lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-7811/34

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-7811/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1150
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-7811

Tsiviilasi

Kairi-Maris Põldoja hagi Tatjana Narvati vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. aprilli 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kairi-Maris Põldoja määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Kairi-Maris Põldoja (isikukood XXXXXXXXXXX ), lepinguline esindaja Moonika Järvela Vastustaja (kostja): Tatjana Narvat (isikukood XXXXXXXXXXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Kairi-Maris Põldoja määruskaebus Tartu Maakohtu 4. aprilli 2019 määruse peale läbi vaatamata.
2.Saata asi Tartu Maakohtule menetluse taastamise avalduse lahendamiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu menetluses oli Kairi-Maris Põldoja (hageja) hagi Tatjana Narvati (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hageja ega hageja esindaja ei ilmunud 3. aprillil 2019 toimunud kohtuistungile, samuti ei teavitanud kohut kohtuistungile ilmumata jäämisest ja selle mõjuvatest põhjustest.
3.Kostja esitas 3. aprilli 2019 kohtuistungil taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Tartu Maakohus jättis 4. aprilli 2019 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ilmunud hageja ega tema esindaja 3. aprillil 2019 kl 13.00 toimunud istungile. Pooltega oli kohtuistungi aeg kooskõlastatud. Kohus edastas 20. veebruaril 2019 nii pooltele kui ka nende esindajatele kohtukutsed. Maakohus luges kohtukutse hagejale ja tema esindajale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 1 p 1 alusel. Hageja ega tema esindaja ei ole kohut teavitanud kohtuistungile ilmumata jäämisest ja selle mõjuvatest põhjustest. TsMS § 423 lg 3 ja § 409 lg 1 p 1 alusel jättis maakohus hagi läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega menetlus taastada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et kohustas hagejat isiklikult ilmuma kohtuistungile ning hageja kohtukutsel puudub hoiatus, et ilmumata jätmise korral võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Hageja viitab Riigikohtu 20. novembri 2013 lahendile nr 3-2-1-117-13. Vaidlustatud määrus on motiveerimata. Määruse tegemisel ei ole maakohus kontrollinud TsMS § 412 lg 1 eeldusi, millega on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus on jätnud järgimata seaduse nõuded ja head menetlustava, st kontrollimata on menetlusosalise istungile ilmumata jäämise põhjuseid. Head menetlustava silmas pidades oleks maakohus pidanud helistama hagejale või tema esindajale ning küsima mitteilmumise asjaolude kohta. Hageja ja tema esindaja jõudsid kohtuistungile hilinemisega kl 13.38, kuid see oli juba lõppenud. Hilinemine oli tingitud inimlikust eksimusest. Hagi läbi vaatamata jätmine on olemuslikult sanktsioon hageja suhtes, mida tuleb rakendada siis, kui hageja oma käitumisega selleks piisavalt põhjust annab. Praegusel juhul on maakohus

jätnud hindamata ja põhjendamata hageja eelnevat käitumist menetluses, sh hageja huvi asja arutamise vastu. Sellega on rikutud hageja õigusliku ärakuulamise printsiipi.

5.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Asi tuleb saata Tartu Maakohtule menetluse taastamise avalduse lahendamiseks.
7.Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud hagi TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel kostja taotlusel läbi vaatamata, kuna hageja ega tema esindaja ei ilmunud 3. aprilli 2019 kohtuistungile ega teavitanud kohut kohtuistungile ilmumata jäämisest ja selle mõjuvatest põhjustest. Hageja on esitanud nii menetluse taastamise avalduse (II kd tl 31) kui ka määruskaebuse hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale.
8.Esmalt märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 412 lg 3 kohaselt võib hageja 14 päeva jooksul alates talle hagi läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest taotleda, et sama kohus menetluse täielikult või osaliselt taastaks. Seega on hagejal juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel, õigus esitada menetluse taastamise avaldus, mitte aga määruskaebus hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale. Määruskaebuse võib TsMS § 412 lg 5 esimese lause kohaselt esitada menetluse taastamata jätmise määruse peale. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse Riigikohtule TsMS § 412 lg 5 teises lauses sätestatud juhtudel. Seega ei saa selles asjas hagi läbi vaatamata jätmisel TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel kohaldada TsMS § 427, mis näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale muudel juhtudel (vt Riigikohtu 13. märtsi 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07, p 9). Eelneva tõttu ei ole maakohtu 4. aprilli 2019 määrus ringkonnakohtule edasikaevatav. Maakohus on määruses menetlusosalisi (eelkõige hagejat) eksitavalt selgitanud edasikaebamise korda. Samuti on maakohus ebaõigesti võtnud menetlusse hageja määruskaebuse 4. aprilli 2019 määruse peale. TsMS § 664 lg 2 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata.
9.Eelnev ei tähenda aga seda, et hagejal ei ole üldse võimalik oma õigusi kaitsta. Nagu eelnevalt märgitud, on hagejal olukorras, kus hagi jäetakse läbi vaatamata TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel, õigus esitada menetluse taastamise avaldus. Selliselt ongi hageja esitanud 4. aprillil 2019 menetluse taastamise avalduse (II kd tl 31).
10.Maakohus on 5. aprilli 2019 kirjas (II kd tl 37) selgitanud, et avalduselt tuleb hagejal tasuda kautsjon ja tuua kohtu ette mõjuv põhjus, miks hageja ei saanud kohtuistungile ilmuda. Selliselt on maakohus jätnud menetluse taastamise avalduse sisuliselt tähelepanuta. Kui maakohus leidis, et avalduses esinevad puudused, oleks ta pidanud andma hagejale konkreetse tähtaja nende puuduste kõrvaldamiseks. Selle asemel on maakohus ebaõigesti võtnud hageja määruskaebuse menetlusse ja edastanud kaebuse ringkonnakohtule. Eelneva tõttu tuleb asi saata maakohtule menetluse taastamise avalduse lahendamiseks. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et kui maakohus jätab menetluse taastamata, on tal võimalik esitada määruskaebus menetluse taastamata jätmise määruse peale (TsMS § 412 lg 5).
11.Menetluse taastamise avalduse lahendamisel tuleb silmas pidada ka järgmist.

TsMS § 412 lg-s 1 on sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise piirangud. Kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid (TsMS § 412 lg 1 p 3). Menetluse taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega, elektrooniliselt või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata TsMS § 412 lg-s 1 nimetatud põhjusel (TsMS § 412 lg 4). Hagejale saadetud kohtukutses, milles maakohus kohustas hagejat isiklikult kohtusse ilmuma, on olemas üksnes hoiatused trahvimise ja sundtootmise kohta. Selles kohtukutses ei ole selgitatud, et kohtuistungile ilmumata jäämise korral võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Eelnevat ei muuda asjaolu, et vastav hoiatus on olemas hageja esindajale saadetud kohtukutses. Seega ei ole hagejal menetluse taastamise avalduses vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja