Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

Ümberkujundamiskava kinnitamine

RESOLUTSIOON

Kohustuste kogusumma/ põhiosa EUR

Aeg, millest alates hakatakse kohustust tasuma

Kohustuse tasumise sagedus/ kuupäev

Osamaksete arv/suurus EUR

Täitmise lõpptähtaeg

Kohustuse rahuldamis e määr%/ põhikohust use täitmise %,kohustus e täitmise summa kokku

Bigbank AS

5615,15/ 5128,79

01.02.20

Kord kuus / 10. kp

72 / 60,55

31.01.2026

78 /85 /4359,60

Luminor Bank 10882,91/ / AS 10000

01.02.20 01.11.24

Kord kuus / 10. kp

60/ 108 12/170

31.01.2026

78 /85

BB Finance 5679,02/ Group OÜ 4981,78

01.02.20

Kord kuus / 10. kp

72/58,94

31.01.2026

75 /85 4243,68

Credit OÜ

01.02.20

Kord kuus / 10. kp

60 / 23,58

31.01.2025

75 /85 1414,80

01.02.20

Kord kuus 10.kp

72/30,64

31.01.2026

55/85 2206,08

___________ 72/30,25

_________ 31.01.2026

60/27,08

31.01.2025

Invest 1894,38 / 1664,63

OÜ Credit.ee

4004,34/259 5,02

____________ Express Credit 2904,23/ AS 2561,83 __________ IPF Digital 1969,29/ Estonia OÜ 1911,62

01.02.20 _________ 01.02.20

Kord kuus /10.kp Kord kuus /10.kp

75/85

83/85 1624,80

2(3)

Creditstar Estonia AS

4272,68/ 2481,05 __________ Ferratum Bank 705,40/ p.l.c. 690,19 ___________

KOKKU

01.02.20 _________ 01.02.20

Kord kuus / 10.kp Kord kuus /10.kp

37927/32014 ,91

72/29,30

31.01.2026

49/85 2109,60

___________ 60/9,78

31.01.2025

83/85 586,80 27243,36

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3(3)

1800 euro ulatuses Võlgniku teatel ei suuda ta igakuiseid laenumakseid ettenähtud ulatuses tasuda. Võlgniku igakuine sissetulek on töötasu 716,96 eurot. Tema töötasu ei ole piisav, et täita kõiki kohustusi täies ulatuses ja sedavõrd suurte kuumaksetena. Võlgnik on püüdnud esmalt maksta n.ö. kriitilisemaid makseid, kuid ka tema ettevõte hakkas allamäge minema ja kuumaksete maksmiseks ei olnud enam vahendeid. Võlgnik soovib oma kohustused siiski tasuda sobiva maksegraafiku alusel, mistõttu soovib võlgade ümberkujundamist. Võlgnikul on üks ülalpeetav- laps (3a). Töölepingu alusel sissetulek on keskmiselt 716,96 eurot kuus. Võlgnik arvutab oma igakuised kohustused kokku summas 2060 eurot, millest toidu ja sidekulud 260 eurot, 1800 euro ulatuses igakuiseid võlakohustusi. Võlgnik soovib, et kohus kinnitaks tema võlgade ümberkujundamiskava, millega pikendatakse laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tähtaega. Võlgnik taotles, et kohus määraks temale menetluses nõustaja, kes aitaks ümberkujundamiskava koostada. Kohus võttis 29.08.2019. a määrusega Mxxxxx Vxxxxxxx võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse, määras nõustaja, peatas võlgniku suhtes läbiviidavad täitemenetlused või sundtäitmised kuni võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. Kohus määras võlgnikule kohustuse tasuda nõustaja tasu ettemaksuks 702 eurot kahe osamaksega. 30.09.2019. a esitas Mxxxxx Vxxxxxxxxx määratud nõustaja kohtule ümberkujundamiskava (tl 63-64), milles taotles 9 võlausaldaja nõuete, kogusummas 37 927,49 eurot, ümberkujundamist, sh: 1) Luminor Bank AS nõue kogusummas 10882,91 eurot, sh põhivõlg 10 000 eurot; 2) Bigbank AS nõue kogusummas 5615,15 eurot, sh põhivõlg summas 5128,79 eurot; 3) BB Finance Group OÜ nõue kogusummas 5679,02 eurot, s.h. põhivõlg 4981,78 eurot; 4) Credit.ee nõue kogusummas 4004,34 eurot, sh põhivõlg summas 2595,02 eurot; 5)Express Credit AS nõue kogusummas 2904,23 eurot, s.h. põhivõlg summas 2561,83 eurot; 6)Credistar Estonia AS nõue kogusummas 4272,68 eurot, s.h. põhinue 2481,05eurot; 7)IPF Digital Estonia OÜ nõue kogusummas 1969,29 eurot, s.h. põhinue 1911,62 eurot; 8)Credit Invest OÜ nõue kogusummas 1894,38 eurot, s.h. põhinõue summas 164,63 eurot; 9)Ferratum Bank p.l.c. nõue kogusummas 705,49 eurot, s.h. põhinõue summas 690,19 eurot. Ümberkujundamiskava kohaselt toimuks võlgniku rahaliste kohustuste ümberkujundamine nende täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Võlgnik tasub võlausaldajatele nõuete katteks kuue aasta jooksul igakuuliselt 378 eurot. Sellise tasumise korral on võlgnikul võimalik mõistliku aja jooksul tasuda kõigi võlausaldajate põhinõuetest 85%. Sõltuvalt võlgnetava põhisumma suurusest on ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg viis või kuus aastat. Kohustused sumas kuni 2000 eurot tasutakse kava kohaselt 60 kuuga ehk viie aastaga, seejärel suurenevad maksed kõige suurema nõudega võlausaldajale. Kohus toimetas ümberkujundamiskava kätte võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse ning määras tähtaja oma seisukoha esitamiseks. Võlausaldajad BB Finance Group OÜ, Creditstar Estonia AS ja Ferratum Bank p.l.c. kohtu poolt määratud tähtajaks ümberkujundamiskava kohta oma seisukohta ei esitanud. Võlausaldajad Bigbank AS ja IPF Digital Estonia OÜ teatasid, et ta on nõus ümberkujundamiskavas märgitud nõuete suurusega, tagatusega ning võla ümberkujundamisega taotletud viisil.

4(3)

Võlausaldaja Luminor Bank AS leidis (tl.99), et võlgniku esitatud ümberkujundamiskava on võlausaldaja huve ebamõistlikult kahjustav ja ümberkujundamiskava tuleb jätta kinnitamata. Võlausaldaja on seisukohal, et põhinõude vähendamise määr 22% ja kavandatud makseperiood 72 kuud on võlausaldajat ebamõistlikult kahjustavad. Ka juhul, kui põhinõude maksmist lubada ositi, saab pidada mõistlikuks maksmise perioodi 12-24 kuud. Võlausaldaja Credit .ee esitas vastuväite 1510.2019 (tl.80), milles oli seisukohal, et kehtiva laenulepingu järgi kuuluvad maksegraafiku järgsed osamaksed tasumisele ja Mxxxxx Vxxxxxxx kui käendaja vastu olev nõue summas 777,07 eurot tuleb igakuiste maksetega tasuda. Pikendada kohustuse täitmise tähtaega. Täiendavas vastuväites (tl.101) oli Credit.ee seisukohal, et sissenõutav kogusumma võlgnikult on 3004,26 eurot, millest põhiosa jääk 2595,02 eurot, intress 657,77 eurot, viivis seisuga 29.10.2019 102,47 eurot ja võla sissenõudmise kulud 45 eurot. Võlausaldaja nõustub, et võlgnevus tasutakse ositi 72 kuu jooksul, kuid ei nõustu võlgnevuse vähendamisega 45% ulatuses. Nõustub vähendama nõuet põhiosa jäägini, s.t. tasuda 2595,02 eurot osamaksetena. Võlausaldaja Express Credit AS (tl.96-97) leidis, et ümberkujundamiskava on vastuolus VÕVS § 2 lg1 sätetega, kuna selle normi järgi on lubatud rakendada üksnes üht võimalikku võla ümberkujundamisviisi, aga mitte kõiki üheaegselt. Võlausaldaja leiab, et põhiosa võlgnevuse vähendamine 25% nagu kava ette näeb, on võlausaldaja vara eksproprieerimine. Võlgniku kohustuste täitmise tähtaega tuleb pikendada, et nõuded saaksid rahuldatud suuremas osas. Võlausaldaja on nõus kõrvalnõuete vähendamisega, kuumaksed teha igakuiselt, pikendada kohustuste täitmise tähtaega. Esitatud kava jätta kinnitamata. Võlausaldaja Credit Invest OÜ teatas ümberkujundamiskavaga mittenõustumisest (tl.95). Ei selgu, mis põhjusel on vähendada võlgniku kohustusi 25% ulatuses. Arvestades kohustuse surust, olemust ja kava kestvust, ei ole selle võlausaldaja nõude vähendamine sellises ulatuses põhjendatud. Võlgniku nõustaja esitas 07.11.2019 (tl.104-105) ja 20.11.2019 (tl.109) kohtule arvamuse võlausaldajate vastuväidete kohta. Nõustaja rõhutab menetluse eesmärki silmas pidades, et võlgniku makseraskused on ületatavad ainult sellise ümberkujundamiskava kinnitamisel, mille koostamisel on arvestatud võlgniku maksevõimega ja mille täitmine on võlgnikule jõukohane. Seadus ei säti ümberkujundamiskava kestusele piire, kohtupraktikas on see tagatiseta kohustuste puhul 5-6 aastat. Nõustaja on ümberkujundamiskava selgituste p.4 põhjendanud, et ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnik vabal tahtel valmis rahuldama nõudeid seaduses sätestatust suuremas ulatuses, s.t. tegema väljamakseid võlausaldajatele suuremas summas kui see oleks võimalik täitemenetluses või pankrotimenetluses. Nõustaja märgib, et kõigi võlausaldajate põhinõuete rahuldamise määr on 85% ja vähendamise määr 15%, seega ei ole õiged Luminor Bank ja Express Credit etteheited, et vähendamine on olnud 22% ja 25. Luminor Bank ettepanek, et põhinõue peaks olema tasutud 12-24 kuuga, ei ole võimalik võlgniku sissetuleku piiratuse tõttu, sest sellisel juhul tuleks sellele võlausaldajale igakuine makse teha summas 1334-2668 eurot. Express Credit AS etteheide, et korraga tohib rakendada ainult üht ümberkujundamise viisi, on ümber lükatud varasemas Riigikohtu lahendis. Võlausaldaja etteheide, et toimub eksproprieerimine, on kohatu, kuna see võlausaldaja saab välja laenatud 3000 euro asemel tagasi 3398 eurot: võlgnik on maksnud võlgade ümberkujundamise menetlusele eelnenud perioodil võlausaldajale 1220 eurot ja kava kohaselt lisandub veel 2178 eurot. Credit.ee OÜ on oma nõuet vähendanud 3400,26 euro peale, põhinõue jääb samaks- 2595,02 eurot. Seetõttu muutub ka (kogu)kohustuse rahuldamise määr, nüüd saab see olema 65% (kavas 55%). Vastuseks võlausaldaja Credit Invest OÜ vastuväitele märgib nõustaja, et võlgniku sissetulekust 717 eurot kuus ei ole võimalik loovutada võlgade tasumiseks rohkem kui kavas ettenähtud 378 eurot. Ka selle võlausaldaja puhul saab tagasi makstud suurem suma kui laenusumma 2500 eurot: laen väljastati jaanuaris 2019, kuni 5(3)

ümberkujundamise menetluseni on tehtud tagasimakseid 1520 eurot, kava kohaselt lisandub 1414,80 eurot. Kokku tasuks võlgnik selle nõude katteks 2934,80 eurot ehk 17% väljastatud krediidisummast enam. Vastuväited esitanud võlausaldajate nõuded moodustavad 51% kõigi nõuete üldsummast. Nõustaja leiab, et vastuväited on põhjendamatud ega anna alust kava kinnitamata jätmiseks. Ümberkujundamise menetluses loovutab võlgnik vabatahtlikult võlgade tasumiseks oluliselt suurema osa oma sissetulekust kui täitemenetluses või pankrotimenetluses. Võlausaldajate huvid saavad paremini kaitstud. Nõustaja leiab, et võlgade ümberkujundamiskava on võimalik VÕVS § 24 lg.3 alusel kinnitada. Kohus määras võlgnikule tähtaja täiendavate andmete esitamiseks ja pidas kohtuistungi VÕVS § 24 lg.9 nõuete täitmiseks. Võlausaldajad teatasid kohtule mitteilmumisest, jäävad kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kohtuistungile ilmusid võlgnik Mxxxxx Vxxxxxxx ja võlausaldaja BB Finance Group OÜ esindaja. Võlgnik esitas palve ümberkujundamiskava kinnitada. Maksete suurus on määratud kavas selline, et saaks ise ära elatud ja laps ülal peetud. Võlgnik on positiivse ootusega- et ta ei jää tööta. Osa nõudeid, mis kavas, on nõuded tema äriühingu vastu, kus ta oli käendaja. Võlgnik kinnitab, et ta saab stabiilselt iga kuu makseid teha, kaalub, kas teeb püsimaksekorraldused. Kui tekib võimalus rohkem maksta, maksab rohkem. Võlausaldaja esindaja toetas kava kinnitamist. On nõus ootama 72 kuud kui raha sel ajal laekub. Võlgnik on uute laenudega refinantseerinud varasemaid laenusid ja selle tõttu on lisandunud varasemate laenude intress. Täitemenetused ja pankrot ei garanteeri võla tasumist. Võlausaldajal on teada praktikast, et võlgnikud tavaliselt ümberkujundamiskava kohaselt teevad makseid, 1% võlgnikest ei täida kavas ettenähtud kohustusi. Võttes kokku võlausaldajate vastuväited ja seisukohad ümberkujundamiskava kohta, teeb kohus üldistuse, et võlausaldajate nõuete suuruse üle selles menetluses vaidlust ei ole- üks võlausaldaja on teatanud nõude kogusumma vähendamisest, kuid põhinõue jääb samaks. Kuna ümberkujundamiskava järgi täidetakse põhinõudeid, siis selline olukord kava muutust kaasa ei too. Neli võlausaldajat nõuete kogusummaga 19081,78 eurot on teatanud, et nad ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil (VÕVS § 22 lg.2) ja on teinud ettepanekud ümberkujundamise viisi muutmise kohta. Seega on tegemist olukorraga, kus nõuete kogusumast 37 323,41 eurot neli võlausaldajat ehk 51% nõudesummaga 19081,78 eurot on teatanud kavaga mittenõustumisest, viis võlausaldajat nõuete kogusummaga 18 241,63 eurot nõustuvad kava kinnitamisega. VÕVS § 24 lg.1, lg.2 tingimusi ei esine, on VÕVS § 24 lg.3 olukord, kus kohtul tuleb hinnata § 24 lg.3 p.1 ja 2 nõuete täidetust.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus lähtub asja menetlemisel võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (edaspidi: VÕVS) sätetest, arvestades selle seotust pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) sätete ja mõttega. VÕVS § 1 lg 1 sätestab, et sama seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. VÕVS § 1 lg 2 järgi loetakse võlgnik makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal

6(3)

Sellisest seadusesõnastusest tuleneb, et seadusega loodud menetluse eesmärgiks on vältida võlgniku pankrotimenetlust. Võlgniku pankrotimenetlusest saab aga rääkida juhul, kui tegemist on maksejõuetu võlgnikuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega eristamine, kas võlgnik on makseraskustes või maksejõuetu, põhineb peaasjalikult ajalisel faktoril - makseraskused on ajutine nähtus, maksevõimetuse puhul ei ole makseraskused enam ajutised, vaid suutmatus tasuda võlgasid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule menetluse kestel esitatud andmed ja selgitused võimaldavad asuda seisukohale, et võlgnik Mxxxxx Vxxxxxxx on makseraskustes VÕVS § 1 lg.2 tähenduses. Mxxxxx Vxxxxxxx sissenõutavaks muutunud kohustused on osaliselt kajastatud tema avalduses võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise kohta, täielikult ja lõplikult on need kohustused kajastatud nõustaja abil koostatud ümberkujundamiskavas. Neid sissenõutavaks muutunud kohustusi on vähemalt 37 323,41 euro ulatuses. Mxxxxx Vxxxxxxx sissetulek alates oktoobrist 2017 on saadud äriühingust Mxxxxxx Metsatööd OÜ, millest alates detsembrist 2017 on makstud töötasu 364-482 eurot kuus, alates maikuust 2018 puudub makse nimetusega „töötasu“. Aastal 2018 on võlgnik saanud töötasu äriühingult Rxxxx Kxxxx OÜ keskmise töötasusummaga 473,79 eurot kuus, perioodil jaanuar-mai 2019 töötasusummaga 310,30 eurot kuus ja alates juulist 2019 töötasu äriühingult T.I.Fxxxxx OÜ, kus alates septembrist töötasu stabiliseerunud summale 716,96 eurot kuus. Sellise sissetuleku arvel ei ole võimalik maksta võlgasid suurusjärgus 37000 eurot koheselt või lühikese tähtaja jooksul. Seega on tegemist ilmselgete makseraskustega. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid ja uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnik Mxxxxx Vxxxxxxxxon kohane isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust. Võlgnik käib ka tööl ja saab igakuist sissetulekut töötasu näol, umbes 716,96 eurot kuus. Seetõttu ei ole alust rääkida võlgniku maksejõuetusest kui alalisest, püsivast seisundist. Võlgnikul on ja temaga koos elab tema alaealine laps. Arvestades võlgniku sissetulekuid töötasu näol ja igakuiseid vältimatuid püsikulusid, jääb talle vabu vahendeid, mille arvelt on võimalik täitmata kohustuste katteks makseid teha. Mxxxxx Vxxxxxxx ise on hinnanud, et ta oleks võimeline, s.h. arvestades igakuiseid vältimatuid kulusid (ka lapse ülalpidamiskulusid), igakuiselt eraldama võlgade katteks maksimaalselt 378 eurot. Käesoleval juhul on tegemist võlgnikuga, kellel ei ole möödunud perioodil kogutud varasid (nt kinnisvara vm väärtuslikku registrisse kantavat vara), kuid on olemas püsiv sissetulek, mis võimaldab võlgade katteks makseid teha ja tahe oma võlausaldajatele võlad tasuda. Võlgniku pere koosseisu ja üht ülalpeetavat arvestades oleks sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata (mida ei arestita) Täitemenetluse seadustiku § 132 lg.1, lg.2 sätteid arvestades 720 eurot. Võlgniku sissetulekuteks, millele saaks sissenõude pöörata (arvestades TMS § 131 lg.1 p.1, p.2, p.61, p.7 sätteid) on üksnes võlgniku töötasu, viimase viie kuu keskmisena 716,96 eurot kuus ja sõiduauto (Audi 100 Avant v.a. 1992) väärtusega umbes 200 eurot. See tähendab, et pankrotimenetluses oleks vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada, umbes 200 eurot. Ümberkujundamiskavas on hinnatud võlgniku rahalisi võimalusi võlgniku suhtes maksimaalselt pingeliselt (p.4): arvestades Täitemenetluse seadustiku § 132 lg.12 sätteid on arvutatud, et võlgniku töötasust saab sissenõude pöörata 65 eurole kuus. Kohustustest vabastamise menetluse käigus tuleks võlgnikul loovutada sellest pankrotivarasse 75% ehk 49 eurot kuus. Kui pankrotimenetlus kestab 12 kuud ja järgneb kohustustest vabastamise menetlus

7(3)

(5 aastat, s.t. 60 kuud), koguneb pankrotivarasse 780+2940=3720 eurot. Sellest tuleb kanda ka pankrotimenetluse kulud. Esitatu põhjal hindab kohus, et võlgniku Mxxxxx Vxxxxxxx võlgade ümberkujundamine on võimalik ning võlgade ümberkujundamisel on ka võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus suurem kui see oleks pankrotimenetluse korral. Arvestades võlgnikul sissetulekut ja olemasolevat (realiseeritavat) vara, oleks pankrotivara väärtus 3720+200 eurot, millest tuleb enne võlausaldajatele väljamaksete tegemist kanda pankrotimenetluse kulud. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava kohaselt maksab võlgnik võlausaldajatele nõuete katteks 27243,36 eurot. Käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses ei ole ükski võlausaldaja vaidlustanud võlgade ümberkujundamiskavas märgitud nõude suurust, tagatust ega selle ümberkujundamise viisi. Seega ei ole selles menetluses tegemist vaidlusega nõude suuruse üle ja nõude suuruse kindlaksmääramisega VÕVS § 23 kohaselt ei tule tegeleda. Kohus märgib, et võlausaldaja Cedit.ee OÜ avaldas kogu nõude suuruse väiksemana (3400,26 eurot) kui oli ümberkujundamiskavas (4004,34 eurot), kuid põhinõue jäi samaks (2595,02 eurot). Kõik võlausaldajate nõuded tulenevad võlgnikuga sõlmitud laenu- ja krediidilepingutest. Nõuete puhul on tegemist võlgniku poolt nõuetekohaselt tagastamata laenu- ja krediidi põhiosaga ning kõrvalnõuetega. Võlgnik ja võlausaldaja andsid kohtuistungi seletuse, et tegemist on olnud suures osas eelmiste täitmata kohustuste refinantseerimiseks võetud laenudega. Ühegi võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud ja ühegi võlausaldaja nõude sissenõudmiseks ei ole algatatud täitemenetlust ega sundtäitmist. Sel põhjusel tühistab kohus ka hagi tagamise, on määratud kohtu 29.08.2019.a. määrusega p.8. Kohus leiab, et Mxxxxx Vxxxxxxx võlgade ümberkujundamiskava on võimalik esitatud kujul kinnitada. VÕVS § 24 lg 1 järgi kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Võlausaldajad, kes on esitanud vastuväited ümberkujundamiskavale, on esitanud vastuväited peamiselt järgmises: -

Taotlenud ümberkujudamiskava täitmist lühema ajaga (12-24 kuud, Luminor Bank); Taotlenud ümberkujundamiskava täitmist pikema aja jooksul (Express Credit); Esitanud vastuväited, et põhinõude täitmist on vähendatud liiga suures ulatuses (22%, 25%, 45% Credit Invest OÜ, Luminor Bank, Express Credit, Credit.ee OÜ); Et on rakendatud kõiki võlgade ümberkujundamise abinõusid korraga, rakendada tohiks üht abinõu korraga (Express Credit AS).

Kohus märgib esmalt, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikul ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Selleks on ja riigi poolt välja töötatud ja seadusesse vormitud abinõud, mida saab rakendada üksnes selle menetluse käigus. Menetlusse astumise tingimuseks on (ja mida kohus eespool analüüsis), et võlgnik on makseraskustes (VÕVS § 1 lg.1). Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal (VÕVS § 1 lg.2). See tähendab, et isik, kellel puuduvad makseraskused ja kes suudab erilisi abinõusid kasutamata oma kohustused tasuda, ei ole selle menetluse subjekt ja tema suhtes selle

8(3)

seadusega ettenähtud abinõusid rakendada ei saa. Sellest tuleneb olukord, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärkide täitmiseks rakendatavad abinõud puudutavad võlgnikku, kuid ei jäta puudutamata ka võlausaldajaid. Selles menetluses ei saa võlausaldajatel olla ootust, et nende kõik nõuded kogu ulatuses täidetakse. Seadusandja on VÕVS §-s 24 toonud keskse põhimõttena esile võlausaldajate võrdse kohtlemise ümberkujundamiskavas. Käsitletavas ümberkujundamiskavas pandiga tagatud nõuetega võlausaldajaid ei ole, kõigi võlausaldajate põhinõude täitmise määr on 85%, kogu kohustuse vähendamise ulatus kujuneb vastavalt kõrvalnõude suurusele, s.t. rakendatud intressi- jm kõrvalnõuete määrale. Võlausaldajad on grupeeritud vastavalt põhinõuete suurusele: võlausaldajatele, kelle põhinõude suurus jääb alla 2000 euro, tehakse makseid igakuuliselt viie aasta jooksul, võlausaldajatele, kelle põhinõue on üle 2000 euro, tehakse makseid kuue aasta jooksul, kõigile makse üks kord kuus. Sellega on tagatud võlausaldajate grupeerimine loogilisel alusel ja nende võrdne kohtlemine gruppide raames. Vastavalt ümberkujundamiskavas ettenähtule saab võlausaldajatele tasutud nõudeid kokku 27 243,36 euro ulatuses, pankrotimenetluses ja sellele järgnevas kohustustest vabastamise menetluses saaks see summa olla mitte enam kui 4000 eurot (käsitletud eespool). Ümberkujundamiskavas on pikendatud kohustuste täitmise tähtaega kõikidele võlausaldajatele gruppide lõikes ühetaoliselt. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamiskavas on võlgniku rahaliste kohustuste ümberkujundamine kavandatud VÕVS § 2 ettenähtud viisil: kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, kohustuse osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Kõigi kolme abinõu rakendamine korraga on lubatud ja seda on pidanud võimalikuks ka Riigikohus lahendis 3-21-28-13 p.16. Seega ei ole võlausaldaja vastuväide selles osas põhjendatud. Võlgade ümberkujundamiskavaga on hõlmatud kõik võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused. Arvestades võlgniku maksevõimet (378 eurot kuus) ja kohustuste täitmise maksimaalset mõistlikku tähtaega (kuus aastat), on võlgnikule jõukohane põhinõuete täitmine 85% ulatuses. Võlausaldaja vastuväide, kus nõutakse kohustuse täitmist lühema aja jooksul (1224 kuud) ei arvesta reaalsusega, kus võlgniku sissetulek seda ei võimalda. Sellise napi ajaga ei saaks võlausaldaja nõuet täita ka ei pankrotimenetluses ega täitemenetluses. Seetõttu ei saa võlausaldaja vastuväidet selle menetluse raames rahuldada. Puutuvalt nende võlausaldajate vastuväidetesse, kes nõuavad kohustuste täitmise tähtaja pikendamist veelgi pikemale ajale, et saavutada nõude täitmine suuremas ulatuses, märgib kohus, et VÕVS § 1 lg.1 järgi tuleb selles menetluses otsustuste tegemisel arvestada nii võlgniku kui ka võlausaldajate õigustatud huve. Võlgniku ja võlausaldajate huvid on vastandlikud ja Riigikohus on seda vastuolu käsitledes olnud seisukohal, et „Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist“ (3-2-1-28-13 p.16). Peamine on, et võlausaldaja ei satuks ebasoodsamasse olukorda kui ta oleks sama isiku pankrotimenetluses. Kohus on eespool näidanud, et käesolevas menetluses on võlausaldajate huvid oluliselt paremini kaitstud. Kohus märgib, et ümberkujundamiskava ei pea soodustama mistahes liiki kõrvalnõuete paisutamist juba nõude tekkimise algushetkest alates ja erinevat liiki ja erineva nimetuse all kõrvalnõuete tekitamist. Käesolevas asjas on nõustaja kontrollinud, et vaatamata võlausaldajate põhinõuete rahuldamisele käesolevas menetluses 85% ulatuses, saavad samad võlausaldajad (Express Credit AS ja Credit Invest OÜ) oma põhinõuded kogu ulatuses täidetud ja veel enamgi (Credit Invest OÜ 17% väljastatud krediidisummast enam ja Express Credit AS 12% enam). Käesolevas asjas võlgnik on olnud tarbija mitme võlausaldaja puhul ja mitme võlausaldaja ees on ta olnud käendaja, mistõttu on õiglane ja kõigi võlausaldajate jaoks võrdne, et käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses, kus kohus ei hinda enam rakendatud finantsinstrumentide (intressi- ja viivisemäärad ja muud kõrvalnõuete komponendid ) vastavust tüüptingimustele jm reeglitele,

9(3)

võetakse võlausaldajate võrdse kohtlemise tagamiseks aluseks põhinõuete suurus. Ümberkujundamiskavast, kus nähtub nii põhi- kui ka kõrvalnõuete suurus, aimub selgelt, millises olulises määras lisandub käsitletavatele põhinõuetele kõrvalnõudeid. Nende kõrvalnõuete põhjendatuse üle vaidlemine võiks hüpoteetilises kohtumenetluses ka võlgnikule edukaks osutuda. Kohustuste täitmise tähtaja pikendamine mõnedele võlausaldajatele tähendaks võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist (praegu kõigil ühetaoliselt 85% põhinõudest) ja muudaks ümberkujundamiskava täitmise ebamõistlikult pikaks. Seetõttu jääb võlausaldajate sellesisuline vastuväide rahuldamata. Kohus, tehes kindlaks, missugusel VÕVS § 24 märgitud alusel- kas lg.1, lg.2 või lg.3ümberkujundamiskava kinnitatakse, on seisukohal, et ümberkujundamiskava kinnitamise aluseks on § 24 lg.3 märgitu: Kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul on ümberkujundamiskava koostamisel arvestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, arvestades nende nõudeid ja nõuete suurust. Võlgade ümberkujundamine selles menetluses on nii võlgniku kui võlausaldajate huve arvestades põhjendatud. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärki (võlgniku makseraskuste ületamise saavutamine ja pankrotimenetluse vältimine), on võlgade ümberkujundamise menetluses nõuete vähendamine ja nende täitmise tähtaja pikendamine eesmärgipärane ning seadusega kooskõlas. Võlgniku kinnituste ja kohtule esitatu alusel hindab kohus, et ümberkujundamiskava täitmine võlgniku poolt on tõenäoline. Ehkki ümberkujundamiskava järgi oli võlgniku esimese makse tähtpäev- 01.november 2019, peab kohus võimalikuks kava käesoleva määrusega kinnitades muuta nii seda tähtpäeva kui ka selle võrra kohustuste täitmise lõpptähtaega ja see ei ole see takistuseks kava kinnitamisele koostatud kujul. Kava on koostatud arvestusega, et kui osa võlgadest saavad tasutud (kavaga hõlmamata maksed), suurenevad maksed neile võlausaldajatele, kelle nõue on suurem. VÕVS § 24 lg 4 järgi lähtutakse pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Seega võimaldab võlgade ümberkujundamise menetlus antud juhul kaitsta võlausaldajate huve paremini. Samas on tagatud ka võlgnikul endaga toimetulek. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel tuleks VÕVS § 25 lg 1 alusel jätta ümberkujundamiskava kinnitamata või VÕVS § 28 alusel jätta võlgade ümberkujundamise avaldus läbi vaatamata. Eeltoodu alusel kinnitab kohus võlgniku Mxxxxx Vxxxxxxx esitatud võlgade ümberkujundamiskava. VÕVS § 34 lg 1 järgi teostab ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvet kohus. VÕVS § 34 lg 3 sätestab, et võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise 10(3)

seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Kohus määrab, et võlgnikul Mxxxxx Vxxxxxxx tuleb kohtule esitada VÕVS § 34 lg-s 3 märgitud aruanne esmakordselt 1.veebruariks 2021. a ja edaspidi iga aasta 1.veebruariks. Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise õiguslikke tagajärgi: VÕVS § 29 lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. VÕVS § 31 lg 1 kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 33 lg 1 järgi ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 35 lg 1 näeb ette, et võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. VÕVS § 39 lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. VÕVS § 39 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et: 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huvisid oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks. VÕVS § 7 lg 1 järgi on määrus kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt toimetab kohus määruse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastab nõustajale. Kohus teeb määruse ka avalikult teatavaks, avaldades selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. 11(3)

Võlgade ümberkujundamise menetluse kuluks on muu hulgas nõustaja tasu ja kulud. Kohus on käesolevas menetluses nõudnud võlgnikult nõustaja tasu ja kulutuste katteks deposiiti ettemaksu tasumist summas 702 eurot. Nõutud ettemaks on laekunud (24.10.2019 ja 18.11..2019) ja selle arvel on võimalik katta nõustaja tasu ja kulud. Nõustaja Ester Saag esitas aruande tehtud tööst ja taotluse tasu saamiseks 13 töötunni eest tunnitasuga 54 eurot tund, kokku 702 eurot. Kohus loeb aruandes esitatud ajakulu ja taotletud tasu põhjendatuks ja vastavuses olevaks VÕVS § 19 lg.5 alusel välja antud justiitsministri määruses nr . 21 04.04.2011 seatud tingimustega. Kohus määrab nõustaja tasu 702 eurot, mis tuleb välja maksta kohtu deposiidikontole selleks kantud summa arvel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

12(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.