XX hagi osaühingu PELLENEC vastu võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.01.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
180 601 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas Kostja (vastustaja) osaühing PELLENEC (registrikood 10436193), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Ennok
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 07.10.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.01.2020 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ning menetluskulud osaliselt hageja kanda ja need osaliselt välja mõistmata. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega mõisteti osaühingult PELLENEC XX kasuks välja 147 000 eurot põhivõlga ja 34 692 eurot viivist ning alates 28.01.2020 põhivõlalt viivist 0,2% päevas kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte enam kui 112 308 eurot.
3.1.Rahuldada XX hagi osaühingu PELLENEC vastu võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks.
3.2.Mõista osaühingult PELLENEC XX kasuks välja 463 375 eurot, millest põhivõlg on 237 500 eurot, intress 24 000 eurot ja viivis 187 625 eurot.
2-19-15293
3.3.Mõista osaühingult PELLENEC XX kasuks välja viivis põhinõudelt (237 500 eurot) alates 31.10.2020 kuni kohustuse täitmiseni 0,2% päevas, kuid mitte enam, kui 49 875 eurot.
3.4.Jätta Harju Maakohtu 30.10.2019 määrusega tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse käesoleva otsuse täitmist tagava abinõuna.
3.5.Rahuldada XX taotlus pöörata rahaliste kohustuste täitmiseks sissenõue osaühingu PELLENEC vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga vastavalt 25.06.2019 sõlmitud notariaalsele kommertspandilepingule summas kuni 250 000 eurot.
3.6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus osaühingu PELLENEC kanda.
3.7.Määrata XX maakohtus kantud menetluskulude suuruseks 9316,32 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 3360 eurot.
3.8.Mõista osaühingult PELLENEC välja XX kasuks menetluskulud 12 676,32 eurot, millest maakohtu menetluskulud on 9316,32 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulud on 3360 eurot.
3.9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (12 676,32 eurot) tuleb osaühingul PELLENEC tasuda XXle käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 02.10.2019 Harju Maakohtule hagi osaühingu PELLENEC (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude 237 500 eurot, intressivõla 24 000 eurot ja viivise põhinõudelt 0,2% päevas alates 02.10.2019 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Hageja palub kostja rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata sissenõue kostja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja Moduland Building OÜ (Moduland) vahel sõlmitud järgnevad laenulepingud (laenulepingud), mille alusel hageja andis Modulandile kokku laenu 237 500 eurot: 11.11.2017 laenuleping nr 0103/17/1 summas 11 000 eurot; 13.11.2017 laenuleping nr 0510/17/1 summas 25 000 eurot; 22.01.2018 laenuleping nr 2201/18/1 summas 64 000 eurot; 01.04.2018 laenuleping nr 0104/18/1 summas 100 000 eurot; 01.03.2019 laenuleping nr 0103/19/1 summas 37 500 eurot.
3.25.06.2019 (hagis ekslikult 25.09.2019) sõlmisid hageja, Moduland ja kostja kolmepoolse kokkuleppe (kolmepoolne kokkulepe), mille alusel Moduland andis laenulepingutest tulenevad
2-19-15293 kohustused üle kostjale. Kolmepoolse kokkuleppe p-s 4 kinnitas Moduland, et ta võlgneb hagejale laenulepingute alusel 237 500 eurot ja p-s 3.4 kinnitasid hageja ja kostja, et kostja laenukohustus hageja ees on 237 500 eurot. Laenu üleandmisel pikendati ka laenu tagastamise tähtaega ja uueks tähtajaks lepiti kokku 01.07.2020. Seega alates 25.06.2019 võlgneb kostja laenulepingute alusel hagejale 237 500 eurot. Kõikide laenulepingute p-s 3 on sätestatud hageja õigus leping üles öelda 1-kuulise etteteatamise ajaga. 31.08.2019 saatis hageja kostjale laenulepingute ülesütlemisavalduse ning palus tagastada kogu laen 237 500 eurot ning tasumata intressid hiljemalt 01.10.2019. Poolte vahel puudub vaidlus, et laenuleping on kehtivalt üles öeldud ning laenu tagastamise kuupäev oli 01.10.2019.
4.Laenulepingutes ei ole sätestatud intressi tasumise kohustust, kuid selles lepiti kokku suuliselt. Poolte kokkuleppel määrati intressi suurus kindla summana. Kuivõrd laenu anti kokku 5 laenulepinguga, siis ka intressi suurendati vahepeal. Poolte kokkuleppel kohustus kostja tasuma intressi igakuiselt alljärgneva graafiku alusel: detsembris 2017 summas 1750 eurot; jaanuaris 2018 summas 1750 eurot; veebruarist kuni aprillini 2018 summas 3000 eurot; maist 2018 kuni veebruarini 2020 summas 6000 eurot; märtsis 2020 summas 3000 eurot; aprillist juunini 2020 summas 5375 eurot; juulis 2020 summas 5400 eurot. Kostja tasus intressi kuni maini 2019. Alates 2019 juunist kuni septembrini ei ole intresse tasutud ning sellest tulenevalt kostja võlgneb hagejale intresse 24 000 eurot (4 kuud x 6000 eurot).
5.Hageja esitas hagiavalduses taotluse pöörata kostja rahaliste kohustuste täitmiseks sissenõue kostja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga vastavalt 25.06.2019 kommertspandilepingule. Kohtuistungil hageja täpsustas, et taotluse näol on tegemist otsuse täitmise korra küsimusega, et hageja ei peaks uuesti kohtusse minema. Summa, millele hageja soovib sissenõuet pöörata, on 250 000 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja andis Modulandile laenu 197 000 eurot (25 000 + 64 000 + 95 000 + 13 000). Moduland ja hageja sõlmisid teadlikult laenulepingud suuremas summas kui hageja poolt tegelikult laenuna üle anti, sest hageja soovis, et laenulepingutes märgitud summad kajastaksid nii antud laenu kui ka sellele lisanduvat intressi, mis võimaldaks hagejal hiljem presenteerida laenu tagasimakseid kui põhiosa tagasimakseid. Seetõttu lepiti jooksvalt kokku, et laenu antakse väiksemas summas, aga laenulepingutesse märgitakse suurem laenusumma, mis sisaldab ka intresse. Seetõttu ei ole laenulepingutes kokku lepitud eraldiseisvalt intresside tasumise kohustuses ega intresside suuruses. Kokkuvõttes leppisid pooled erinevates laenulepingutes kokku, et laenatud 197 000 euro asemel tuleb hagejale koos intressidega tagasi maksta 237 500 eurot. Kostja väidete õigsust tõendavad poolte vestlused Facebookis kogumis teiste tõenditega, millest nähtub, kuidas tegelikult lepiti kokku laenu andmises, laenatavates summades ja tasumisele kuuluvates intressides. Hageja ja Modulandi vahel ei ole kostjale teadaolevalt mitte kunagi sõlmitud ei ühtegi suulist ega kirjalikku kokkulepet laenulepingute sisu muutmiseks.
8.Lisaks jääb hagiavaldusest arusaamatuks see, millise metoodika alusel hageja oma väidetava intressinõude välja arvestas. Üheski laenulepingus ei ole kokku lepitud intressi tasumise kohustuses, laenulepinguid ei ole mitte kunagi kirjalikus vormis muudetud ega sõlmitud ka hiljem täiendavate intresside tasumise osas kokkuleppeid. Lisaks on hageja intressiarvestus otseses vastuolus hageja enda poolt kohtule esitatud laenulepingutega, sest laenulepingute kohaselt on laenude tagasimakse tähtajad vastavalt 31.06.2018, 31.12.2018, 31.12.2018,
2-19-15293 31.12.2018 ja 05.07.2019. Seega on ebaõige hageja väide, mille kohaselt tehti kogu aeg jooksvalt ainult laenu intressimakseid kuni maini 2019. Hageja ei selgitanud ühegi laenulepingu osas, milline oli konkreetse laenulepingu pealt arvestatav intressimäär ja milline on konkreetse laenulepingu osas sissenõutavaks muutunud intress.
9.Hagiavalduse lisaks 6 olev tabel ei kajasta intressimakseid, nagu hageja ekslikult väidab, vaid tegemist on tabeliga, mis kajastab Modulandi ja kostja poolt hagejale tehtud ja tulevikus tehtavaid laenu tagasimakseid. Kõik tabelis kajastatud summad sisaldavad nii põhivõlga kui ka intresse ning kajastavad reaalselt tehtud tagasimakseid, mitte intressimakseid. Seega on Moduland ja kostja kokku tasunud hagejale 90 500 eurot ja hageja väidetava nõude suurus ei saa olla mingil juhul suurem kui 147 000 eurot (237 500 – 90 500).
10.25.11.2019 menetlusdokumendis märkis kostja, et hageja poolt laenulepingute ülesütlemiseks ei ole alust ning seetõttu ei ole hageja väidetav nõue ükskõik mis suuruses käesoleval hetkel sissenõutav. Hagejal saab olla maksimaalselt nõue 68 475 eurot. Nii kommertspandi seadmise lepingu kui ka kolmepoolse lepingu osas on olemas tühistamise alused ning seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt kolmandale isikule väljastatud laenu tasumist. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Maakohus rahuldas hagi 27.01.2020 otsusega osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 147 000 eurot, viivise põhivõlalt alates 02.10.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 27.01.2020 summas 34 692 eurot ja viivise põhivõlalt alates 28.01.2020 kuni põhivõla kohase täitmiseni määras 0,2% päevas, kuid mitte enam, kui 112 308 euro ulatuses. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhivõla 147 000 eurot ületavas osas ja intressivõla nõudes. Lisaks jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse pöörata kostja rahaliste kohustuste täitmiseks sissenõue kostja vallasvarale. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 8988,72 eurot ja viivise.
12.Maakohus leidis, et kostja poolt laenulepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmine kolmepoolse kokkuleppe alusel oli õiguspärane ning väärad on kostja paljasõnalised väited, justkui oleks nimetud kolmepoolse lepingu osas tühistamise alused.
13.Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et alates kolmepoolse kokkuleppe allkirjastamisest 25.06.2019 võlgneb kostja laenulepingute alusel hagejale põhivõlana 237 500 eurot, kuna kohus tuvastas, et hageja kandis laenulepingute alusel Modulandile reaalselt üle 197 000 eurot. Laenuandja esmaseks põhikohustuseks on laenu väljamaksmise kohustus ning laenuandja saab laenajalt tagasi nõuda üksnes sama rahasummat, mis oli laenatud. Ainuüksi laenulepingutes kirjas olevatest numbritest ei saa tuletada laenuvõtja kohustust laenu tagastamiseks. Laenuvõtja ei pea laenuandjale tagastama laenu suuremas põhisummas, kui laen on reaalselt välja makstud.
14.Ka 25.06.2019 kolmepoolsest kokkuleppest ei saanud kostjale tuleneda suuremaid kohustusi (sh suuremat kohustust laenu põhisumma tagastamiseks), kui oli algsel laenuvõtjal. Kolmepoolse kokkuleppega ei loodud uut võlasuhet, vaid lepiti kokku, et kostja võtab üle hageja ja Modulandi vahelistest olemasolevatest laenulepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Eelnevat kinnitas ka asjaolu, et hageja on kolmepoolset kokkulepet tõlgendanud deklaratiivse võlatunnistusena.
15.Maakohus nõustus kostjaga, et hageja andis Modulandile faktiliselt laenu 197 000 eurot ja Moduland kohustus koos intressidega tagasi maksma 237 500 eurot. Sellist tõlgendust toetab
2-19-15293 mh asjaolu, et kolmepoolses kokkuleppes oli näidatud laenulepingute alusel võlgnetava summana 237 500 eurot. Kuna laenulepingute alusel ülekantud laen oli kokku 197 000 eurot, siis sai ülejäänud võlgnetava summa 40 500 eurot moodustada üksnes intress. Laenulepingute osaks olnud intressikokkuleppe olemasolule viitab ka hagiavaldusele lisatud poolte kirjavahetus. Samuti kinnitab hageja käitumine laenu andmisel, et laenusummasid üle kandes arvestas hageja kokkulepitud laenusummadest intressi maha.
16.Maakohus ei nõustunud hagejaga, nagu oleks intressi tasumise kohustuses kokku lepitud suuliselt laenulepingute väliselt ja nagu lisanduks kolmepoolses kokkuleppes näidatud võlgnetavale 237 500 eurole täiendav intress 24 000 eurot. Väidetav suuline täiendava intressi kokkulepe ei ole tõendatud. Kuivõrd laenulepingutes oli kokku lepitud, et laenulepinguid saab muuta vaid kirjalikus vormis, siis ei saanuks laenulepinguid muuta (sh kokku leppida täiendavas intressis) suuliselt. Paljasõnaline ja põhjendamatu oli hageja väide, et laenulepingut puudutav intressi kokkulepe oli täiesti uus kokkulepe, mitte laenulepingu muutmine. Kohtu hinnangul ei saaks konkreetse laenulepingu intresse puudutavat kokkulepet lugeda laenulepingust eraldiseisvaks „täiesti uueks kokkuleppeks.“ Seega jättis maakohus intressinõude rahuldamata.
17.Maakohus tuvastas, et hageja andis Modulandile faktiliselt laenu 197 000 eurot ja Moduland kohustus koos intressidega tagasi maksma 237 500 eurot. Kolmepoolses kokkuleppes näidati laenulepingute alusel võlgnetava summana 237 500 eurot. Vaidlus puudub selles, et hagejale on laenulepingute alusel tagastatud kokku 90 500 eurot. Kohus asus seisukohale, et hagejale tagastati laenulepingu intresside katteks 40 500 eurot ning ülejäänud tagastatud 50 000 eurot tuli arvestada põhivõla tagastamiseks. Kuna asjas esitatud tõendid ei kinnita 40 500 eurot ületava intressikokkuleppe olemasolu, siis arvestas hageja ekslikult talle laekunud 50 000 eurot intressi katteks. Hagejale laenulepingu alusel tehtud maksed 40 500 eurot ületavas osas ehk 50 000 eurot tuleb arvestada laenulepingutest tuleneva põhikohustuse (197 000 eurot) katteks. Seega oli hageja põhinõue kostja vastu põhjendatud summas 147 000 eurot (197 000 – 50 000).
18.Maakohus ei nõustunud kostja vastuväidetega, nagu ei oleks hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks. Ekslik on kostja väide, nagu ei olnuks hagejal alust laenulepingute ülesütlemiseks. Kolmepoolses kokkuleppes ei lepitud kokku muuta ülevõetavate laenulepingute 1 kuu pikkuse etteteatamise ajaga ülesütlemise õigust. Laenu tagastamise uus tähtaeg 01.07.2020 ei muutnud hageja õigust laenulepingute ülesütlemiseks, sest sellist kokkulepet 25.06.2019 kolmepoolses kokkuleppes ei sisaldu. Kohus märkis, et kostja kinnitas 26.09.2020 e-kirjas, et laenulepingute lõpp on 01.10.2019 ning aktsepteeris sellega sisuliselt laenulepingute ennetähtaegset lõpetamist hageja poolt.
19.Maakohus ei nõustunud kostjaga ka selles, et viivisenõue on ebaselge. Kostja poolt ülevõetud laenulepingutes oli kokku lepitud, et mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse laenujäägilt viivist 0,2% päevas. 31.08.2019 saatis hageja kostjale laenulepingute ülesütlemisavalduse ning palus tagastada laenu 237 500 eurot hiljemalt 01.10.2019. Kuna kohus eelnevalt leidis, et laenulepingud öeldi üles kehtivalt, siis oli laenu tagastamise kuupäevaks 01.10.2019 ja seega muutusid alates 02.10.2019 sissenõutavaks ka laenulepingute ülesütlemisega seotud hageja nõuded, s.o põhinõue 147 000 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (147 000 eurot) alates 28.01.2020 kuni põhinõude (197 000 eurot) kohase täitmiseni määras 0,2% päevas, kuid mitte enam, kui 112 308 euro ulatuses. Kohus ei pidanud võimalikuks mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlga ületavat viivist. Seetõttu piiras kohus kostja poolt makstava viivise summat (arvestades ka juba sissenõutavaks muutunud viivist) maksimaalset põhinõude suurusega (147 000 eurot).
2-19-15293
20.Maakohus jättis hageja taotluse kostja vallasvarale sissenõude pööramiseks rahuldamata, kuna kohtu hinnangul väljub taotlus kohtuotsuse täitmise viisi ja korra raamidest ehk tegemist ei ole pelgalt menetlusliku küsimusega. Kostja vallasvarale sissenõudmise kord on reguleeritud kommertspandilepingus, mille p-des 7.1-7.2 on kokku lepitud, et kui pandiga tagatud nõudeid ei täideta, on pandipidajal õigus nõuda pandi eseme müümist. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et ta oleks järginud pandi eseme müügi korda ja esitanud kostjale vastavaid nõudeid. Samuti on poolte vahel vaidlus selles, kui suures ulatuses on pandiga tagatud nõuded täitmata ja see vaidlus kuulub lahendamisele alles käesolevas kohtumenetluses. Arvestades eeltoodut, ei ole alust kohtuotsuse täitmist puudutava meetmena pöörata hageja taotluse alusel pandiesemele sissenõuet, sest kommertspandiga seotud müügiõiguse tekkimine ja sellega seotud nõuded on reguleeritud pandilepingus. Pealegi on kohus kohtuotsuse täitmise korda puudutava küsimusena juba eelnevalt määranud, et käesoleva otsuse täitmine on tagatud kohtu poolt rakendatud hagi tagamise abinõuga.
21.Kuna kohus rahuldas otsusega hageja põhinõude summas 147 000 eurot ehk sellesarnases ulatuses, nagu hageja kostjale kompromissina oli pakkunud ja millest kostja keeldus, siis jättis kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda. Kohus leidis, et hageja õigusabikulud olid põhjendatud ajalises mahus 19,1 h, mis õigusabi tunnitasu 156 eurot/h alusel vastab summale 2979,6 eurot. Kokku oli kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 8988,72 eurot (riigilõiv 3450 eurot + hagi tagamise määruse täitmisega seotud kulu 2559,12 eurot + õigusabikulu 2979,6 eurot). Apellatsioonkaebus
22.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldamata jäeti ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada täies ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
23.Maakohus rikkus oluliselt menetlus- ja materiaalõiguse norme ning kohtu järeldused on omavahel vastuolus ja eluliselt mitteusutavad.
24.Kohus tuvastas laenu suuruse üksnes pangaülekannete järgi, jättes täielikult tähelepanuta, et poolte kirjalikust vestlusest nähtuvalt tehti ülekanne väiksemas ulatuses põhjusel, et pooled tasaarvestasid uue antava laenu kostja intressi tasumise kohustusega ja osa laenu anti sularahas. Samuti jättis kohus kõrvale nii selle, et Moduland kinnitas kolmepoolses kokkuleppes laenu summat, kui ka 21.11.2019 menetlusdokumendile lisatud poolte kirjaliku vestluse, kus arutatakse, mis summas laenu on antud ja kinnitatakse, et laenu anti 237 500 eurot. Vastuses hagile asus kostja esmakordselt seisukohale, et laenu anti 197 000 eurot. Maakohus leidis vastuoluliselt ühelt poolt, et kolmepoolse kokkuleppe allkirjastamise hetkel oli kohustus 147 000 eurot, ja teiselt poolt, et antud summat kinnitab muuhulgas ka kolmepoolne kokkulepe, kus on kinnitus, et võlgnevus on 237 500 eurot.
25.Kohus tegi eksliku järelduse, et ülekantud summa ja laenulepingus märgitud summa vahe on intressi summa. Hageja tõendas, et intressi kokkulepe ja intressi tasumise graafik sõlmiti kirjalikult ja seda saab lugeda kõikide hageja ja Moduland vaheliste laenulepingute lisaks. Kuigi hageja luges seda kokkulepet maakohtu menetluses eraldi lepinguks ja maakohus leidis, et tegemist ei ole eraldiseisva lepinguga, oleks kohus pidanud tõendite alusel tõlgendama kokkulepet laenulepingute lisana (TsMS § 436 lg 7). Kolmepoolse kokkuleppe sõlmimise hetkel oli Moduland tasunud vaid intresse ja ei olnud tagastanud laenu. Sellest tulenevalt märgiti kokkuleppesse laenukohustus 237 500 eurot.
2-19-15293
26.Kohus ei võtnud arvesse, et kolmepoolse kokkuleppe sõlmimise järgselt seati kostja varale kommertspant summas 250 000 eurot. Kui selleks hetkeks oleks kohustuse suurus olnud 147 000 eurot nagu leidis kohus, siis ei oleks seatud kommertspanti summale 250 000 eurot, s.o 70% ülekattega.
27.Maakohus jõudis materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ebaõigele otsusele mitte rahuldada hageja kommertspandilepingust tulenevat nõuet. Hagi tagamise korral saab pöörata sissenõude vaid hagi tagamise määrusele lisatud vara nimekirja alusel. Kommertspandiseaduse (KomPS) § 2 lg 2 kohaselt ulatub kommertspant ka muule varale. Seega tuleb hagi tagamise määrus jätta jõusse ning rahuldada taotlus sissenõude pööramiseks kogu kostja vallasvarale.
28.Maakohtul puudus alus menetluskulude vähendamiseks. Hageja ei nõustu, et menetluskulu õigusabi teenuse eest, mis sisaldas materjalidega tutvumist, õigusliku positsiooni kujundamist ja kliendiga nõupidamisi ajalises mahus 2,1 tundi, näol oli tegemist kohtueelse menetluskuluga. Nimetatud menetlustoimingud on vajalikud hagi koostamiseks. Maakohus vähendas ebaõigesti hageja menetluskulu ka seoses hagi tagamise avaldusega 3,8 tunnilt 2 tunnile, leides, et hagi tagamise avalduse täiendus on tehtud seoses kohtupoolse puuduste määrusega. Tegelikkuses oli lisaks puuduste kõrvaldamisele saanud hagejale teatavaks ka täiendavad asjaolud, mis hagi tagamise täienduses esile toodi. Vastustaja seisukoht
29.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu vaidlustatud osas tühistada ja TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi uue otsusega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas hagi (TsMS § 456 lg 4 teine lause). TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
31.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonimenetluses on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi põhivõla, intressi ja viivise nõudes rahuldamata ning milles jäeti osa hageja menetluskuludest hüvitamata. Seega ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles hagi rahuldati. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud.
32.Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ja Modulandi vahel oli sõlmitud viis laenulepingut kokku summas 237 500 eurot: • 11.11.2017 laenuleping nr 0103/17/1 summas 11 000 eurot; • 13.11.2017 laenuleping nr 0510/17/1 summas 25 000 eurot; • 22.01.2018 laenuleping nr 2201/18/1 summas 64 000 eurot; • 01.04.2018 laenuleping nr 0104/18/1 summas 100 000 eurot; • 01.03.2019 laenuleping nr 0103/19/1 summas 37 500 eurot.
2-19-15293 Samuti ei olnud vaidlust, et 25.06.2019 sõlmisid hageja, Moduland ja kostja kolmepoolse kokkuleppe, millega Moduland andis laenulepingutest tulenevad laenu tagastamise kohustused üle kostjale. Kolmepoolse kokkuleppe p-s 4 kinnitas Moduland, et ta võlgneb hagejale laenulepingute alusel 237 500 eurot ja p-s 3.4 kinnitasid hageja ja kostja, et kostja laenukohustus hageja ees on 237 500 eurot.
33.Pooled vaidlesid selle üle, millises summas oli tegelikult laenu antud, kas poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe intressi maksmiseks ja kas Modulandi poolt tasutud 90 500 eurot oli tasutud laenu või intressi katteks. Lisaks ei olnud pooled ühel meelel selles, millal pidi kostja oma kohustuse täitma.
34.Maakohus on õigesti 25.06.2019 kolmepoolses kokkuleppes sisalduvat kinnitust võla 237 500 eurot kohta hinnanud deklaratiivse võlatunnistusena. Seega pidi kostja tõendama, et Moduland ei ole sellises summas hagejalt laenu saanud. Kostja selgitas vastuses hagile, et laenulepingutes kokkulepitud summad sisaldasid intressi ja tegelikult oli antud laen 197 000 eurot ja intress 40 500 eurot, kokku 237 000 eurot, mis oli laenulepingutes ja kolmepoolses kokkuleppes kokkulepitud summa. Kostja väidetel poolte tahet kokku leppida laenu andmises kostja poolt väidetud viisil tõendab mh see, et 01.04.2018 laenulepingus oli kokku lepitud laenu andmises summas 100 000 eurot, kuid tegelikult kanti hageja poolt üle 95 000 eurot ja intress 5000 oli eurot. 01.03.2019 laenulepingu järgi kandis hageja Modulandile üle ainult 13 000 eurot. Kostja esitas pangakonto väljavõtte, millest nähtus, et hageja oli Modulandile üle kandnud 197 000 eurot, väites, et see oligi kogu hageja poolt üleantud laen.
35.Hageja väidete kohaselt anti lisaks ülekannetele Modulandile laenu ka sularahas ja muist laenulepingustest oli sõlmitud viisil, kus oli arvestatud Modulandi poolt tähtaegselt tasumata intress laenu summas, s.t tehti tasaarvestus antava laenu ja Modulandi intressi võlaga. Ebaõige on kostja vastuses apellatsioonkaebusele esitatud väide, et sularahas laenu andmise kohta esitas hageja väite esmakordselt apellatsioonkaebuses. 21.11.2019 menetlusdokumendis on hageja vastuseks kostja väidetele selgitanud osaliselt laenu andmist sularahas (I kd, tl 91–94).
36.Selleks, et tuvastada, milles pooled kokku leppisid, tuleb hinnata lisaks sõlmitud lepingutele ka Facebookis peetud Modulandi juhatuse liikme ja hageja vahelist kirjavahetust. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole kirjavahetust hinnanud. Tulenevalt TsMS § 652 lg 3 p-st 1 saab ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hinnata tõendeid, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Kuna vaidlust ei olnud, et 197 000 eurot on hageja poolt Modulandile laenuna üle kantud, siis tuli kohtul tuvastada, kas 40 500 eurot (237 500-197 000) oli intress, mis oli arvestatud juba laenusumma hulka, nagu väitis kostja, või oli laenu antud osaliselt sularahas ja tasumata intresside tasaarvestuse teel ning kokku oli laenude summa hageja väidetud 237 500 eurot. Vaidluse lahendamiseks on vajalik esmalt tuvastada, kas poole vahel oli kokkulepe intressi tasumise kohta ja selle sisu, kuna sellest oleneb laenusumma suurus.
37.VÕS § 397 lg 1 teise lause järgi tuleb muult kui majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole, et laenulepingutes ega kolmepoolses kokkuleppes ei ole lepinguosaliste poolt kokku lepitud intressi tasumises, kuid samas on pooled selgitanud, et intressi tasumises kokku lepiti. Ringkonnakohtu arvates võisid pooled laenult intressi tasumises eraldi kokku leppida ja selline kokkulepe võis olla sõlmitud suuliselt. Hageja väitel oli tema ja Modulandi vahel intressi tasumise kokkulepe, mis sõlmiti suuliselt ja Facebookis sõnumeid vahetades. Modulandi juhatuse liige M.M, kes oli kolmepoolse kokkuleppe sõlmimise ajal ka kostja juhatuse liige, on 30.03.2018 saatnud hagejale sõnumi sisuga: „100 000.- aasta lõpuni. Iga kuu intress kokku 6000.- on ok“, millele
2-19-15293 hageja vastas: „Nii me oleme kokku leppinud“. 30.03.2018 vestluse lõpus saatis M.M sõnumi, et ta tegi lepingu valmis ja allkirjastas (I kd, tl 16). M.M on samal päeval saatnud hagejale Facebookis sõnumi, mille pealkirjaks on „Maksed: XX“ (I kd, tl 15). M.M saadetud tabelis on hageja väidetel toodud intressi summad, mida Moduland pidi maksma laenu kasutamise eest, kuid kostja väidetel on tabelis toodud summad, mille Moduland pidi laenuna hagejale tagasi maksma. 22.06.2018 Facebooki vestluses on M.M teatanud hagejale: „Kõik jooksvad arved on tasutud. Ainult Sinu intress ongi. Muidu on kõik hästi“ (I kd, tl 17). 19.–25.06.2019 peetud Facebooki vestluses arutasid M.M ja hageja laenukohustuse suuruse üle ja küsimuse all oli viimane laenuleping, mille kohta hageja teatas, et 37 500 oligi õige, sest intress, mida Moduland pidi andma oli 4500 eurot ja juurde andis hageja 33 000 eurot, millele M.M vastas jaatavalt (I kd, tl 96). Eeltoodud tõenditest järeldub, et poolte vahel oli kokku lepitud intressi maksmises kindlas summas, nagu väitis hageja. Intressi suuruses oli kokku lepitud ja selle kohta saatis M.M hagejale tabeli (I kd, tl 15). Hageja väitel ei olnud kolmepoolse kokkuleppe sõlmimise ajaks Modulandil intressi võlga. See väide on kooskõlas M.M saadetud maksete tabeliga, kuna selle kohaselt tuli Modulandil seisuga kuni juunini 2019, s.o enne kolmepoolse lepingu sõlmimist, tasuda intressi 90 500 eurot ja Moduland oli selleks ajaks tasunud täpselt selle summa. Tabelis toodud igakuiselt tasumisele kuuluvate summade suurus on vastavuses Modulandile antud laenu suurusega. Sellele, et tegemist ei olnud laenu tagasimaksetega, nagu väitis kostja, viitab ka see, et tabeli järgi tuli tagasi maksta kokku 169 025 eurot, mis ei kattu kostja väidetud laenu suurusega. Kolleegium peab kostja väidetud intressi arvestust mitteusutavaks ka seetõttu, et kostja on ainult kahe laenulepingu kohta väitnud, et tegelikult anti laenu vähem ja lepingus fikseeritud laenusumma sisaldas ka intressi, kuid poolte vahel oli sõlmitud kokku viis lepingut, millest kahe puhul oli hageja Modulandile üle kandnud täpselt lepingus toodud summa ja 11.11.2017 lepingu kohta, mille alusel ei olnud raha panga kaudu üle kantud, ei ole kostja üldse selgitanud, kuidas see laen anti. Seega olid hageja ja Moduland kokku leppinud intressi tasumises kindlates summades, mis kajastusid Modulandi juhatuse liikme M.M poolt hagejale saadetud tabelis.
38.Modulandi poolt viie laenulepingu järgi laenu saamist laenulepingutes toodud summades kinnitab lisaks 25.06.2019 kolmepoolsele kokkuleppele, mille p-s 3.4 on kostja kinnitanud hagejale laenukohustust 237 500 eurot, ka M.M 19.06.–25.06.2019 hagejaga peetud Facebooki vestluses. Facebookis on hageja ja M.M kontrollinud vastastikku võla suurust ja kokku leppinud, et võlg on 237 500 eurot, kusjuures võla suuruse on täpsustanud M.M. Lisaks on pooled pärast kolmepoolse kokkuleppe sõlmimisega samal päeval sõlminud kommertspandilepingu rahalise suurusega 250 000 eurot, mis samuti kinnitab kolmepoolses kokkuleppes olevat võlasumma suurust. Juhul, kui selleks ajaks oleks olnud laenukohustus 147 000 eurot, nagu väitis kostja, ei oleks usutav 100 000 euro võrra suurema pandi seadmine. Seega on tõendatud, et hageja andis Modulandile laenu 237 500 eurot.
39.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu järeldust võla sissenõutavuse kohta. Laenulepingutes olid hageja ja Moduland kokku leppinud erinevates laenu tagastamise tähtaegades, kuid kolmepoolse kokkuleppe p 3.4 järgi tuli laen tagasi maksta 01.07.2020. Kostja väidete kohaselt ei olnud hagi esitamise ajaks muutunud laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks. Kõigis eelnevalt sõlmitud laenulepingutes olid pooled kokku leppinud, et hageja võib laenulepingu üles öelda 1 kuu pikkuse etteteatamise ajaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna koos kolmepoolse kokkuleppega kehtisid ka eelnevalt sõlmitud laenulepingud, siis oli hagejal õigus tulenevalt neist lepingutest 31.08.2019 laenulepingud ühekuulise etteteatamisega üles öelda ja nõuda kostjalt tasumata laenu ja intressi tasumist 1.-ks oktoobriks 2019. Pooled võisid kokku leppida lepingutes laenulepingute ülesütlemises ilma, et selleks oleks vajalik alusena kostja poolt lepingu rikkumine. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele väitnud, et laenulepingute tingimus, mille kohaselt võis hageja
2-19-15293 laenulepingud ühekuulise etteteatamisega üles öelda, on tühine tüüptingimus, kuna see on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Kostja on laenulepingutes sisalduva tingimuse tühisuse kohta esitanud väite esmakordselt vastuses apellatsioonkaebusele. Kuna tegemist on majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepinguga, siis ei pidanud kohus ise kontrollima tüüptingimuse kehtivust. Seoses väite esitamisega esmakordselt vastuses apellatsioonkaebusele, jätab ringkonnakohus esitatud väite tähelepanuta.
40.Kuna kostja laenu tagastanud ei ole, tuleb hageja nõue 237 500 euro saamiseks VÕS § 396 lg 1 järgi rahuldada.
41.Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata intressi 24 000 eurot, millise nõude maakohus jättis rahuldamata. Eelnevalt tuvastatu järgi oli kostja kohustatud laenult tasuma intressi kokkulepitud summades vastavalt M.M saadetud tabelile ja perioodi eest. Juuli kuni september 2019 tuli kostjal igakuiselt tasuda laenu kasutamise eest intressi 6000 eurot. Kostja ei ole väitnud, et ta on selle perioodi eest, s.o nelja kuu eest, intressi tasunud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 24 000 eurot (4 x 6000).
42.Arvestades, et ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja võlgneb hagejale põhivõlga 237 500 eurot, mille tasumisega on kostja viivituses alates 02.10.2019, siis on hagejal õigus nõuda viivituses aja eest VÕS § 113 lg 1 järgi viivist. Hageja ja Moduland on laenulepingutes kokku leppinud, et laenu mittetähtaegsel tagastamisel tuleb laenusaajal tasuda viivist 0,2% päevas. Hageja palub viivise välja mõista alates 02.10.2019 põhivõlaga võrdses summas. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga on viivise suurus 187 625 eurot. Alates 31.10.2020 tuleb TsMS § 367 järgi välja mõista viivis 0,2%, kuid mitte enam kui 49 875 eurot.
43.Maakohus jättis rahuldamata hageja TsMS § 445 lg 1 järgi esitatud taotluse kostja rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata kohtuotsuse täitmise korrana sissenõue kostja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga, kuna hageja pole esitanud selleks hagimenetluses kohast nõuet ja piisav otsuse täitmiseks on maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu. Ringkonnakohus maakohtu käsitlusega ei nõustu.
44.Poolte vahel oli 25.06.2019 sõlmitud kommertspandileping, mille p-s 5.1 leppisid pooled kokku, et kostja seab hageja kasuks kostja omandis olevale vallasvarale, ilma vara valdust üle andmata, kommertspandi rahalise suurusega 250 000 eurot, mis kantakse kommertspandiregistris esimesele järjekohale. Lepingu p 6 järgi olid kommertspandiga tagatud mh hageja ja Modulandi vahel viiest laenulepingust ja poolte ning Modulandi vahel sõlmitud kolmepoolsest kokkuleppest tulenevad nõuded. Lepingu p-s 7.1 leppisid pooled kokku, et pandieseme müügiõigus on pandipidajal siis, kui pandiga tagatud nõudeid ei täideta (I kd, tl 10–13).
45.KomPS § 1 lg 1 kohaselt äriregistrisse kantud ettevõtja võib nõude tagatisena seada oma vallasvarale kommertspandiregistrisse kantud kommetspandiseaduses sätestatud ulatusega pandi (kommertspant), ilma et ta annaks üle panditava vara valdust ja lg 3 järgi kommertspandile kohaldatakse asjaõigusseaduses registerpandi kohta sätestatut, kui kommertspandiseadusest ei tulene teisiti. KomPS § 10 lg 1 sätestab, et pandipidaja võib nõuda nõude rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvel kuni pandisumma ulatuses sundtäitmise korras või pankroti korral vastavalt pandile seadusest tulenevale järjekohale. Kommertspandiga tagatud nõude rahuldamisele ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 292–295 sätestatut. Kommertspandilepinguga tagatud nõuet ei ole võimalik maksma panna otse kohtutäituri poole pöördudes. Vajalik on saada täitedokument kohtumenetluse kaudu või ka nt
2-19-15293 TMS § 2 lg 1 p-s 18 nimetatud täitedokument (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14, p 16). Käesolevas menetluses võla väljamõistmise kohta tehtav lahend on pärast jõustumist täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 1 järgi.
46.TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Ringkonnakohtu arvates ei pea täitedokumendi olemasolul kommertspandi arvelt kohtuotsuse täitmiseks olema esitatud selleks eraldi hagi ja kohtul on võimalik TsMS § 445 lg 1 järgi määrata, et hageja kommertspandiga tagatud nõue täidetakse kommertspandi summa ulatuses pandiga koormatud vara arvel. Seega tuleb hageja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldada.
47.30.10.2019 määrusega tagas maakohus hagi ja arestis osa kostjale kuuluvast vallasvarast. Seoses hagi rahuldamisega tuleb TsMS § 442 lg 5 järgi jätta kohaldatud hagi tagamise abinõud tagama kohtuotsuse täitmist.
48.Vaidlustatud otsusega jättis maakohus TsMS § 163 lg 2 järgi menetluskulud kostja kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kuigi ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata, ei ole põhjust muuta menetluskulude jaotust, sest ka hagi rahuldamise korral jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud kostja kanda.
49.Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles tema menetluskulud jäeti hüvitamata. Hageja maakohtule esitatud taotluse järgi oli lepinguline esindaja osutanud teenust 23 tundi hinnaga 156 eurot tund. Maakohus ei pidanud hageja ajakulu põhjendatuks 3,9 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et enne hagi esitamist materjalidega tutvumiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ja kliendiga nõupidamiseks kulunud aega 2,1 tundi tuleb pidada vajalikuks ajakuluks, kuna ilma nende toiminguteta ei ole võimalik hagiavaldust koostada. Selle aja arvestamata jätmise osas on maakohtu otsus ebaõige. Osas, milles maakohus vähendas hagi tagamise taotlusega seonduvat ajakulu 3,8-lt tunnilt 2-le, ei näe ringkonnakohus võimalust maakohtu diskretsiooni sekkuda. Seega on hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses 21,2 tundi ja selle eest kuulub hüvitamisele 3307,20 eurot. Seega kokku kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele maakohtu menetluskulu 9316,32 eurot (riigilõiv 3450 +hagi tagamise määruse täitmisega seotud kulu 2559,12 eurot + õigusabikulu 3307,20 eurot)
50.Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse osaline rahuldamine menetluskulude rahalise suuruse osas eeltoodud järeldust ei muuda, kuna olulises osas apellatsioonkaebus rahuldati.
51.Hageja 07.10.2020 esitatud taotluse kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 1482 eurot õigusabile ja tasunud riigilõivu 1800 eurot. Hagejat esindas vandeadvokaat Jana Reitsakas, kes osutas teenust 9,5 tundi tunnihinnaga 156 eurot käibemaksuga. Kohtuistungil palus hageja hüvitada ka istungi ajakulu vastavalt tegelikule ajale. Kohtuistung kestis 0,5 tundi.
52.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on
2-19-15293 taotluses toodud ajakulu põhjendatud: maakohtu otsusega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks 1,2 tundi, apellatsioonkaebuse koostamiseks 6,9 tundi, vastustaja vastusega tutvumiseks 0,4 tundi, istungiks ettevalmistamiseks 1 tund ja kohtuistungiks 0,5 tundi. Kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu 10 tundi.
53.Esindaja teenuse tunnihinna osas leiab kolleegium, et põhjendatuks ja õigusteenuse turuhinnale vastavaks saab pidada 156 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Sama tunnihinda on pidanud põhjendatuks ka maakohus. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis kuulub käibemaks hüvitamisele. Seega kuulub kokku hüvitamisele ringkonnakohtu menetluses hageja kantud kulu õigusabile 1560 eurot (10 x 156). Tasutud riigilõiv 1800 eurot on TsMS § 139 lg 1 mõttes põhjendatud menetluskulu ja kuulub hüvitamisele. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3360 eurot. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hageja taotlusel kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.
54.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
/ Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing /
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.