati nn. „põllumassiivide register“. Toetuste taotlemine ja põllumassiivide registreerimine on siiski kaks sisuliselt erinevat tegevust. Üks oli registri loomine ja teine toetuste taotlemine. Kostja on kasutanud ära televaataja teadmatust ning loonud avaldatud väitega hagejast negatiivse kuvandi. (g) „Hageja on riskide hajutamiseks ja toetuste suurendamiseks vormistanud mahepõlduriteks oma naise ja poja“ Väide on väär, kuna hageja naine ja poeg ei ole kunagi olnud mahepõldurid, vaid muu sihtotstarbega PRIA toetuste taotlejad. Tegemist on olulise sisulise erinevusega. Mahekohustus oli ainult hagejal ja just seetõttu ei saanudki nn. hooldusniitude toetust hageja taotleda, kuna PRIA ei luba FIE-l samaaegselt tegeleda nii mahe- kui mittemahe tegevusega. Hageja poeg võttis üle hageja surnud ema ebasoodsate alade (ESA) kohustuse, sest hageja ei saanud seda mahekohustuslasena üle võtta. Avaldatud väide jätab mulje, nagu hageja tegeleks millegi riskantse ja lubamatuga ning on asetanud oma perekonnaliikmed olukorda, mis võib neile negatiivseid tagajärgi kaasa tuua. Eelnev kujutab hagejat kui hoolimatut ja oma perekonda ükskõikselt suhtuvat isikut. (h) Hageja suhtlemine SS on kajastatud puudulikult, mistõttu annab see edasi ebaõige ja mittetäieliku ülevaate tegelikest asjaoludest. Kostja jättis märkimata, et hagejal oli SS suuline kokkulepe maa kasutamiseks, millest viimane 2013. aasta kevadel taganes. Kontakti SS hagejal kokkuleppe pikendamiseks saada ei õnnestunud. Tegelikkuses oli SS teadlik, et hageja suulise kokkuleppe alusel tema maad kasutas. Kostja oleks minimaalselt pidanud seda saates mainima, kuna sellisel juhul ei oleks televaatajates tekitatud väära arusaama, et hageja kasutas SS maad omavoliliselt ja ilma mis tahes kokkuleppeta. (i) Intervjuu YY on kajastatult poolikult, mistõttu jääb selle pinnalt ekslik mulje, et hageja kasutas V maid omaniku loata PRIA-lt toetuse saamiseks. Selline väide ei vasta tõele. (j) Kostja on teadlikult eksitavalt kokku monteerinud SS, YY ja UU väited (kasutades isikute ütlusi vaid osaliselt) ning tekitanud sellega ebaõige ettekujutuse, et hageja on kasutanud teiste isikute maid ilma vastavate (suuliste) kokkulepeteta ning pannud sellega toime karistusseadustikus sätestatud süüteo (soodustuskelmuse KarS § 201 mõttes). Tegelike asjaolude ebatäieliku ja eksitava esitamisega hagejale süüteo toimepanemise omistamine on VÕS § 1047 lg 1 tähenduses õigusvastane. (k) „Maaelu arengukavaga seoses tahetakse järgnevate aastate jooksul mahetoetusi veel 30 miljoni euro võrra tõsta“ Tegemist on eksitava ja mittetäieliku faktiväitega, kuna kostja jätab teadlikult mainimata, et tegemist on ca 1,5% toetuste kogumahust. Kostja jätab saate kontekstis eksliku mulje, nagu toetaks riik mahepõllumehi põhjendamatult suures ulatuses tavapõllumeeste arvelt sisuliselt mitte millegi tegemise eest. Tegemist on mahepõllumehi (sh hagejat) solvava väitega. Hageja on seisukohal, et kostja on avaldanud hageja kohta järgnevaid ebakohaseid väärtushinnanguid: (a)

„Hageja kaevas teistele auku, aga kukkus sinna ise sisse“

Tegemist on halvustava kõnekäändega, mis viitab isiku tahtele kellelgi halba teha ning ise selle ohvriks langeda. Kostja ei ole selgitanud, milles seisnes hageja teisi isikuid kahjustav tegevus. (b)

„Hageja tegevus on kas pettus või mahetoetuse mõtte kuritarvitamine“

Tegemist on halvustava hinnanguga, mis viitab hagejale, kui seadusi eiravale isikule, kes on toime pannud karistusseadustikus sätestatud süüteo (soodustuskelmuse KarS § 201 mõttes).

(c) „Hageja teeb nii palju, kui palju on vaja toetuse saamiseks, aga ta ei tee rohkem, kui see hakkaks teda kurnama“ Saate kontekstis on tegemist hagejast negatiivset kuvandit loova hinnanguga, millest järeldub, et hageja ei tegele põllumajandusega ning tema põllud seisavad kasutuseta ning hageja taotleb põllumajandustoetusi mitte millegi tegemise eest. Avaldatud hinnang on hagejat kui põllumeest solvav. (d) „Sarnane põllumajandustoetustega slikerdamine või siis „vakerdamine“, nagu seda härra X järgi nüüd x vallas tuntakse, on üleriigiline probleem“ Põllumajandustoetustega slikerdama tähendab toetuse nõuetest mööda hiilima. Sellise negatiivse väljendi seostamine hageja nimega või koguni sünonüümina presenteerimine on hageja au teotav ja tema perekonnanime solvav. Kostja on avaldanud hageja au teotavaid ja ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid, hagejat halvustavaid väärtushinnanguid. Sellega on kostja käitunud õigusvastaselt ja rikkunud hageja isikuõigusi. Sealjuures ei ole hagi rahuldamiseks vajalik tuvastada, et kõik hageja poolt nimetatud faktiväited on ebaõiged või ebatäielikud ning väärtushinnangud ebakohased – hageja isikuõiguste õigusvastane rikkumine väljendub juba kasvõi ühes ebaõiges või ebatäielikus faktiväites või ühes ebakohases väärtushinnangus. Kostja on tekitanud hagejale teda halvustavate väidete avaldamisega mainekahju. Hageja ei saanud kahju tekkimist ära hoida, kuna kostja keeldus enne saate eetrisse minemist hagejale teda puudutavat osa saatest näitamast. Ebaõigeid, mittetäielikke faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava saate avaldamisega teenis kostja tulu. Ka Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 7 lg 5 p 2 kohaselt on ERR-i tuluks tulud oma saadete ja meediateenuste ülekande- ja levitamisõiguse müügist. Seega ei saa olla kahtlust, et kostja on seoses hageja isikuõiguste kahjustamisega teeninud tulu, mille ta on kohustatud TsÜS § 150 lg 2 alusel välja andma. Arvestades, et konkreetselt hagejat puudutava saate osa pealt teenitud tulu täpne väljaselgitamine on keeruline ning tähendaks kostja raamatupidamisdokumentide põhjalikku analüüsi, mis omakorda seondub ebamõistlike kuludega, siis taotleb hageja, et kohus määraks hüvitise suuruse TsMS § 233 lg 1 ja 2 alusel oma siseveendumuse alusel. Hageja hinnangul peaks mõistlik hüvitis vastama hinnanguliselt 3 500 eurole. Kostja vastus Kostja on seisukohal, et hageja hagi tuleb täies osas jätta rahuldamata. Hageja hagiavalduses esitatud nõuded on TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud. Seega palub hageja kohtul kohaldada hageja nõuetele aegumist. Hageja on käesolevas asjas esitanud hagiavalduse seoses 09.10.2013 ETV eetris olnud saatega „Pealtnägija“. Hageja avaldatud väidete ja seisukohtade pinnalt ei saa olla vaidlust selles, et hageja sai teada vaidlusalusest saatest ning seega ka võimalikust kahju tekitamisest hagejale kostja poolt, saate eetrisolemise hetkel ehk 09.10.2013. 09.10.2013 „Pealtnägija“ saade oli jätkusaade 25.09.2013 „Pealtnägija“ saatele. 09.10.2013 saade salvestati eelkõige hageja soovi tõttu. Hageja väitis, et 25.09.2013 „Pealtnägija“ saates avaldati tema kohta ebaõigeid ja tema au teotavaid väiteid, mistõttu uuriti 09.10.2013 „Pealtnägija“ saates hagejaga seotud sündmuseid täiendavalt. Seetõttu tehti saate jaoks hagejaga uus intervjuu ning saates avaldati hageja esitatud vastuväited ja vastulaused 25.09.2013 saatele. Seega järelduvalt eeltoodust oli hagejale teada, et 09.10.2013 on ETV saate „Pealtnägija“ eetris temaga seotud sündmusi kajastav saatelõik ning asjaolude pinnalt ei ole vaidlust selles, et hageja vaatas 09.10.2013 „Pealtnägija“ saadet. Hagejale oli teada ka saate teinud isik, s.o Eesti Rahvusringhääling. Seega järelikult sai hageja väidetavast kahjust ja kahju tekitanud isikust teada samaaegselt saate eetris olemise ajal ehk

09.10.2013. Seega oli viimane päev hagi esitamiseks 09.10.2013 saates väidetavalt avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja andmete avaldamisega põhjustatud kahju hüvitamiseks 10.10.2016. Hageja esitas hagiavalduse 03.11.2016, s.o pärast aegumistähtaja möödumist. Kokkuvõtlikult tugineb kostja seega aegumise vastuväitele ning palub kohtul kohaldada hageja hagi nõuetele aegumist TsÜS § 150 lg 1 alusel. Kostja ei ole 09.10.2013 „Pealtnägija“ saates avaldanud väidetega hageja õigusi rikkunud. 03.11.2016 hagiavalduses ja 11.04.2017 hagi täpsustuses tõi hageja välja „Pealtnägija“ 09.10.2013 saates avaldatud väited, mis hageja arvates rikuvad hageja õigusi, sest on ebakohased väärtushinnangud VÕS § 1046 lg 1 alusel või ebaõiged faktiväited VÕS § 1047 lg 1 alusel. Kostja leiab, et hageja vastulause osaline kärpimine oli põhjendatud ning hageja vastulause ei ole esitatud eksitaval kujul. „Pealtnägija“ 09.10.2013 saade algas hageja vastulausega, milles hageja avaldas, et „Pealtnägija“ esitab tema kohta ebaõigeid andmeid. Samuti avaldati saatelõigu jooksul lõike hagejaga tehtud intervjuust ning hageja enda poolt filmitud videolõik, milles hageja esitas täiendavad vastuväited „Pealtnägija“ esimeses saates avaldatud väidetele ning esimeses saates näidatud kaadritele. Seega on hageja vastulausetest televaatajale üheselt arusaadav, et hageja ei nõustu kostja avaldatud väidetega ning vaidleb nendele vastu. Seega ei ole kostja hageja vastulause osalise kärpimisega rikkunud hageja õigusi VÕS § 1047 lg 1 järgi. Väited, mille järgi hageja kasseeris suuri summasid suurt midagi tootmata ning küsis PRIAlt suuri toetusi sisuliselt umbrohi kasvatamise eest, ei olnud ebaõigeid väited. Tsiviilasjas nr 2-15-19648 tuvastati 25.09.2013 saate videosalvestise põhjal, et hageja ütles 25.09.2013 saates, et kasvatab põldudel umbrohtu (Harju Maakohtu 04.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-19648 lk 8, punkt 20 ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-1519648, lk 13, punkt 27). 25.09.2013 saates ütles hageja: „Praegu ma ei toodagi midagi muud peale mullahuumuse, ma ju seda rõhutasin. Mina toodan mullaviljakust, sellepärast, et seesama umbrohi, selle ma künnan sisse, ta kõduneb mullaks ja see huumuse kiht muudkui tüseneb“ . Seega on jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 215-19648 tuvastatud, et hageja ise avaldas „Pealtnägija“ saates, et kasvatab põldudel osaliselt umbrohtu ning saab umbrohu kasvatamise eest PRIA-lt mahetoetusi (Harju Maakohtu 04.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-19648 lk 8, punkt 20 ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-19648, lk 13, punkt 27). Nagu selgitatud, siis „Pealtnägija“ 09.10.2013 saade oli jätkusaade 25.09.2013 saatele. 09.10.2013 saates avaldatud väited, mille järgi kasseeris hageja riigilt suuri summasid suurt midagi tootmata ning sai toetusi mh umbrohu kasvatamise eest, tuginesidki hageja poolt 25.09.2013 saates avaldatule, mille kohaselt kasvatas hageja oma põldudel osaliselt umbrohtu. Mõlemas saates andis hageja ka täiendavaid selgitusi umbrohu kasvatamise kohta. Seega, kuna on tuvastatud, et hageja sai mahetoetusi osaliselt umbrohu kasvatamise eest, ei ole ebaõige väide, mille järgi kasseeris hageja riigilt suuri summasid suurt midagi tootmata. Seega ei ole kostja viidatud väite avaldamisega rikkunud hageja õigusi VÕS § 1047 lg 1 järgi. Väide, mille järgi nimetati hagejat tugitoolipõllumeheks, ei rikkunud hageja õigusi; hageja on sellest nõudest loobunud tsiviilasja nr 2-15-19648 menetluses. Esiteks, hageja nimetamisega tugitoolipõllumeheks avaldas kostja hageja kohta väärtushinnangu, mitte faktiväite, nagu väidab hageja. Analoogselt on hageja nimetamine tugitoolipõllumeheks on hinnang, mida saab küll põhjendada, aga mitte tõendada. Hageja nõudis väite, millega teda „Pealtnägija“ saates tugitoolipõllumeheks nimetati, ümberlükkamist juba tsiviilasjas nr 2-15-19648 esitatud hagiavalduse punktis 4, kuid 20.02.2017 toimunud Ringkonnakohtu istungil loobus sellest nõudest. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Seega, kuna hageja on loobunud nõudest ümber lükata väide, millega nimetati teda tugitoolipõllumeheks, ei saa kohus hageja seda nõuet uuesti menetleda.

Väide, mille järgi läks 2004. aastal lahti vilgas deklareerimine toetuste saamiseks on õige faktiväide; väide ei riku hageja subjektiivseid õigusi. Hageja on taotlenud hagis 09.10.2013 saates avaldatud väite „2004. aastal läks lahti vilgas deklareerimine toetuste saamiseks“ ümberlükkamist. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud. Kostja selgitab, et „Pealtnägija“ 25.09.2013 ja 09.10.2013 saadetes käsitles kostja, kuidas PRIA poolt väljastatavate põllumajandustoetuste süsteemi seoses mahepõllumajanduse toetuste taotlemisega kuritarvitatakse. „Pealtnägija“ saated kajastasid avalike vahendite ebaseaduslikku kasutamist ning mahetoetuste tasumise süsteemi kitsaskohti, kusjuures teemat kajastati laiemalt kui üksnes hagejaga seotud sündmused. Esiteks, väide, mille järgi 2004. aastal esitati varasemast rohkem taotlusi mahetoetuste saamiseks, ei ole ebaõige faktiväide. 25.09.2013 saate (mida tuleb vaadata koostoimes 09.10.2013 saatega) 19. minutil avaldatud kaadrites selgitab „Pealtnägija“ saatejuht R. J., kuidas mahemaa pind on Eestis aja jooksul suurenenud ning on avaldanud erinevat PRIA-ga seotud statistikat, sh statistikat seoses PRIA-le mahepõllumajandusliku tootmise toetuste taotluste esitamisega. 25.09.2013 saate lõpus on saatejuht .ajaks vormistatud põhjusel, et hageja ei saanud ise kohustust mahekohustuslasena üle võtta. Seega on hageja ise tunnistanud, et vormistas oma poja toetuse saajana nö riskide maandamiseks, sest hageja ei saanud kõiki maasid oma nimele kehtivate PRIA toetutuste reeglite saamise tõttu vormistada. Kuna arusaadavalt ei tegele põllutöödega 14-aastane laps iseseisvalt, siis ei ole ebaõige väide, mille järgi vormistas hageja osa maad oma poja nimele riskide maandamiseks. Hageja antud selgituste kohaselt ei saa olla vaidlust selles, et hageja poeg on toetuse saajana märgitud eesmärgiga varjata tõelist toetuse saajat, kelleks on hageja. Kostja ei ole saates väitnud, nagu käituks hageja hoolimatult oma perekonna suhtes, nagu väidab hageja ning hageja selline tõlgendus kostja avaldatud väidetele on meelevaldne. Seega järelikult ei ole kostja hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid VÕS § 1047 lg 1 järgi. Intervjuud SS, YY ning UU ei ole esitatud eksitavalt. Hageja heidab kostjale ette, et 09.10.2013 saates on avaldatud intervjuud SS, YY ja UU poolikult, mistõttu on tekitatud intervjuude avaldamisega hagejast ebaõige mulje. Esiteks, kostja vaidleb vastu, et on avaldanud intervjuusid SS, YY ja UU poolikult selliselt, et avaldatud intervjuudes oleks jäetud hagejast eksitav mulje. Kostja on avaldanud saates nimetatud hageja naaberpõllumeeste arvamusi täpselt sellisena nagu naaberpõllumehed kostjale intervjuus avaldasid ning intervjuusid ei ole monteeritud selliselt, et televaatajatele jääks intervjueeritavate poolt tegelikult avaldatust erinev mulje. Arusaadavalt ei ole saate pikkust arvestades avaldatud kõiki intervjuusid täismahus, kuid intervjuud ei ole eksitavad. Kostja väide, mille järgi on intervjuud avaldatud poolikult ei saa olla eluliselt usutavad, sest kostja ei olnud viidatud intervjuudes intervjueeritav ega viibinud intervjuude andmise juures. Seega on kostja väide, mille järgi intervjuud on avaldatud poolikult pahatahtlik, sest kostjal ei saa olla teadmist sellest, kas ja mida naaberpõllumehed kostjale täiendavalt lisaks saadetes näidatule avaldasid. Teiseks, hageja etteheide, mille järgi ei ole kostja saates avaldanud hageja seisukohta, mille järgi võis hageja kasutada SS maad suulise kokkuleppe alusel, ei ole õige. Kostja avaldas 09.10.2013 saates hageja selgitused selle kohta, et hageja ja SS pidasid SS. maa müügi osas läbirääkimisi. SS avaldas saates selgelt ja üheselt arusaadava selgituse selle kohta, et hagejal ei olnud õigust tema maad kasutada ning vastav kokkulepe poolte vahel SS maa kasutamiseks puudus. Kolmandaks, saates avaldatud intervjuudes on naaberpõllumehed avaldanud enda arvamusi ja seisukohtasid hageja tegude kohta. Seega on intervjueeritavad avaldanud väärtushinnanguid VÕS § 1046 lg 1 alusel. Samuti on televaatajatele üheselt arusaadav, et avaldatud väited on intervjueeritavate enda väited. Olenemata sellest, kas avaldatud väärtushinnangud on kohased või mitte, ei saa väärtushinnangu ümberlükkamist ei saa VÕS § 1047 lg 1 alusel nõuda. Kokkuvõtlikult on kostja seisukohal, et saates avaldatud intervjuud hageja naaberpõllumeestega ei riku hageja õigusi VÕS § 1047 lg 1 ega VÕS § 1046 lg 1 järgi. Väide, mille järgi tahetakse mahetoetusi tõsta veel 30 miljoni euro võrra ei ole ebaõige faktiväide ega riku hageja õigusi. Hageja heidab kostjale ette väite avaldamist, mille järgi mahetoetusi

tahetakse tõsta 30 miljoni euro võrra, heites kostjale ette, et kostja ei ole täpsustanud, et tegemist on ca 1,5% toetuste kogumahust. Viidatud väite avaldamisega ei ole kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväidet ega ebakohast väärtushinnangut. Tegemist on statistilise infoga, mis ei käi hageja kohta. Seega ei saa viidatud väide rikkuda hageja õigusi ning hageja ei saa nõuda väite ümber lükkamist või täpsustamist VÕS § 1047 lg 1 järgi. Väide, mille järgi kaevas hageja teistele auku, aga kukkus sinna ise sisse, ei ole ebakohane väärtushinnang. Hageja heidab kostjale ette 09.10.2013 saate alguses avaldatud väidet, mille järgi kaevas hageja teistele auku, aga kukkus sinna ise sisse. Vaidlust ei ole selles, et avaldatud väite näol on tegemist väärtushinnanguga. Kostja selgitab, et juba pärast „Pealtnägija“ 25.09.2013 saadet selgus ja asjas ei ole vaidlust selles, et hageja rikkus osaliselt mahepõllumajanduse toetuse saamise tingimusi ning taotles mahetoetusi osaliselt võõrale maale, mille kasutamiseks vastustajal õiguslik alus puudus. PRIA avaldas pärast 25.09.2013 saadet ja 09.10.2013 saates, et hageja on toetusi taotlenud osaliselt ebaõigesti. Selle tõttu küsis PRIA pärast „Pealtnägija“ saadete eetris olemist PRIA hagejalt osa makstud toetusi tagasi. Seega ei ole vaidlust selles, et hageja kuritarvitas PRIA mahetoetuste saamise süsteemi. Samuti avaldasid hageja naaberpõllumehed 09.10.2013 saates, et hageja kasutas nende maasid ilma õigusliku aluseta ning sai toetusi võõra maa kasutamise eest. Väide, mille järgi kaevas hageja teistele auku, aga kukkus sinna ise sisse, viitaski sellele, et hageja kuritarvitas mahetoetuste saamise süsteemi, mh seoses võõra maa kasutamisega ja ebakohaste taotluste esitamisega. Seega ei ole kostja avaldanud saates hageja kohta ebakohast väärtushinnangut VÕS § 1046 lg 1 järgi seoses sellega, et on avaldanud väite, mille järgi kaevas hageja teistele auku, aga kukkus ise sinna sisse. Väide, mille järgi hageja tegevus on kas pettus või mahetoetuse mõtte kuritarvitamine ei ole ebakohane väärtushinnang. Hageja heidab kostjale ette, et kostja on avaldanud hageja kohta halvustava hinnangu, mis viitab hagejale kui seadusi eiravale isikule, kes on toime pannud karistusseadustikus sätestatud süüteo KarS § 201 alusel. Esiteks, saates ei ole avaldatud väidet, mille järgi on hageja KarS §-is 201 sätestatud kuriteo. Saate kontekstis tähendab sõna „pettus“ või „kelmus“ mahetoetuste süsteemi kuritarvitamist. Samuti ei ole saates väidetud, et hageja pani kindlasti toime kelmuse, vaid saates on vahendatud Eesti Põllumeeste Keskliidu juhi UU arvamust, kes on hageja tegevusi kommenteerides öelnud: „Kui see puhtalt nii on, siis see on kergelt kelmuselõhnaline lugu“. Teiseks, nagu käesolevas menetlusdokumendis eelpool selgitatud, siis on pärast saadete eetris olemist selgunud, et hageja kuritarvitas PRIA mahetoetuste saamise süsteemi ning PRIA küsis hagejalt osa makstud toetusi tagasi. Seega, kuna hageja osaliselt kuritarvitas PRIA mahetoetuste saamise süsteemi, ei avaldanud kostja hageja kohta ebakohast väärtushinnangut. Väide, mille järgi ei tee hageja rohkem kui, see hakkaks teda kurnama, ei ole ebakohane väärtushinnang. Saates on avaldatud hageja naaberpõllumehe NN arvamust, kes on väitnud: „Midagi ta teeb. Ta teeb nii palju, kui on vaja toetuse saamiseks, aga ta ei tee rohkem kui see hakkaks teda kurnama.“ Põhjendamatu on hageja hagi täpsustustes selgitatud arusaam, mille kohaselt on selle väite avaldamisega avaldanud kostja seisukoha, millest järeldub, et hageja ei tegele üldse põllumajandusega ning tema põllud seisavad täielikult kasutuseta ning hageja taotleb põllumajandustoetusi mitte millegi tegemise eest. Kostja on vahendanud naaberpõllumehe arvamust, kes on selgelt öelnud, et midagi hageja teeb, kuid mitte rohkem kui hakkaks teda kurnama. Seega ei ole kostja avaldanud, et hageja ei tee mitte midagi. Kuna hageja on ka ise tunnistanud, et kasvatab osaliselt umbrohtu ja mullahuumust ning osa PRIA toetusi on hagejalt tagasi küsitud, sest hageja on toetusi kasutanud mittesihipäraselt, ei ole avaldatud väide ebakohane väärtushinnang. Väide, mille järgi nimetatakse põllumajandustoetustega slikerdamist „vakerdamiseks“ ei ole ebakohane väärtushinnang. Hageja heidab kostjale ette, et väide, millega põllumajandustoetustega slikerdamist nimetatakse vakerdamiseks on hageja au teotav, sest sõna slikerdama selles kontekstis

tähendab põllumajandustoetuste nõuetest mööda hiilimist. Nagu selgitatud, siis hageja on osaliselt rikkunud mahepõllumajanduse toetuse saamise tingimusi ning taotlenud mahetoetusi osaliselt ka võõrale maale. Eeltoodu tõttu on PRIA küsinud hagejalt osaliselt talle makstud toetused tagasi. Seega ei ole ebakohane öelda, et hageja on põllumajandustoetuste nõuetest mööda hiilinud, sest hageja on seda teinud. Kostja on saates vahendanud, et x vallas kasutatakse nimetust „vakerdama“. Kuna x vallas kasutatakse sellist nimetust ning hageja on varasemalt põllumajandustoetuste saamise nõuetest mööda hiilinud, ei ole kostja sellise väite vahendamisega avaldanud kostja kohta põhjendamatut ebakohast väärtushinnangut. Esiteks on kostja seisukohal, et ta ei ole hageja õigusi seoses 09.10.2013 eetris olnud saatega rikkunud. Isegi juhul kui kostja oleks hageja õigusi rikkunud, ei ole hageja kostja arvel rikastunud. Seega järelduvalt eeltoodust tuleb hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 3500 eurot jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja leiab, et kostja on avaldanud 10.oktoobri 2013 saates „Pealtnägija“ hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid ning kostja on tekitanud hagejale teda halvustavate väidete avaldamisega mainekahju, st mittevaralist kahju. Hageja palub kostjalt välja mõista tulu, mille kostja on hageja isiklike õiguste rikkumise tõttu teeninud. Hageja palub rahalise hüvitise suuruse kindlaks määrata kohtul TMS § 233 lg 1 järgi vastavalt oma äranägemisele. Hageja hindab õiglasest hüvitise suuruseks 3500 eurot. Hageja on hagi esitanud käesolevas asjas seoses 09. oktoober 2013 ETV eetris olnud saatega „Pealtnägija“. Vaidlust pole selle üle, et 09. oktoobril 2013 ETV eetris olnud saade oli jätkusaade ETV eetris 25. septembril 2013 olnud saatele „Pealtnägija“. Vaidlust pole selle üle, et hageja väitis, et 25. september 2013 eetris olnud saates avaldati tema kohta ebaõigeid ja au teotavaid väiteid, mistõttu uuriti 9. oktoobri 2013 saates hagejaga seotud sündmuseid täiendavalt. Seetõttu tehti saate jaoks hagejaga uus intervjuu ja avaldati hageja esitatud vastuväited ja vastulaused 25.09.2013 saatest. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt pidi hagejale olema teada, et 09.10.2013 ETV eetris olevas saates „Pealtnägija“ on eetris hagejaga seotud sündmusi kajastav saatelõik. Hagejale oli teada ka saate teinud isik, so Eesti Rahvusringhääling. Seega pidi hageja teada saama väidetavast kahju ja kahju tekitanud isikust samaaegselt saate eetris olemise ajaga ehk 09.10.2013. TsÜS § 150 lg 1 kolmeaastane tähtaeg hõlmab kõiki võlaõigusseaduse 52. peatükis nimetatud kahju hüvitamise nõudeid, sh delikti üldkoosseisul põhinevaid süüliselt õigusvastaselt kahju tekitatud hüvitamise nõudeid VÕS § 1043 järgi. Kohus leiab, et kuna hageja pidi temale tekkinud väidetavast kahjust teada saama 09.10.2013, siis oli ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega hagejale põhjustatud kahju hüvitamise nõude hagi esitamise tähtaeg 10.10.2016. Hageja on hagi esitanud kohtule 03.11.2016. Kostja on palunud kohaldada hageja kahju hüvitamise nõudele aegumist TsÜS § 150 lg 1 alusel. Seega on hageja kahju hüvitamise nõue aegunud. Hageja nõuab kostjalt TsÜS § 150 lg 2 alusel hageja arvel alusetult saadu välja andmist alusetu rikastumise sätete järgi. Nimelt TsÜS § 150 lg 2 sätestab, et kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Õiguskirjanduses on leitud, et TsÜS § 150 lg 2 annab lepinguvälise kahju hüvitamise nõude kõrvale täiendava nõude, mis ei välista alusetu rikastumise väljaandmisest tulenevaid nõudeid. Eeldused on aga samad lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega, st kohustatud isik peab (erinevalt alusetu rikastumise nõuetest) üldjuhul olema käitunud õigusvastaselt ja olema selles ka süüdi, kannatanu aga saanud kahju (VÕS § 1043). Seega tuleb kohtul esmalt nõue kindlaks teha üldiste deliktiõiguslike põhimõtete järgi. Muu hulgas tuleb kindlaks teha, kas kannatanu on saanud kahju.

Lisaks tuleb aga tuvastada, kas kahju tekitaja on kannatanu arvel rikastunud VÕS § 1037 lg 1, § 1039 järgi. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2010, lk 486, p 3.3). Sama seisukoha on märkinud Riigikohus tsiviilasja 3-2-1-45-10 02.06.2010 otsuse p-s 13. Riigikohus on tsiviilasja 2-16-9016 19.12.2017 määruse p-s 10 märkinud, et TsÜS § 150 lg 2 sätestab õigusvastasest kahju tekitamisest tuleneva nõude, mille sisuks on alusetust rikastumisest saadu väljaandmine ning kõnealuse nõude eeldused on samad lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega. Materiaalõiguslikult on tegu eri liiki deliktilise nõudega, kuid menetluslikult on tegu sama nõudega, kus sama tulemust samadel asjaoludel põhjendatakse lihtsalt õiguslikult erinevalt. Põhimõtteliselt peab kohus esitatud asjaoludel kontrollima nõude rahuldamise võimalikkust kõigil võimalikel õiguslikel alustel, kuid selle tegemata jätmine ei õigusta uue hagi esitamist samal (faktilisel) alusel. Kolleegiumi arvates saab kostja rikastumist TsÜS § 150 lg 2 mõttes eeldada olukorras, kus tõendatud on nii muud nõude eeldused kui ka asjaolu, et keegi on rikkumisest kasu saanud ja on usutav, et selleks võib olla kostja. Sel juhul peab kostja tõendama, et tema ise ei ole rikastunud. Tõendamiskoormuse ümberpööramine ei või aga olla üllatuslik (vt ka Riigikohtu 12. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 14). VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isiku (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastustab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse rikkumine või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1047 lg 1 alusel on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (Riigikohtu lahend nr 3-2-195-05 p 25). Käesoleval juhul on andmete avaldamine toimunud 10. oktoobri 2013 ETV saates „Pealtnägija“. Seega on kostja avaldajaks. Riigikohus on leidnud, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärtus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärtust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu lahend 3-2-1-161-05 p 10). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida avaldaja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 11). Ebaõigeteks faktiväideteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-15, p 13). Faktiväide võib olla isiku au teotav seetõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 17). Mõiste "au ja hea nimi" väljendab ühiskonna positiivset hinnangut inimese suhtes ning inimese suhtumist iseendasse (Riigikohtu lahend nr 3-2-1123-97). Kuivõrd hageja väidab, et temale on tekkinud kostja poolt 9. oktoobri 2013 saates „Pealtnägija“ andmete avaldamisega mainekahju, st mittevaraline kahju, siis tuleb kohtul käesoleva vaidluse lahendamisel kontrollida kostja poolt 9. oktoobri 2013 saates „Pealtnägija“ avaldatud faktiväidete tõesust/väärust ja väärtushinnangute kohasust/ebakohasust.

Hageja heidab kostjale ette, et kostja on 10. oktoobri 2013 saates“ Pealtnägija“ avaldanud hageja vastulause eelmisele 25. septembri 2013 „Pealtnägija“ saatele üksnes osaliselt ja hageja vastulause kärpimisega on kostja meelevaldselt moonutanud hageja seisukohtasid, mis on kaotanud oma sisu ja mõtte. Hageja väitel kokku monteeritud saate hagejale näitamisest enne eetrisse minemist kostja keeldus, kuigi oleks sellega saanud ära hoida hageja vastulause eksitava avaldamise. Kohus tuvastab, et 09.10.2013 „Pealtnägija“ saate minutitel 17:23 kuni 18:40 on avaldatud hageja vastulause 25.09.2013 eetris olnud saatele „Pealtnägija“. Nimetatud vastulausest nähtuvalt ei nõustu hageja 25.09.2013 saates „Pealtnägija“ tema kohta avaldatuga. Hageja on 11.04.2017 menetlusdokumendiga kohtule esitanud vastulause videosalvestise, mis on 09:38 minutit pikk. Nimetatud videosalvestisest nähtuvalt lisaks hageja poolt ette loetud vastulausele hageja vestleb veel mõnda aega saatejuhi R. J. saate teemal, räägib ka K. V. ja U. V. poolt teises saates avaldatust ning muudel teemadel. Kuna 9. oktoobril 2013 avaldatud vaidlusaluse saatelõigu pikkus oli ligikaudu 12 minutit, siis kohus nõustub kostjaga, et teema igakülgse käsitlemise huvides tuli saates avaldada ka teiste isikute seisukohti ja arvamusi. Kohus leiab, et hageja vastulause kärpimine oli põhjendud, sest suur osa hageja vastulausest seisnes hageja üldistel seisukohtadel Euroopa põllumajandustoetuse kohta ja põlluharimise osas üldiselt ning ei sisaldanud hageja vastuväiteid 25. septembril 2013 saates avaldatud osas. Lisaks sellele hageja ei ole välja toonud, kuidas moonutab hageja vastulause kärpimine hageja avaldatud seisukohtasid või millise olulise osa hageja vastulausest on kostja jätnud 9. oktoobri 2013 saates avaldamata. 21.jaanuaril 2019 toimunud kohtuistungil on ka hageja esindaja selgitanud, et 11.04.2017 hagi täpsustuse punkt a on sissejuhatus järgnevalt eraldi välja toodud faktiväidetel b, c, d. Hageja on leidnud, et kostja on käitunud vastuolus Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punktiga 5.2 võttes ära hagejalt õiguse avaldada tema kohta avaldatud süüdistustele vastuolusse ja lükata ümber tema kohta avaldatud valeväited. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.1. järgi, kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris või saates. Käesoleval juhul on kostja andnud hagejale võimaluse kommentaaride ja vastulause esitamiseks nii 25. septembri 2013 kui ka 9. oktoobri 2013 saates. Kohus leiab, et kostja on täitnud kohustuse anda hagejale vastulause esitamise võimaluse koheselt ning arvestades saate formaati ja pikkust oli hageja vastulause kärpimine osaliselt ka põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja vastulause kärpimisega ei ole kostja rikkunud hageja õigusi VÕS § 1047 lg 1 järgi. Hageja väitel on kostja avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite, et hageja kasseerib suuri summasid midagi tootmata. Hageja leiab, et tegemist on eksitava faktiväitega, millest järeldub, et hageja kasseerib riigilt raha mitte millegi tegemise eest. Samuti leiab hageja, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite, et hageja küsib PRIA-lt suuri toetus sisuliselt umbrohu kasvatamise eest. Hageja arvab, et keskmine mõistlik vaataja mõistab saate kontekstis, et hageja sai riigilt ulatuslikke toetusi siis, kui tema põllul kasvas umbrohi. Kostja hinnangul on tegemist õigete faktiväitega. Kohus on seisukohal, et kostja poolt avaldatud väidete näol on tegemist faktiväidetega. Kohtu hinnangul mõistab keskmine mõistlik vaataja saate kontekstis, et hageja saab riigilt suuri toetusi, kuid hagejal puudub tootmine, hageja kasvatab vaid umbrohtu. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-1519648 04.11.2016 tehtud otsuses on kohus 25.09.2013 saate videosalvestise põhjal tuvastanud, et hageja ütles 25.09.2013 saates, et ta kasvatab vahekultuuriks umbrohtu, mille ta künnab sisse, ja hageja möönab, et tema toetusi võidakse seetõttu vähendada 15,20,25%. 25.09.2013 saates on hageja ütelnud: „Praegu ma ei toodagi midagi muud peale mullahuumuse, ma seda rõhutasin. Mina toodan mullaviljakust, et seesama umbrohi, selle ma künnan sisse, ta kõduneb mullaks ja huumuse kiht muudkui tüseneb„. Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2017 otsuse punktis 27 on kohus tuvastanud, et toetust sai hageja ka põldude eest, kui nendel kasvas umbrohi. Seega on tsiviilasjas nr

2-15-19648 tuvastamist leidnud, et hageja on „Pealtnägija 25.09.2013 saates ise avaldanud, et kasvab põldudel osaliselt umbrohtu ning saab umbrohu kasvatamise eest PRIA-lt toetust. Hageja väidab, et väide, et ta ei ole põldudel midagi teinud, tootnud ega külvanud, on väär, sest tegelikkuses on hageja kasutanud 5-aastat kultuuride rotatsioonitsüklit ja põllud ei ole seisnud kasutuseta. Kohus leiab, et mõistlik inimene mõistab põllumajandusliku tootmise all piima, kartulite, teravilja jne tootmist. Mõistlik inimene ei mõista tootmise alla umbrohu kasvatamist. Kohtu hinnangul ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks 10. oktoobril 2013 Pealtnägija saate eetrisse mineku ajal põldudel midagi tootnud. Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2017 otsuse punktis 27 on kohus tuvastanud, et maakohtu 24.05.2016 kohtuistungi protokolli kohaselt on hageja leidnud, et mahekasvatusel on mitmeaastane rotatsioon, hageja kasvatas enne põllul rapsi ja järgmisel aastal on mõte panna valge mesika seemet. Kogu asi oleks päädinud kartuli kasvatamisega, mis aga katkestati. Käesolevas tsiviilasjas 21.01.2019 toiminud kohtuistungil on hageja väitnud, et ta on peaasjalikult kartuli kasvataja. Seoses saatega hagejal tsükkel katkes, hagejal oli soov kasvatada mahekartulit ja mahekartuli kasvatamine oli vastavalt külvitsüklile planeeritud vist 2015-2016. Seega 2013 aastal hageja põldudel midagi ei tootnud. Kuna hageja on saanud toetust ka nende põldude eest kus kasvas umbrohi, siis tegemist ei ole valeväitega. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et kostja poolt avaldatud väited, et hageja kasseerib suuri summasid midagi tootmata ja hageja küsib PRIA-lt suuri toetusi sisuliselt umbrohu kasvaamise eest, näol on tegemist õigete faktiväidetega. Hageja väitel on kostja avaldanud ebaõige faktiväite, et hageja tugitoolipõllumees. Hageja leiab, et tegemist on halvustava kaudse faktiväitega, mis viib keskmise mõistliku vaataja järelduseni, et tugitoolipõllumehena hageja ei tee enda põldudel mitte midagi. Kostja on seisukohal, et tegemist on kohase väärtushinnanguga. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist on väärtushinnanguga. Kohus leiab, et sõnal tugitoolipõllumees eesti keeles seletus puudub, kostja on ise andnud sellele sõnale sisu. Kostja on selgitanud, et analoogselt tugitoolisportlasele on hageja nimetamine tugitoolipõlumeheks hinnang, mida saab küll põhjendada, kuid ei saa tõendada. Poolte vahel ei vaidlust ei ole selle, et PRIA on hagejale määranud erinevaid põllumajandustoetusi ning hiljem on neid toetusi hageja nõuete täitmata jätmise või rikkumise tõttu vähendatud või on talle toetus üldse välja maksmata jäetud. Ka on hageja saates möönnud, et umbrohu kasvatamise tõttu võidakse tema toetusi vähendada. Kostja on selgitanud, et sõnaga tugitoolipõllumees on kostja kirjeldanud olukorda, kus isik (antud juhul hageja) võtab vastu mahetoetusi, samas mahetoodang puudub ja toetuse saajal tuleb tagasi maksta osa toetustest. Kohus leiab, et teatud kriitika on hageja suhtes tema tegevuse tõttu põhjendatud ja hageja nimetamise tugitoolipõllumeheks ei saa antud kontekstis lugeda ebakohaseks väärtushinnanguks ja seega hageja au teotavaks. Hageja leiab, et saate illustreerimiseks näidatakse kaadris (saate minutitel 20:02) hageja mahekohustusega mitteseotud kõlvikut. Hageja hinnangul mõistlikus isikus tekitab see arusaama, et tegemist on hagejale kuuluva umbrohtunud maaga, mille eest hageja on saanud mahepõllumajandustoetust, kuid see väide et vasta tõele. 21.01.2019 kohtuistungil on kostja tunnistanud, et „Pealtnägija“ saates on näidatud valet maatükki, mis ei kuulu hagejale ja see asjaolud on tuvastatud asjas nr 2-15-19648. Saate alguses on avaldatud hageja vastulause, kus hageja ütles, et eelmises näidati osaliselt vale põllumaad ja kostja on seda tunnistanud. Seega on kohtu hinnangul kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväide kostja poolt ka saates ümber lükanud. Hageja väidab, et kostja on avaldanud ebaõige faktiväite, et 2004 aastal läks lahti vilgas deklareerimine toetuste saamiseks. Hageja leiab, et tegemist on saate kontekstis eksitava faktiväiteega, mis jätab mulje, et Eesti põllumehed (sh hageja) tegutsesid üksnes toetuste saamise ajendil ning et see on kuidagi seotud ilma omaniku nõusolekuta kellelegi teisele kuuluva põllumassiivi eest toetuse taotlemisega.

Kohus leiab, et tegemist on faktiväitega, samas kohtu hinnangul nimetatud väide ei riku hageja subjektiivseid õiguseid. 9. oktoobril 2013 „Pealtnägija“ saatejuht R.J. YY tehtud intervjuu vahepeal selgitab, et Y meenutab, et 2004. aastal läks lahti vilgas maade deklareerimine Euroliidu põllumajandustoetuste saamiseks. Kohus leiab, et nimetatud väite kohaselt 2004. aastal hakati põllumajandustoetusi rohkem taotlema. Nimetatud väitest ei saa mõistlik isik teha järeldust, et hageja oleks tegutsenud üksnes toetuste saamise ajendil ning see on seotud hageja poolt ilma omaniku nõusolekuta teisele isikule kuuluva põllumassiivi eest toetuse taotlemisega. Kuna nimetatud väide ei ole esitatud hageja kohta, siis selle väite avaldamisega ei ole rikutud hageja subjektiivseid õiguseid ning kostja ei ole nimetatud väite avaldamisega rikkunud hageja õiguseid VÕS § 1047 lg 1 järgi. Hageja leiab, et kostja on avaldanud ebaõige faktiväite, et hageja on riskide hajutamiseks ja toetuste suurendamiseks vormistanud mahepõlduriteks oma naise ja poja. Hageja väitel on nimetatud väide väär, kuna hageja naine ja poeg ei ole kunagi olnud mahepõldurid, vaid muu sihtotstarbega PRIA toetuste taotlejad. Kostja leiab, et isegi kui kostja väitis „Pealtnägija“ 09.10.2013 saates ekslikult, et hageja vormistas oma naise ja lapse mahepõlduriteks, polnud saates käsitletud teema kontekstis oluline, kas hageja on oma naise ja lapse vormistanud just mahepõlduriteks, vaid oluline oli, et hageja vormistas oma naise ja lapse PRIA toetuste saajana PRIA toetuste saamise süsteemi kuritarvitades. Saates täpsustas kostja, et hageja on PRIA registri andmetel oma perekonnaliikmete nimele registreerinud ligi 200 ha suuruses toetusealast maad. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, et hageja on riskide hajutamiseks ja toetuste suurendamiseks vormistanud mahepõlduriteks oma naise ja poja. Kostja ei ole tõendanud, et hageja naine ja laps oleks vormistatud mahepõllumajanduse toetuse saajaks. Kostja on ka ise oma eksimust tunnistanud ja selgitanud, et „Pealtnägija“ 25.09.2013 ja 09.10.2013 saates käsitles kostja, kuidas PRIA poolt väljastatavate põllumajandustoetuste süsteemi seoses mahepõllumajanduse toetuste taotlemisega kuritarvitatakse. Kohus leiab, et tegemist on kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväitega. Hageja leiab, et intervjuud SS, YY ning UU ning on esitatud poolikult, mistõttu on tekitatud intervjuude avaldamisega hagejast ebaõige mulje. Kostja vaidleb vastu, et ta on avaldanud intervjuud eelnimetatud isikutega poolikult selleks, et avaldatud intervjuudes oleks jäetud hagejat eksitav mulje. Kohus märgib, et kohtule jääb arusaamatuks hageja väide, intervjuud on avaldatud poolikult, sest hageja ei ole olnud nimetatud intervjuudes intervjueeritav ega viibinud intervjuude andmise juures. Sellest tulenevalt ei saanud hagejal olla ka teadmist sellest, kas ja mida naaberpõllumehed kostjale „Pealtnägija“ saates avaldatud intervjuudele täiendavalt on avaldanud. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks avaldanud intervjuusid poolikult, mistõttu on tekitatud intervjuude avaldamisega hagejast ebaõige mulje. Lisaks sellele ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mille kohaselt hageja on kasutanud SS maad suulise kokkuleppe alusel. 9.oktoobri 2013 saates „Pealtnägija“ on kostja avaldanud hageja selgitused selle kohta, et hageja ja SS pidasid SS maa müügi osas läbirääkimisi. Hageja on väitnud, et temal oli juttu SS maa kasutamise osas, kuid hageja ei ole kinnitanud, et tal oleks olnud kokkulepe SS. SS on saates avaldanud selgelt ja üheselt arusaadava selgituse selle kohta, et hagejal ei olnud õigust tema maad kasutada ja vastav kokkulepe poolte vahel SS maa kasutamiseks puudus. Samuti ei ole hageja esitanud ühegi tõendit, et tal oleks olnud kokkulepe YY maa kasutamiseks PRIA toetuse saamiseks. YY on saates kinnitanud, et hageja on deklareerinud tema maid ja naaberkinnistu omaniku maid ilma antud naaberkinnistu omaniku teadmata ja sellest on ta teada saanud alles PRIA-lt kontrollkirja saamisel ja uurimisel selgus, et YY maid on deklareeritud hageja poolt. Seega nähtub ka YY poolt antud intervjuust selgelt, et tema ei ole kunagi andnud hagejale nõusoleku tema maade deklareerimiseks hageja poolt PRIA toetuste saamiseks. Kohus leiab, et

kostja ei ole avaldanud ebaõigeid väiteid, et hageja on kasutanud SS, YY maid ilma nende nõusolekuta. Tegemist on õigete faktiväidetega. Hageja leiab, et kostja on avaldanud ebaõige faktiväite, et maaelu arengukavaga seoses tahtetakse järgnevate aastate jooksul mahetoetuse veel 30 miljoni võrra tõsta. Hageja hinnangul on tegemist eksitava ja mittetäieliku faktiväitega, sest kostja jätab teadlikult mainimata, et tegemist on ca 1,5 % toetuste kogumahust. Kohus leiab, et nimetatud väitega ei ole avaldatud hageja kohta ebaõigeid andmeid ega ebakohast väärtushinnangut. Tegemist on statistilise infoga, mis ei käi hageja kohta ning seega ei saa see ka rikkuda hageja õigusi. Lisaks sellele on kohus seisukohal, et asjaolu, et kostja ei ole maininud, et mahetoetutuste maht moodustab ca 1,5 % põllumajandustoetuste kogumahust, ei muuda see kostja väidet, et maaelu arengukavaga seoses tahtetakse järgnevate aastate jooksul mahetoetuse veel 30 miljoni võrra tõsta, ebaõigeks. Seega ei ole kostja avaldanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet. Hageja leiab, et kostja on avaldanud hageja kohta ebakohase väärtushinnangu, et hageja kaevas teistele auku, aga kukkus sinna ise sisse. Hageja hinnangul on tegemist halvustava kõnekäändega, mis viitab isiku tahtele kellelgi halba teha ning ise selle ohvriks langeda. Vaidlust pole selle üle, et tegemist on väärtushinnanguga. Kostja on selgitanud, et väide, mille järgi kaevas hageja teistele auku, aga kukkus ise sinna sisse, viitas sellele, et hageja kuritarvitas mahetoetuste süsteemi, mh seoses võõra maa kasutamisega ja ebakohaste taotluste esitamisega. Kohus leiab, et kui kostja on nimetatud väärtushinnangu avaldanud seoses sellega, et hageja on kuritarvitanud mahetoetuste süsteemi, mh seoses võõra maa kasutamisega ja ebakohaste taotluste esitamisega, siis tegemist on ebakohase väärtushinnanguga. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud kõnekäänd viitab isiku tahtele kellelegi teisele halba soovida ning ise selle ohvriks langeda. Kostja ei ole selgitanud, milles on seisnenud hageja tegevus, mille eesmärk oleks olnud teistele isikutele kahju tekitada. Kohus märgib, et olukorras, kus hageja on kahjustanud mahetoetuste süsteemi, ei tähenda see seda, et ta oleks seda teinud eesmärgiga kellelgi otseselt kahju tekitada, pigem on olnud hageja eesmärk sellelt ise kasu saada. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et tegemist on kostja poolt avaldatud ebakohase väärtushinnanguga. Hageja on seisukohal, et kostja on avaldanud järgmise ebakohase väärtushinnangu: hageja tegevus on kas pettus või mahetoetuse mõtte kuritarvitamine. Hageja arvab, et tegemist on halvustava hinnanguga, mis viitab hagejale kui seadusi eiravale isikule, kes on toime pannud karistusseadustikus sätestatud süüteo. Kohus tuvastab, et hageja poolt viidatud väide on „Pealtnägija“ saates avaldatud UU arvamusena, kes on öelnud järgmist: „Kui see puhtalt nii on, siis on kergelt kelmuselõhnaline lugu“. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on kostja poolt avaldatud väärtushinnanguga. Samas ei nõustu kohus hagejaga, et tegemist on ebakohase väärtushinnangu. Kostja ei ole avaldanud, et hageja oleks toime pannud karistusseadustikus sätestatud süüteo. Kostja ei ole väitnud, et hageja oleks toime pannud kelmuse, vaid saates on kostja vahendanud Eesti Põllumeeste Keskliidu juhi UU arvamust, kes on kommenteerinud hageja poolt põllumaade teistele isikute kuuluvate põllumaade deklareerimist PRIA toetuse saamise eesmärgil. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal puudus nõusolek teistele isikutele kuuluva maa kasutamiseks ja hageja on ilma nende nõusolekuta PRIA-lt antud maatükkide osas toetust küsinud ja hageja on ise tunnistanud, et PRIA on temalt osa mahetoetuseks makstud raha tagasi küsinud. Tegemist on UU põhjendatud arvamusega, mille avaldamine oli õiguspärane. Sellest tulenvalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole avaldanud ebakohast väärtushinnangut ja see ei teota hageja au. Hageja väidab, et kostja on avaldanud järgmise ebakohase väärtushinnangu: Hageja teeb nii palju, kui vaja toetuse saamiseks, aga ta ei tee rohkem, kui see hakkaks teda kurnama. Hageja leiab, et tegemist on hagejast negatiivset kujundit loova hinnanguga, millest järeldub, et hageja ei tegele põllumajandusega ning tema põllud seisavad kasutuseta ning hageja taotleb põllumajandustoetusi mitte millegi tegemise eest. Hageja kui põllumehe jaoks on avaldatud hinnang solvav.

Kohus tuvastab, et 09.10.2013 „Pealnägija“ saates on kostja poolt avaldatud hageja naaberpõllumehe NN arvamus, mille kohaselt: „Midagi ta teeb. Ta teeb nii palju, kui on vaja toetuse saamiseks, aga ta ei tee rohkem kui see hakkaks teda kurnama“. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on väärtushinnanguga. Kohus leiab, et nimetatud väite avaldamisega ei ole kostja avaldanud, et hageja ei tegele üldse põllumajandusega ja tema põllud seisavad täielikult kasutuseta. Kostja on vahendanud naaberpõllumehe NN arvamust, kes on selgelt öelnud, et hageja midagi teeb, kuid mitte rohke kui hakkaks teda kurnama. Hageja on ka ise tunnistanud, et kasvatab osaliselt umbrohtu ning osakuselt mullahuumust ja osa PRIA toetusi on hagejalt tagasi küsitud, sest hageja on toetusi kasutanud mittesihipäraselt. Seega tegi nii vähe, et osa toetust küsiti hagejalt tagasi. Eeltoodust tulenevalt ei ole NN poolt 09.10.2013 saates „Pealtnägija“ avaldatud väide ebakohane väärtushinnang. Hageja leiab, et kostja on avaldanud järgmise ebakohase väärtushinnangu: Sarnane põllumajandustoetustega slikerdamine või siis „vakerdamine“ nagu seda härra X järgi nüüd x vallas tuntakse, on üleriigiline probleem. Hageja hinnangul põllumajandustoetustega slikerdama tähendab toetuse nõuetes mööda hiilima ja sellise negatiivse väljendi seostamine hageja nimega või koguni sünonüümina presenteerimine on hageja au teotav ja tema perekonnanime solvav. Kohus leiab, et tegemist ei ole ebakohase väärtushinnanguga. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja on osaliselt rikkunud mahepõllumajandustoetuse saamise tingimusi ning taotlenud mahetoetusi ka võõrale maale, mistõttu on PRIA küsinud hagejalt osaliselt talle makstud toetused tagasi. Sellest tulenevalt ei ole kohu hinnangul ebakohane öelda, et hageja on põllumajandustoetuste saamise nõuetest mööda hiilinud, sest hageja on seda teinud. Kostja on saates vahendanud, et x vallas kasutatakse nimetust „ vakerdama“. Kuna x vallas kasutatakse sellist nimetatust ja hageja on varasemalt põllumajandustoetuste saamise nõuetest mööda hiilinud, siis asub kohus seisukohale, et kostja ei ole selle väite vahendamisega avaldanud hageja suhtes ebakohast väärtushinnangut. Vakerdamine näol on tegemist küll negatiivse väljendiga, kuid sellise väljendi kasutamise on hageja ise oma tegevusega põhjustanud. Kohus on eelnealt tuvastanud, et kostja on avaldanud hageja suhtes ebaõige faktiväite, et hageja on riskide hajutamiseks ja toetuste suurendamiseks vormistanud mahepõlduriteks oma naise ja poja ning ebakohase väärtushinnangu, et hageja kaevas teistele auku, aga kukkus sinna ise sisse. Hagejale väitel on tekkinud temale mittevaraline kahju. Hageja maine on kahjustatud. 21.jaanuaril 2019 toimunud kohtuistungil on hageja selgitanud, et tema tervis on kostja poolt eelnimetatu väidete avaldamisega halvenenud. Kohus leiab, et kostja poolt avaldatud eelnimetatud väidete avaldamisega on rikutud hageja isiklikke õigusi ja hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenvalt tuleb lugeda tõendatuks ka nende seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Kohus leiab, et kostja oma õigusvastase käitumisega on hagejale mittevaralise kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 järgi eeldab kostja vastutus isikuõiguste rikkumise korral tema süüd. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekkimises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi. Kohus leiab, et kostja on hageja suhtes ebaõige faktiväite ja ebakohuse väärtushinnangu avaldamisega olnud vähemalt hooletu. Samas on kohus asunud eelnevalt seisukohale, et hageja isiklike õiguste rikkumisega soetud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on aegunud. Hageja väitel on kostja hageja isiklikke õiguseid rikkuva saate „Pealtnägija“ avaldamisega saanud tulu, mis kuulub väljamõistmisele TsÜS § 150 lg 2 alusel. Seega tuleb kohtul TsÜS § 150 lg 2 kohaldamiseks tuvastada, et kostja on hageja arvel VÕS § 1037-1039 alusel rikastanud. Hageja väitel teenib kostja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse §7 lg 5 p 2 alusel tulu oma saadete ja meediateenuste ülekande- ja levitamisõiguse müügist. Kostja 2013. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli kostja tulud kaupade ja teenuste müügist 2013. aastal 1 604 406 eurot ja tulu ERR

toodangu ja arhiivimaterjali müügist 206 315 eurot. Majandusaasta aruandes on kinnitatud, et „Pealnägija“ oli ETV sügishooaja üks vaadatumaid saateid. Eelnevast hageja järeldab, et kostja on teeninud „Pealtnägija“ näitamisega tulu ja kuna 9. oktoobri 2013 saade kajastas ka hagejat ja selles avaldati hageja kohta eksitavaid ja ebakohaseid väiteid, siis on järelikult kõnealuse „Pealtnägija“ saate näitamisega teenitud tulu saadud osaliselt hageja isikuõiguste kahjustamise arvelt. Kohtule esitatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendamist pole leidnud, et kostja oleks 9. oktoobris 2013 hagejat käsitleva saate avaldamisega teeninud tulu. Vaidlust ei ole selle üle, et saade oli eetris ETV-s. Samuti pole vaidlust selle üle, et telekanal ETV on vabalevis ja ning ETV programmi levitamise eest ei küsi kostja tasu. Saadet „Pealnägija“ levitab kostja tasuta nii telekanali ETV kaudu kui ka enda veebiportaalis. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja teeniks saate „Pealtnägija“ levitamise eest tulu. Kohtule esitatud Eesti Rahvusringhäälingu 2013 majandusaasta aruande kohaselt maksis 2013. aastal kostja Levirale ERR programmide edastamise eest teenustasu 2 170 117 eurot (tlk 121). Kostja 2013 majandusaasta aruandest nähtuvalt olid kostja programmi tootmis- , edastus- ja arhiveerimiskulud kokku 25 059 391 eurot (tlk 122). Seega saate „Pealtnägija“ levitamine on kostja jaoks kulu ja kostja ei teeni saate „Pealtnägija“ levitamisega tulu. Kostja 2013 majandusaasta aruandest nähtuvalt olid kostja tulud 2013 riigieelarvest 25 366 740 eurot ja tulud kaupade ja teenuste müügist 1 604 406 eurot (tlk 122). Hageja väitel on 2013 aastal kostja teeninud arhiivimaterjali müügist tulu 206 315 eurot ja vastavalt kostja 2013 -2015 arengukavale on kostja kinnitanud, et kostja vahendab oma arhiivides leiduvaid materjale nii tulunduslikul kui mittetulunduslikul eesmärgil. Kuna alates 2013 aastast on kostja taganud saadete arhiiviteenuse uuemates internetiga ühendatud Samsungi nn smartteleviisorites, mida toetab telekvaliteedis internetivoog programmide otse-ja järeltarbimiseks, siis järelikult teenib kostja kõikide omasaadete arhiiviteenuse müügist tulu ka arhiivimaterjali esitamisõiguse müügist. Kostja on selgitanud, et kostja võib sõlmida litsentsilepingu isikuga, kes soovib kostja arhiivides leiduvaid materjale kasutada. Kostja väitel ei ole ta hagejaga seotud saadet „Pealtnägija“ tasu eest litsentseerinud. Hageja ei ole ka vastupidist tõendanud. Seega ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks alusetult rikastunud hageja arvel hagejaga seotud arhiivimaterjalide müümise kaudu. Hageja on ka väitnud, et kostja teenib hageja arvel tulu veebilehel https://pood.err.ee/ müüdavate toodetega, sest „Pealtnägija„ saate populaarsusest sõltub, kui palju satub inimesi kostja veebilehel asuvasse poodi. Kohus nõustub kostjaga, et selline hageja tuletuskäik on meelevaldne. Veebilehel https://pood.err.ee/ müüb kostja omatoodangu saadete ja filmide, samuti muusika, DVD-sid ja CDplaate. Mitte üski toode ei ole seotud saatega „Pealtnägija“. Kostja on selgitanud, et saade Pealtnägija on järelvaadatav veebis aadressilt https://etv.err.ee/elusaated/pealtnagija ja „Pealtnägija„ veebileht ei suuna kasutajaid kostja veebipoodi ning Pealtnägija veebilehel ei tehta reklaami kostja veebipoele. Seega ei ole leidnud tõendamist, et kostja veebipoe tulu oleks seotud saatega „Pealtnägija“ ja kostja oleks hageja arvel rikastunud veebipoes tehtud müügi kaudu. Hageja on väitnud, et kuigi hageja isiklikke õigusi rikkuvas saates ei edastatud vahetult spondeeritud sisu, siis võib eeldada, et kostja on teeninud hagejat käsitleva saatega „Pealtnägija“ sponsorluse tulu. Kohtu jaoks hageja nimetatud väide on arusaamatu. Kuna nagu hageja on ka ise väitnud, et hagejat käsitlevas saates ei edastatud spondeeritud sisu, siis ei saanud kostja hageja arvel rikastuda ka spondeeritud tulu kaudu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks hageja arvel 09.10.2013 „Pealtnägija“ saate avaldamisega VÕS § 1037-1039 sätete järgi rikastunud. Sellest tulenevalt tuleb hageja aluseta rikastumise nõue jätta rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksu kohtotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.