Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pank AS-s. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõista välja võlgnikult.

ASJAOLUD

R K esitas pankrotiavalduse ja avalduse kohustustest vabastamiseks menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti ning alustada kohustustest vabastamise menetlus. 26.11.2019 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

I. Võlgniku üldiseloomustus Võlgnik: R K Sündinud: xxxx, xxxx.a. Elukoht: xxxx, xxxx juures. Perekonnaseis: xxxx

Lapsed: xxxx Haridus: kesk-eri (kaubandus) Töökoht: xxxx OÜ-s, xxxx Kehtivad kriminaalkaristused: puuduvad (Lisa 1). I. Võlgniku varad ja kohustused Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 2 p 1 sätestatule selgitab ajutine haldur välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulusid. Arvamuse koostamisel tugines ajutine haldur vastustele, mida tema on saanud kinnistus- ja äriregistrist, Maksu- ja Tolliametist, Maanteeametist, krediidiasutustest ning võlgniku poolt antud kinnistustest. Vara Kinnisvara Kinnistusraamatu andmete kohaselt ei ole ega kunagi olnud võlgniku nimele kinnistuid registreeritud. Sõidukid Liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu käesoleva aja seisuga registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Aktsiad, osakud, väärtpaberid Võlgnikul puudub seos äriühingutega. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga, tema pensionikonto saldo on LHV Pensionifond L (2. samba fond) 4193.081 osakut, mille väärtus 03.12.2019 seisuga on 7203.84 eurot. (Lisa 2). Tegemist on II samba pensioniosakutega, mis ei ole tagasivõetavad. Arvelduskontod, hoiused Päringu tulemustena on selgunud, et võlgniku nimele on avatud konto Swedbank AS-s, mille jääk on 150 eurot. (Lisa 3 ja 4). Sissetulek Võlgniku palk on kõikuv 540 - 1014 eurot (bruto) (Lisa 5). Muu vara Vastavalt võlgniku kinnitusele muu vara puudub.

3(8)

Kohustused JrkNr

Võlausaldaja

Nõude suurus (eurodes)

Märkus

Gelvora MG OÜ

5332,82

Bigbank AS 2010 laen

Bondora AS

7400,00

laenud

Julianus Inkasso OÜ

9946,95

laenud

OK Incure OÜ

1381,00

laenud

Era Liisingu Inkassoteenused AS

3875,46

laenud

Eesti Inkasso OÜ

1300,00

laenud

BB Finance Group OÜ

621,69

laenud

PlusPlus Capital AS

2953,45

laenud

Placet Group OÜ

938,86

laenud

Holm Bank AS

168,88

laen

Kokku

30082,11

Nõuetele lisanduvad viivised. Täitemenetlused on peatatud. II. Võlgniku avaldused Võlgniku seletuse kohaselt oli esimene laen võetud 2015 hädavajaliku kodumasina soetamiseks. Kõikuv sissetulek ei lubanud aga täita laenukohustusi nõuetekohaselt, mistõttu võttis ta uusi laene (Lisa 6). III Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta Pankrotimenetluse käigus on seega tuvastatud, et sissenõuetavaks muutunud nõuded on vähemalt 30 082,11 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara, tema sissetulekuks on palk, keskmiselt kuus 626 eurot/brutos. Seega on tekkinud maksejõuetuse olukord, mis ei ole ajutise iseloomuga. Viimasel viiel aastal on võlgnik regulaarselt, peaaegu igakuiselt, võtnud laene, viimati 19.08.2019.

Analüüsides võlgniku konto väljavõtet on tuvastatud, et saadud laenud olid kasutatud nii igapäevaste (majapidamis-, kütte-, toidu-, meelehelahutuse jne) kulude katteks, samuti on toimunud sularaha väljavõtted. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku hooletu finantskäitumine ja üle jõu elamine, kuna võlgniku sissetulek ei olnud piisav algusest peale laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. Ajutise halduri aruande koostamise kuupäeva seisuga ei olnud tuvastatud asjaolud, mis viitaksid kuriteo tunnustega tegudele. III.

Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta

Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võiamlused ei ole ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastatud. IV.

Ajutise halduri töö aruanne

Kohtumäärusest ning pankrotiseaduse § 22 tulenevalt on ajutine pankrotihaldur selgitanud välja võlgniku vara, sh. kohustusi ning võlgniku vara puudutavaid täitemenetlusi, esitades sellekohaseid päringuid avalikele registritele ning võlgniku esindajatele. Võlgniku vara säilitamise tagamiseks taotles ajutine haldur arveldusarvete arestimist ning on koostanud ajutise halduri toimiku. Arvamuse ettevalmistamisel on ajutine haldur andnud oma hinnangu varalisele seisundile ning maksejõulisusele. Ajutise halduri töö aruanne ning tasu arvestuse käik: Vastavalt määrusele täitsin minule kui ajutisele pankrotihaldurile järgnevaid ülesandeid:

5(8)

Ülaltoodud ülesannete täitmiseks kulutasin 9 tundi. Juhindudes PankrS §-st 23 palun kohtul määrata ajutise halduri tasuks 810 EUR (tund – 90 EUR), millele lisandub käibemaks 162 eurot ning vajalike kulude katteks 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7,20 eurot. Võlgniku pankroti väljakuulutamise korral on pankrotimenetluse prognoositavate kulude suurus järgmine:

230,40 eurot

1015,20 eurot

756,00 eurot

________________________________________________________________________ ca. 2001,60 eurot PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks: kohtukulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Vastavalt aruandele moodustavad pankrotimenetluse prognoositavad kulud ca. 2000 eurot. Ülaltoodu alusel on näha, et hetkeseisuga puudub võlgnikul vara pankrotmenetluse kulude katmiseks. Välistatud siiski ei ole, et edaspidi laekub pankrotipessa võlgniku sissetulekust teatud osa, mille arvelt on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ning rahuldada osaliselt võlausaldajate nõudeid Ülaltoodu alusel palub haldur:

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku vara sisuliselt puudub, kuid kohustusi on vähemalt summas 30082,11 eurot, mistõttu kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud.

7(8)

Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Svetlana Pilden on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Svetlana Pilden tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole võlgnik istungil vastu vaielnud. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 1 1 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale). Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas (Lubja 4, Tallinn), saalis nr 4016, 11.02.2020, kell 12:30. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn), saali nr 4016, 11.02.2020, kell 12:30. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.