Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
27.01.2020, Tallinn 2-19-15293 A A hagi osaühing PELLENEC vastu võla nõudes 434 875 eurot Hageja: A A (isikukood x, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jana Reitsakas (Advokaadibüroo Reitsakas, asukoht Tartu mnt 83, Tallinn, epost: [email protected]) Kostja: osaühing PELLENEC (registrikood 10436193, asukoht Laki põik 4, 12915 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige X X, Kostja lepinguline esindaja P P , x 21. jaanuar 2020 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas ja kostja lepinguline esindaja Paavo Paal
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt osaühing PELLENEC hageja A A kasuks välja 25.06.2019 X X OÜ, osaühingu PELLENEC ja A A vahel sõlmitud kolmepoolsest kokkuleppest nr 01/2019 tulenev võlgnevus summas 147 000 eurot.
3.Mõista kostjalt osaühing PELLENEC hageja A A kasuks välja viivis põhinõudelt (147 000 eurot) alates 02.10.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 27.01.2020 summas 34 692 eurot.
4.Mõista kostjalt osaühing PELLENEC hageja A A kasuks välja viivis põhinõudest (147 000 eurot) alates 28.01.2020 kuni põhinõude (147 000 eurot) kohase täitmiseni määras 0,2% päevas, kuid mitte enam, kui 112 308 euro ulatuses.
5.Jätta hagi põhinõude osas rahuldamata summat 147 000 eurot ületavas osas ning intressi võla nõudes summas 24 000 eurot.
6.Jätta Harju Maakohtu 30.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-15293 kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse käesoleva otsuse täitmist tagava abinõuna.
7.Jätta rahuldamata hageja taotlus pöörata kostja rahaliste kohustuste täitmiseks sissenõue osaühingu PELLENEC vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga vastavalt 25.06.2019 sõlmitud notariaalsele kommertspandilepingule.
8.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2-19-15293 8.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 8.2 Mõista kostjalt osaühing PELLENEC välja hageja A A kasuks menetluskulud summas 8988,72 eurot. 8.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (8988,72 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.A A (hageja) esitas 02.10.2019 Harju Maakohtule hagi osaühing PELLENEC (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 237 500 eurot ning intressi võlg summas 24 000 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 0,2% põhinõudelt 237 500 eurot päevas alates 02.10.2019. a kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Hageja palub Pellenec OÜ rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata sissenõue Pellenec OÜ vallasvarale, mis on A A’e kasuks koormatud kommertspandiga. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja (laenuandja) ja X X OÜ (laenusaaja) olid sõlminud alljärgnevad laenulepingud (edaspidi Laenulepingud): • 11.11.2017. a sõlmiti laenuleping nr 0103/17/1 summas 11 000 eurot; • 13.11.2017. a sõlmiti laenuleping nr 0510/17/1 summas 25 000 eurot; • 22.01.2018. a sõlmiti laenuleping nr 2201/18/1 summas 64 000 eurot; • 01.04.2018. a sõlmiti laenuleping nr 0104/18/1 summas 100 000 eurot; • 01.03.2019. a sõlmiti laenuleping nr 0103/19/1 summas 37 500 eurot. Kokku andis hageja laenu ülaltoodud laenulepingute alusel summas 237 500 eurot.
3.25.09.2019. a sõlmis hageja, X X OÜ ja kostja kolmepoolse kokkuleppe (edaspidi Kolmepoolne kokkulepe), mille alusel X X OÜ andis laenulepingud üle kostjale. Kolmepoolses kokkuleppes on X X OÜ kinnitanud, et ta võlgneb hagejale laenulepingute alusel 237 500 eurot (kolmepoolse kokkuleppe p 4). Hageja ja kostja on kinnitanud, et kostja laenukohustus hageja ees on summas 237 500 eurot (kolmepoolse kokkuleppe p 3.4). Laenu üleandmisel pikendati ka laenu tagastamise tähtaega ja uueks tähtajaks lepiti kokku 01.07.2020. a (kolmepoolse kokkuleppe p 3.4). Seega alates 25.06.2019. a võlgneb kostja laenulepingute alusel hagejale 237 500 eurot. Kõikide laenulepingute punktis 3 on sätestatud hageja õigus leping üles öelda 1 kuu pikkuse etteteatamise ajaga. 31.08.2019. a hageja saatis kostjale laenulepingute ülesütlemisavalduse ning palus tagastada kogu laen summas 237 500 eurot ning tasumata intressid hiljemalt 01.10.2019. a.
2-19-15293 Poolte vahel puudub vaidlus, et laenuleping on kehtivalt üles öeldud ning laenu tagastamise kuupäev oli 01.10.2019. a.
4.Laenulepingutes ei ole küll sätestatud laenusaaja intressi tasumise kohustust, kuid selles lepiti ikkagi kokku suuliselt. Poolte kokkuleppel määrati intressi suurus kindla summana. Kuivõrd laenu on antud kokku 5 laenulepinguga, siis ka intressi on vahepeal suurendatud. Poolte kokkuleppel kohustus kostja tasuma intressi igakuiselt alljärgneva graafiku alusel: • Detsembris 2017 summas 1 750 eurot; • Jaanuaris 2018 summas 1 750 eurot; • Veebruarist kuni aprillini summas 3 000 eurot; • Maist 2018 kuni veebruarini 2020 summas 6 000 eurot; • Märtsis 2020 summas 3 000 eurot; • Aprillist juunini 2020 summas 5 375 eurot; • Juulis 2020 summas 5 400 eurot. Kostja tasus intressi kuni 2019. a maini. Alates juunist kuni septembrini ei ole intresse tasutud ning sellest tulenevalt kostja võlgneb hagejale intresse summas 24 000 eurot (4 kuud x 6000 eurot). VÕS § 397 lg 1 lause 2: Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled olid leppinud kokku intressis, mis lepiti kokku kindlas summas. Pooled ei ole vormistanud intressi kokkuleppe kirjalikult, kuid see on tõendatud mitmete asjaoludega. Pooled on septembri kuus pidanud läbirääkimisi, kus on ilmnenud, et poolte vahel on vaidlus tagastamisele kuuluva summa üle. Hageja väidab, et tegemist oli kokkuleppeliste intresside tasumisega, mida tasuti alates 2017 aasta detsembrist kuid kostja väidab, et ta tagastas hoopis laenu. Antud seisukohtade põhjal saab kindlalt väita, et poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejale sularahas teinud makseid ning pooled vaidlevad, kas tegemist on intressi tasumisega või laenu tagastamisega.
5.Kostja väite, et justkui on laenu tagastatud alates detsembrist 2017, lükkab ümber Kolmepoolne kokkulepe, mis sõlmiti 25.06.2019. a. Kokkuleppes on kostja kinnitanud, et laenu tuleb tagastada summas 237 500 eurot. Hageja oligi laenu andnud selles summas ja seega on kostja kinnitanud, et laenu tagastatud ei ole. Kuna aga makseid on perioodiliselt teostatud, siis ei saa olla vaidlust selle üle, et makstud on intresse. Lisaks on tõendatud poolte intressi kokkulepe alljärgnevate tõenditega: • 12.08.2019. a saatis kostja seaduslik esindaja M M facebook vahendusel intressi maksegraafiku koos summadega (lisa 6). • Enne kui sõlmiti laenuleping nr 0104/18/1 ning anti laenu summas 100 000 eurot leppisid pooled kokku intressi suurendamises. Enne oli intress 3 000 eurot kuus ning siis lepiti kokku tõsta 6 000 euroni. Antud asjaolu on tõendatud kostja seadusliku esindaja M M ja hageja vahelise facebook vestlusega, kus M M kirjutab 28.03.2018. a: „Õhtust. Tsau. 100 000 aasta lõpuni. Iga kuu intress kokku 6000 on ok“. Hageja andiski 100 000 eurot laenu ning alates mai kuust 2018. a tuli tasuda intressi summas 6 000 eurot. Intressi suurendamine nähtub ka M M 12.08.2019. a edastatud maksegraafikus; • 22.06.2018. a kostja seadusliku esindaja M M kirjutab facebookis hagejale: „kõik jooksvad arved on tasutud. Ainult sinu intress ongi“. Tegemist oligi laenult makstava intressi tasumise kohustusega. Kostja ei ole tasunud intressi alates juunist summas 6000 eurot kuus. Intressi saab nõuda raha kasutamise eest ja kuna laenulepingud lõppesid, siis hageja saab nõuda intressi laenu kasutamise eest kuni septembri kuuni (kaasa arvatud). Kostja intressi võlgnevus on 4 kuu eest perioodis juuni – september kokku summas 24 000 eurot.
6.Laenulepingute ülesütlemisega muutus laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks ja kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda viivist. Laenulepingute punktis 2 on sätestatud, et mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse laenujäägilt viivist 0,2% päevas. Põhinõue on 237 500 eurot ja seega viivis põhinõudelt on 475 eurot päevas. Hageja taotleb viivise maksmist alates hagi esitamisest (02.10.2019. a) kuni kohtuotsuse täitmiseni. Lähtuvalt VÕS § 195 lg-st 2 lõpetas kestvuslepingu ülesütlemine intressi edasise arvestuse ja intressi asendas pärast ülesütlemist viivitusintress e. viivis.
7.Kolmepoolse kokkuleppe sõlmimisel 25.06.2019. a sõlmiti ka kommertspandi leping (edaspidi Kommertspandi leping). Kommertspandi lepingu p 5.1 kohaselt seati kostja omandis olevale vallasvarale kommertspant rahalise suurusega 250 000 eurot. Kommertspandiga on koormatud kogu kostjale lepingu sõlmimise ajal kuuluv vallasvara, samuti vallasvara, mille kostja omandab
2-19-15293 pärast Kommertspandi lepingu sõlmimist pandi kehtivuse ajal, välja arvatud vara, millele kommertspant vastavalt seadusele ei ulatu (Kommertspandi lepingu p 5.2). Hageja taotleb kostja rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata sissenõue kostja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspantidega.
8.Inimeste vahel ikka tekivad vaidlused ning asjaolusid tõlgendatakse erinevalt, kuid antud juhul on kostja puhul tegemist ilmselge pahatahtlikkusega. Septembris peetavatel läbirääkimistel vaidlesid pooled tagastamisele kuuluva summa üle. Kostja korduvalt kinnitas, et tagastab 68 475 eurot 01.10.2019. a. Hagi esitamise seisuga ei ole aga isegi seda summat tagastatud.
9.Oma 21.12.2019 vastuses kostja vastusele märkis hageja, et kostja on vastuses hagile asunud seisukohale, et laenu on antud summas 197 000 eurot ning, et lepingus on märgitud summaks 237 500 eurot kuivõrd see sisaldab ka intresse. Hageja vaidleb antud väitele täielikult vastu. Hagiavalduse lisas 2 on kostja kinnitanud, et X X OÜ võlgneb hagejale laenulepingute alusel 237 500 eurot (kokkuleppe p 4). Kokkuleppe punktis 3 (mis peaks olema p 5 kuna järgneb punktile 3) kinnitab kostja, et võtab üle laenulepingutest tulenevad kohustused, sealhulgas laenukohustuse hageja ees summas 237 500 eurot. Kokkuleppe punktis 3.4 kostja kinnitab, et temal on laenukohustus hageja ees summas 237 500 eurot. Hageja leiab, et sellega on juba tõendatud, et laenu on antud summas 237 500 eurot ning kostja on seda kinnitanud.
10.Kostja on aga vastuses hagile üllatuslikult asunud seisukohale, et laenulepingu nr 0104/18/1 kohaselt on laenusumma 100 000 eurot aga tegelikkuses on laenu antud summas 95 000 eurot (kostja vastuse punkt 1.6.3). Kuivõrd kostjal oli intressitasumise kohustus 5000 euro ulatuses täitmata, siis kandiski hageja selle summa võrra vähem. Tegemist oli tavapärase poolte kokkuleppelise tasaarvestusega. Muud laenud olid panga kaudu ülekantud väiksemates summades kuna palju oli antud laenu ka sularahas. Kostja on oma vastuse punktis 1.6.4 märkinud, et laenulepingu nr 0103/19/1 alusel on ta saanud 13 000 eurot kuid laenulepingus oli märgitud 37 500 eurot. Hageja lisab enda ja X X OÜ juhatuse liikme ja kostja endise juhatuse liikme M M vahelise sõnumivahetuse 19.06.2019. a. M M koostas kolme poolset kokkulepet ning tekkis vaidlus seoses laenu summadega. M M kirjutab: „Ma ka just mäletasin et oli 37000 juurde aga lepingus oli see meil isegi 37500. No vb siis leppisime midagi kokku.” (lisa 1). Hageja vastab “Ja 37500 oligi õige. Sest intress mis pidid andma oli 4500 ja juurde andsin 33000. See oli kindlasti nii” ning kostja vastab “Jah.”
11.2019 aasta märtsis sõlmiti laenuleping nr 0103/19/1 ning hageja pidi andma laenu summas 37 500 eurot. Kuivõrd ka sel ajal oli jälle kostjal tekkinud intressivõlg summas 4500 eurot, siis hageja kirjutabki: „Ja 37500 oligi õige. Sest intress mis pidid andma oli 4500 ja juurde andsin 33000” ning kostja kinnitab seda. Seega ka selle kirjavahetusega on tõendatud, et laenu antigi summas 37 500 eurot. Lihtsalt 13 000 euro osas tehti ülekanne ja 20 000 eurot anti üle sularahas ja 4 500 eurot tasaarvestati kostja intressivõlaga. Pooled on antud kirjavahetuses kinnitanud, et antud laenusumma on 37 500 eurot. Lisaks ülaltoodud asjaoludele ei saa jätta tähelepanuta, et kostja on kinnitanud kolme poolses kokkuleppes, et laenukohustus on summas 237 500 eurot ja X X OÜ on seda kinnitanud ka hagejaga kirjavahetuses. Nimelt on M M kirjutanud valmistades ette kolme poolset kokkulepet: “Ja nyyd summa 237500 eur”.
12.Kostja on vastuses hagile märkinud, et laenulepingutes märgitud laenu summades kajastusid ka intressid, mis on aga kostja poolt tõendamata. Lisaks see ei lähe kokku kostja enda väidetega. Kui laenulepingutes märgitud laenusummad kajastasid ka intresse, siis miks kandis hageja üle laenulepingute 0510/17/1 ja 2201/18/1 laenulepingus märgitud summasid. Miks siis laenulepingu nr 0103/19/1 alusel andis hageja laenu summas 37 500 eurot nii nagu laenulepingus kirjas? Antud summa kohta on hageja saatnud kirja kostjale sisuga: “Sest intress mis pidid andma oli 4500 ja juurde andsin 33000”. Kokku tulebki 37 500 eurot nagu laenulepingus märgitud ning
2-19-15293 hageja selgelt märgib „juurde andsin“ ja kostja sellele vastu ei vaielnud. Samal päeval Kostja isegi kirjalikult kinnitas, et laenusumma on 237 500 eurot. Kostja väited vähem antud laenu osas ei lähe kokku kohtumenetluses esitatud tõenditega ega kostja enda teooriatega. Kostja väidab vastuse punktis 3.7, et tema väited on tõendatud poolte vestlusega Facebookis aga samas tõendeid selle kohta ei esita.
13.Viimaks toob hageja esile, et kostja on oma vastuses märkinud, et ta eeldab, et laenulepingus oli laenusumma märgitud koos intressiga kuna hagejal on justkui plaan jätta vastavad maksud maksmata (kostja vastuse p 1.6.8). Tegemist on kostja eeldusega. Hageja leiab, et ei ole eluliselt usutav, et äriühing sõlmib 5 laenulepingut, kus märgib laenuks summad, mida ta ei ole saanud ja lisaks veel ei tea ka miks peavad intressid olema „peidetud“ laenusummade sisse. Veelgi enam, 2,5 aastat hiljem veel kinnitatakse laenusumma ära kolme poolses kokkuleppes ja eriti olukorras, kus väidetavalt on laenu juba tagastatud. Kui laen oleks tagastatud mingiski osas, siis ei oleks kolme poolses kokkuleppes üleantava laenu summa olnud märgitud täies ulatuses. Lähtudes ülaltoodust leiab hageja, et kostja on ise kinnitanud mitmeid kordi ja mitmetes erinevates dokumentides, et ta on saanud laenu summas 237 500 eurot.
14.Hageja leiab, et poolte vahel oli kokkulepe intressi tasumise osas. Kostja seisukohad on vastuolulised. Küll väidab ta, et puudub intressi kokkulepe ja teiselt märgib, et laenulepingus olev summa justkui sisaldab juba intressi. Hageja on käesoleva menetlusdokumendi punktis 1 toonud välja tõendid ja asjaolud, mis tõendavad, et laenulepingus märgitud laenu summad ei sisalda intresse. Laenulepingutes ei ole märgitud intressi tasumise kohustust kuid seal ei ole ka märgitud, et intresse ei maksta. Esimene laenumakse tehti 2017 aasta novembris. Samal kuul sõlmiti koheselt ka teine laenuleping ja anti ka teine laen. Kolmas laen anti 2 kuud hiljem ja kolmas veel omakorda 3 kuud hiljem. Kuivõrd algusest peale oli teada, et laenu antakse suuremas ulatuses kui esimene laenuleping oli sõlmitud, siis saigi kokkulepitud koheselt, et alates detsembrist makstakse intressi fikseeritud summas, milleks oli nagu kostja tolle aegne juhatuse liige ka oma tabelis märkis, 1 750 eurot (vt hagiavalduse lisa 6). Antud tabelis on näha, et veebruaris 2018 tõusis intressi summa 3 000 euro peale. Veebruariks oli laenu antud juba 3 korda kokku summas 100 000 eurot. Intressi summa suurenes mais 2018. a selle tõttu, et aprillis sõlmiti neljas laenuleping summale 100 000 eurot. Seega suurenes laenusumma kahekordselt ja sellest tulenevalt suurenes ka intressi summa kahekordselt. Viimane laenuleping oli sõlmitud 37 500 eurole ja kuna selleks hetkeks oli laenu antud juba 200 000 eurot, siis otsustati intressi summat mitte suurendada. Hageja leiab, et jälgides kostja enda poolt edastatud tabeli ja laenu andmise perioodi, siis on ilusti näha, kuidas need on omavahel kooskõlas. Lisaks sellele tõendab intressi tasumist ka kostja enda kinnitused, mis on hagiavalduse lisades 7 ja 8.
15.Hageja leiab, et intressi kokkulepe ei ole laenulepingute muutmine vaid täiesti uus kokkulepe ja seega ei ole asjakohased kostja viited laenulepingus märgitud laenulepingu muutmise vormile. Tegemist oleks laenulepingu muutmisega juhul, kui laenulepingus oleks märgitud, et laen on antud intressita. Seda aga sätestatud ei ole ja seega olid pooled vabad sõlmima laenulepingu ja eraldi intressi tasumise lepingu.
16.Kostja on vastuse punktis 4.4 märkinud, et justkui hageja väited intressi kokkuleppe osas on paljasõnalised, kuid ometigi on hageja esitanud nii kostja koostatud intressi tabeli kui ka kostja enda kinnitused intressi osas, mis on hagiavalduse lisas 7 ja 8. Kostja väited on vastuolulised. Näiteks hagile vastuse punktis 4.5 ja 4.7 märgib kostja, et puudub kokkulepe, et X X OÜ oleks pidanud tasuma intresse. Samas punkti 4.5 viimases lauses aga kostja jällegi väidab, et oli intressi tasumise kokkulepe aga see erineb hageja väidetavast kokkuleppest. Hageja veelkord märgib, et intressi tasumise kokkulepe oli suuline, kuid kostja on selle kirja pannud tabelina ja edastanud hagejale ning hageja kinnitab, et kostja edastatud intressitabel vastab poolte kokkuleppele (vt tabelit hagiavalduse lisas 6). Kokku ei lepitud intressi protsentides vaid lepiti kokku konkreetsetes
2-19-15293 intressi suurustes. Kostja enda tabel selgelt ilmestab seda, et intressi tasumise kokkulepe on muutunud kolmel korral ja igakord oli ta muutunud just täiendava laenu andmisega ja ta kahekordistus kui antud laen kahekordistus.
17.Kostja ei nõustu, et hagiavalduse lisas 6 välja toodud tabel on intressi tabel ning leiab, et tegemist on kostja poolt hagejale tehtud ja tulevikus tehtavad laenu tagasimaksed (vastuse punkt 5.1). Samas on see vastuolus kostja enda seisukohaga, kus ta märgib, et laenu on antud summas 197 000 eurot ning tagastama kostja oli kohustatud laenu koos intressidega summas 237 500 eurot (kostja vastuse punkt 1.6.7). Antud tabelis on aga välja toodud maksed kokku summas 169 025 eurot. Antud summa on igal juhul väiksem kui kostja väidab, et peab tagastama. Seega ei ole kostja väited tõendatud ega usutavad ja on vastuolus kostja enda teooriaga.
18.Lisaks intressi kokkuleppele on pooled teinud ka muid suulisi kokkuleppeid ja konkreetseid laenulepingu muutmisi. Kostja toob välja vastuse punktis 4.9, et laenu tagastamise tähtajad olid laenulepingutes 31.06.2018, 31.12.2018 ja 05.07.2019. a. Nii see ka oli. Kuid kolme poolses kokkuleppes on märgitud muu laenu tagastamise tähtaeg ehk seda on pikendatud. Kui kostja väidab, et suulised lepingu muutmised ei ole lubatud, siis järelikult ta kinnitab, et on rikkunud laenulepinguid kuna ei ole tähtaegselt tagastanud laenu. Vaid ühe laenu tagastamise aeg ei olnud veel saabunud kolme poolse kokkuleppe sõlmimise hetkel, kus kirjalikult on märgitud pikendatud tähtaeg (laenuleping nr 0103/19/1 summas 37 500 eurot). Kolme poolne kokkulepe sõlmiti 25.06.2019. a. Üheski kirjalikes sõnumite vahetuses ei ole etteheidetud, et laenulepingute alusel ei ole laene tagastatud. Veelgi enam, 01.03.2019. a kui viimane laenuleping sõlmiti oli kõikide eelmiste laenulepingute alusel tagastamise tähtajad juba ületatud ja ometigi andis hageja täiendavat laenu. Tegelikkuses suuliselt pikendati laenu tagastamise tähtaegu ning 25.06.2019 sõlmiti kokkulepe ning märgiti seal suuliselt kokkulepitud laenu tagastamise tähtaeg.
19.Arvestades kostja vastust hagile on selge, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja peab laenu tagastama. Kostja on vastuse punktis 5.2 märkinud, et hageja nõue ei saa olla suurem kui 147 000 eurot. Samas ei ole kostja märkinud, mis summas ta siis leiab, et laen tuleb tagastada. Kindel on see, et kostja oma vastuses hagile ei lükka ümber, et tema peab tagastama laenu ega ta ei ole seda teinud tänase päevani ja seda ka summas, milles ta leiab, et laen tuleb tagastada. Laenulepingu lõpetamise osas vaidlust ei ole ja puudub ka vaidlus, et laen tuleb tagastada. Seega igasugune laenu tagastamata jätmine on kostja poolt pahatahtlik.
20.Kostja vastuse punktis 5.2 märgib, et hageja nõude suurus ei saa ületada 147 000 eurot. Hageja tegi kostjale kompromissettepaneku tasuda hagejale 147 000 eurot. Kostja sellega ei nõustunud ja pakkus välja, et hageja jätab enda omandisse hagi tagamise raames arestitud asjad, mille väärtus on ligikaudu 30 000 eurot. Hageja leiab, et see omakorda tõendab, et kostja on pahatahtlik ja proovib leida viise, et omapoolseid kohustusi mitte täita. Hagile vastuse punktis 5.2 on kostja märkinud, et ta on maksnud 90 500 eurot. Kui isegi eeldada kostja väidete õigsust, et kokku anti laenu summas 197 000 eurot ja lisamata juurde intressi summad (mida kostja kinnitab, et tuli maksta aga summade üle on vaidlus), siis on kostjal kohustus tagastada laenu summas 106 500 eurot. Kui aga võtta arvesse ka asjaolu, et intresse oli vaja tasuda, siis on tagastamisele kuuluv summa igal juhul suurem kui 106 500 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
21.Kostja esitas 04.11.2019 vastuse hagiavaldusele. Kostja märgib, et hageja on faktiliselt Xile laenu andnud summas 197 000 eurot (s.t 25 000 + 64 000 + 95 000 + 13 000). X ja hageja sõlmisid teadlikult laenulepingud suuremas summas kui hageja poolt tegelikult laenuna üle anti, sest hageja soovis, et laenulepingutes märgitud summad kajastaksid nii antud laenu kui ka sellele lisanduvat
2-19-15293 intressi, mis võimaldaks hagejal hiljem presenteerida laenu tagasimakseid kui põhiosa tagasimakseid. Seetõttu lepiti jooksvalt kokku, et laenu antakse väiksemas summas aga laenulepingutesse märgitakse suurem laenusumma, mis sisaldab juba ka intresse. Seetõttu pole ka laenulepingutes kokku lepitud eraldiseisvalt intresside tasumise kohustuses ega intresside suuruses.
22.Kokkuvõttes leppisid pooled erinevates laenulepingutes kokku, et laenatud 197 000 euro asemel tuleb hagejale koos intressidega tagasi maksta 237 500 eurot, kuid laenulepingutes märgiti 237 500 euro suurune summa justkui põhivõlana. Seega pidi kogu laenatud summalt intressiks olema 40 500 eurot (s.t 197 000 eurot põhivõlg + 40 500 eurot intressid). Kostja võib vaid tagantjärgi oletada, et tõenäoliselt oli hageja soov tingitud asjaolust, et hageja soovis varjata Maksu-ja Tolliameti eest oma intressitulu ja presenteerida laenu tagasimakseid summas 237 500 eurot kui põhiosa tagasimakset selleks, et vältida tulumaksu tasumise kohustuse tekkimist.
23.25.06.2019 sõlmisid X, hageja ja Pellenec OÜ (edaspidi Pellenec või kostja) kolmepoolse kokkuleppe, millega X andis oma kohustused üle Pellenecile ja leppisid kokku, et kohustuse täitmise tähtajaks on 01.07.2020 (vt hagiavalduse lisa 2). 31.08.2019 ütles hageja laenulepingud üles ning palus laenujäägi koos intressidega tasuda hiljemalt 01.10.2019 (vt hagiavalduse lisa 3).
24.Kostja vaidleb hagile vastu leides, et see on alusetu ja põhjendamatu. Hageja üritab kostja arvel pahatahtlikult rikastuda käsitledes kostja poolt tehtud tagasimakseid intressimaksetena ja püüab seeläbi nõuda laenatud raha 2 kordset tagastamist. Kostja hinnangul esinevad hagil ka olulised puudused, sest pole võimalik aru saada, millistest faktilistest asjaoludest ja tõenditest lähtuvalt on hageja oma intressinõude esitanud. Hageja on Xile andnud laenu summas 197 000 eurot ja vastavalt poolte kokkuleppele tuli tagasi maksta 237 500 eurot, mis sisaldas ka intresse. Laenulepingutes kajastati teadlikult summat 237 500 kui põhivõlga selleks, et hageja saaks jätta deklareerimata täiendava intressitulu.
25.Hageja väidetav nõude kostja vastu tuleneb hageja ja Xi vahel sõlmitud laenulepingutest, millistest tulenevad kohustused anti 25.06.2019 kolmepoolse kokkuleppe sõlmimisega üle kostjale. Hageja üritab kohut teadlikult eksitada püüdes luua kohtule muljet, et tal on kostja vastu 237 500 euro suurune põhivõla nõue. Hageja pole tegelikult sellises summas Xile ega kostjale mitte kunagi isegi laenu andnud kuigi väidab vastupidist. Hageja on faktiliselt laenanud Xile 197 000 eurot ja vastavalt poolte kokkuleppele kajastati laenulepingutes teadlikult suuremaid summasid selleks, et põhivõlana näidatud summad hõlmaksid ka intresse. Seetõttu on ka sõlmitud 5 laenulepingut, mille kohaselt on justkui põhivõlasummaks märgitud 237 500 eurot kuigi hageja pole mitte kunagi sellises summas Xile laenu andnud. Eeltoodud põhjustel on ka 25.06.2019 kolmepoolses kokkuleppes kajastatud väidetava kohustuse kogusummana 237 500 eurot, kuigi tegelikkuses pole hageja mitte kunagi sellises summas Xile laenu andnud. Numbrite kajastamine paberil ei tõenda kuidagi reaalset laenu andmist, vaid reaalset laenu andmist saab tõendada üksnes raha faktiline üleandmine ja selle tõendamine. Hageja on Xile laenu andnud summas 197 000 eurot, mis tõendabki ilmekalt, et hageja väited 237 500 euro suuruse põhivõla osas on ebaõiged ja paljasõnalised. Hagiavaldusele pole lisatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, mis kinnitaks, et hageja on reaalselt Xile üle andnud laenuna 237 500 eurot.
26.Kostja väidete õigsust tõendavad ka poolte vestlused Facebookis kogumis teiste tõenditega, millest nähtub kuidas tegelikult lepiti kokku laenu andmises, laenatavates summades ja tasumisele kuuluvates intressides.Näiteks 01.04.2018 sõlmisid X ja hageja laenulepingu nr 0104/18/1 summas 100 000 eurot aga tegelikult leppisid pooled kokku, et hageja annab Xile laenu summas 95 000 eurot ja ülejäänud 5000 eurot on intress. Täpselt selliselt on hageja ka praktikas toiminud tehes 03.04.2018 Xi arvelduskontole ülekande summas 95 000 eurot selgitusega laenuleping nr 0104/18/1. Laenulepingus on küll märgitud summa 100 000 eurot aga faktiliselt anti laenu ainult
2-19-15293 95 000 eurot ja ülejäänud 5000 eurot moodustas laenatud summalt tasutav intress, mis kokku fikseeriti justkui 100 000 euro suuruse laenuna. Samuti on näiteks 01.03.2019 sõlmitud laenuleping summas 37 500 eurot, kuid reaalselt on Xile üle antud ainult 13 000 eurot. Seega on tuvastatav selge ja kindel käitumismuster, kus mitmete laenulepingute puhul anti laenu oluliselt väiksemas summas kui laenulepingus nö laenuna kajastati. Seega on hageja andnud Xile faktiliselt laenu summas 197 000 eurot ja X kohustus koos intressidega tagasi maksma 237 500 eurot.
27.Hageja väited, mille kohaselt on lisaks põhivõlasummale summas 237 500 eurot kokku lepitud ka täiendava intressi tasumises on ebaõiged, kohut eksitavad ja paljasõnalised. Esmalt peab kostja oluliseks märkida, et juba eelpool käsitletud faktilised asjaolud ja tõendid kinnitavad üheselt, et hageja pole mitte kunagi Xile 237 500 euro suuruse summas laenu andnud, vaid laenu on antud 197 000 euro ulatuses. Summa 237 500 eurot sisaldas nii põhivõlga summas 197 000 eurot kui ka sellele lisanduvaid intresse. Hagiavalduse lisaks 1 olevad laenulepingud on sõlmitud samasugust lepingu blanketti kasutades ja kõigis lepingutes sisaldub punkt: „Käesolevat lepingut saab muuta vaid kirjalikus vormis, mis vormistatakse käesoleva lepingu lisana“. Seega on laenulepingutes kokku lepitud konkreetses vorminõudes ja neid lepinguid sai muuta üksnes kirjalikku vorminõuet järgides. Hageja ja Xi vahel pole kostjale teadaolevalt mitte kunagi sõlmitud ei ühtegi suulist ega kirjalikku kokkulepet laenulepingute sisu muutmiseks. Hageja vastupidine väide väidetava suulise kokkuleppe sõlmimise osas on täiesti paljasõnaline, sest põhinevad üksnes menetlusosalise seisukohal. Lisaks on need ka kohut eksitavad, sest kirjaliku vorminõuet nõudvaid lepinguid ei saa suulises vormis muuta. Seega isegi kui väidetavalt oleks sõlmitud suulisi kokkuleppeid (mida tehtud pole), siis oleksid kõik need kokkulepped vorminõude järgimata jätmise tõttu TsÜS § 83 lg 2 kohaselt tühised.
28.Kõigis laenulepingutes on kokku lepitud üksnes põhivõlasummas laenu andmises. Mitte üheski laenulepingus pole mitte kunagi kokku lepitud selles, et X oleks pidanud tasuma laenulepingutes märgitud laenusummadelt ka intresse. Selliseid kokkuleppeid ei sõlmitudki sellepärast, et tegelikult andis hageja Xile üle 197 000 eurot ehk vähem kui laenulepingutes põhivõlasummana kajastati ja kokku lepiti, et tagasi tuleb maksta 237 500 eurot (st see summa sisaldaski juba intresse). Hageja vastupidised väited on paljasõnalised, ebaõiged ja kohut eksitavad. Lisaks jääb hagiavaldusest aru saamatuks ka see, millise metoodika alusel on hageja oma väidetava intressinõude välja arvestanud ja esitanud. Esiteks, pole üheski laenulepingus kokku lepitud intressi tasumise kohustuses, mistõttu ei saa 237 500 eurolt intresse nõuda. Teiseks, pole laenulepinguid mitte kunagi kirjalikus vormis muudetud ega sõlmitud ka hiljem täiendavate intresside tasumise osas kokkuleppeid. Kolmandaks, on hageja intressiarvestus otseses vastuolus hageja enda poolt kohtule esitatud laenulepingutega, sest laenulepingute kohaselt on laenude tagasimakse tähtajad vastavalt 31.06.2018; 31.12.2018; 31.12.2018; 31.12.2018 ja 05.07.2019. Seega on täiesti ebaõige hageja väide, mille kohaselt tehti kogu aeg jooksavalt ainult laenu intressimakseid kuni maini 2019. Neljandaks, jääb täiesti arusaamatuks, millise metoodika ja intressimäära alusel on hageja oma väidetava intressinõude üldse esitanud? Hageja pole selgitanud ühegi laenulepingu osas, milline oli konkreetse laenulepingu pealt arvestatav intressimäär ja milline on konkreetse laenulepingu osas sissenõutavaks muutunud intress. Hageja väide, mille kohaselt kajastab hagiavalduse lisa 6 intressimakseid on väär. Kõnealune lisa 6 kajastab faktiliselt tehtud laenu tagasimakseid koos intressidega, mitte intressimakseid. Lisaks eeltoodule jääb hageja intressiarvestuse loogika täiesti arusaamatuks.
29.Hageja on andnud Xile kogu laenusumma üle ajavahemikus 14.11.2017-01.03.2019. Teisisõnu on Xi laenukohustuste summa hageja ees ajas kogu aeg kasvanud. Hagiavalduse lisaks 6 olevast tabelist nähtuvalt on aga hagejale väidetavalt tasumisele kuuluv intress olnud alates maist 2018 muutumatu ehk väidetav intressisumma pole kasvanud isegi siis kui hageja on Xile täiendavalt laenu andnud? Hageja väide justkui käsitleks nimetatud tabel intressimakseid on ka eluliselt täiesti ebausutav ja absurdne. Näiteks on tabelis kajastatud detsembris 2017 makse
2-19-15293 summas 1750 eurot. Samas oli hageja detsembri kuu seisuga andnud Xile reaalselt laenu 25 000 eurot. Kui hageja väidetav intressimakse oli 1750 eurot kuus, siis see tähendaks et pooled oleksid pidanud olema kokku leppinud selles, et Xi poolt hagejale tasutav intress oli ca 80 % aastas? Sellisel juhul oleks igakuise intressimakse suuruseks 25 000 euro suuruselt põhivõlalt ca 1750 eurot. Tegemist on täiesti ebarealistliku ja liigakasuvõtliku intressimääraga, mida ükski mõistlik äriühing poleks nõus tasuma. Seetõttu jääb täiesti arusaamatuks, millise metoodika alusel on hageja igalt laenulepingult oma väidetava intressinõude suurust arvestanud.
30.X ja kostja on teinud hagejale laenu tagasimakseid, mistõttu ei saa hagejal olla kostja vastu 237 500 eurost põhivõla nõuet, 24 000 eurost intressinõuet ja viivisenõuet. Hagiavalduse lisaks 6 olev tabel ei kajasta intressimakseid nagu hageja ekslikult väidab, vaid tegemist on tabeliga, mis kajastab Xi ja kostja poolt hagejale tehtud ja tulevikus tehtavaid laenu tagasimakseid. Kõik tabelis kajastatud summad sisaldavad nii põhivõlga kui ka intresse ning kajastavad reaalselt tehtud tagasimakseid, mitte intressimakseid. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et X ja kostja on hagiavalduse lisaks 6 oleva tabeli alusel hagejale makseid teinud kuni maini 2019. Seega on X ja kostja kokku tasunud hagejale 90 500 eurot. Seega ei saa hageja väidetava nõude suurus olla mingil juhul suurem kui 147 000 eurot (s.t 237 500 – 90 500). Kuna hageja põhivõla arvestus on täiesti ekslik, siis on ilmselgelt ebaõige ka hageja poolt esitatud viivisearvestus.
31.Hageja on üritanud asuda meelevaldselt tõlgendama üksikut Facebooki vestlust ja püüda luua seeläbi ebaõiget muljet justkui oleks igakuiselt tasutud 6 000 euro suurused maksed olnud intressimaksed. Kostja juhatuse liige sõnakasutus kiirelt peetud Facebooki vestluses on olnud ekslik. Tegelikult näitab poolte vaheline praktika, et laenu anti väiksemates summades kui laenulepingutes kirjas ja laenulepingutes kirjas olev summa sisaldaski ka intresse (vt käesoleva menetlusdokumendi p 4). Isegi kui tõlgendada kõnealust vestlust nii nagu hageja seda tõlgendab, siis ei haaku see kuidagi hageja enda käsitluste ega hagiavalduse lisaks 6 oleva tabeliga. Hageja pole kunagi nimetatud 100 000 eurot Xile üle andnud, vaid laenas faktiliselt 95 000 eurot ja selle laenu tagasimakse tähtaeg polnud laenulepingu kohaselt 2018 aasta lõpp. Samuti erineb hageja tõlgendus faktiliselt toimunust, sest hageja arusaamise kohaselt oleks tulnud intressimakseid teha 2018 aasta lõpuni summas 6000 eurot kuus.
32.Kokkuvõttes peab hageja tõendama tema nõude aluseks olevaid asjaolusid, mida hageja käesoleval juhul teinud pole. Hageja pole tõendanud, et ta oleks kunagi Xile summas 237 500 eurot laenu reaalselt välja maksnud. Hageja pole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et laenulepinguid (mida sai muuta ainult kirjalikus vormis) oleks kunagi kirjalikus vormis muudetud ja kokku lepitud konkreetses intressimääras. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit ka selle kohta, et oleks sõlmitud vastavasisulisi suulisi kokkuleppeid ning isegi kui hageja oleks sellise asjaolu esinemist tõendanud oleks need kokkulepped vorminõude järgimata jätmise tõttu tühised. Samuti pole hageja selgitanud, millise intressimäära alusel on ta konkreetsete laenulepingute osas oma väidetava intressinõude välja arvestanud ja millise metoodika alusel on see toimunud. Teisisõnu on hagi suures osas paljasõnaline ja põhineb üksnes hageja kui menetlusosalise väidetel, mis pole tõenditeks. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
33.Oma 25.11.2019 menetlusdokumendis märkis kostja, et soovib täiendavalt tugineda asjaolule, et hageja poolt laenulepingute ülesütlemineks ei ole alust ning seetõttu ei ole hageja väidetav nõue ükskõik mis suuruses käesoleval hetkel sissenõutav. Kostja hinnangul saab hagejal olla maksimaalselt nõue 68 475 eurot. Oma 26.11.2019 menetlusdokumendis täpsustas kostja, et hagejal puudub õigus nõuda summa tasumist, sest nimetatud summa ei ole muutunud sissenõutavaks. Samuti, hagejale on tasutud juba valdav osa kohustusest. OÜ Pellenec on seisukohal, et nii 25.06.2019 kommertspandi seadmise lepingu kui ka kolmepoolse lepingu osas on olemas tühistamise alused ning seetõttu ei saa hageja nõuda OÜ-lt Pellenec algselt hoopistükkis kolmandale isikule väljastatud laenu tasumist. OÜ-le Pellenec jäävad arusaamatuks hagiavalduses
2-19-15293 toodud väited intressist, sest laenulepingutest ei nähtu, et pooled oleksid tasunud intressi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
34.Kohus, hinnanud poolte esitatud seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
35.Kohtule on esitatud tõendid, et hageja laenuandjana ja X X OÜ laenusaaja sõlmisid alljärgnevad laenulepingud: 11.11.2017 laenuleping nr 0103/17/1 summas 11 000 eurot; 13.11.2017 laenuleping nr 0510/17/1 summas 25 000 eurot; 22.01.2018 laenuleping nr 2201/18/1 summas 64 000 eurot; 01.04.2018 laenuleping nr 0104/18/1 summas 100 000 eurot; 01.03.2019 laenuleping nr 0103/19/1 summas 37 500 eurot (vt tl 5-7). Kuigi ülaltoodud laenulepingute summaks oli 237 500 eurot, on kostja selgitanud ja esitanud kohtule tõendid selle kohta, et faktiliselt andis hageja X X OÜ-le laenu kokku summas 197 000 eurot (vt tl 61-62). Asjaolu, et reaalselt on hageja üle kandnud laenu põhisummana 197 000 eurot, kinnitas 21.01.2020 kohtuistungil ka hageja (vt tl 198 pöördel).
36.Hageja nõue tugineb 25.06.2019 sõlmitud kolmepoolsele kokkuleppele nr 01/2019 hageja, X X OÜ ja kostja vahel, mille p-s 3.4. lepiti kokku, et kostja laenukohustus hageja ees on summas 237 500 eurot (tl 8). Samuti lepiti kolmepoolses kokkuleppes kokku, et kostja võtab üle hageja ja X X OÜ vahelistest laenulepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Kohus leiab, et kostja poolt laenulepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmine oli õiguspärane ning väärad on kostja paljasõnalised väited, justkui oleks nimetud kolmepoolse lepingu osas tühistamise alused. Kohtule ei ole esitatud tõendeid kolmepoolse kokkuleppe tühistamise kohta ja kohtu hinnangul puuduvad mistahes alused pidada antud kokkulepet tühiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 179 lg 1 on sätestatud, et lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 179 lg2 kohaselt lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud.
37.Hageja on seisukohal, et alates kolmepoolse kokkuleppe allkirjastamisest 25.06.2019 võlgneb kostja laenulepingute alusel hagejale põhivõlana 237 500 eurot. Kohus hageja poolt väidetud põhivõla summaga 237 5000 eurot ei nõustu. Nagu kohus eelnevalt tuvastas (vt kohtuotsuse p 35), kandis hageja laenulepingute alusel X X OÜ-le reaalselt üle 197 000 eurot. VÕS § 396 lg 1 on sätestatud, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega laenuandja esmaseks põhikohustuseks on laenu väljamaksmise kohustus ning laenuandja saab laenajalt tagasi nõuda üksnes sama rahasummat, mis oli laenatud. Ainuüksi laenulepingutes kirjas olevatest numbritest ei saa tuletada laenuvõtja kohustust laenu tagastamiseks. Laenuvõtja ei pea laenuandjale tagastama laenu suuremas põhisummas, kui laen on reaalselt välja makstud.
38.Kohus on seisukohal, et ka 25.06.2019 kolmepoolsest kokkuleppest ei saanud kostjale tuleneda suuremaid kohustusi (sh suuremat kohustust laenu põhisumma tagastamiseks), kui oli algsel laenuvõtjal X X OÜ-l. Kolmepoolse kokkuleppega ei loodud uut võlasuhet, vaid lepiti kokku, et kostja võtab üle hageja ja X X OÜ vahelistest olemasolevatest laenulepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Riigikohtu 10.04.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-17-13363 p-s 23 selgitatakse, et VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on (vt ka Riigikohtu 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 11). Kohus leiab, et nimetatud põhimõte kohaldub ka lepingu ülevõtmisel. See tähendab, et laenulepingutest tulenevate
2-19-15293 kohustuste ülevõtmisel ei saanud kostjal tekkida hageja ees suuremaid kohustusi kui oli X X OÜl laenulepingute alusel.
39.Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et hageja on 25.06.2019 kolmepoolsest kokkulepet tõlgendanud deklaratiivse võlatunnistusena. Kohus märgib, et deklaratiivse võlatunnistusega ei loo pooled uut iseseisvat kohustust. Võlatunnistus on deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-06, p 15). Võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-149-11). Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormuse ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15).
40.Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostjal ei ole hageja ees põhivõlga hageja poolt näidatud ulatuses 237 500 eurot. Laenulepingute alusel on laenu reaalselt üle kantud 197 000 eurot (vt ka tl 61-62). Seetõttu kohus nõustub kostjaga, et hageja andis X X OÜ-le faktiliselt laenu summas 197 000 eurot ja X X OÜ kohustus koos intressidega tagasi maksma 237 500 eurot. Sellist tõlgendust toetab mh asjaolu, et 25.06.2019 kolmepoolses kokkuleppes oli näidatud laenulepingute alusel võlgnetava summana 237 500 eurot. VÕS § 29 lg 6 on sätestatud, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kuna laenulepingute alusel ülekantud laen oli kokku summas 197 000 eurot, siis sai ülejäänud võlgnetava summa 40 500 eurot moodustada üksnes intress. Laenulepingute osaks olnud intressikokkuleppe olemasolule viitab ka hagiavaldusele lisatud poolte kirjavahetus (tl 15-17, tl 95-96). Samuti kinnitab hageja käitumine laenu andmisel, et laenusummasid üle kandes arvestas hageja kokkulepitud laenusummadest intressi maha (vt tl 60-62, 92, tl 96). VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingupoolte käitumist pärast lepingu sõlmimist. Eelnevat arvestades nõustub kohus kostjaga, et vastavalt kokkuleppele anti laenu reaalselt väiksemas summas, kuid laenulepingutesse märgiti suurem laenusumma, mis sisaldas ka intresse.
41.Kohus ei nõustu aga hagejaga, nagu oleks intressi tasumise kohustuses kokku lepitud suuliselt laenulepingute väliselt ja nagu lisanduks kolmepoolses kokkuleppes näidatud võlgnetavale summale 237 5000 eurot veel täiendav intress summas 24 000 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et väidetav suuline täiendava intressi kokkulepe ei ole tõendatud. Sellise kokkuleppe olemasolu ei tõenda mh hagiavaldusele lisatud kostja esindaja kiri (tl 15). Kostja on nimetatud kirja osas seisukohal, et tegemist on tabeliga, mis kajastab X X OÜ ja kostja poolt hagejale tehtud ja tulevikus tehtavaid laenu tagasimakseid ning tabelis kajastatud summad sisaldavad nii põhivõlga kui ka intresse ning kajastavad reaalselt tehtud tagasimakseid, mitte intressimakseid. Kohus märgib, et VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõendite alusel ei ole piisavalt selge, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe koos intressidega laenusummale 237 500 eurot veel täiendavalt lisanduva intressi osas.
42.Samuti nõustub kohus kostjaga, et kuivõrd laenulepingutes oli kokku lepitud, et laenulepinguid saab muuta vaid kirjalikus vormis, siis ei saanuks laenulepinguid muuta (sh kokku leppida täiendavas intressis) suuliselt. VÕS § 11 lg 2 on sätestatud, et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 2 on sätestatud, et kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Paljasõnaline ja põhjendamatu on hageja väide, et laenulepingut puudutav intressi kokkulepe olevat olnud täiesti uus kokkulepe, mitte laenulepingu
2-19-15293 muutmine. Kohtu hinnangul ei saaks konkreetse laenulepingu intresse puudutavat kokkulepet lugeda laenulepingust eraldiseisvaks „täiesti uueks kokkuleppeks.“ Kokkuvõtlikult on hageja nõue kostjalt 24 000 euro intressi nõudmiseks põhjendamatu ja kohus jätab selle rahuldamata.
43.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja andis X X OÜ-le faktiliselt laenu summas 197 000 eurot ja X X OÜ kohustus koos intressidega tagasi maksma 237 500 eurot. 25.06.2019 kolmepoolses kokkuleppes oli näidatud laenulepingute alusel võlgnetava summana 237 500 eurot. Vaidlus puudub selles, et hagejale on laenulepingute alusel tagastatud kokku 90 500 eurot. Nimetatud asjaolu kinnitas hageja ka kohtuistungil, asudes seejuures seisukohale, et „Kokku intresse oli tasutud 90 500 eurot ja need on viie laenu intressid“ (tl 198 pöördel). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud hagejale kolmepoolse kokkuleppe alusel täiendavaid makseid lisaks eelmärgitud hageja poolt saadud 90 500 eurole. Kehtiva õiguse kohaselt on laenusaajal kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu tagasi maksnud (vt Riigikohtu 17.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9611 p 12).
44.Kohus on seisukohal, et hagejale on laenulepingu intresside katteks tagastatud 40 500 eurot ning ülejäänud tagastatud summa 50 000 eurot tuleb arvestada põhivõla tagastamiseks. Nagu kohus eelnevalt selgitas, oli laenulepingute alusel ülekantud laen kokku summas 197 000 eurot, mistõttu sai ülejäänud võlgnetava summa 40 500 eurot moodustada üksnes intress. Kuna asjas esitatud tõendid ei kinnita 40 500 eurot ületava intressikokkuleppe olemasolu, siis on hageja ekslikult arvestanud talle laekunud 50 000 eurot intressi katteks. Hagejale laenulepingu alusel tehtud maksed 40 500 eurot ületavas osas ehk summas 50 000 eurot tuleb arvestada laenulepingutest tuleneva põhikohustuse (197 000 eurot) katteks. Seega leiab kohus, et hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud summas 147 000 eurot (197 000 – 50 000).
45.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, nagu ei oleks hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks. Ekslik on kostja väide, nagu ei olnuks hagejal alust laenulepingute ülesütlemiseks. Kostja esindaja tõstatas alles kohtuistungil küsimuse, et kas X X OÜ ja hageja vahelisest laenulepingutest tulenevat õigust laenulepingut igal ajal üles öelda ei ole ära muutnud 25.06.2019 kolmepoolne kokkulepe, mis nägi ette kohustuste ülemineku Pellenec OÜ-le, kuid nägi ette ka tähtaja, et selle kohustuse täitmine toimub juulis 2020 (vt tl 200). Kohus vastab nimetatud küsimusele eitavalt. 25.06.2019 kolmepoolses kokkuleppes hageja, X X OÜ ja kostja vahel lepiti kokku, et kostja võtab üle hageja ja X X OÜ vahelistest laenulepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Seejuures ei lepitud kokku muuta ülevõetavate laenulepingute 1 kuu pikkuse etteteatamise ajaga ülesütlemise õigust. Laenu tagastamise uus tähtaeg 01.07.2020 ei muutnud hageja õigust laenulepingute ülesütlemiseks, sest sellist kokkulepet 25.06.2019 kolmepoolses kokkuleppes ei sisaldu. Ka laenulepingutes oli kokku lepitud kõrvuti nii laenu tagastamise tähtaeg kui ka hageja õigus laenulepingute ennetähtaegseks lõpetamiseks 1 kuu pikkuse etteteatamise ajaga. Kohtu hinnangul on selline kokkulepe õiguspärane ning laenulepingute etteteatamisega ennetähtaegne lõpetamine ei eelda lisaks täiendava täitmise tähtaja andmist, nagu kostja ekslikult leiab. Täiendav tähtaeg sisaldub antud juhul juba 1-kuulises etteteatamise tähtajas laenulepingute ülesütlemisel (vt tl 9). Kohus märgib, et kostja on oma 26.09.2020 e-kirjas kinnitanud, et laenulepingute lõpp on 01.10.2019 ning aktsepteerinud sellega sisuliselt laenulepingute ennetähtaegset lõpetamist hageja poolt (vt tl 14).
46.Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 25.06.2019 X X OÜ, osaühingu PELLENEC ja A A vahel sõlmitud kolmepoolsest kokkuleppest nr 01/2019 tuleneva võlgnevuse summas 147 000 eurot. Hagi põhinõude osas jääb rahuldamata summat 147 000 eurot ületavas osas.
47.Samuti rahuldab kohus osaliselt hageja viivisenõude. Kuigi kostja väitel olevat hageja viivisenõue ebaselge, siis kohus viivisenõudes ebaselgust ei näe. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi
2-19-15293 (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul on kostja poolt ülevõetud laenulepingutes (tl 5-7) kokku lepitud, et mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse laenujäägilt viivist 0,2% päevas. 31.08.2019 hageja saatis kostjale laenulepingute ülesütlemisavalduse ning palus tagastada laenu summas 237 500 eurot hiljemalt 01.10.2019. Kuna kohus eelnevalt leidis, et laenulepingud on kehtivalt üles öeldud, siis oli laenu tagastamise kuupäevaks 01.10.2019 (vt tl 9). Seega muutusid alates 02.10.2019 sissenõutavaks ka laenulepingute ülesütlemisega seotud hageja nõuded (kohtu hinnangul on hageja põhjendatud põhinõue summas 147 000 eurot). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudest (147 000 eurot) alates 02.10.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 27.01.2020, mis viivisemäära 0,2% päevas arvestades on 34 692 eurot.
48.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega rahuldab kohus osaliselt ka hageja edasiulatuva viivisenõude. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudest (147 000 eurot) alates 28.01.2020 kuni põhinõude (197 000 eurot) kohase täitmiseni määras 0,2% päevas, kuid mitte enam, kui 112 308 euro ulatuses. Kohus ei pea võimalikuks mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlga ületavat viivist. Seetõttu piirab kohus kostja poolt makstava viivise summat (arvestades ka juba sissenõutavaks muutunud viivist) maksimaalset põhinõude suurusega (147 000 eurot). Kohus on seisukohal, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise, mille kogusumma ei ületa põhivõlgnevuse summat.
49.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas. Asja lahendamisel kuuluvad kohaldamisele lisaks eelnevalt kohtu poolt viidatud õigusnormidele ka muud võlaõigusseaduse asjakohased sätted, mida kohus alljärgnevalt tsiteerib. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
50.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt oma 30.10.2019 määrusega (tl 50-54). Hagi tagamiseks arestis kohus hagi tagamise määruses kirjeldatud vallasasjad kokku 434 875 euro ulatuses hageja kasuks ning kohustas kostjat andma need üle kohtutäituri hoiule. Kohus määras, et nimetatud vallasasjad hoiustatakse kohtutäituri poolt märgitud asukohas. Arvestades käesoleva otsuse alusel hagi rahuldamise ulatust, leiab kohus, et kooskõlas TsMS § 445 lg 2 tuleb antud hagi tagamise abinõu jätta jõusse põhjusel, et see on ilmselt vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
2-19-15293
51.Hageja esitas hagiavalduses taotluse pöörata kostja rahaliste kohustuste täitmiseks sissenõue kostja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga vastavalt 25.06.2019 notariaalsele kommertspandilepingule (tl 10-13). Kohtuistungil hageja täpsustas, et hageja taotluse näol on tegemist otsuse täitmise korra küsimusega, et hageja ei peaks uuesti kohtusse minema. Summa, millele hageja soovib sissenõuet pöörata, on 250 000 eurot (tl 199). TsMS § 445 lg 1 on sätestatud, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et hageja taotlus kostja vallasvarale sissenõude pööramiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul väljub antud taotlus kohtuotsuse täitmise viisi ja korra raamidest ehk tegemist ei ole pelgalt menetlusliku küsimusega. Kostja vallasvarale sissenõudmise kord on reguleeritud kommertspandilepingus, mille p-des 7.1.-7.2. on kokku lepitud, et, kui pandiga tagatud nõudeid ei täideta, on pandipidajal õigus nõuda pandi eseme müümist. Pantija ja pandipidaja võivad pandi eseme müüa ka omavahelise kokkuleppe alusel. Pandipidajal on müügiõiguse tekkimisel õigus nõuda pandi eseme väljaandmist pantija valdusest müügiks (vt tl 11). Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et ta oleks järginud eelnimetatud pandi eseme müügi korda ja esitanud kostjale vastavaid nõudeid. Samuti on poolte vahel vaidlus selles, kui suures ulatuses on pandiga tagatud nõuded täitmata ja see vaidlus kuulub lahendamisele alles käesolevas kohtumenetluses. Arvestades eeltoodut, ei ole kohtu hinnangul alust käesoleva kohtuotsuse täitmist puudutava meetmena pöörata hageja taotluse alusel pandiesemele sissenõuet, sest kommertspandiga seotud müügiõiguse tekkimine ja sellega seotud nõuded on reguleeritud pandilepingus. Pealegi on kohus kohtuotsuse täitmise korda puudutava küsimusena juba eelnevalt määranud, et käesoleva otsuse täitmine on tagatud kohtu poolt rakendatud hagi tagamise abinõuga (vt kohtuotsuse p 50).
52.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Erisättena näeb TsMS § 163 lg 2 ette, et „Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.“ Kohus märgib, et hageja on teinud kostjale kompromissiettepaneku tasuda hagejale 147 000 eurot ning hageja jäi selle ettepaneku juurde ka kohtuistungil (vt tl 93, tl 199). Kohus selgitas seoses hageja kompromissiettepanekuga kohtuistungil pooltele TsMS § 163 lg 2 sisu ning tegi ka ise pooltele ettepaneku kompromissiks nii, et kostja tasub hagejale kokku 147 000 eurot ja poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda (tl 199). Kostja kompromissiettepanekuga ei nõustunud (tl 202). Kuna kohus rahuldas käesoleva otsusega hageja põhinõude summas 147 000 eurot ehk sellesarnases ulatuses, nagu hageja kostjale kompromissina oli pakkunud, siis jätab kohus TsMS § 163 lg 2 alusel menetluskulud kostja kanda.
53.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas 21.01.2020 kohtuistungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskulud on kokku 9441,12 eurot (tl 194). Nimetatud menetluskulud koosnevad riigilõivust kokku summas 3450 eurot, kohtuvälistest menetluskuludest seoses hagi tagamisega seonduva täitemenetlusega summas 2559,12 eurot ning õigusabikuludest koos käibemaksuga summas 3432 eurot. Kostja ei esitanud tähtaegset vastuväidet hageja menetluskulude osas. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluks riigilõiv kokku summas 3450 eurot. Samuti on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuluks hagi tagamise määruse täitmisega seotud kulu summas 2559,12 eurot. TsMS § 144 p 5 kohaselt on kohtuväliseks kuluks
2-19-15293 kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud.
54.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejale osutatud õigusabi ajaline maht menetluskulude nimekirja kohaselt on 22 h, millele lisandub kohtuistungiga seotud ajakulu 1 h (vt tl 196). Seega hagejale on osutatud käesolevas menetluses poolt kokku õigusabi ajalises mahus kokku 23 h, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda 156 eurot (käibemaksuga) arvestades vastab rahaliselt 3588 eurole. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 156 eurot/h (käibemaksuga) on käesolevas vaidluses mõistlik. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
55.Kohus märgib seoses hagejale osutatud õigusabiga esmalt seda, et Riigikohus on 22.06.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10 p-s 12 leidnud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja kohtueelsete õigusabikulude osas (menetluskulude nimekirjas enne hagi koostamist „materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ja kliendiga nõupidamised“ ajalises mahus 2,1 h) hageja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata. Samuti leiab kohus, et hageja esindaja ajakulu hagi tagamise avalduse koostamiseks ja täiendamiseks kokku 3,8 h on ülemäärane. Kohus eeldab, et hageja esindaja vandeadvokaadina suudab koheselt esitada nõuetekohase hagi tagamise avalduse ega pea seda vastavalt kohtu selgitustele täiendama ja parandama. Seetõttu kohus leiab, et hageja esindaja põhjendatud ajakulu hagi tagamise avalduse koostamiseks ja täiendamiseks ei ületa kokku 2 h. Muus osas peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus leiab, et tervikuna on hageja õigusabikulud põhjendatud ajalises mahus 19,1 h, mis õigusabi tunnitasu 156 eurot/h alusel vastab summale 2979,6 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 8988,72 eurot (riigilõiv 3450 eurot + hagi tagamise määruse täitmisega seotud kulu summas 2559,12 eurot + õigusabikulu 2979,6 eurot). Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 8988,72 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (8988,72 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
56.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ As Suik, kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.