Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-19-12930 PlusPlus Capital kanda.

2-19-12930 Kohus menetleb esitatud hagisid ühises menetluses kui ühe ühtse hagina. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Elisa Eesti AS-ga liitumislepingu kliendinumbriga 830017. Teenuse osutaja esitas kostjale perioodi 01.01.2016-31.01.2016 teenuste kasutamise eest arve nr 2014352650 summas 139,64 eurot (millest kostja tasus 0,02 eurot) ja perioodi 01.02.201628.02.2016 eest arve nr 2014604343 summas 146,38 eurot. Kostja ei ole arveid siiani tasunud. 01.02.2018 loovutas Elisa Eesti AS Eesti filiaal oma nõuded hagejale. Hageja nõuab mõlema arve osas eraldi põhivõlga, sissenõudmiskulusid, viivist ja täiendavat viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et mõlema arve põhivõlgnevused 139,62 eurot ja 146,38 eurot, kokku 286 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue ning sissenõudmiskulude nõue mõlema arve osas on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist alates arvete maksetähtajale järgnevast (139,62 eurose nõude osas alates 18.02.2016 ja 146,38 eurose nõude osas alates 18.03.2016) päevast kuni 16.08.2019 lepingujärgses määras 0,07% päevas. Hageja selgitas, et 0,07% on kolmekordne seadusjärgne viivisemäär, mis on ümardatud kahe komakohani. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras 0,07% päevas, sest lepingujärgne määr on tühine. Riigikohus on 3-2-1-25-16 lahendi p-s 13 leidnud, et viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Lepingu sõlmimise ajal, s.o aastal 2016, oli seadusjärgne viivisemäär 0,022% (8% aastas) ning sama määr kehtib ka tänaseni. Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066%. Kohus ei arvesta viivisemäära ümardatuna kahe komakohani. Kohus arvestab seadusjärgset viivisemäära selliselt, et ümardab seadusjärgse viivisemäära kolme komakohani ning alles seejärel korrutab kolmega. Hageja ümardamine on kohtu hinnangul tarbijat kahjustav. Seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,07% päevas tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. Viivis põhinõudelt 139,62 eurot seadusjärgses määras on kokku 38,99 eurot (8%/365px139,62€x1274p). Viivis põhinõudelt 146,38 eurot seadusjärgses määras on kokku 39,94 eurot (8%/365px146,38€x1245p) Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kokku 78,93 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 25 eurot. Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendatud nõuda kostjalt sissenõudmiskulusid, kuid mitte VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel, sest hagist ei nähtu asjaolu, et kostjaga sõlmitud liitumisleping oleks üles öeldud. Kohus

2-19-12930 märgib, et viide VÕS §-le 1132 ei anna alust lugeda õiguslikult põhjendatuks asjaolu, et liitumisleping on lõppenud. Nimetatud asjaolu peab olema hagis selgelt märgitud. Seega on liitumisleping endiselt kehtiv ning sissenõudmiskulusid on võimalik nõuda VÕS § 1132 lg 1 alusel, mis sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulud summas 10 eurot kahe sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised määras 0,07%. Kuna kohus leidis ülal, et viivisemäär 0,07% on tühine, saab täiendava viivise välja mõista vaid seadusjärgses määras. Perioodi 17.08.2019 kuni 23.01.2020 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 4,90 eurot (8%/365px139,62€x160p) ja 5,13 eurot (8%/365px146,38€x160p). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis seadusjärgses määras tagastamata põhisummalt 286 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 384,96 eurot, millest 286 eurot moodustab põhivõlg, 10 eurot sissenõudmiskulud ja 88,96 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 ja hagi rahuldamise ulatusest jätab kohus menetluskulud 38% ulatuses hageja kanda ja 62% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 150 eurot (75 eurot kahelt eraldi hagilt) ning õigusabikulud summas 840 eurot (420 eurot kummagi hagi esitamisel esindajal). Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus kahe nõude esitamisel riigilõivu kokku 150 eurot. Kuna kohus leidis, et hageja on esitanud samal ajal kaks eri nõuet samal alusel sama kostja vastu, leidis kohus, et nende nõuete eraldi menetlemine ei ole otstarbekas ja liitis hagid. Kohus leiab, et miski ei taksitanud hagejal esitamast kostja vastu kahe arve alusel ühte hagi, mitte kahte. Selline hageja tegevus on põhjendamatult tekitanud menetluskulusid: kahe kordne esindaja tasu a’ 420 eurot ja

2-19-12930 kaks eraldi riigilõivu a’ 75 eurot. Riigilõivu puhul on oluline, et kahe nõude liitmisel on hagihinnaks 661,15 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 125 eurot. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 125 eurot. Enamtasutud riigilõivu osas on hagejal õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulistele esindajatele makstud tasu õigusabi eest summas 840 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepinguliste esindajate PlusPlus Legal OÜ arved õigusabi eest mõlemad summas 420 eurot, millel teenuse nimetused on identsed. Kohus hindab, et arvestades hageja lepinguliste esindajate eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus märgib, et õigusabi kulud ei ole põhjendatud kahe esindaja osas, sest hagid on kohtule esitatud ühest ja samast lepingust tulenevalt, ainukese erinevusega, et ühes hagis oli nõue jaanuarikuu teenusearve võlgnevuse eest ja teises veebruarikuu arve eest. Mõlemad hagid olid identsed, v.a nõude aluseks olev arve ja viivise arvestus. Seega on põhjendatud hinnata vaid ühe õigusabi arve (summas 420 eurot) vajalikkust. Kohus hindab, et dokumentide komplekteerimise, analüüsi ja hagiavalduse koostamise ning esitamise eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 250 euro ulatuses, sest tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Hagejate esindajad on kahe eraldi hagi esitamisega käitunud ebamõistlikult nii menetlusökonoomia kui kostja huvide kahjustamise seisukohast lähtuvalt, sest kahe eraldi hagi esitamisega nõudis hageja kostjalt topelt sissenõudmis- ja õigusabikulusid. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 375 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 250 eurot lepingulise esindaja tasu. Kohus jättis menetluskulud 38% ulatuses hageja kanda ja 62% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 142,50 eurot ja kostja kanda 232,50 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 232,50 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.