Kairi-Maris Põldoja hagi Tatjana Narvat vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Hagihind
5614,29 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Kairi-Maris Põldoja (ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Moonika Järvela (Kindla Kodu Kinnisvara OÜ Õigusbüroo, asukoht Lossi tee 2, Laitse küla, Saue vald, Harjumaa 76309, e-post [email protected])
Kostja: Tatjana Narvat (ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus (e-post [email protected] ja vandeadvokaat Robert Sarv (e-post [email protected])
8.Välja mõista Tatjana Narvatilt Kairi-Maris Põldoja kasuks menetluskulu 2196,28 eurot.
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2196,28 eurot) tuleb Tatjana Narvatil tasuda Kairi-Maris Põldoja kasuks kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Kairi-Maris Põldoja (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Tatjana Narvati (kostja) vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse ja kahju hüvitamiseks (I kd, tlk 8). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX üürilepingu. Lepingu objektiks oli hoonestatud kinnistu XXX . Kostja kasutusse anti kinnistu koos elamuga ja kõigi vallasasjadega, mis kinnistul asusid (mööbel, elektroonika, majapidamiseks vajalik inventar, nõud, voodipesu jne). Lepingu tähtajaks oli 1 aasta. Peale aasta möödumist jätkus üürisuhe ja üürileping muutus tähtajatuks. Enne üüriobjekti kostja valdusesse andmist, vaatas üürnik objekti kaks korda üle, 1 kord koos Jaan Beljajevi XXXga ja teine kord koos kriminaalhooldajaga. Üüri suuruseks lepiti poolte vahel kokku 300 eurot kuus. Lisaks üürile oli üürnikul kohustus tasuda elektrienergia ja prügiveo kulud. Üüri tasumise kuupäevaks oli kuu esimene päev. Üürilepingu punktist 4.4.8 tulenevalt lasus üürnikul kohustus hüvitada täielikult üüriobjekti hävimisest ja kahjustumisest tulenev kahju. Üürileping allkirjastati digitaalselt üürniku Tatjana Narvati poolt XX.XX.XXXX ja valdus anti kostjale üle samal päeval. Üleantud kinnistu seal olevate vallasasjadega oli väga heas seisukorras, tehnika oli töökorras, maja ja aed hooldatut ning elamu varustatud toimiva turvasüsteemiga.
2.Peale valduse kättesaamist andis kostja lepingueseme allüürile oma XXX le Jaan Beljajevile, kes asus sinna elama kinnipidamisasutusest vabanedes. Hagejale ja kostjale oli vastav asjaolu teada ning vastuväiteid sellele ei olnud. Üüriperioodi jooksul tasus makseid ja suhtles hagejaga peamiselt kostja XXX (allüürnik). Üürimaksete tasumine oli kaootiline ja üüriobjekti kasutamisega oli väga palju probleeme (nt mööbli lõhkumine), kuid iga kord kui hageja soovis üürilepingut lõpetada, likvideeris allüürnik Jaan Beljajev võlgnevused ja üürileping jätkus. Kõigist üüriobjekti puudutavatest asjaoludest (võlgnevustest, kahju tekitamistest) teavitas hageja ka kostjat, kui üürnikku.
3.2018 alguses oli tekkinud taas üürivõlgnevus ja kinnistu ülevaatamisel oli selgunud palju üürniku poolt rikutud, lõhutud ja kadunud asju. 06.02.2018 nõustus allüürnik Jaan Beljajev allkirjastama võlatunnistuse (I kd tlk 26), milles tunnistas tekkinud üüri- ja kommunaalkulude võlgnevust summas 1403 eurot ja kahjunõuet summas 1270 eurot. Hageja on seisukohal, et J. Beljajevi poolt allkirjastatud nõuete loetelu ja kokkulepete näol on tegemist võlatunnistusega. Võlatunnistus edastati ka kostjale.
4.28.02.2018 toimus üüriobjekti läbiotsimine Kriminaalpolitsei poolt, mille käigus lõhuti üürileandja vara (seina lõhkumine). Samal päeval toimus ka J. Beljajevi kinnipidamine. Antud olukorrast teavitas hageja kostjat koheselt. 01.03.2018 valduse üleandmist üürniku poolt üürileandjale ei toimunud. 17.03.2018 käis üürniku esindaja XXX objektil koos üürileandja abikaasaga. Fikseeriti hetkeseis objektil. Kuigi üüriobjektil käis üürniku esindaja, ei vabastanud ta valdust üürniku isiklikest asjadest, ei andnud võtmeid üle ega lõpetanud lepingut. Hageja sai väravapuldi ja majavõtmed kätte 20.03.2018 politsei käest. Ka seda päeva Lk 2/14
Tsiviilasi nr 2-18-7811 ei saa lugeda üürilepingu lõpptähtajaks, sest objektil on kuni tänaseni üürniku isiklikud asjad. Hageja leiab, et mõistlik tähtaeg, mida lugeda üürilepingu lõppemise tähtajaks on 1. mai 2018.
5.18.03.2018 seisuga on hageja fikseerinud üüriobjektil järgmised puudused ja tekkinud kahju: 1) WC pott+valamu+vahetuskulu +dušiotsik (170.- santehnika +80.- vahetus; kahju 250 eurot) 2) Saunas lõhutud seinal köis, saunaukse käepide, saunakivid (paigaldus 25 eurot; kahju 60 eurot) 3) Mööbli kahjustused: Antiiklaual ülemine plaat rikutud, valged baaritoolid rikutud, söögitoas kapil sahtlid katki, kahju osaline hüvitamine (80 eurot) 4) Majapidamisruum (kahju 250 eurot) 5) Elamu 1. korruse täispuhastus ja remont peale läbiotsimist ja lõhkumist (seifi tagune sein lõhutud) politseoperatsiooni tagajärjel (teenus 130 eurot) 6) Videovalvekomplekt lõhutud (kahju 370 eurot) 7) Ruloo rikutud (valge suures toas) (koos paigaldusega kahju 35 eurot) 8) Veepump katki kaevus (300 eurot) 9) Mootorsaag (roheline värv) kadunud (uue soetus 180 eurot) 10) Kärcher veesurvepesur kadunud (uue soetus 200 eurot); kokku 1855 eurot. Lisaks oli kostjal tekkinud ka üürivõlg veebruari, märtsi ja aprillikuu 2018 eest kokku 900 eurot. Seega on hageja nõuded kokku 5428 eurot (sh võlatunnistuses fikseeritud summad), millest kostja on tasunud 181 eurot Eesti Energiale, seega võlgnevus seisuga 20.05.2018 on 5247 eurot.
6.Hageja hinnangul on Jaan Beljajev üüritud asja kasutanud VÕS § 288 alusel allkasutusse andmise läbi. Kostja andis üüriobjekti valduse Jaan Beljajevi allkasutusse, kuid vastutus üürilepingust tulenevate kohustuste eest jäi kostjale. Üürileandja, olles teadlik Jaan Beljajevi endistest elukommetest, oli nõus üürilepingut sõlmiti vaid tingimusel, et lepingu sõlmijaks ja lepingutingimuste eest vastutajaks on kostja (J. Beljajevi XXX). Asjas esitatud tõenditest nähtub hageja suhtlus nii allüürniku kui ka kostjaga, mis kinnitab hageja väidet kostjaga lepingulises suhtes olemise kohta. Samuti on asjas esitatud tõendid, millest nähtub, et kostja tasus arveid.
KOSTJA VASTUS
Kostja esitas 14.06.2018 kohtule vastuse, milles vaidleb hagile vastu. Samas pakkus kostja kompromissina võlgnevuse osalist tasumist summas 1250 eurot maksegraafiku alusel. Maksegraafiku perioodiks 2 aastat ning igakuiseks maksesummaks 50 eurot (I kd, tlk 40-41).
Kostja poolt 02.07.2018 esitatud sisulises vastuses (I kd, tlk 46-47) vaidleb kostja kahju hüvitamise nõudele vastu põhjusel, et antud nõue on täielikult tõendamata. Hageja ei ole tõendanud ühtegi kahju hüvitamiseks nõutavat faktilist asjaolu. Hagi kohaselt asus üüripinda faktiliselt kasutama J. Beljajev. Seega nähtub hageja enda väidetest, et tegelikult sõlmiti üürileping hoopis J. Beljajevi, mitte kostjaga. Kui kohus leiab, et üürileping sõlmiti hageja ja kostja vahel, siis hagiavalduse p 1.1 kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vaheline üheaastane tähtajaline üürileping 1. mail 2015. Kostja vaidlustab väite, et ta andis korteri allüürile J. Beljajevile ning et üürileping muutus tähtajatuks pärast üürilepingu tähtaja möödumist. Seega lõppes tähtajaline üürileping tähtaja möödumise tõttu ning kostja üürilepingu jätkamise soovi ei avaldanud. Kostja ei jätkanud pärast üürilepingu tähtaja lõppemist asja kasutamist, vaid asja edasist kasutamist jätkas J. Beljajev (hageja nõusolekul ning eraldi kokkuleppel hagejaga). Eeltoodut kinnitab hageja väide, mille kohaselt täitis üürilepingut sisuliselt J. Beljajev. Sama kinnitab ka fakt, et 6. veebruaril 2018 kirjutas J. Beljajev alla võlatunnistusele, millega tunnistas, et võlgneb üüri 1403 euro ulatuses. Samuti tunnistas J. Beljajev, et võlgneb lisaks üürile ka hüvitist kahju eest 1270 euro ulatuses. Kostja ei ole antud dokumente Lk 3/14
Tsiviilasi nr 2-18-7811 allkirjastanud. Seega ei saa J. Beljajevi poolt asja kasutamise jätkamist vaadelda kostja poolt asja kasutamise jätkamisena.
Kostja 20.12.2018 esitatud vastusest (II kd, tlk 1-4) nähtub, et hageja on oma 20.11.2018 menetlusdokumendis ise avaldanud ja kinnitanud, et üüriperioodi jooksul suhtles hagejaga vaid Jaan Beljajev. Kostjale ei olnud teada hageja ja Jaan Beljajevi vahelise suhtluse ja kokkulepete sisu, mis nähtub ka näiteks hageja esitatud tõendist nr 17 (sms vestlus I kd tlk 168). Ülalviidatud sms-is teatab hageja ise, et kostjal ei ole vaja millegi pärast muretseda, tal on soov ise Jaaniga edasi arutada, kuidas edasi. Eeltoodu kinnitab, et kostjat ei pühendatud Jaan Beljajevi poolt hagejaga sõlmitud kokkulepetesse, seega ei saanud ka üürilepingu pikenemine ühe aasta möödumisel kostjaga toimuda. Olukorras, kus hageja üürib 2016 kevadest elamu välja selle senisele valdajale viimasega iseseisvalt kokku leppides, ei saa mitte kuidagi tähendada samal ajal üürilepingu jätkumist kostjaga. Kostja ise elamut ei kasutanud ning kuna kogu hilisem suhtlus toimus hageja ja Jaan Beljajevi vahel, ei saanud kostja arvata, et üürileping jätkub tema suhtes edasi. Lisaks on hageja edastanud 04.03.2018 kostjale e-kirja (II kd tlk 6), millest nähtub, et 06.02.2018 kokkulepe on sõlmitud Jaan Beljajeviga. Esmakordselt kostjale kokkulepet edastades on hageja ise pealkirjastanud kokkuleppe faili sõnadega „nõue Jaani vastu“. Hageja ja Jaan Beljajevi vahel oli kokkulepe üürilepingu lõppemiseks, kuid seoses Jaan Beljajevi vahistamisega luges hageja ise üürilepingu lõppenuks 28.02.2018. Kriminaalpolitsei tekitas hagejale läbiotsimise käigus kahju (mille hüvitamist on hagejal võimalik nõuda RVastS alusel avaliku võimu kandjalt, mitte kostjalt). Kirjast ei nähtu hageja soovi 06.02.2018 kokkuleppe/võlatunnistuse aktsepteerimist kostja poolt. Õiguskirjanduses on selgitatud, et praktikas võib tekitada küsimusi see, mida lugeda asja kasutamiseks. Selle hindamisel on esmane üürniku tahe ning juhul kui üürnik asja ei tagasta, siis võib eeldada, et üürnik kasutab asja edasi. Siinsel juhul ei saanud ega pidanud kostja üüritud elamu valdust hagejale tagastama, kuna hageja sõlmis uue üürilepingu elamu senise valdajaga, kelle käes olid ka kõik elamule juurdepääsu võimaldavad võtmed. Antud asjaolus ei väljendu kuidagi eeldus, et kostjal oli tahe lugeda hagejaga sõlmitud üürileping kehtivaks tähtajatuna. Seda eeldust ei nähtu ka muust hilisemast kirjavahetusest. Hageja poolt esitatud tõendid saaks tõendada üksnes seda, et hageja on Jaan Beljajeviga probleemide esinemise korral pöördunud kostja poole ning kostja on heas usus ning kohtuvaidluste vältimiseks püüdnud aidata kaasa hageja ja J. Beljajevi vahel kompromisskokkulepete sõlmimisele. Eeltoodu ei tõenda üürilepingu olemasolu hageja ja kostja vahel ega väljenda kostja tahet lugeda üürileping tema suhtes kehtivaks tähtajatuna.
27.NOVEMBRI 2019 KOHTUISTUNG (II kd, tlk 66-77)
10.Hageja selgitas kohtule, et üürileping oli XX.XX.XXXX sõlmitud Tatjana Narvatiga. Algusest peale oli teada, et Tatjana Narvat annab üüritud kinnistu allüürile oma XXX le, kellel oli kinnipidamisasutusest vabanemisel vaja kusagil elada. Esimesed neli kuud maksis üüri Tatjana Narvat. Pärast seda hakkas makseid tegema J. Beljajev sularahas. Elektriarveid tasus hageja ning edastas seejärel kostjale teabe elektriarve suuruse kohta. Alguses teavitas hageja elektriarvest kostjat, kui J. Beljajev asus majja elama, siis saatis hageja teabe mõlemale. 2017. a-l tekkisid esimesed üüri- ja kommunaalvõlgnevused ning siis teatas hageja kostjale, et üürisuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Seejärel käis kostja koos oma esindajaga (Eva Vaagert) kohapeal tekkinud olukorda selgitamas. 06.02.2018 võlatunnistus ilmestab 2017. al tekkinud olukorda ning vastava võlatunnistuse sõlmimisega kinnitas Jaan Beljajev kahju tekitamist ja võlgnevust üürileandja ees 06.02.2018 seisuga (II kd, tlk 9). Kogu üürilepingu kestvuse aja on hageja pidevalt suhelnud kostjaga, teavitanud teda võlgnevustest ning üürilepingu lõpetamise kavatsusest (I kd, tlk 117, 118). Üürilepingut ei lõpetatud, kuna hageja ei saanud kostjaga kokkuleppele ning allüürniku poolt tekitatud kahjud olid selgitamisel. Hageja on valduse kätte saanud 01.05.2018. Üürilepingu ülesütlemiseks loeb hageja Lk 4/14
Tsiviilasi nr 2-18-7811 kuupäeva, mil Jaan Beljajev arreteeriti (28.02.2018). Hageja lükkab kostja väite üürisuhte olemasolu kohta hageja ja J. Beljajevi vahel ümber kostja juristi poolt edastatud kirjaga. 11.09.2017 on kirjutatud E. Vaagerti poolt „Tere Kairi, palun saada täna [email protected] võla ülevaade, mille olid eelmine nädal Jaanile saatnud. Kas olete saanud Jaaniga midagi selgemaks? Võtab ta lepingu Tanjalt üle või mitte? Eva“. Eelnev kinnitab, et leping oli sõlmitud hageja ja kostja mitte aga hageja ja J. Beljajevi vahel.
11.Kostja selgitas, et ta tõepoolest sõlmis hagejaga üürilepingu. Kostja oli nõus üürilepingut sõlmima, et Jaan Beljajev saaks vanglast vabaneda ennetähtaegselt ning et tal oleks kusagil elada. Kuna lepingus oli kirjas, et üürilepingu tähtaeg on 1 aasta, siis oli tal kindel veendumus, et aasta möödudes on üürileping lõppenud ja tal enam mingeid kohustusi hageja ees ei ole. Ta oli veendunud, et hageja ja Jaan Beljajev sõlmivad uue üürilepingu. Kostja kinnitab, et tasus esimesed kuud ise üüri, kuid kui J. Beljajev vabanes vanglast ja ise majja elama asus, siis kostja enam üüriarveid ei tasunud. Kostja kinnitab, et vaatas maja enne üürilepingu sõlmimist üle. Maja oli möbleeritud, kuid ta ei mäleta mis mööbliesemed konkreetselt majas olid. J. Beljajevi poolt tekitatud kahju hüvitamisega kostja nõus ei ole. Kostja ei mäleta, mis esemed majas olid ning ta ei tea midagi ka nende kahjustamisest ega kadumisest. Kostja viitab VÕS § 310 lg-le 1, mille kohaselt kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, siis loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui pooled ei avalda teistsugust tahet. Kostja on seisukohal, et § VÕS § 310 lg 1 puhul tuleb mõelda, mis on selle sätte eesmärk ja mida see sõnastus tähendab. Oluline on rõhuasetus sellel, et „ jätkab üürnik asja kasutamist“. Kostja hinnangul tähendab see seda, et üürnik peaks mingil moel väljendama tahteavaldust ja sellest sättest tulenevalt peab see tahteavaldus väljenduma asja kasutamises. Tõendatud on, et Tatjana Narvat isiklikult ei ole asja kasutanud, tema käes ei ole olnud võtmeid. Tal ei olnud aasta möödudes võimalik võtmeid tagastada ja valdust tagasi anda, selle kõige pinnalt tekib küsimus, milles seisnes kostja poolt üüritud asja kasutamine ja tema tahteavaldus, kui ta ei ole seda asja kasutanud. Teiseks, VÕS § 310 lg 1 räägib sellest, et jätkab üürnik asja kasutamist. Asjas on tõendatud, et asja kasutas Jaan Beljajev. Tatjana Narvat ei ole üürnikuna asja kasutanud. Kui üürileping sõlmiti, oli kokkulepe, et kui Jaan tahab seal edasi elada, siis hageja ja Jaan lepivad omavahel tingimustes kokku. Selle kõige pinnalt on kostja seisukohal, et üürileping pidi lõppema aasta möödumisel lepingu sõlmimisest. Kui kohus leiab, et leping ei lõppenud aasta möödumisel, siis on kostja seisukohal, et leping pidi lõppema hiljemalt 2017 novembris, kuna siis oli üürileandja ja üürilevõtja vahel juttu võlgadest. Menetluses on tõendatud, et kui võlgadest oli juttu, kui need võlad tasutakse, siis on hageja nõus lepingu lõpetama. Menetluse kestel viitas kostja sõnumitele, kus Tatjana küsis, kas sa oled lepingu saatnud. Kairi vastas sellele, et Tatjana ei pea millegi pärast muretsema. Seega oli poolte vahel 2017 novembris kokkulepe, et enam Tatjana mingisuguste võlgade eest ei vastuta. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
12.Kompromissi korras oli kostja nõus tasuma hagejale 1000 eurot maksegraafiku alusel 50 eurot kuus. Hageja kostja pakkumisega ei nõustunud, vaid palus kostjal hüvitada kompromissi korras 2000 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja poolte seletustega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.Hageja esitas 20.05.2018 Tartu Maakohtule hagi Tatjana Narvati vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse ja kahju hüvitamiseks. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 5247 eurot lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Lisaks palub hageja välja mõista viivised 7% aastas alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lk 5/14
Tsiviilasi nr 2-18-7811
15.Pooled ei vaidle selle üle, et XX.XX.XXXX allkirjastas Tatjana Narvat üürilepingu kinnistu asukohaga XXX üürimiseks ning et üüritud pinda hakkas kasutama Tatjana Narvati XXX , Jaan Beljajev. Esmalt hindab kohus seda, kas ja kelle vahel on üürileping sõlmitud.
16.Kohus selgitab, et VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama sätte lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 11 lg 4 esimese lause kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kuna VÕS üürilepingu sätted sellist võimalust ette ei näe, tuleb kohaldada VÕS § 11 lg 4 esimest lauset. Seepärast tuleb VÕS § 271 kirjalik leping lugeda sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Ka vaidlusaluse lepingu p 2.1, mille kohaselt jõustub leping mõlema poole poolt allkirjastamisel, osutab sellele, et lepingule pidid alla kirjutama mõlemad lepingupooled. Hageja on esitanud kohtule üürilepingu, mis on mõlema poole poolt allkirjastatud (I kd, tlk 184-188). Seega on tuvastatud, et pooled (Kairi-Maris Põldoja üürileandjana ja Tatjana Narvat üürnikuna) on sõlminud XX.XX.XXXX üürilepingu TsÜS § 78 mõttes kirjalikus vormis. Järgnevalt hindab kohus seda kas poolte vaheline tähtajaline üürileping on muutunud tähtajatuks üürilepinguks.
17.Üürilepingu punkti 2.1. kohaselt oli poolte vaheline leping sõlmitud tähtajaga 1 aasta.
18.Hageja on seisukohal, et pärast aasta möödumist jätkus üürisuhe ja üürileping muutus tähtajatuks. Kostja hageja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kui kohus nõustub hagejaga, et üürileping sõlmiti hageja ja kostja vahel, siis lõppes see üürileping 1. mail 2016. Üürileping lõppes tähtaja möödumise tõttu ning kostja üürilepingu jätkamise soovi ei avaldanud. Kostja ei jätkanud pärast üürilepingu tähtaja lõppemist asja kasutamist, vaid asja edasist kasutamist jätkas J. Beljajev (hageja nõusolekul ning eraldi kokkuleppel hagejaga). Kostja vaidlustab väite, et ta andis kinnistu allüürile J. Beljajevile. Hageja pole vastavat väidet tõendanud.
19.VÕS § 310 lg 1 sätestab, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. VÕS §-s 310 ei ole ette nähtud tähtajalise üürilepingu lõpetamise teate vorminõuet. Üürilepingu pikenemise välistamiseks piisab teisele poolele lepingu lõpetamise tahteavalduse tegemisest TsÜS § 69 järgi enne üürilepingu tähtaja möödumist. Kostja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hagejale oleks saadetud või teatatud soovist üürileping üles öelda enne 1. maid 2016. Seega muutus poolte vaheline üürileping 02.05.2016 tähtajatuks üürilepinguks, mille ülesütlemiseks oleks pooled pidanud VÕS § 311 lg 1 kohaselt edastama teisele poolele vastava tähtaja jooksul tahteavalduse.
20.Kohtu hinnangul ei ole kostja käsitlus asjakohane selle kohta, et lepingu saab lõppenuks lugeda hageja sms-iga, milles hageja kinnitab, et Tatjana ei pea millegi pärast muretsema (I kd, tlk 168). Lk 6/14
Tsiviilasi nr 2-18-7811 TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud sõnumit tõlgendada selliselt, et hageja oli valmis lepingu lõpetama kui kostja või allüürnik tasub tekkinud võlgnevuse. Isegi juhul kui tasumine oleks toimunud oleks lepingu lõppenuks lugemiseks olnud vaja täiendavaid poolte tahteavaldusi, millest nähtuks soov leping lõpetada ning ka üüritud pinna vabastamist, seda aga ei toimunud.
21.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd leping muutus tähtajatuks, tuleb asuda seisukohale, et Kairi-Maris Põldoja ja Tatjana Narvati vahel sõlmitud 1 aastase tähtajaga üürileping muutus 02.05.2016 poolte vaheliseks tähtajatuks üürilepinguks.
22.VÕS § 288 lg 1 sätestab, et üürnik võib üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi kolmandale isikule (allkasutus), eelkõige anda asja allüürile. Kohtule esitatud tõenditele tuginedes tuleb asuda seisukohale, et poolte tahe oli lepingut sõlmides anda hagejale kindlus, et lepingut täidetakse. Tingimusel, et Jaan Beljajevi kõrval võtab endale kohustuse lepingu täitmise eest ka Tatjana Narvat, oli hageja nõus sõlmima üürilepingu kinnipidamisasutusest vabanevale kinnipeetavale elukoha võimaldamiseks. Ka kostja poolt 27.11.2019 toimunud kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et kostja sai aru, et sõlmib lepingu enda nimel, et XXX l oleks elukoht ja seeläbi võimalik vanglast vabaneda (II kd tlk 70). Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Jaan Beljajev oli isik, kes kinnistut reaalselt kasutas ning kelle olemasolust kõik osapooled teadsid ja seda aktsepteerisid. Tuvastatud asjaolu aga ei välista üürisuhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Kuivõrd kohus tuvastas, et üürileping oli hageja ja kostja vahel, hindab kohus järgnevalt seda, millal üürileping lõppes.
23.XX.XX.XXXX viidi Kriminaalpolitsei poolt läbi üüriobjektil ulatuslik läbiotsimine ja Jaan Beljajev arreteeriti. Antud olukorrast teavitas hageja kostjat koheselt. 17.03.2018 käis üürniku esindaja XXX objektil koos üürileandja abikaasaga. Fikseeriti hetkeseis objektil, tehti koos olukorrast fotod. Kuigi objektil käis üürniku esindaja, ei vabastanud ta valdust üürniku isiklikest asjadest, ei andnud võtmeid üle ega lõpetanud lepingut. Võtmed sai hageja enda valdusesse 20.03.2018 politseiuurija käest. Ka seda päeva ei saa hageja hinnanul lugeda üürilepingu lõpptähtajaks, sest objektil olid üürniku isiklikud asjad. Hageja leiab, et mõistlik tähtaeg, mida lugeda üürilepingu lõppemise tähtajaks on 1. mai 2018. Kostja viitab, et hageja on edastanud 04.03.2018 kostjale e-kirja (II kd, tlk 6), millest nähtub, et hageja ja Jaan Beljajevi vahel oli kokkulepe üürilepingu lõppemiseks, kuid seoses Jaan Beljajevi vahistamisega luges hageja ise üürilepingu lõppenuks 28.02.2018.
24.VÕS § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 325 lg 1 p kohaselt võivad üürileandja ja üürnik elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sama sätte lg 2 kohaselt peavad üürileandja ülesütlemisavalduses sisalduma vähemalt järgmised andmed: üüritud asi; lepingu lõppemise päev; ülesütlemise alus; eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Selliste andmetega ülesütlemisavaldust ei ole pooled kohtule esitanud. Kohtule on esitatud e-kiri (II kd, tlk 6), milles hageja on viidanud, et leping on lõpetatud Lk 7/14
Tsiviilasi nr 2-18-7811 28.02.2018. VÕS § 325 lg 5 kohaselt on nimetatud paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd puudub poolte vahelise üürilepingu kehtiv ülesütlemine, tuleb VÕS § 13 lg 1 alusel hinnata, kas pooled on lepingu lõpetanud kokkuleppel. Hageja on 04.03.2018 edastatud kirjas kostjale teada andnud, et üürileping on lõpetatud 28.02.2018. Kostja ei ole küll antud kirjale vastanud, kuid on kohtumenetluses nõustunud, et üürileping lõppes 28.02.2018. Kohus on seisukohal, et eelnevast tulenevalt lõpetasid pooled üürilepingu kokkuleppel 04.03.2018 e-kirja teel.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlg kuni 06.02.2018 summas 1403 eurot, kahjunõude kuni 06.02.2018 summas 1270 eurot, üüri veebruari, märtsi ja aprillikuu eest 2018 summas 900 eurot ning kahjunõude, mis on tuvastatud 18. märtsi 2018 seisuga summas 1855 eurot. Seega kokku 5428 eurot, millest on kostja tasunud 181 eurot Eesti energiale, seega võlgnevus seisuga 20.05.2018 on 5247 eurot. Hageja üürinõue
26.VÕS § 271 kohaselt kohustub üks isik (üürileandja) üürilepinguga andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlg kuni 06.02.2018 summas 1403 eurot ning üüri veebruari, märtsi ja aprillikuu eest 2018 summas 900 eurot, kokku summas 2303 eurot.
28.Hageja on esitanud kohtule üürivõlgnevuse arvestuse (I kd, tlk 124), mille kohaselt on 19.02.2018 üürivõla suuruseks 1405,50 eurot. Kostja ei ole võlgnevuse suuruse osas kohtule vastuväiteid esitanud. Seega on põhjendatud üürinõue seisuga 06.02.2018 summas 1403 eurot. Samas on kostja esitanud vastuväite üürilepingu lõppemise osas. Kohus on tuvastanud, et üürileping lõppes 28.02.2018. Seega on hagejal õigus nõuda üüri kuni üürilepingu lõppemise ajani. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja üürinõude ainult veebruarikuu eest, so. summas 300 eurot.
29.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja üürinõuded summades 1403 eurot ja 300 eurot on põhjendatud kostjalt välja mõista VÕS § 271 ja VÕS § 108 alusel. Hageja kahjunõuded
30.Hageja on esitanud kostja vastu kaks kahjunõuet. Esimene kahjuõue tuleneb kuni 06.02.2018 tekkinud ja tuvastatud kahjudest, summas 1270 eurot. Teine kahjunõue tuleneb 18.03.2018 seisuga tuvastatud kahjudest, summas 1855 eurot.
31.VÕS § 288 lg 5 sätestab, et kui üürnik annab kasutuse üle allkasutajale, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Seega vastutab üürnik Jaan Beljajevi poolt üüriobjektile tekitatud kahju eest kahju hüvitamise regulatsiooni alusel kui enda poolt tekitatud kahju eest.
32.VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui võlgnik rikub kohustust, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
Esimene kahjunõue
Lk 8/14
Tsiviilasi nr 2-18-7811
33.Hageja selgitas, et 2018 alguseks oli kinnistu ülevaatamisel selgunud üürniku poolt rikutud, lõhutud ja kadunud asjad. 06.02.2018 nõustus allkasutaja Jaan Beljajev allkirjastama võlatunnistuse (I kd, tlk 26). Võlatunnistus edastati üürnikule (kostjale) meili teel. Hageja on seisukohal, et võlatunnistust võib lugeda tõendiks ja vahekokkuvõtteks pooltevahelises vaidluses. 06.02.2018 oli üüriobjektile tekitatud kahju nõue 1270 eurot. Kostja sellega ei nõustu. Kostja hinnangul ei saa temalt antud kahju nõuda kuivõrd võlatunnistusele on alla kirjutanud Jaan Beljajev mitte kostja.
34.Kohus on seisukohal, et vaidlusalune võlatunnistus on üks tõenditest. Kohtu hinnangul ei saa antud dokumenti lugeda kostja suhtes võlatunnistuseks, sest tema ei ole seda allkirjastanud. Samas kinnitab antud tõend seda, et allkasutaja nõustus sellega, et üüriobjektil vastavad puudused ilmnesid.
35.Hageja esimene kahjunõue sisaldab järgmisi kahjusid: 1) Valge nahkmööbel – 500 eurot Kostja esindaja leiab, et valge nahkmööbli kahju ei ole tõendatud, kuna ei ole selge, kas see mööbel seal oli või mitte. Kostja avaldas istungil (II kd, tlk 71), et nahkmööbel oli üüripinnal kui leping sõlmiti. Hageja on esitanud kohtule hinnapakkumise, milles sisaldub valge nahkmööbli remont koos selle transpordiga, hinnaga 570 eurot (I kd, tlk 25). Kostja on seisukohal, et ei ole teada, kas tegemist on sama diivaniga, kas see üldse oli seal majas, kas vead, mis parandati on need vead, mis on tekitatud J. Beljajevi poolt. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Sama sätte lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja ei mäleta esemeid, mis üürilepingu sõlmimisel majas olid, on hageja esitanud piisavalt tõendeid (piltide ja Jaan Beljajevi võlatunnistuse näol), et lugeda tõendatuks asjaolu, et üüritud objektil oli ka valge nahkmööbel, mille parandamise kuluks tuleb esitatud materjalide (I kd, tlk 20, 25, 27) pinnalt lugeda põhjendatuks 500 eurot. 2) Lõhutud põrandalambi klaas – 80 eurot Hageja selgitas, et see kahju tekkis esimese peo ajal. Kostja ei ole selle kahjuga nõus, sest lamp on lõhutud esimese peo ajal. Hageja on varasemalt avaldanud, et esimese peoga tekitatud kahjud on klaaritud. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole ümber lükanud, et selline kahju on tekkinud, vaid viitab sellele, et antud kahju on juba hüvitatud. Samas ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et kahju on hüvitatud. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt kahju summas 80 eurot välja mõista, kuivõrd kostja on oma tõendamiskoormise täitmata jätnud. 3) Rikutud köögimööbli plaat- 150 eurot Hageja vähendas istungil köögimööbli plaadi kahju 140 euroni. Kostja esindaja hinnangul ei ole teada, mis seisus oli köögimööbli plaat üürilepingu sõlmimise ajal ja kuna seda rikutud on. Kostja avaldas, et kui ta maja vaatamas käis, siis köögimööbel oli olemas, kuid ta ei vaadanud, kas sellel oli vigastusi. Kohtule on esitatud pildid lõhutud köögimööbli kohta (I kd, tlk 157-158). Kostja on istungil kinnitanud, et köögimööbel oli lõhutud. Lk 9/14
Tsiviilasi nr 2-18-7811 Toimikus olevast hinnapakkumisest nähtub, et selle parandamise kulu on 140 eurot. Seega on kohtu hinnangul tõendatud ja põhjendatud kostjalt välja mõista 140 eurot. 4) Magamistoa seinas auk (vandalismi tagajärjel)– 100 eurot Hageja selgitas, et see kahju tekitati J. Beljajevi poolt ning selle tõendamiseks on esitatud hageja ja J. Beljajevi meilivahetus (I kd, tlk 28). Kostja avaldas, et hageja saatis talle seinas olevast august foto. Kostja esindaja on seisukohal, et kostja ei vastuta nende kahjude eest. Hageja on esitanud kohtule selles osas hinnapakkumise (I kd, tlk 25), summas 150 eurot. Seega on kohtu hinnangul hageja kahju suuruse tõendanud. Kostja vastutust kahju eest on kohus eelnevas osas põhjendanud. Kostja ei ole kahju suuruse osas tõendeid esitanud. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja kahju magamistoas seinas olnud augu parandamise eest summas 100 eurot. 5) Ämber – 10 eurot Kostja ei ole sellega nõus, kuna ei tea, et selline ämber oleks olnud. Kohus on seisukohal, et ämbri olemasolu on tõendatud Jaan Beljajevi poolt antud võlatunnistusega ning 10 eurone hüvitis selle eest on mõistlik ja põhjendatud. 6) Muruniiduk lõhutud - 350 eurot Hageja väidete kohaselt oli kinnistu teenindamiseks elamusse jäetud muruniiduk täiesti uus. Kostja ei ole sellega nõus. Kostja avaldas, et kinnistu ülevaatamisel nägi ta vana muruniidukit. Ta ei tea, kes selle tegelikult ära lõhkus. Võlatunnistuses on allkasutaja kinnitanud iseliikuva muruniiduki olemasolu väärtusega 350 eurot. Hageja on esitanud kohtule muruniiduki arve summas 297,50 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 297,50 eurot kahju, mis hagejale kaasnes uue muruniiduki soetamisega. 7) Tolmuimeja- 80 eurot Kostja väidete kohaselt ei ole ta seda näinud ning ei nõustu selle summaga. Kohus on seisukohal, et võlatunnistusega on allkasutaja kinnitanud, et elamus tolmuimeja oli ja selle mõistlik väärtus oli 80 eurot. Hageja on esitanud kohtule arve, millest nähtub, et ta on ostnud tolmuimeja väärtusega 77,50 eurot (I kd tlk 24). Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja tolmuimeja kahjunõude summas 77,50 eurot. Hageja teine kahjunõue
36.18.03.2018 seisuga on hageja fikseerinud üüriobjektil järgmised puudused ja tekkinud kahju: 1) WC pott+valamu+vahetuskulu+dušiotsik (170 eurot santehnika + 80 eurot vahetus, kahju 250 eurot) Hageja esindaja selgitas, et sellest on pildid olemas, kuidas wc-pott on välja tõstetud ja põlema pandud. Kostja ei ole selle summaga nõus. Kostja kinnitas istungil, et wc-pott oli hoovi peal. Samas ei ole kostja hinnangul kahju tekkimine tõendatud ja asja väärtus ei ole tõendatud. Kohus on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et hageja ei ole kahju suurust tõendanud on põhjendatud. Kohtu materjalidest ei nähtu ühtegi arvet ega hinnapakkumist, millest nähtuks wc-poti, valamu ja dušiotsiku maksumus ning selle vahetamiskulu. Seega jätab kohus selle hageja nõude rahuldamata. 2) Saunas lõhutud seinal köis, saunaukse käepide, saunakivid (paigaldus 25 eurot, kahju 60 eurot) Hageja väitis, et saunakivid olid täiesti kasutuskõlbmatud. Kostja oli seisukohal, et kahju suurus ei ole tõendatud ja ei nõustu kahju tekkimisega. Kohus asub ka siinkohal Lk 10/14
Tsiviilasi nr 2-18-7811 seisukohale, et hageja ei ole kahju tekkimist ja selles suurust tõendanud. Seega jätab kohus ka selles osas nõude rahuldamata. 3) Täiendavalt katki mööbel: Antiiklaual ülemine plaat rikutud, valged baaritoolid rikutud, söögitoas kapil sahtlid katki, kahju osaline hüvitamine (80 eurot) Hageja hinnangul ei olnud see loomulik kulumine. Kostja oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et need kahjud ei ole hiljem tekkinud. Ei ole tõendatud nende asjade maksumus. Kohus nõustub kostja seisukohaga ja jätab ka selle kahjunõude rahuldamata. 4) Majapidamisruum (kahju 250 eurot) Hageja selgitas, et pidi taastama terve ruumi põranda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd selles osas puuduvad kohtul igasugused tõendid, jääb ka see kahju välja mõistmata. 5) Elamu 1. korruse täispuhastus ja remont peale läbiotsimist ja lõhkumist (sein seifi juurest lõhutud) politseoperatsiooni tagajärjel (teenus 130 eurot). Hageja selgitas, et selle kohta on tõend esitatud. Kohus on seisukohal, et tsiviilasja materjalide juures on küll pilt, kust nähtub katkine sein aga puuduvad tõendid, millest nähtuks selle parandamise kulu. Seega ei ole hageja kahju suurust tõendanud ja sellest tulenevalt jätab kohus nõude rahuldamata. 6) Videovalve komplekt lõhutud (kahju 370 eurot) Hageja selgitas, et videovalve ei hakanudki tööle ning osteti uus. Kohtu hinnangul võib lugeda tõendatuks, et videovalve süsteem üüritud objektil oli, sest seda on kinnitanud allkasutaja (I kd tlk 26) ja ka kostja ise 27.11.2019 toimunud kohtuistungil. Samas ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit valvesüsteemi maksumuse kohta. Seega jääb ka antud nõue rahuldamata. 7) Ruloo rikutud (valge suures toas) (koos paigaldusega kahju hüvitamine 35 eurot) Kohus jätab selles osas kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kuivõrd hageja ei ole esitanud pilte, millelt nähtuks, et rulood seal olid ega ka arveid, millelt nähtuks uute soetamise maksumus. 8) Veepump katki kaevus (300 eurot) Hageja väidete kohaselt oli kostja tõttu läinud katki kaevus olnud veepump. Hageja selgitas, et aasta tagasi enne J. Beljajevi tulekut vahetati pump välja. See purunemine tekkis sellest, et aeg-ajalt oldi kodust ära ja veepump oli ära külmunud. Pump asub esikus. Pump läks katki J. Beljajevi tegevusetusest. Kostja vaidleb nõudele vastu. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kohtule kelle süül pump purunes. Seega isegi kui pump tõesti oli katki, on tõendamata põhjuslik seos kahju ja allkasutaja tegevuse vahel. Seega jääb kahjunõue rahuldamata. 9) Mootorsaag (roheline värv) kadunud (uue soetus 180 eurot) Hageja väidete kohaselt läks mootorsaag kaduma ning hageja ostis uue. Kuivõrd puuduvad tõendid selle kohta, et üüritud objektil mootorsaag oli, jätab kohus kahjunõude rahuldamata. 10) Kärcher veesurvepesur kadunud (uue soetus 200 eurot) Hageja ostis selle umbes 3-4 aastat enne J. Beljajevi tulekut. Kuivõrd puuduvad tõendid selle kohta, et üüritud objektil survepesur oli, jätab kohus kahjunõude rahuldamata. Eelnevast tulenevalt jätab kohus tõendamatuse tõttu täies ulatuses rahuldamata hageja II kahjunõude.
Lk 11/14
Tsiviilasi nr 2-18-7811 Hageja viivisenõue
37.Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista viivise 7 % aastas alates nõude sissenõutavaks muutmisest.
38.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär seisuga 01.jaanuar 2018 on 0 %, seega viivise arvestuseks lisatakse 7% seega intressi määraks on 7% aastas.
39.Hageja ei ole esitanud kohtule hagi esitamise ajaks kujunenud viivise arvestust. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue selles osas on ebaselge, on põhjendatud jätta viivisenõue enne hagi esitamist tekkinud viivise osas rahuldamata. Kohus rahuldab hageja viivisenõude alates hagi esitamisest so. 20.05.2018. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 7% aastas alates 20.05.2018 kuni põhinõude, summas 2908 eurot täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
41.Tulenevalt TsMS § 163 lõike 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
42.TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja lepinguline esindaja on 27.11.2019 kohtuistungil avaldanud, et nad oleksid nõus hüvitisega summas 2000 eurot. Kostja sellise kompromissiga ei nõustunud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on jätta menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi kompromisspakkumisega sarnases ulatuses.
43.Hageja on palunud menetluskuludena kostjalt välja mõista 3113,60 eurot, mis koosneb 450 euro ulatuses riigilõivust ja 2420 euro ulatuses õigusabikuludest ja 243,60 euro ulatuses esindaja transpordikuludest.
44.Kostja on esindanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kulud 1911,50 eurot.
45.Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud menetluskulude nimekiri on ebakorrektne. Ei ole mõistetav, mis kuupäevadel toimusid järgmised toimingud: kohtumine hagejaga (1 tund), esmaste materjalidega tutvumine (3 tundi) ja suhtlemine Eva Vaagertiga (30 min).
46.Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirjast ei pea nähtuma toimingud kuupäeva täpsusega, sest toimingute vajalikkuse üle saab kohus otsustada tsiviilasja toimiku pinnalt.
47.Kostja hinnangul on täiesti asjakohatu ja põhjendamata 2. aprilli 2018 toiming – valmistumine kohtuistungiks (2 tundi). 3. aprilli 2018. a kohtuistungi protokollist nähtub, et hageja ei Lk 12/14
Tsiviilasi nr 2-18-7811 ilmunud kohtuistungile, sh hageja esindaja, mistõttu tuleb jätta 2. aprilli 2018 toiming tähelepanuta ja jätta täies ulatuses hageja enda kanda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja 05.11.2018 kohtuistungi ettevalmistamise kulusid ei ole palunud kostjalt välja mõista, siis võib need ettevalmistamise kulud arvestada 05.11.2018 toimunud istungiks ettevalmistamise kuludeks. Samas leiab kohus, et sellises ulatuses ei ole need põhjendatud. Kohtu hinnangul on mõistlik kulu ettevalmistuseks 1 tund.
48.Kostja on viidanud, et hageja poolt 19.11.2018 esitanud tõendite numeratsioon ei kattunud hageja poolt 20.11.2018 seisukohas toodud numeratsiooniga. Osaliselt on esitatud tõendeid kordavalt. SMS vestlused ei ole esitatud valdavalt loogilises ajalises järjekorras. Eeltoodu tõttu oli kostja poolt tõendite suhtes seisukoha kujundamine äärmiselt keeruline ja aeganõudev. Lisaks ei esitanud hageja menetluses oma tõenditest paremat ülevaadet ka hiljem, mistõttu venis 27.11.2019 kohtuistung oluliselt pikemaks, kui keskmiselt analoogses asjas kohtuistung võiks toimuda. Kohus nõustub selles osas kostjaga, et hageja poolt ei ole tõendid korrektselt esitatud, lisaks ei ole hageja kõiki esitatud tõendeid asjaoludega sidunud ning see on teinud nii kohtu kui ka vastaspoole esindaja töö keerulisemaks. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et mõistlik on vähendada hageja esindaja ajakulu 4 tunni võrra.
49.Kostja on seisukohal, et 7 tundi 30 minutit ei ole põhjendatud ajakuluks täiendavate tõendite analüüsiks ning seisukoha esitamiseks, kuna tegelikkuses hageja konkreetset seisukohta 19.11.2018 ega 20.11.2018 ei esitanudki. 19.11.2018 menetlusdokumendi sisu oli üks fraas: „Täiendavad tõendid ja taotlused.“ 20.11.2018 menetlusdokumendi sisu oli kopeeritud hagi teksti ja seejärel viited tõenditele ehk sisuliselt hagiavalduse teksti viidete lisamine. Mingeid täiendavaid seisukohti või tõendite analüüsi hageja ei esitanud. Seega on kulu tõendamata ja põhjendamata. Kohtu hinnangul on kostja väited osaliselt põhjendatud. Hageja oleks saanud juba hagiavalduse esitamisel esitada antud asjaolud korrektselt koos tõenditega, mida ta aga ei teinud. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu täiendavate tõendite esitamise eest 4 tundi.
50.Hageja esitatud kulud transpordile kokku 243 eurot 60 senti, mis sisaldab auto kulu ja esindaja tööaja kulu, on põhjendamata. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et „Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu. Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest.“ (vt RKTKm 3-2-1-65-13 ja 3-2-1-64-13). Hageja ei ole esitanud autokütuse kuluarvet, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kui suur on olnud kütusekulu ja mis summas on arvestatud esindaja tööajakulu. Kuna kostjal ei ole teada, kui suur on hageja lepingulise esindaja auto kütusekulu, lähtub kohus keskmisest kütusekulust 6 liitrit/100 km kohta. Seega kulunuks hageja esindajal 406 km läbimiseks 24,36 liitrit. Keskmine kütusehind sellel ajal oli umbes 1,3 eurot liitri kohta. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kütusekuluks 31,28 eurot. Vastavalt viidatud Riigikohtu lahendile ei saa kostjalt välja mõista esindaja sõidu ajakulu.
51.Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu riigilõivu osas on põhjendatud ja vajalik, kuna selle tasumise kohustus tuleneb seadusest. Seega mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu summas 425 eurot (tasutud 20.05.2018).
52.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja õigusabikulude nõude 21 tunni ja 45 minuti ulatuses, mis teeb kokku 1740 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja sõidukulu summas 31,28 eurot ja riigilõivu summas 425 eurot. Kokku tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulusid summas 2196,28 eurot.
Lk 13/14
Tsiviilasi nr 2-18-7811
53.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Lk 14/14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.