Osaühing MAIMIKK hagi Hüpoteeklaen AS vastu nõude summas 435 550,95 eurot tunnustamiseks OÜ R-Play (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagi hind 3 500 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Osaühing MAIMIKK (registrikood 10622665, asukoht Kalevi tn 5, Uusküla, 79530 Rapla vald, Rapla maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Past (HansaLaw Advokaadibüroo OÜ, e-post: [email protected])
esindaja
Kostja: Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703, asukoht Rävala pst 6, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Priit Palmiste ja advokaat Stig Hendrikson (Priit Palmiste Advokaadibüroo; Narva mnt 7d, 10117 Tallinn, e-post [email protected], [email protected]) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Osaühing MAIMIKK loobumine nõude summas 313 212 eurot tunnustamiseks OÜ R-Play (pankrotis) pankrotimenetluses ning lõpetada selles osas menetlus.
2.Rahuldada osaliselt Osaühing MAIMIKK hagi Hüpoteeklaen AS vastu nõude tunnustamiseks OÜ R-Play (pankrotis) pankrotimenetluses.
8.Määrata kindlaks Osaühing MAIMIKK menetluskulud summas 353,55 eurot.
9.Tasaarvestada Hüpoteeklaen AS ja osaühing MAIMIKK vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista välja Osaühingult MAIMIKK menetluskulud summas 4 935,25 eurot Hüpoteeklaen AS kasuks.
10.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Osaühingul MAIMIKK tasuda Hüpoteeklaen AS-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 4 935,25 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 13.04.2018. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 12. detsembri 2017. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-16745 välja R-Play OÜ (registrikood 10940514) ja nimetas pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Osaühing MAIMIKK on esitanud R-Play OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile nõudeavalduse. Osaühingul MAIMIKK on seisuga 04.01.2018.a. nõue R-Play OÜ (pankrotis) vastu kogusummas 435 550, 95 eurot. R-Play OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 13. märtsil 2018. a ning Osaühingu MAIMIKK nõude vaidlustas täies ulatuses Hüpoteeklaen AS.
2.12.04.2017 sõlmisid võlausaldaja laenuandjana ja R N (isikukood xxxx) kirjaliku laenulepingu, mille alusel andis laenuandja R Nile laenu 90 000 eurot laenutähtajaga kuni 01.05.2017, intressimääraga 12% aastas. 12.04.2017 sõlmisid võlausaldaja ja võlgnikuna R-Play OÜ (registrikood 10940514) (pankrotis) kirjaliku käenduslepingu, mille alusel käendab võlgnik R Ni kohustuste täitmist, mis tulenevad 12.04.2017 laenulepingust. R N ei ole käesoleva ajani 12.04.2017 lepingu alusel saadud laenu tagastanud (ei täielikult ega osaliselt), samuti ei ole R N tasunud kordagi intressi. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja laenulepingust tulenev nõue R Ni vastu järgmine: põhivõlgnevus 90 000 eurot, intress perioodi 12.04.2017 – 01.05.2017 eest on 503.08 eurot ja viivis lepingujärgses määras (lepingu p 3.2 kohaselt 0,5% päevas) alates 02.05.2017 kuni 12.12.2017 (viivitus 224 p) on 100 800 eurot. Kokku: 191 303.08 eurot. Eelnimetatud R Ni kohustuse eest vastutab võlgnik R-Play OÜ (pankrotis) 12.04.2017 käenduslepingu alusel.
3.14.08.2017 kirjaliku laenulepingu alusel laenas võlausaldaja R Nile 115 000 eurot, laenutähtajaga 01.09.2017, intressimääraga 15%. 14.08.2017 sõlmis võlausaldaja võlgnikuga R-Play OÜ (pankrotis) kirjaliku käenduslepingu, mille alusel käendab võlgnik võlausaldaja ees R Ni kohustusi, mis tulenevad 14.08.2017 laenulepingust. R N ei ole käesoleva ajani 14.08.2017 lepingu alusel saadud laenu tagastanud (ei täielikult ega osaliselt), samuti ei ole R N tasunud kordagi intressi. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja laenulepingust tulenev nõue R Ni vastu järgmine: põhivõlgnevus 115 000 eurot, intress perioodi 14.08.2017 – 01.09.2017 eest on 850.68 eurot ja viivis lepingujärgses määras
alates 02.09.2017 kuni 12.12.2017 (viivitus 101 p) on 58 075 eurot. Kokku: 173 925.68 eurot. Eelnimetatud R Ni kohustuse eest vastutab võlgnik R-Play OÜ (pankrotis) 14.08.2017 käenduslepingu alusel.
4.28.11.2017 kirjaliku laenulepingu alusel laenas võlausaldaja R Nile 70 000 eurot, laenutähtajaga 18 kuud, intressimääraga 12%. 28.11.2017 sõlmis võlausaldaja võlgnikuga R-Play OÜ (pankrotis) kirjaliku käenduslepingu, mille alusel käendab võlgnik võlausaldaja ees R Ni kohustusi, mis tulenevad 28.11.2017 laenulepingust. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja laenulepingust tulenev nõue R Ni vastu järgmine: põhivõlgnevus 70 000 eurot, intress perioodi 28.11.2017 – 12.12.2017 eest on 322.19 eurot. Kokku: 70 322.19 eurot. Eelnimetatud R Ni kohustuse eest vastutab võlgnik R-Play OÜ (pankrotis) 28.11.2017 käenduslepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja nõue võlgniku vastu kogusummas 435 550.95 eurot. Hageja palub tunnustada nõuet R-Play OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS §-s 153 lg 1 p 2 sätestatud (II järgu) nõudena summas 435 550.95 eurot. 16.10.2019. a laekus kohtutäitur Arvi Pink arvelduskontolt hagejale 313 212 eurot (tl 131-132), mistõttu hageja loobub selles osas oma nõude tunnustamisest R-Play OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses (tl 149-150). Kostja vastus
5.Kohtule 30.04.2018. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hageja ei oleks tohtinud R.Niga, kui tarbijaga VÕS § 1 lg 5 tähenduses, laenutehinguid teha kuna hageja käitus de facto kui krediidiandja omamata selleks vastavat luba. Täpsemalt sõlmisid hageja ning põhivõlgnik R.N elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingud. Vastavalt hüpoteekkrediidi direktiivi1 artikli 3 lõige 1 sätestab, et kõnesolevat direktiivi kohaldatakse järgmise suhtes: a) krediidilepingud, mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, mida liikmesriigis tavaliselt elamukinnisvarale seatakse, või elamukinnisvaraga seotud õigusega, ning b) krediidilepingud, mille eesmärk on maa või olemasoleva või kavandatava ehitise omandiõiguse omandamine või säilitamine.
6.Krediidiandja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) tähenduses on ettevõtja, kelle majandus- või kutsetegevuseks on tarbijale krediidi andmine. KAVS § 5 lg 4 kohaselt on elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse § 402 lõike 2 tähenduses. KAVS-s tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingule. VÕS-i § 402 lõikes 2 on elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping defineeritud kui tarbijakrediidileping, mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, või tarbijakrediidileping, mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu osa või olemasoleva või kavandatava ehitise omandamine või säilitamine. Elamukinnisvaraga seotud lepingu mõiste esimene täpsustus võrreldes tavapärase tarbijakrediidilepinguga on, et tegemist on lepinguga, mis on tagatud kas hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega.
7.Lisaks käendusele, seati laenulepingutest tulenevate laenude tagastamise ja intresside tasumise kohustuse täitmise tagamiseks hüpoteegid. Põhivõlgniku registreeritud elukohaks on korterelamu xxxx millele on seatud 1 jk. hüpoteek hageja kasuks. Seega on hageja laenude väljastamisel tarbijale R.Nile käitunud kui krediidiandja KAVS § 5 lg 1 ja 5 tähenduses. Vastavalt KAVS §-le 10 lg 1, peab krediidiandjana tegutsemiseks olema tegevusluba. Hagejal vastav luba puudub mistõttu ei tohtinud hageja ka vastavaid elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepinguid sõlmida. Hageja sisuliselt väljastas tarbijakrediiti; KAVS mõtteks on tarbijakrediidiga seotud ettevõtjad allutada riikliku
finantsjärelevalve ehk finantsinspektsiooni järelevalve alla. Turul tegutsemise eelduseks saab olema vastava tegevusloa olemasolu. Kostja hinnangul on ilma tegevusloata laenude väljastamised, kui tehingud, tühised. Laenuandjate tegevusele reeglite kehtestamise eesmärk ei ole represseerida väikeettevõtjaid, vaid luua eeldused ausa, läbipaistva ja usaldusväärse tarbijakrediidituru toimimiseks, kus laenu pakkuvad ettevõtjad tegutsevad ühesuguste reeglite järgi ning kus tarbija õigused on kaitstud. Seetõttu on Kostja hinnangul ka vastavad tehingud tühised TsÜS § 87 alusel. Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1).
8.Kostja hinnangul ei eksisteeri põhivõlgnikul tehingulist kohustust hageja ees tulenevalt tehingute tühisusest mistõttu ei pea ka võlgnik täitma tühiste tehingutega käendatavaid kohustusi. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Veel enam, on hageja laenulepingust tulenevad nõuded hüpoteekidega põhivõlgniku vastu tagatud. VÕS § 149 lg 5 kohaselt kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Hagejal on võimalik realiseerida nõuete tagamiseks seatud hüpoteeke. Samuti on hagejal võimalik esitada alusetust rikastumisest tulenev nõue põhivõlgniku vastu. Kohtu põhjendused
9.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.
10.Kohus on tuvastanud, et 12.12.2017. a kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-17-16745 välja OÜ R-Play (pankrotis) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Hageja esitas 04. jaanuaril 2018. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 435 550,95 euro tunnustamiseks (tl 11). Nõudeavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue hageja ja R Ni vahel 12.04.2017. a, 14.08.2017. a ja 28.11.2017. a sõlmitud laenulepingutest, mille kohaselt hageja andis R Nile laenu summas 90 000 eurot, 115 000 eurot ja 70 000 eurot (tl 11, 12-13, 16-17, 20-21). 12.04.2017. a, 14.08.2017. a ja 28.11.2017. a sõlmisid hageja ja OÜ R-Play (pankrotis) juhatuse liikme R Ni isikus käenduslepingud, millega OÜ R-Play (pankrotis) tagas hageja ja R Ni vahel 12.04.2017. a, 14.08.2017. a ja 28.11.2017. a sõlmitud laenulepingutest ja kõikidest võimalikest tagatava lepingu lisadest ja muudatustest tulenevate kõikide kohustuste täieliku, tähtaegse ja nõuetekohase täitmise R Ni poolt (tl 14, 18, 22).
11.13.03.2018. a nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue summas 435 550.95 eurot tunnustamata, kuna sellele vaidles vastu Hüpoteeklaen AS (tl 8). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.
12.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks 12.04.2017. a, 14.08.2017. a ja 28.11.2017. a hageja ja OÜ R-Play (pankrotis) vahel sõlmitud käenduslepingud, millega OÜ R-Play (pankrotis) tagas hageja ja R Ni vahel 12.04.2017. a, 14.08.2017. a ja 28.11.2017. a
sõlmitud laenulepingutest ja kõikidest võimalikest tagatava lepingu lisadest ja muudatustest tulenevate kõikide kohustuste täieliku, tähtaegse ja nõuetekohase täitmise R Ni poolt (tl 14, 18, 22). Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud 12.04.2017. a, 14.08.2017. a ja 28.11.2017. a sõlmitud laenulepingud, 12.04.2017. a, 14.08.2017. a ja 28.11.2017. a sõlmitud käenduslepingud (tl 12-23).
13.Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue põhjendamatu, kuna hageja on ilma tegevusloata väljastanud laene. Seetõttu on kostja hinnangul ka vastavad tehingud tühised TsÜS § 87 alusel. Lisaks on hageja laenulepingutest tulenevad nõuded hüpoteekidega põhivõlgniku vastu tagatud. Hagejal on võimalik realiseerida nõuete tagamiseks seatud hüpoteeke (tl 3537). Pärast hüpoteekide realiseerimist on hageja saanud kohustuste täitmisena kohtutäitur Arvi Pinki arvelduskontolt 313 212 eurot, seega tuleb hageja nõuet igal juhul selles ulatuses vähendada (tl 156-157).
14.Kohus nõustub kostja vastuväidetega osaliselt. Riigikohus on tsiviilasjas 2-18-9790 16.10.2019. a tehtud lahendis asunud seisukohale, et KAVS § 10 lg-st 1 tuleneb keeld tegutseda krediidiandjana, ning järelikult ka keeld sõlmida laenulepinguid, kui selleks pole saadud tegevusluba. Küll ei ole kolleegiumi arvates KAVS § 10 lg 1 võimaliku rikkumise tagajärjeks laenulepingute tühisus, st keelu mõtteks ei ole kaasa tuua tehingute tühisus TsÜS § 87 tähenduses. KAVS § 10 lg 1 kui avalik-õigusliku normi rikkumise tagajärjed on sätestatud eelkõige karistusseadustiku §-s 372, mis näeb mh ette karistused tegevusloata majandustegevuse eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. Eraõiguslikult on laenuvõtjad kaitstud mh tüüptingimuste regulatsiooniga, tarbijakrediidi andmisel kehtivate nõuetega. Tühised ei ole ka asjaõiguslepingud. Kuivõrd tsiviilasjas 2-18-9790 on vaidlus toimunud samade poolte vahel samadest laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise üle ei oma kohtu hinnangul kostja KAVS § 10 lg-st 1 rikkumisest tulenevad vastuväited enam käesolevas menetluses õiguslikku tähendust.
15.Kohtule on esitatud 12.04.2017. a R Ni, AS SEB Pank ja Osaühing Maimikk vahel sõlmitud hüpoteegi loovutamise ja üleandmise leping, mille kohaselt on Osaühing Maimikk tasunud AS-le SEB Pank 79 063 eurot ja R Nile 10 937 eurot ning osaühing Maimikk kasuks on seatud 1. järjekoha hüpoteek korteriomandile asukohaga xxxx summas 194 291,41 (tl 43-44). Kohtule on esitatud 14.08.2017. a R Ni, Danske Bank AS ja Osaühing Maimikk vahel sõlmitud hüpoteegi loovutamise ja üleandmise leping, mille kohaselt on Osaühing Maimikk tasunud Danske Bank AS-le 103 667,46 eurot ja R Nile 11 332,54 eurot ning osaühing Mainikk kasuks on seatud 1. järjekoha hüpoteek korteriomandile asukohaga xxxx summas 207 712,86 eurot (tl 39-41). 28.11.2017. a sõlmitud laenulepingu p 1.2. kohaselt tagavad laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist
1.järjekoha hüpoteegid korteriomanditele xxxx ja xxxx ning II järjekoha hüpoteegid korteriomanditele xxxx ja xxxx summas 105 000 eurot (tl 20). VÕS § 149 lg 5 kohaselt kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et korteriomandid xxxx ja xxxx on täitemenetluses müüdud ning hageja on saanud kohustuse täitmisena põhivõlgnikult 313 212 eurot (tl 109-118).
16.Hageja loobus 20.12.2019. a osaliselt hagiavaldusest ja palub tunnustada oma nõuet R-Play OÜ (pankrotis) summas 122 338,95 eurot (tl 149-150). TsMS § 429 lg 1 alusel kohus võtab loobumise vastu. Kohtu hinnangul ei ole aga hagejal 122 338,95 eurot ulatuses nõuet RPlay OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
17.Tallinna Ringkonnakohus on jätnud TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta kostja 03.06.2019. a menetlusdokumendis toodud vastuväiteid. Kuivõrd tsiviilasi on saadetud maakohtule uueks läbivaatamiseks, peab maakohus siiski kostja kõigi vastuväidetega arvestama. Kostja on 03.06.2019. a menetlusdokumendis leidnud, et igal juhul tühine 28.11.2017. a käendusleping, kuna OÜ R-Play oli käenduslepingu sõlmimise ajal püsivalt maksejõuetu. 13.11.2017. a määrusega võttis kohus menetlusse OÜ R-Play poolt 08.11.2017. a esitatud pankrotiavalduse ning nimetas OÜ R-Play ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsmani (tl 91-95)
18.Kohus nõustub kostjaga selles, et 28.11.2017. a käendusleping on tühine. 13.11.2017. a nimetas kohus OÜ R-Play (pankrotis) ajutise halduri. Käesolevas menetluses esitatud tõenditest ei nähtu, et 28.11.2017. a käenduslepingu sõlmimiseks oleks OÜ R-Play juhatuse liikmel R Nil olnud PankrS § 20 lg 1 sätestatud ajutise halduri nõusolek. Hageja pidi OÜ RPlay pankrotimenetlusest ja R Ni volituste puudumisest teadlik olema, kuna teade käsutuskeelu kehtestamise kohta avaldatakse PankrS § 21 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saadetakse PankrS § 21 lg 2 alusel ka Tartu Maakohtu registriosakonnale. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. PankrS § 20 sätestatud käsutuskeelu mõtteks on kohtu hinnangul võtta võlgnikult pankrotivaraga tehingute tegemise õigus. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et OÜ R-Play (pankrotis) jaoks puudus 28.11.2017. a tehingul igasugune majanduslik sisu. R N on käenduslepingu sõlmimisega maksejõuetule äriühingule üksnes kohustusi juurde võtnud ning sellega ühtlasi kahjustanud OÜ R-Play (pankrotis) võlausaldajate huve.
19.TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning lg 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 järgi võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-41-07 p-s 27 selgitanud, et tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast.
20.OÜ R-Play (pankrotis) on juhatuse liikme R Ni kaudu võtnud endale suuremahulise kohustuse ilma mingit vastusooritust saamata. Selline tegevus ei ole kohtu hinnangul kooskõlas ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangutega, mistõttu on 28.11.2017. a sõlmitud käendusleping heade kommetega vastuolu tõttu TsÜS § 86 lg 1 sätestatust tulenevalt tühine. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue, mis tuleneb 28.11.2017. a käenduslepingust õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb 70 322,19 euro ulatuses jätta rahuldamata.
Menetluskulud
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud 88% ulatuses hageja kanda ja 12% ulatuses kostja kanda.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
23.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja kulutanud õigusabile 21,17 tundi kokku kulu õigusabile 2 646,26 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot (tl 57, 97, 129, 168).
24.Kostja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 6 010 eurot (sh apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 300 eurot) ning õigusabi on osutatud 49,25 tundi (tl 61, 89, 120, 161).
25.Kohtu hinnangul vastavad esindajate tasutaotlused käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjades märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Vastuväiteid vastaspoole menetluskulude nimekirjadele esitatud ei ole.
26.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindajad osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 125 eurot ja kostja esindaja keskmise tunnihinnaga 145 eurot. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest vahemikus 125 – 145 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
27.Käesoleval juhul on hageja menetluse käigus osaliselt oma nõudest loobunud ning kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Hageja loobus 20.12.2019. a osaliselt hagiavaldusest, kuna pärast hüpoteekide realiseerimisest täitemenetluses laekus hagejale kohustuste täitmisena 313 212 eurot (tl 131-132, 149-150). Kostja üheks vastuväiteks 30.04.2018. a menetlusdokumendis oli see, et hageja nõudeid tagavad hüpoteegid, mida hageja saaks realiseerida. Hageja ise hüpoteekide olemasolu hagiavalduses ei märkinud. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud, mistõttu tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid
täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele 12% ulatuses, s.o 353,55 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele 88% ulatuses, s.o. 5 288.50 eurot.
28.TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 koosmõjus TsMS § 445 lg-s 1 sätestatuga tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused väljamõistatavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 4 935,25 eurot.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 935,25 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.