Harju Maakohtu 28.01.2019 otsus ja 27.03.2019 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Apellatsioonkaebuse hind 37 928,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja XX (X, isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Kostja/apellant YY (isikukood lepinguline esindaja Janne Kivistik
Menetluse liik
XXXXXXXXXXX),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta asja juurde hageja poolt esitatud MTÜ Maria tee 2010. a majandusaasta aruanne ja ringkonnakohtu poolt nõutud dokumentaalsete tõendite tõlked.
2.Võtta asja juurde kostja poolt esitatud konto väljavõtted.
3.Jätta rahuldamata kostja taotlus AS-lt Swedbank laenulepingu nr 08-106638-EV dokumentide väljanõudmiseks.
4.Jätta Harju Maakohtu 28.01.2019 otsus ja 27.03.2019 täiendav otsus lõppjärelduses muutmata, kuid muuta selle põhjendusi.
5.Jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata.
6.Poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsioonimenetluses jätta kostja kanda.
7.Menetluskulud määrab kindlaks ja mõistab välja maakohus mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist käesolevas asjas. Edasikaebamise kord
1(12)
Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.Hagiavalduse kohaselt omandasid hageja ja kostja 30.07.2008 asjaõiguslepingu alusel vastavalt kummagi poole kaasomandisse mõtteliste osadena 1⁄4 Rae vald, Assaku alevik, XXX kinnisasja majaosa. Pooled võõrandasid ühiselt nimetatud kinnisasja mõttelised osad kaasomandist 13.10.2016 asjaõiguslepingu alusel. Enne kaasomandi võõrandamist oli pooltele kuuluv kaasomandi osa ühisel kokkuleppel aastaid üürile antud. Poolte kokkuleppe kohaselt tasusid üürnikud üüri, tagatise, kommunaalmaksed ja muud kaasomandiga seonduvad maksed kostja arvelduskontole ja kostja kohustus tasuma hagejale poole üürist, samuti hüvitama hagejale hageja poolt seoses kaasomandiga makstud maksed ja kulud, mille eest tasusid üürnikud või millise tasumine lasus pooltel ühiselt. 11.04.2013 andsid pooled majaosa aastaks üürile BB-le hinnaga 550 eurot kuus, mis tuli tasuda iga kuu 10. kuupäevaks kostja arvelduskontole. Kostja sai kätte nii tagatise kui üüri ja informeeris sellest hagejat, lisades e-kirja manusena CASH_2013.xlsx kostja poolt uuendatud faili, paludes hagejal teada anda, kui palju raha kostja peaks hagejale üle kandm. Kostja selgitas, et sai ainult 300 eurot palka ning avaldas kahetsust, et ei saa kogu võlgnevust hagejale juba ära maksta. Manusena lisatud CASH_2013.xlsx faili kohaselt võlgnes kostja hagejale 8228,81 eurot. 14.07.2015 andsid pooled majaosa aastaks üürile UU-le hinnaga 650 eurot kuus, mis tuli tasuda 10. kuupäevaks kostja arvelduskontole. Lisaks üürile pidi üürnik tasuma kommunaalmaksete ja teiste maksete eest. Üürileping üürnikuga lõppes 15.10.2016 ning viimased arveldused üürnikuga teostati 14.11.2016. Kostja ei tasunud hagejale üürisummasid. 06.08.2015 saatis kostja hagejale e-kirjaga uuendatud raha faili vana ja uue üürniku osaga ning e-kirja manuses Excel faili CASH_2015.xlsx, mille kohaselt oli kostja võlgnevus hageja ees 13 086,39 eurot. Kuna kostja on märkinud, et üürnik UU on saanud üürisoodustusi, on hageja arvestanud poole nimetatud soodustustest summas 158,52/2=79,26 eurot kostja poolt hagejale võlgnetavast üürisummast maha ning esitanud hagi üüritasu nõudes summas 4145,74 eurot. Hageja küsimustele võlgnevuse tasumise kohta vastas kostja 22.10.2015, et peab leidma aja, et panka minna ning on uuendanud Excelit, et ta teaks summat, summa on kostja arvelduskontol, kuid tal ei ole kunagi aega, et seda hagejale üle kanda. Kostja ülejäänud võlgnevus hageja ees tuleneb asjaolust, et hageja tasus MTÜ Maria tee (MTÜ) 2013 aastamaksud ja riigilõivu, majaosa eest kodukindlustusmaksed hoone ja koduse vara eest Salva Kindlustuse AS-le (poolte ühine laenulepingujärgne kohustus AS Swedbank ees), Eesti Energia arved, kaasomandi välisfassaadi värvimise ja katuse piirdepleki parandamise eest, ASle Swedbank laenulepingu nr 08-106603-EL järgseid makseid. Hageja toob hagis esile
2(12)
vastavate maksete tasumise kuupäevad ja summade suurused, viivise arvestamise alguskuupäeva ja viivise suuruse iga üksiku arve lõikes. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks kokku põhivõlg 30 074,68 eurot, viivise kuni 26.06.2017 6214,19 eurot, viivise põhivõla 30 074,68 eurot tasumisega viivitamise eest seadusjärgses määras VÕS §113 kohaselt alates 27.06.2017 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja väited, et kostja kandis oluliselt suuremas määras kulutusi kui hageja laenude tagasimaksete näol ja viited GG poolt võetud laenule, on eksitavad ja ei vasta tegelikkusele. Viidatud laen oli majaosa sissemakse tegemiseks 300 000 krooni/19 186 eurot ning nimetatust poole pidi kandma hageja, kuid kuivõrd kostja oli hagejale varasemalt võlgu, esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse 2012. a ning selgitas e-kirjas, et loeb kostja varasema võlgnevuse hageja ees tasaarveldatuks hageja osaga viidatud laenukohustuse osas. Põhilaenu 2 138 875 krooni / 136 699 eurot, mille võtsid hageja ja kostja ühiselt ja millise osas hageja on hagiavalduse esitanud, teenindas alates 2012. a hageja üksi. Kostja ei ole selles osas pangale tagasimakseid teinud. Tabeli “Money CASH” ja “CASH” kujundas kostja ja seda täitis kostja. Kuivõrd kostja on kogu aeg võlgnevust tunnistanud, ise jooksvalt võlgnevuse üle arvestust pidanud ja pidevalt andnud lubadusi hagejale võlgnevus tasuda, ei ole kostjal võimalik aegumisele tugineda. Kostja vastuväited
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Pooled võõrandasid kaasomandi osad 13.10.2016, lõpetasid omavahelised võlasuhted ja tegid vajalikud tasaarvestused. Pooltel ei olnud kokkulepet, et kostja tasuks hagejale üüri osasid. Kostja ning tema perekonna toel oli võetud laen majaosa soetamiseks ja kostja tasus laenumakseid tagasi. Kostja oli sunnitud kinnisasja välja üürima, et see kataks vähemalt laenumaksed. Faili CASH_2014.xlsx näol on tegemist arusaamatu sisuga tabeliga, mille kujunemisest kostja ei ole aru saanud algusest peale. Hageja sooviks oli pidada informatiivset tabelit poolte poolt ühisesse koosellu tehtud kulutustest, kuid kostja ei ole seda tabelit kui võlatunnistust aktsepteerinud, järginud selles sisalduvate summade kujunemist ja tema jaoks on arusaamatu kogu selle sisu. Tabeli näol on tegemist on hageja ühepoolse algatusega ning tema poolt sisestatud numbritega. Kostja pole kindel, et hageja poolt esitatud tabel on sama, mida pooled teineteisele saatsid mainitud kirjavahetuse ajal. Kokku on kostja aastate 2006-2010 jooksul tasunud laenumakseid 20 435,17 eurot ning aastatel 2011 kuni 2016 34 869,71 eurot, kokku 55 304,87 eurot. Maja ostu finantseerimiseks võtsid pooled lisaks pangalaenule laenu kostja tädi GG nimele. Kostja on maksnud oma tädile 20102016 kokku laenumaksetena 12 884,61 eurot. Kokku on kostja maksnud kahe laenulepingu alusel 68 189,48 eurot. Seega ei võlgne kostja hagejale midagi. Seoses põhinõude rahuldamata jätmisega tuleb rahuldamata jätta ka viivise nõue. Hageja nõue üüritasu, pangale makstud summade ning viiviste osas on osaliselt aegunud (TsÜS § 146 lg 1).
3(12)
14.07.2015 UU-ga sõlmitud üürilepingust tulenevate maksete osas leppisid pooled tegelikkuses kokku tasaarvestuses, st kostja kohustuses teenindada laene, mistõttu oli õigustatud ka tema kätte üüritasu jäämine. Kostja ei nõustu hageja nõuetega Eesti Energia arvete osas. Ka antud summad on tasutud kostja poolt suuremas osas tasutud laenumaksete läbi. 13.10.2016. a kohtusid hageja ja kostja peale notarit restoranis TOIT, kus viibiti umbes 4 tundi, kontrolliti kõik arved, maksed. Kostja ei saanud juba tol hetkel aru hageja esitatud summadest ning ei vasta tõele, et pooled uuendasid kohapeal tabelifaili. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 28.01.2019 jaanuari otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 29 344,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 6179,36 eurot ja alates 27.06.2017 viivise protsendina tasumata põhivõlalt (29 344,64 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 27.03.2019 märtsi täiendava otsusega mõistis maakohus välja kostjalt hageja kasuks 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2,82 eurot ja alates 27.06.2017 viivise protsendina tasumata põhivõlalt (50 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Mõlema otsusega jättis maakohus menetluskulud kostja kanda. Maakohus viitas üürinõude alusnormina AÕS § 71 lg-le 2, välisfasaadi värvimise ja katusepleki parandamise kulude hüvitamise nõude osas AÕS § 72 lg-le 4, MTÜ aastamaksude, riigilõivu ja Eesti Energia maksete osas viitas maakohus alusetut rikastumist reguleerivatele sätetele, laenulepingu järgsete maksete ja laenu kindlustussummade osas VÕS § 69 lg-le 2. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - poolte kaasomandis oli perioodil 5.08.2008 kuni 13.10.2016 kinnisasi asukohaga XXX, Assaku alevik, Rae vald majaosa, millest kummalegi poolele kuulus 1⁄4 suurune mõtteline osa kaasomandist; - kostja üüris majaosa välja ajavahemikul 11.04.2013-05.08.2015 BB-le üürisummaga 550 eurot kuus ja sai nimetatud perioodil kaasomandi eest üüri 7150 eurot; - kostja üüris majaosa alates 01.09.2015-30.09.2016 UU-le üürisummaga 650 eurot kuus ja sai üüri kokku 8450 eurot; - üürnik UU sai kostja nõusolekul üürisoodustusi perioodil 1.09.2015 kuni 30.09.2016 summas 158,52 eurot; - üüritulu laekus kostja arvele hageja poolt märgitud suuruses. Üürnikud tasusid kostjale üüri üürilepingu alusel. Tegemist oli korduvate rahaliste kohustustega, milles iga kohustuse suhtes oleks saabunud aegumistähtaeg vastava aasta lõppedes ehk üürimaksete osas 2013. aasta lõppedes. Üldregulatsiooni järgi oleks aegumine saabunud 3 aasta möödudes ehk vastavalt 31. detsembril 2016. Alates 01.01.2014 saadud üüritulu kohustuse suhtes saabus tähtaeg 2014. aasta lõpus ning aegumistähtaeg oleks saabunud 2017. aasta lõppedes. Seega 2014 aasta üüritulu nõuded aegunud ei ole (TsÜS § 154 lg 1). Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega (TsÜS § 158 lg 1). Nõude tunnustamine võib seisneda võla osalises tasumises või muus teos (TsÜS § 158 lg 2). Kohtule esitatud e-kirjadega on tõendamist leidnud, et kostja on kogu aeg võlgnevust tunnistanud, ise jooksvalt võlgnevuse üle arvestust pidanud saates hagejale uuendatud Exceli tabelit ja pidevalt andnud lubadusi hagejale võlgnevus tasuda. Sellist kostja käitumist saab pidada nõude tunnustamiseks TsÜS § 158 lg 2 tähenduses ja aegumine katkes 11. aprilli 2013, kuna kostja tunnistab, et lisas uuendatud Exceli faili ja palub teada anda, mida hagejale üle
4(12)
kanda. Sellest tulenevalt ei ole hageja üüritulu saamise nõue aegunud. Vastavalt ei ole aegunud ka viivisenõude esitamine. Aegumise ja selle katkemise osas jäi kohus kõikide nõude komponentide osas samale seisukohale. Kostja ei tõendanud, et üüritulu küsimus lahendati kaasomandi võõrandamise käigus või et pooled leppisid kokku tasaarvestuses üürilepingust tulenevate maksete osas ning kostjal oli õigus üüritasu endale jätta. BB poolt kostjale poole tasutud üürisumma suurus on kokku 7150 eurot ja UU poolt 4225 eurot, millest tuleb maha arvata üürisoodustused summas 158,52 eurot, so 445,74 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagi kostjalt hageja kasuks kasu saamise nõudes summas 11 295,74 eurot. Kohus tuvastas, et hageja on tasunud 30.06.2016 160 eurot välisfasaadi värvimise ja katusepleki parandamise eest. Katusepleki kulutused on vajalikud (TsÜS § 63 lg 1), kuna nendega säilitati poolte kaasomandit. Kuna fassaadi värviti esteetilistel kaalutlustel, jättis kohus hageja nõude kostja vastu nimetatud osas (40 eurot) rahuldamata. Seoses sellega tuvastas maakohus, hageja tasus vaidlusalusel perioodil poolte kaasomandis olnud majaosa osas MTÜ-le aastamaksud ja riigilõivu 444 eurot millest poole, so 222 euro tasumise kohustus on kostjal. Maakohus tuvastas, et hageja tasus pooltele kuuluva majaosa eest Eesti Energia arved perioodil 01.01.2013 - 20.11.2016 kokku 7172,99 eurot. Kostja väide, et Eesti Energia arved on tasutud kostja poolt suuremas osas tasutud laenumaksete läbi, on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt kuulus nimetatud osades nõue rahuldamisele. Maakohus tuvastas, et 29.07.2008 sõlmisid pooled kaaslaenusaajatena AS-ga Hansapank (praeguse nimega AS Swedbank, edaspidi pank) laenulepingu, mille alusel anti pooltele laenu 136 600 eurot. Solidaarvõlgniku tagasinõude aegumise küsimuses tuleb hinnata, millal aeguks AS-i Swedbank nõue kostja vastu. Panga nõue tulenes laenulepingust. Kindlustuse olemasolu oli poolte ühise laenulepingujärgne kohustus panga ees laenulepingu. Maakohus tuvastas, et hageja tasus laenulepingu alusel kostja kaasomandi osa eest laenumakseid 10 419,66 eurot, kindlustusmakseid 194,25 eurot ja rahuldas vastavas osas hageja nõude. Kokkuvõttes rahuldas kohus hageja põhinõude kokku summas 29 344,64 eurot. Seoses põhinõude osalise rahuldamisega kuulus rahuldamisele vastavas osas ka viivisenõue kokku 6179,36 eurot ja edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel põhivõlalt (29 344,64 eurot) alates 27.06.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda, kuna kohus rahuldas hagi 97,89% ulatuses. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus
4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus või alternatiivina saata asi tagasi maakohtusse uueks arutamiseks. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja jättis ebaõigesti kohaldamata aegumise.
5(12)
Hageja pöördus antud asjas kohtusse 26.04.2017. Seega on hageja nõuded hagi punktides nr 1.10.1 kuni 1.10.13 aegunud tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1. Hageja on ise välja toonud iga nõude osa ehk iga üürimakse osa sissenõutavaks muutumise aja ja nõuded kostja vastu, mis on tekkinud enne 26.04.2014. aastat. Kohaldamisele ei kuulu TsÜS § 154 lg 1, kuivõrd hageja ja kostja vahel puudus leping korduvate kohustuste täitmiseks. Iga kohustust, käsitlemata nende õiguslikku alust, tuleks lugeda eraldi kohustuseks ning igaühe puhul algab aegumine sissenõutavaks muutumise momendist (TsÜS § 147 lg 1). Pooltel oli lepingust tulenev õigus nõuda üürnikult maksete tegemist, kuid teineteise vastu neil puuduvad lepingulised nõuded, mistõttu ei ole õige käsitleda nõudeid korduvate kohustustena. Kui ka kostja on saatnud hagejale vastuseks, et tasub mõne summa vms, siis ei ole tegemist olnud hageja nõuete tunnustamisega, vaid need on olnud konkreetset situatsiooni puudutavad vastastikused rahalised suhted. Kohus ei ole viidanud, millist kostja tegu või millist e-kirja millise nõude tunnistamiseks loetakse. Kohus on kostja hinnangul meelevaldselt võtnud hageja positsiooni, et kuna kostja on vastanud hageja kirjadele, siis tõenäoliselt ta tunnustab hageja nõuet. Kostja on korduvalt viidanud sellele, et ta ei ole saanud aru hageja poolt kirjadele lisatud numbreid täis tabelist. Kui jõuda seisukohale, et aegumine on katkenud, siis tuleks analüüsida, milline kostja tegu on millise nõude puhul aegumise katkestanud. Üleüldine viitamine poolte kirjavahetusele ei ole piisavaks. Otsuses on viidatud korduvalt sellele, et hageja nõude aegumine on kostja käitumise tõttu katkenud, misstõttu tuleb otsus ümber vaadata terves ulatuses. Kohus on jätnud käsitlemata kostja poolt tehtud kulutused ühises omandis olnud eluasemele. Mh viitas kostja sellele, et võttis lisaks ühiselt võetud pangalaenule laenu oma tädi GG nimel, kuna pooled ise ei olnud enam piisava krediidivõimega ja kostja on tasunud nimetatud laenu makseid ainuisikuliselt. Mõlemat laenu on kostja tagasi maksnud kokku 68 189,48 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hageja nõude rahuldamata ja vastavas osas on maakohtu otsus jõustunud. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. I
7.Hageja tugines hagis asjaolule, et on maksnud MTÜ Maria tee (MTÜ) 2013. a aastamaksu ja riigilõivu. Ringkonnakohus palus hagejal selgitada, mis MTÜ-ga on tegemist, kes sinna kuuluvad, miks pidi hageja maksma aastamaksu ja riigilõivu, miks on nõue seotud kaasomandiga. Hageja tõi 20.12.2020 menetlusdokumendi p-s 2 esile, et MTÜ näol on tegemist ühinguga, mille tegevuse eesmärk on XXX, Assaku alevik, Rae vald korteriomandite eseme osaks olevate ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja MTÜ liikmete ühiste huvide esindamine ning MTÜ tulud koosnevad korterite esindajate poolt tasutud aastamaksudest. MTÜ liikmeteks on XXX korteriomandite omanikud. MTÜ tulude arvelt tehakse remonditöid, 2010. a oli suuremaks remonditööks näiteks pumplamaja valgustus ning
6(12)
torude soojustus, millised asjaolud nähtuvad näiteks MTÜ 2010.a. majandusaasta aruandest. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja MTÜ majandusaasta aruande. Kostja ei vaielnud vastu hageja tõendi vastuvõtmisele asja juurde. Ringkonnakohus võtab MTÜ majandusaasta aruande tõendina asja juurde.
8.Lisaks esitas hageja ringkonnakohtu palvel asjas esitatud võõrkeelsete dokumentaalsete tõendite tõlked, mille ringkonnakohus võtab asja juurde. II
9.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled, kas hageja nõue on osaliselt aegunud ja kas kostja on teinud kulutusi ühisele eluasemele, millega tulnuks arvestada kohtuotsuse tegemisel.
10.Hageja nõue kostja vastu koosneb erinevatest komponentidest. MTÜ aastamaksude ja riigilõivu ja Eesti Energia arvete osas on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust (tuginedes alusetu rikastumise õigussuhtele), mis ei ole iseenesest toonud kaasa lõppjärelduses ebaõiget lahendit. Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi (AÕS § 75 lg 1). Nõude aluseks on seega ringkonnakohtu hinnangul järgmised normid: 1) üürinõue – AÕS § 71 lg 2; 2) välisfassaadi ja katuse parandamine – AÕS § 72 lg 4; 3) MTÜ aastamaksude ja riigilõivu ja Eesti Energia arvete osas – AÕS § 75 lg 1, sh täitmisnõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1; 4) laenu- ja kodukindlustuse maksete osas – VÕS § 69 lg 2. III
11.Maakohus leidis õigesti, et kõigi hageja poolt nõutavate maksete näol on tegemist perioodiliste maksetega. Samas ei ole maakohus oma järeldusi nõuetekohaselt põhjendanud ja õigustatud on apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus ei ole viidanud konkreetsetele tõenditele, millest maakohtu seisukoht järeldub. Nimetatud menetlusliku vea saab ringkonnakohus kõrvaldada.
12.Hageja nõue kostja vastu kaasomandi vilja väljaandmiseks, kaasomandi alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulude ja solidaarvõlgniku tagasinõue (laenu- ja kindlustusmaksete osas) on tekkinud seaduse alusel. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et kuigi vaidluse pooltel oli lepingust tulenev õigus nõuda üürnikult maksete tegemist, kuid teineteise vastu puuduvad neil lepingulised nõuded, siis ei ole õige käsitada neid korduvate kohustuste nõuetena TsÜS § 154 lg 1 tähenduses. TsÜS § 154 lg 1 kohaldamine ei sõltu nõude alusest, nagu maakohus õigesti märkis.
12.1.Kuigi seaduses puudub korduva kohustuse definitsioon, on õiguskirjanduses peetud õigeks pidada selle all silmas kõiki sooritusi, mis tuleb teha mingi ajavahemiku järel perioodiliselt, sõltumata sellest, kas kohustuse aluseks on tehing või seadus (nt seadusest tulenev viivisenõue) (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommentaar, Tallinn, Juura 2010, lk 493).
12.2.Asjaõigusseadus ega VÕS § 69 lg 2 ei reguleeri vilja (üüritulu) teisele kaasomanikule väljaandmise kohustuse, kulutuste kandmise või solidaarkohustuse täitmise nõuete aegumise algust ega sissenõutavaks muutmise aega. Kohustuse täitmise aja ja sissenõutavuse sätestab VÕS § 82. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks
7(12)
määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist ja võlgnik peab kohustuse täitma pärast täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist võlasuhte tekkimisest, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
13.Käesoleva juhtumi eripäraks on asjaolu, et hageja väidete kohaselt andsid pooled nende ühise kokkuleppe alusel kaasomandi osa aastaid üürile ja kostja kohustus tasuma hagejale pool üürist ja hüvitama muud maksed ning kulud. Nagu nähtub apellatsioonkaebusest, ei vaidlusta apellant maksete, sh üürimaksete sissenõutavaks muutumise kuupäevi, kuid leiab, et kohaldada tuleb igale maksele eraldi aegumist.
13.1.Hageja väiteid poolte kokkuleppe kohta üürimaksete (vilja) ja ka muude hagis nõutud maksete perioodiliseks väljaandmiseks ja tasumiseks kostjalt hagejale kinnitab hageja poolt esile toodud asjaolu, et pooled pidasid kulude ja tulude arvestust Exceli tabeli näol, seda tabelit täitis ka kostja ja selles on näha kostja poolt hagejale võlgnetavate summade suurus kuude lõikes.
13.2.Nimetatu on tõendatud: - kostja 11.04.2013 e-kirjaga (I kd, tl 59, tõlge II kd, tl 83), milles viimane teatas, et pooltel on uued üürnikud, käsiraha ja aprilli üür on makstud ja lisas uuendatud Excel faili (I kd, tl 60-69), milles kajastuvad hagejale makstavad summad varasemate perioodide eest kuude lõikes; kostja palus anda teada, millise summa ta peab hagejale üle andma, avaldades samas kahetsust, et sai palka 300 eurot ja tal ei ole töökohta, kuhu ta võiks kandideerida, tahaks hagejale natuke üüri maksta, aga peab minema Eesti Energia arvet maksma ja mõlemaks ei ole 300 eurot piisav; - kostja 06.06.2014 e-kirja ja selle manusega (I kd, tl 70-80, tõlge II kd, tl 84), milles kostja teatab korteri näidud, et ülekanne on tehtud ja Excel lisatud ning lisab faili CASH_2014.xlsx; - kostja 06.05.2015 ja 06.08.2015 e-kirjadega (I kd, tl 81-90, 93-103, tõlge II kd, tl 85-86), milles kostja teatab faili uuendamisest ja lisab faili CASH_2015.xlsx; - poolte kirjavahetus Facebook Messengeris ajavahemikul 08.10.2015-22.10.2015 (I kd, tl 104, tõlge V kd, tl 14), millest nähtub, et hageja heidab kostjale ette juba üheksa kuu võlgnevuse mittetasumist ja küsib, millal kostja võlgnevuse tasub; kostja toob vabanduseks aja puudumise, et panka minna, kinnitab Excel faili uuendamist ja võlgnetava rahasumma teadmist, samuti raha olemasolu, aga vabandab end ajapuudusega ja internetipanga mittekasutamise võimalikkust seoses päevalimiidiga, samuti ajapuudusega mitu päeva järjest ülekannet teha; - kostja 18.05.2016 e-kirja ja selle manusega (I kd, tl 105), millega kostja saadab sularaha faili ja lisab sellele faili CASH_2016.xlsx;
13.3.Nimetatud tõendtest nende koosmõjus nähtub, et kostja ise uuendas Exceli faili, milles on märgitud mh nii üürnike poolt tasutud summa kui ka kostja poolt hagejale makstavad summad kuude lõikes. Seega on tabelitest koosmõjus e-kirjadega võimalik järeldada, et kostja oli teadlik hagejale võlgnetavast summast, kuid ei täitnud oma kohustusi, tuues nt 2013. a ettekäändeks majanduslikud raskused ja 2015 ajapuuduse või päevalimiidi piirangu. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks vaidlusalusel perioodil püstitanud hageja ees küsimuse võla ebaselgusest või temal tasumiskohustuse puudumisest seoses laenude tasaarvestamisega; küsinud hagejalt selgitusi, kuidas tema võlgnevus tabelis kujuneb. Kostja on ise tabelit täitnud ja kostja väide, et seda on teinud suuremas osas hageja, on tõendamata. Kostja menetluses esitatud väide, et fail nimega CASH_2014.xlsx on tema jaoks arusaamatu sisuga tabel, mille kujunemisest ta ei ole algusest peale aru saanud, ei ole seetõttu eluliselt usutav. Hageja seletusena on käsitletav hagiavalduse lisana 29 esitatud koondfail (I kd, tl 138-154), milles on lahti selgitatud ka kõik kostja esindaja vastuväited, k.a osas, milles käesolevas menetluses vaidlust ei olegi.
8(12)
13.4.Kostja ei ole tõendanud, et 14.07.2015 sõlmitud üürilepingust tulenevate maksete osas leppisid pooled kokku tasaarvestuse, st kostja kohustuses teenindada laene, mistõttu kostja võis jätta üüritasu endale.
13.5.Poolte kokkulepet kaasomandiga seonduvate kulude ja tulude perioodiliseks jagamiseks kinnitab ka poolte varasem praktika. Hageja on 07.05.2018 menetlusdokumendi p-s 4 (II kd, tl 144) tuginenud asjaolule, et poolte kokkulepe kaasomandiga seonduvate kulude ja tulude jagamise kohta toimis 2008-2011, mil kostja maksis hagejale tagasi poole laenumaksetest, poole maja arvetest ja poole üüritulust. Alates 2012 aastast lõpetas kostja regulaarse maksmise ning rahasummad hageja kontole üha vähenesid. Hageja viitab seejuures kostja enda vastuse pdele 14 ja 16 (II kd, tl 121), millest nähtub kostja poolt kantud laenumaksete summade vähenemine. Kostja ei ole nimetatud hageja väiteid ümber lükanud.
13.6.Kokkuvõttes on eeltoodud asjaoludest võimalik järeldada, et poolte vahel eksisteeris kokkulepe vilja perioodilise väljaandmise ja kulude (nii kaasomandiga seonduvate kui laenumaksetega seonduvate) perioodilise kandmise kohta. IV
14.Maakohus leidis põhjendatult, et hageja nõuded ei ole aegunud.
14.1.Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et nõuded oleks tavaolukorras aegunud 31.12.2016. Maakohus leidis põhjendatult, et kohtule esitatud ekirjadega on tõendamist leidnud, et kostja on ise jooksvalt võlgnevuse üle arvestust pidanud, saatnud hagejale uuendatud Exceli tabeli 2013. a ja andnud tabelit saates lubadusi hagejale võlgnevus tasuda. Sellist kostja käitumist saab pidada nõude tunnustamiseks TsÜS § 158 lg 2 tähenduses. Maakohus leidis põhjendatult, et aegumine katkes 11. aprillil 2013, kui kostja lisas uuendatud Exceli faili ja palus teada anda, kui palju raha peaks ta hagejale üle kandma, arvestades tema majanduslikku kitsikutst (II kd tl 83). Ringkonnakohus jääb oma seisukoha juurde, et kostjale oli nii 2013. a kui 2015. a teada võlgnevuse suurus, ta ei vaielnud sellele ega tasumisele vastu, kuid tõi selle mittetasumisel ettekäändeks erinevaid põhjendusi (vt käesoleva otsuse p 13.3.).
14.2.Poolte kirjavahetusest Facebook Messengeris ajavahemikul 19.09.2016-20.09.2016 (I kd, tl 117-118, tõlge V kd, tl 16-17) nähtub, et kostja soovib kõikidest arvestustest ja laenudest lahti saada, hageja lubab tulla isiklikult notarisse, et teha koos arvestusi. Poolte kirjavahetusest Facebook Messengeris ajavahemikul 04.12.2016-06.12.2016 (I kd, tl 120, tõlge V kd, tl 20), poolte e-kirjavahetusest 26.-28. oktoobrist 2016 (I kd, tl 119, tõlge V kd, tl 19), 8.-9. detsembrist 2015 (I kd, tl 121-122, tõlge V kd, tl 21-23) ja 18. detsembrist 2016 (I kd, tl 123124, tõlge V kd, tl 24) nähtub, et hageja nõuab korduvalt võla tasumist ja kostja vastab, et tööandja pole talle võimaldanud võtta vaba aega tutvumaks sellega, mida hageja kostjale saatnud on ja Exceliga; kostja annab vastuseks hageja nõudmistele lubadusi talle hiljem vastata; hageja teeb etteheiteid võla mittetasumise osas ja arutleb kostja nõudmiste üle Helgilt saadud laenu pangaintresside maksmiseks; hageja möönab kostja õigust arvutada summad üle, kuid küsib, miks kostja üldse ei ole maksnud võlga selles osas, mis on selge. Nimetatud kirjavahetusest saab järeldada, et alles 28. oktoobril 2016 on kostja esmakordselt väljendanud arvamust, et peab võtma aega ja vaatama arvestused üle ning alates nimetatud kuupäevast peavad pooled läbirääkimisi võlgnevuse suuruse üle. Nimetatu siiski õiguslikku tähendust käesoleva asja lahendamisel ei oma, kuna nõude aegumine on katkenud nõude tunnustamisega 2013. ja 2015. a. Asjaolu, et kostja nimetatud katkemise juhtudel nõude summat konkreetselt
9(12)
ei nimeta, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kuna kostja kinnitab, et on teadlik nõude suurusest. V
15.Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, jättes vastamata kostja väidetele, et kostja tegi kulutusi eluasemele 68 189,48 euro ulatuses. Kostja on oma menetlusdokumentides väitnud kahe erineva ühistes huvides võetud laenu (pangalaenu ja GG-lt võetud laenu) tasumist.
16.Pooled ei vaidle, et augustis 2008. a võttis kostja tädi GG laenu 19 186 eurot majaosa sissemakse katmiseks ja hageja ning kostja kohustusid maksma seda laenu GG-le tagasi võrdse osakaaluga (vt selle kohta hageja 07.05.2018 menetlusdokument p 15.3., II kd, tl 134).
16.1.Ringkonnakohus leidis, et GG-le laenu tagasimaksmisega seonduvat ei ole maakohus pooltega ammendavalt arutanud ja tegi pooltele selles osas ettepaneku oma väiteid täiendavalt selgitada ja tõendada, seejuures tegi kohus kostjale 06.12.2019 kirjas ettepaneku esitada seisukoht, mis suuruses laenu võeti ja kuidas seda erinevatel perioodidel tasuti. Ringkonnakohus tegi kostjale ettepaneku neid väiteid tõendada. Kostja viitas vastuses oma 22.01.2017 menetlusdokumendi p-s 16 toodud seisukohale; märkis, et 2008-2010 tasutud maksete osas pooltel vaidlust pole ja tõi esile alates 2011. a poolte poolt tasutud laenumaksete summad ning esitas vastavad kontoväljavõtted. Kostja tõi esile, et tasus ainuisikuliselt laenu ajavahemikul 2013-2017 kokku 12 622,76 eurot. Hageja vaidles kostja väidetele vastu ja leidis, et kuivõrd väljavõtete ülekannete selgitustest ei nähtu, et summad läksid laenu tagasimaksmiseks (selgituses on märgitud märksõnaks „ülekanne“), ühelt väljavõttelt nähtub ka GG enda ülekanne kostjale arvuti jaoks, ei tõenda väljavõtted laenumaksete tegemist ja kostjal võis olla tädi ees ka muid kohustusi. Hageja on leidnud, et nimetatud tõendid on kostja esitanud ka hilinemisega ja palub jätta need vastu võtmata.
16.2.Ringkonnakohus leiab, et tõendid tuleb vastu võtta, tõendite esitamise ettepaneku on ringkonnakohus ise kostjale teinud.
16.3.Lisaks on hageja toonud esile, et tõendid ei oma asja lahendamisel ka sisulist tähendust, sest hageja osa nimetatud maksetest perioodil 2013-2017 saaks olla 12 622,76 : 2 = 6311,38 eurot, kuid nimetatud osas tasaarvestas hageja juba 2012. a oktoobris enda võlgnevuse kostja võlgnevusega, mis oli 2012.a oktoobris suurem kui 10 000 eurot. Hageja arvestuste kohaselt oli kostja vana võlg perioodi 2009-2012 eest 10 009,09 eurot.
16.4.Hageja võttis juba maakohtu menetluses omaks, et kostja tasus oma osa pangalaenumaksetest aastatel 2006-2011, kuid tõi esile, et kostja ei teenindanud enam pangalaenu alates 2012 aastast ja pangalaenu tasus hageja üksinda. Vaidlust ei ole selles, et pangalaenu teenindati hageja kontolt ja hageja on esitanud oma AS Swedbank arvelduskonto väljavõtted perioodil 01.01.2006 – 31.12.2017 (II kd, tl 153-155), millest nähtuvad kostja maksed hagejale. Hageja selgitas, et kostja poolt tehtud maksed kajastuvad alates 2010. aastast ka Exceli tabelis ja ei ole käesoleva hagi esemeks. Kostja ei ole nendele asjaoludele vastu vaielnud. Kostja ei ole omapoolseid vastuväiteid hageja arvestusele ega tõendeid esitanud. Hageja on viidanud maakohtu menetluses, et kostja ei ole esitanud tõendeid, millest selguks, mida ja mille eest on kostja tasunud. Nimetatust pidi kostja aru saama, et tal tuleb oma väiteid tõendada, sest hageja ei võta neid omaks.
17.Samuti tõi hageja esile, et kuivõrd kostja oli hagejale varasemalt võlgu, esitas kostja GG-lt võetud laenu (kokku 19 186 eurot) osas tasaarvestusavalduse 2012. a ning selgitas e-kirjas, et 10(12)
loeb varasema võlgnevuse hageja ees (ca 10 000 eurot) tasaarvestatuks hageja tulevikus tekkiva osaga viidatud laenukohustuse osas. Hageja on märkinud, et kuivõrd põhilaen oli 7 korda suurem GG laenust, ei saa kostja väited suuremas määras kulutuste kandmise osas vastata tõele.
17.1.Hageja esitas oma väidete tõendamiseks järgmised tõendid: - poolte e-kirjavahetuse perioodist 09.10.2011-11.20.2011 (II kd, tl 166, tõlge III kd, tl 87 pöördel-88), milles hageja kirjutab kostjale, et soovib kostjaga rääkida teemal, et teeb lähitulevikus kostjale taotluse seoses Helgile laenu tagasimaksmisega, sest kolme kuu pärast on hageja osa Helgi laenust tagasimakstud ja ülejäänud osas tuleb see kostjal endal tädile tagasi maksta, kuna kostja on hagejale palju võlgu ja see võlg võib ajas veel kasvada, mistõttu hageja arvestab kostja võla maha poolest Helgi laenust, mida ta ise peaks maksma; - poolte e-kirjavahetusega perioodist 07.10.2012-09.10.2012 (II kd, tl 169, tõlge III kd, tl 88 pöördel), millest nähtuvalt kirjutas hageja kostjale, et kandis raha Helgile aasta lõpuni ja teeb etteheiteid kostjale seoses maksete tegemata jätmisega hagejale 7375 euro ulatuses; informeerib kostjat, et teeb varsti kalkulatsioonid G laenu osas ja võib-olla ei pea talle enam midagi maksma, kuna kostja on hagejale nii palju võlgu (peaaegu 10 000 eurot hetkeseisuga); hageja palub kostjal esitada oma ettepanek olukorra lahendamiseks; kostja vastab, et vaatas Excelit ja on šokis oma võlasumma suuruse pärast ning lubab teha 2000-eurose pangaülekande ning informeerib, et tahaks 1000 eurot oma kontole jätta, igaks juhuks; - hageja e-kirjaga kostjale 29. novembrist 2013 (II kd, tl 170, tõlge III kd, tl 89), milles hageja kiidab kostjat, et kostja on oma kohustusi raha maksmise osas kiiremini täitnud, kuid kostjal on 8000-eurone võlg; hageja viitab eelnevalt mainitule, et kostja peab tulevikus üksi tasuma G laenu ja hageja tasaarvestab osa kostja võlast hagejale.
17.2.Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et seoses kostja võlgnevusega hageja ees hoiatas hageja kostjat, et teeb tasaarvestuse, aga kuna kostja võlga ei tasunud (07.10.2012 seisuga peaaegu 10 000 eurot), tasaarvestas hageja tulevikus GG-le makstava laenu osa kostja võlgnevusega hageja ees; ka kostja võlgnevuse vähenedes (29.11.2013 seisuga 8000-eurone võlgnevus) selgitas hageja kostjale, et kostja peab tulevikus üksi tasuma laenu, kuna hageja on selle tulevikus tekkiva kohustuse tasaarvestanud.
17.3.Seoses apellatsioonimenetluses kostja poolt esiletooduga, et ta nõuab võlgnevusi alates 2013. a, nõustub kolleegium hageja seisukohaga, et kõik maksed, mida kostja GG-le laenu maksmiseks alates 2013. a tegi, ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele seoses hageja poolt tehtud tasaarvestusega. Hageja on märkinud, et tasaarvestust ületavat summat ei ole ta kostjalt kohtumenetluses nõudnud ja sellelt võlgnevuselt ei ole arvestatud ka viiviseid. VI
18.Eeltoodu tõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
19.Ringkonnakohus ei võta menetlusökonoomia kaalutlusel seisukohta, kas kostja tehtud maksed on tehtud GG-lt saadud praeguse menetluse esemeks oleva laenu katteks. Sellega seoses puudub vajadus rahuldada ka kostja taotlust nõuda pangalt välja laenudokumendid ja ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata.
20.Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole poolte menetluskulusid kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Tulenevalt TsMS § 177 lgst 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-142-15, p 22 ja 23).
11(12)
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.