Hageja Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703), lepinguline esindaja N M Kostja 1 E L (isikukood xxx) Kostja 2 P S (isikukood xxx) Kostjate lepinguline esindaja R V
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
L vastu võla
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista P Slt ja E Llt solidaarselt Hüpoteeklaen AS kasuks 38 320,81 eurot, millest põhivõlg on 35 336,65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2 984,47 eurot.
3.Välja mõista P Slt ja E Llt solidaarselt Hüpoteeklaen AS kasuks viivis põhivõlalt (35 336,65 eurot) 16% aastas alates 17.07.2019 kuni põhivõla kohase tasumiseni.
4.Kostjatelt väljamõistetud summad (põhivõlg ja viivis kokku) ei tohi kogusummas ületada käenduslepingus toodud vastutuse piirmäära 101 991 eurot. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud solidaarselt P S ja E L kanda.
6.Välja mõista P Slt ja E Llt solidaarselt Hüpoteeklaen AS kasuks menetluskulud summas 1 000 eurot
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt andis hageja xxx OÜ-le laenu. 24.08.2016 laenulepingu lisa nr xx muudatuse nr 2 järgi oli laenusummaks 78 454,65 eurot, intressimääraks 16% aastas ja viivisemääraks 1% päevas. Laenukohustusi tagasid kummagi kostjaga sõlmitud käendusleping maksimaalse vastutuse määraga 101 991 eurot ning kostjale 1 ja tema abikaasale kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteek. Laenusaaja õigeaegselt kohustusi ei täitnud, mistõttu ütles hageja lepingu üles ning algatas hüpoteegi alusel täitemenetluse. Täitemenetluses ei õnnestunud kogu nõuet sisse nõuda, kuna täitemenetluses laekus kokku 82 115,10 eurot. Hagejal jäi xxx vastu üles põhinõue summas 35 336,34 eurot, mistõttu esitas hageja sissenõudmata osas võlgnevuse nõude kostjate vastu käenduslepingute alusel.
2.Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt 38 320,81 eurot, so põhinõue 35 336,34 eurot ja sissenõuetavaks muutunud viivis 1 984,47 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt viivis 16% aastas põhinõudelt alates 17.07.2019 kuni kohase täitmiseni, kuid kogusummas mitte rohkem kui käenduslepingus toodud vastutuse piirang 101 991 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt hageja kasuks menetluses tasutud riigilõiv 1 000 eurot. Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
3.Vastuseks kostjate vastuväidetele leiab hageja, et leppetrahv 5 000 eurot tuleneb hageja ja xxx vahel 24.08.2016 sõlmitud laenulepingu xxx muudatuse nr 2 erikokkuleppest, mis allkirjastati 24.08.2016. Nimetatud punktiga lepiti kokku, et kui laenusaaja ei esita 30 kalendripäeva jooksul Äriregistrile majandusaasta aruannet 2015. majandusaasta kohta, rakendab laenuandja laenusaaja suhtes leppetrahvi 5 000 eurot. laenulepingu muudatuse nr 2 punktides 4.2 ja 5.3 on pooled kokku leppinud leppetrahvi summas kuni 1 000 eurot. Kohtutäituri tasu oli kostjatel võimalus vaidlustada täitemenetluses. Hageja on kostjatele edastanud 02.12.2016 teated laenulepingu ülesütlemise kohta lihtkirjana ja tähitud kirjana. Kostja 2 on tähitud kirja kätte saanud, kostjale 1 saadetud tähitud kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kostja 1 oli täitemenetluses müüdud vara tagatise omanik kui ka laenulepingu käendaja. Kostja 1 ei ole kunagi täitemenetluses vaidlustanud asjaolu, et talle ei ole laenulepingu ülesütlemise teadet kätte toimetatud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjate väitel pole nõue muutunud sissenõutavaks, kuna neid pole kohustuse tekkimisest teavitatud, ning nõue on kujunenud ebaõigesti, kuna hageja on jätnud maha arvestamata kohtutäiturilt saadud täiendavad maksed, arvestanud täitemenetluses laekunud summa lubamatu leppetrahvi katteks, mis on kaasa toonud ka viivisenõude ebaõigsuse. Kostjad vaidlesid vastu kohustuse täitmisega viivitamise korral rakenduvale leppetrahvile, kuna viivitamisest tulenev kahju on kaetud juba viivisega. Nõue peaks olema täiendavalt väiksem kohtutäituri poolt ebaõiglaselt võetud kohtutäituri tasu võrra. Põhjendamatu on nõuda viivist suuremas summas kui järelejäänud põhivõlg.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb täielikult rahuldada.
6.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Hageja ja xxx sõlmisid 24.08.2016 laenulepingu nr xxx muudatuse nr 2, mille alusel andis hageja xxx-le laenu 78 454,65 eurot (tl 5). 24.08.2016
laenulepingu lisa nr xxx muudatuse nr 2 järgi oli laenusummaks 78 454,65 eurot, intressimääraks 16% aastas ja viivisemääraks 1% päevas (tl 5 pöördel-9). Hüpoteeklaen OÜ ja kostjad sõlmisid 24.08.2016 käenduslepingu, mille kohaselt kohustusid kostjad vastutama hageja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest maksimaalse vastutuse määraga 101 991 eurot (tl 10-12). Laenukohustusi tagas kostjale 1 ja tema abikaasale kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteek. Nimetatud kinnisasi müüdi täitemenetluses 22.05.2019 hinnaga 90 000 eurot ning täitemenetlusest laekus hagejale kokku 82 115,01 eurot (tl 17-19).Täitemenetluses laekunud summa arvelt ei saadud täita kõiki hageja nõudeid.
8.Kohus täitis 30.10.2019 määrusega selgituskohustust ning selgitas menetlusosalistele kohalduvat õigust (tl 52-53). Hageja esitas vastavalt kohtu poolt nõutule lepingust tuleneva kohustuse täitmise järjekorrale vastava nõudearvestuse (tl 61-63).
9.Hageja põhinõue kostjate vastu 35 336,34 euro nõudes võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kohustuse rikkumine on aga võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti (VÕS § 145 lg 1). Käendaja vastutab ka rikkumisest tulenevate tagajärgede, sh viivise ja leppetrahvi maksmise eest (VÕS § 145 lg 2 ls 2).
10.Võlausaldajatel ehk käesoleval juhul hagejatel on seega õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna põhivõlgnik on kohustust rikkunud. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejal oli kummagi kostjaga sõlmitud käendusleping. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et põhivõlgnik käenduslepingutega tagatud laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Vaidlust ei ole ka selles, et täitemenetluses laekunud 82 115,01 euro arvelt ei saadud täita kõiki hageja nõudeid. Seetõttu on kostjatel kohustus solidaarselt laenulepingust tulenev kohustus hageja ees täita. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohustus on muutunud sissenõutavaks ja samuti on vaidlus selles missuguses summas võib hageja nõuda kostjatelt kohustuse täitmist.
11.VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt saatis hageja kostjatele teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus, andes tasumiseks täiendava tähtaja hiljemalt 16.12.2016 (tl 15-16). Kostjad võlgnevust ei tasunud, mistõttu loeti laenuleping üles öelduks alates 17.12.2016. Hageja edastas 02.12.2016 kostjatele laenulepingu ülesütlemise teatised nii liht- kui ka tähitud kirjaga. Kostja 1 on lepingu ülesütlemise teate kätte saanud (tl 57). Kostjale 2 saadetud tähitud kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel (tl 56 pöördel). Hageja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse lepingu täitmise tagamiseks seatud hüpoteegi realiseerimiseks. Vaidlust ei ole selles, et kostja 2 oli täitemenetluses võlgnik, so müüdud vara tagatise omanik kui ka laenulepingu käendaja. Seega oli kostja 2 teadlik laenulepingu ülesütlemisest. Vaidlus puudub ka, et kostja 2 ei ole kunagi täitemenetluses vaidlustanud asjaolu, et talle ei ole laenulepingu ülesütlemise teadet kätte toimetatud. Vastuväide oli kostjal 2 võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Seega on laenulepingust tulenev nõue kostjate vastu muutunud sissenõutavaks. Põhivõlgnevuse summa oli laenulepingu ülesütlemisel 78 454,65 eurot. Täitemenetluses laekus põhivõla katteks 43 118,31 eurot. Seega on põhivõlgnevuse jääk
35 336,34 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb põhivõlgnevus 35 336,34 eurot kostjatel solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded.
12.Järgmisena võtab kohus seisukoha leppetrahvinõue 7 000 eurot osas. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi vastuväite esitamine ei ole käesolevas menetluses lubatav. Hageja on esitanud käesolevas menetluses nõude kostjate vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. Kohtule esitatud täitemenetluse algatamise avaldusest nähtuvalt esitas hageja kostja 2 suhtes täitemenetluse algatamise avalduses mh nõude lepetrahvi osas 7 000 eurot. TMS § 221 lg 11 järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Riigikohus on märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Täitemenetluses võlgnikuna (sh kinnisasja omanikuna) osalev isik saab selle hagiga panna maksma kõik oma vastuväited täitedokumendi järgsele võlale. Selle hagi alusel tuleb kindlaks teha mh see, kui suur on tagatud võlg, millised on kõrvalnõuded ning kas ja millal muutus võlg sissenõutavaks. Kõrvalnõuete suurus tuleb selgeks teha ka siis, kui need ületavad koos põhinõudega hüpoteegisummat, kuna eelkõige tulemi arvel viivise väär tasutuks lugemine võib mõjutada hilisemat jääkvõlga, taotleda võib ka viivise alandamist (vt RKTKo nr 3-2-1-162-12, p-d 15–19). Seega tuli kostjal 2 leppetrahvi lubatuse ja suuruse osas vastuväide esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis. Seega ei tule edasi analüüsida leppetrahvi lubatuse ja suuruse asjaolusid.
13.Kostjad esitasid vastuväite ka seoses kohtutäituri tasuga. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras (KTS § 52). Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt, oleks kostjal 2 tulnud esitada vastuväide kohtutäituri tasu otsuse peale kaebuse esitamisega. Seega ei saa nimetatud vastuväidet esitada käesolevas menetluses.
14.Hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud viivisnõude kostjate vastu 2 984,47 eurot. Hageja on oma viivisenõude arvestamisel juhindunud laenulepingu põhitingimustest, mille kohaselt viivisemääraks on 1% päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
15.Hageja poolt nõutav viivisemäär on laenulepingus kokku lepitud. Viivis on seadusandja poolt kehtestatud eesmärgiga kaitsta võlausaldajate huve juhul, kui võlgnik jätab täitmata nõuetekohaselt oma kohustused. Antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostjad rikkusid maksekohustust. Põhiosa nõue oli 78 454,65 eurot, ehk kordades suurem kui viivis täna on. Viivise arvestusele ega perioodile kostjad sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt kuulub sissenõutavaks muutunud viivisenõue 2 984,47 eurot rahuldamisele.
16.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist ka alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Lepingu kohaselt kohustus xxx tasuma kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist 16% aastas. Samuti kuulub rahuldamisele
hageja nõue välja mõista kostjatelt hageja kasuks viivis põhinõudelt (35 336,65 eurot) 16% aastas alates 17.07.2019 kuni põhivõla kohase tasumiseni.
17.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 35 336,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2 984,47 eurot ja viivise põhivõlalt (35 336,65 eurot) 16% aastas alates 17.07.2019 kuni põhivõla kohase tasumiseni.
MENETLUSKULUD
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb tervikuna jätta solidaarselt kostjate kanda, kuna kohus rahuldas hagi.
19.Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduses märgitud hagiavalduselt tasutud riigilõivust 1 000 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 1 000 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 000 eurot.
20.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.