Puškini tn 19 korteriühistu hagi J B vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
7200 eurot
Kohtuistungi aeg
29.10.2019 ja järgnev kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Narva linn, A. Puškini tn 19 korteriühistu (registrikood: 80054978); esindaja advokaat Andrei Matvejev Kostja: J B (isikukood: XXX); esindaja Mihhail Tuštšenko
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista KÜ-lt Puškini 19 Jelena Bondarenko kasuks 1995 (üks tuhat üheksasada üheksakümmend viis) eurot õigusabikulu. Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2-16-17050 Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva meenetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus ja hageja seisukohad
1.Hageja esitas Viru Maakohtule kostja vastu hagi 7200 euro kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja oli alates 08.12.1998 kuni 23.11.2015 hageja juhatuse liige. Kostja tellis hageja juhatuse liikmena OÜ-l P elektritöid, mille eesmärgiks oli elektrikaablite ümberpaigaldamine elumaja asukohaga A. Puškini 19, Narva fassaadilt maja keldrisse. Kirjalikku lepingut poolte vahel ei olnud. Tööde tellimisega tegeles kostja. Kostja ei küsinud teiste juhatuse liikmete arvamust ega esitanud tööde tellimise küsimust juhatuse koosolekule. OÜ P tegi tellitud tööd. Tööde vastuvõtmisega tegeles samuti kostja. Tööde tegemisega tekkis hagejal kohustus maksta OÜ-le P 7200 eurot koos käibemaksuga. Hageja tasus nimetatud summa. Hageja leiab, et kostja tegevus oli õigusvastane. Elektritööd on reaalselt tehtud ainult mõnede korteriomanike kasuks. Kostja poolt tellitud tööd ei olnud vältimatu iseloomuga. Käes-oleval ajal tegutseva ühistu juhatusel puuduvad andmed selle kohta, et tööde tellimiseks oleks korraldatud konkurss ega kogutud ettepanekud erinevatelt tööde pakkujatest. Tööde maksumus on võrreldes hageja eelarve mahuga on liiga oluline. Hageja põhikiri p 54 kohaselt, kui hageja juhatuses on rohkem kui üks isik, tuleb olulisemad otsused vastu võtta juhatuse koosolekul. Arvestades eeltoodut tellis kostja tööd omal algatusel, hagejal kehtiva otsuste vastuvõtmise korra rikkumisega, mis ei olnud vajalikud kõikidele korteriomanikele. Seoses sellega tekitas kostja omal algatusel hagejale kulud, mille tegemiseks kostja ei olnud volitatud ja mille tõttu hagejal tekkis kahju.
2.Seoses sellega on olemas kostja teo õigusvastasus ja selle teo põhjuslik seos hagejal tekkinud kahjuga. Puudub ka võimalus panna kahtluse alla kulude summa, kuna summa aluseks on tööde vastuvõtmiseks koostatud aktid, tööde tasumisest esitatud arved ja hageja poolt tehtud maksetest. Tuleb võtta arvesse ka seda, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mille tõttu tuleb käsitleda kahju summana hageja poolt makstud summad koos käibemaksuga, s.o 7200 eurot. Seoses sellega on hageja poolt tõendatud kõik kahjunõude esitamiseks vajaliku koosseisu elemendid: kahju põhjustanud teo õigusvastasus, põhjuslik seos teo ja teo tagajärgede vahel, kahju. Lähtudes eeltoodust palub hageja hagiavaldus rahuldada ja kostjalt välja mõista kahju summas 7200 eurot, viivised kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskulud. Hageja seisukoht
3.Hageja 27.12.2016. a seisukoha kohaselt ei ole kostja avaldusi kaabli korduvatest kahjustamis esitanud, mistõttu on need paljasõnalised. Pärast nimetatud töid kahjustatud kaabli taastamise osas 2007 ja pärast selle üleviimise tööde tellimust 2015 toimus 8 aastat, mille jooksul ei ole hagejale teada korduvatest vandalismijuhtumitest.
4.Vandalism ei ole vältimatuks ähvarduseks ja see on üksiku ettenägemata iseloomuga, seejuures ei ole vandalism riskide kõrvaldamise tööd avariilise iseloomuga, vaid on plaanilised remonditööd (mille kohta kirjutab kostja all). Samuti tuleb arvestada tööde maksumust, mis ületab tunduvalt korteriühistu eelarve ja osakapitali. Lähtudes kostja poolt seostatavate sündmuste 8-aastasest vaheajast ning töö enda sisust ja rahalisest maksumusest ei ole kaabli üleviimise tööd ava2
2-16-17050 riitööd ega vajalikud organisatsiooni jaoks ilma korteriühistu liikmete otsuseta. Loeme argumendina toodud võimaliku vandalismi probleemi ebapiisavaks põhjuseks kallite tööde teostamiseks ilma korteriühistu liikmete nõusolekuta.
5.Kaablid fassaadil ei olnud kergesti kättesaadavad, kuna asusid nelja meetri kõrgusel. Need on alumiiniumist ega ole hinnalised vanametalli kokkuostupunkti toomiseks. Samal ajal kui uued kaablid on vasest ja pakuvad kõrgendatud huvi nende vanametalli kokkuostupunkti toomiseks ka pärast nende fassaadilt äravõtmist, asudes samuti üldkättesaadaval trepikodades ega ole kaitstud vandalism eest. Kaablid fassaadil ilmusid hiljem üksikute omanike algatusel üksikute projektide järgi, on nende omandiks ja korteriühistu ei pea üldse vastutama nende säilitamise, remondi ja üleviimise eest. Hageja leiab, et plaanilised remonditööd peavad olema korraldatud vastavalt üldkoosolekul heakskiidetud majandustegevuse plaanile.
Kostja vastus hagile
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja väidab, et tegevus, mis oli seotud elektrijuhtmestiku elamu fassaadilt eemaldamisega oli hädavajalik ja toimus kõigi korteriomanike huvides, kuna juhtmestikku kahjustasid vargad, kes soovisid kaableid müüa metalli kokkuostu. 2007 remonditi elektrijuhtmestikku pärast selle rikkumist. Tööde eest tasus korteriühistu. Kostja väidab, et tema tegevus oli korteriühistu juhatuse liikme kohustus ja väidab, et 7200 euro näol oli tegemist ühistu majandamiskuludega, mis olid seotud maatüki ja ehitiste mõtteliste osade majandamisega. MTÜS § 27 lg 1 kohaselt on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korteriühistu põhikirjas ei ole teisiti sätestatud. Järelikult oli kostja õigustatud sõlmima töövõtulepingu elektrijuhtmestiku teisaldamiseks. Menetluse käik
7.30.08.2018 otsusega rahuldas Viru Maakohus hagi ja mõistis kostjalt välja 7200 eurot kahju. Tartu Ringkonnakohtu tühistas 30.01.2019 otsusega Viru Maakohtu 30. augusti 2018 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus otsuse kohaselt /.../ ei ole oluline , kas kaableid vahetati kõikide korterite või vaid osa korterite suhtes. Iseenesest pole välistatud, et hädavajalik võib olla vaid osa kaablite vahetamine vältimaks võimaliku kahju tekkimist kogu majale, nt olukorras, kus vaid osa kaableid on amortiseerinud või kahjustunud... Korterielamu elektrisüsteem on üldjuhul korteriomanike kaasomandis. /.../ Seega ei oma antud vaidluses tähtsust asjaolu, kas vahetatud kaablite näol on tegemist asja päraldise või olulise osaga. Hageja täiendavad seisukohad
8.10.01.2019 esitas hageja täpsustatud seisukohad, mille kohaselt kaablid, mille vahetas OÜ P, ei olnud üldse elumaja mõtteliseks osaks. Vahetatud kaablite vahendusel liideti võrguettevõtja elektriliiniga erinevad korteriomandid. Vahetatud kaablid ei olnud korterielamu elektrisüsteemi osadeks. Käesoleval päeval on hagejal olemas 03.04.2006 piiritlusakt nr 25 ja 03.04.2006.a piiritlusakt nr 31. Aktidest on nähtav, et kaks korteriomandit on eraldi korterielamu elektrivarustusesüsteemist liidetud võrguettevõtja elektriliiniga. Vahetatud kaablite kaudu toimus mh antud korteriomandite elektrivarustus. Kuna vahetatud kaablid olid paigaldatud korterielamu elektriva3
2-16-17050 rustusesüsteemist eraldi konkreetsete korteriomandite huvides, siis tegemist ei ole korterielamu mõtteliseks osaks olevate kaablitega. Lähtudes sellest tellides kaablite vahetamist teostas kostja erakaablite vahetamist hageja arvel. Hageja on jätkuvalt sellel arvamusel, et erahuvides paigaldatud kaablite vahetamine ei tohi toimuda korterielamu arvel. Selles mõttes oli kaablite vahetamine seadusevastane. Kuna kaablite vahetamine oli seadusevastane, siis ainult sellega on täidetud deliktkoosseisu element: kahju tekitava teo seadusevastasus.
9.Hageja on jätkuvalt sellel arvamusel, et kaablite vahetamine ei olnud hädavajalik. Kaablite seisund ei olnud selline, et oli hädavajalik neid vahetada. Kaablid olid paigaldatud konkreetsete korteriomandite huvides ja nende kaudu toimus korteriomandite elektrienergiaga varustamine eraldi korterielamu elektrisüsteemist. Selles olukorras juhul, kui leiab tõendamist see asjaolu, et kaablid ei olnud kasutuses korterielamu mõttelise osana, siis kahju suuruseks peab olema OÜ-lt P tellitud tööde kogusumma, kuna kaablite ehitamine ei toimunud korterielamu huvides. Kostja täiendavad seisukohad
10.Kostja esitas 13.06.2019 omapoolse täiendava seisukoha, mille kohaselt hageja poolt täiendavalt esitatud tõendid kinnitavad ainult üht faktilist asjaolu: kaablid maja fassaadil on olemas ning järelikult ei lükata ümber kostja väiteid sellest, et OÜ P teostas töid eesmärgiga hoida ära kahju tekkimine kõigile korteriomanikele – hoida ära elektrijuhtmete süttimine. See tähendab antud tööd olid avariilise iseloomuga. Hageja väited ja tõendid ei saa olla haginõuete rahuldamise aluseks.
11.16.09.2019 esitas kostja omapoolsed täiendavad seisukohad, mille kohaselt hageja poolt esitatud tõendid (fotod) tõendavad asjaolu, et tööd olid teostatud. Tööde algusajaks oli 2014 peale tööde teostamist oli eemaldatud elektrikaablid. Samuti on antud fotol 2014 näha, et osa elektrikaableid asuvad veel fassaadil ning 2018 fotolt on näha, et elektrikaablid on eemaldatud fassaadilt täielikult. Hageja väitega, et antud tööd on teostatud eesmärgiga parandada hoone fassaadi vaate esteetilust, kostja ei nõustu, kuna selline nägemus on ebaloogiline ning on vastuolus varem esitatud tõenditega. Kostja leiab, et tal puudub süü kahju tekitamisel korteriühistule. Peale juhatuse liikme vahetust on uus juhatus jätkanud arvete tasumist.
Kohtuistungid
12.14.06.2019 toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et tõendatud on, et need korterid, mis on eraldi ühendatud elektrivõrku, mistõttu ei olnud kaablite vahetus maja huvides. Kaablid on erinevate korterite omandi osad, siis nende vahetamine oli vaja teha nende korterite arvel. Kõik uued kaablid toidavad eraldi ühte või teist korterit. Nimelt bürooruumid on kõik eraldi liitumisega ja eraldi kilbist, büroohooned ongi välja ehitatud korteritest. Vahetatud kaablite nöol on tegemist asjaoluga, kus vahetati üksikute korteriomandite kaablid, mis on eraldi elektrikilbis, mitte ühises elektritarbimise süsteemis. Esitatud fotodelt, mis on enne kaabli vahetust tehtud, on näha, et need ei olnud ohtlikud. Sel ajal kehtiva määruse kohaselt oli vaja ehitustööde ülevaatamise akt koostada, kuid kostja seda ei teinud. Kostja kohustus oli dokumenteerimine ja välja selgitamine, kellele kuuluvad kaablid, kuid seda ei ole tehtud.
13.Kostja esindaja leiab, et esitatud uued tõendid tõendavad ainult asjaolu, et hoone fassaadil on kaablid. Tööde teostaja on selgitanud, et kaablid olid avariilises seisus, seega teostati avariilisi töid, kaablite mitte vahetamine oleks toonud ohu korteriühistu varale ja ka korteriühistu liikme tervisele. Tööd olid teostatud ja nende eest ka on tasutud, selles osas vaidlust ei ole. Selgusetu
2-16-17050 on, millal on fotod tehtud, tööde teostamisest on möödas juba seitse aastat. Enne töid vedelesid kaablid maas, olid ohtlikud ka inimestele, oli vaja kiiresti reageerida. Elektrikaablid on viidud kõik keldrisse, need kaablid õues on telefonikaablid.
14.23.09.2019 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära tunnistaja S L, kes on tööde teostaja ettevõtte direktor. Tunnistaja ütluste kohaselt KÜ tellis elektrikaablite vahetuse tööd, mille käigus need eemaldati fassaadilt ja viidi keldrisse. Korteriühistu poolt oli asjaajajaks kostja. Enne tööde teostamist vaadati objekt üle, kuid koheselt ei saanud töid alustada, kuna sel hetkel tehti tööd teisel objektil. Kaablid ise olid ebarahuldavas seisukorras, mingitest kohtades olid vahekaablid ja mõnes kohas oli valge kaabel, mis on keelatud, selle kohta sai ka korduvalt tehtud märkusi. Valge kaabel kardab ultraviolettkiiri ning hävineb väga kiiresti, sellised kaablid on mõeldus sisetöödeks. Oli ka nn vene aja kaableid (mustad), need olid väga halvas seisus, kuid neid ei ole peale eemaldamist alles hoitud. Selles majas oli ka sama firma varem teostanud kaablite vahetust ja pidevalt sai juhitud tähelepanu nendele kaablitele. Varem ei teostanud viimaseid töid, kuna KÜ eelarve ei võimaldanud seda. Viimased tööd kui teostati, siis need kaablid olid avariilises seisus, need ei puudutanud küll maad, kuid nad olid käe ulatuses. Vanad kaablid olid 60-datest aastatest. Peale vahetamist saigi need viidud keldrisse, kuid mitte kõik, kuna seal on ka peale elektrikaablite teisi kaableid. Tööde eest korralikult ei ole tasutud, alati oli probleeme. Korteriühistule sai tehtud veel allahindlus. Kaablid olid halvas seisus, jah kui neid ei näpi või midagi ei juhtu võivad nad seista, kuid kunagi ei saa kindel olla selliste kaablite puhul.
15.Hageja esindaja selgituste kohaselt ei olnud tööd hädavajalikud, kuna töid ei hakatud koheselt tegema, seega oleks saanud kooskõlastada üldkoosolekul. Osa tugevvoolu kaableid on jätkuvalt fassaadil. Maja juures on kaks kilpi, üks maja jaoks teine äripinna jaoks. Lisaks kortereid XXX, XXX, ja XXX toitvad elektrikaablitele viidi ära keldrisse ka kahe äriruumi kaablid. Seisukoht ongi, et äripindade kaablid ei ole korteriühistu hallata ja lisaks on vaidlus, kas need tööd olid ikka hädavajalikud. Ei nõusta väitega, et need olid korteriühistu kaasomandis.
16.Kostja selgituste kohaselt on fassaadil ainult telefonikaablid, mida ei saanud eemaldada. Majarahvas oli korduvalt enne töid uurinud, millal eemaldatakse need kaablid. Inimesed on soetanud rohkem elektritarbijaid. Hageja esitatud piltidelt on näha, et kaablid ripuvad akende all ja trepikodade kohal, aknaid ei olnud võimalik lahti teha. Korduvalt sai kutsutud politsei, kuna narkomaanid ronisid neid pidi üles, lõikusid neid, kuna need olid kergesti kättesaadavad. Maja oli projekteeritud varem gaasipliitide jaoks, kütteks oli ahiküte. Nüüd on kuni 10% korteristes elektripliidid ja maja on üle viidud keskküttele. Enne korteriühistu loomist tekkisid majja kauplused ja nemad ka paigaldasid endale kaablid, mis olidki fassaadil. Korteris XXX ja XXX on VKG andmetel eraldi liitumised ja kui loodi korteriühistu, siis need kaablid ühendati kõik konkreetse elektrisüsteemiga. Kaablid, mis olid seintel ja lõigati ära, on korteriomandite kaasomand ja korterite 30, 34 ja 36 kaablid on samuti üle viidud keldrisse. Fassaadil hetkel kortereid elektriga toitvaid kaableid ei ole, jäänud on ainult telefoni ja nõrkvoolukaablid. Töid tehti korteriühistu arvel, kuna kaablid paiknesid korteriühistu fassaadil, korterite akende all ja need on kaasomandis.
17.29.10.2019. a kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja T C, kes oli sündmuste ajal korteriühistu liige ja elab selles majas. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas ta varem ehitusinsenerina. Sel ajal kui kaablite töid tehti, siis oli juhatuse liige, mingil ajal ka revisjoni komisjoni liige. Korteriühistu loodi majas kas 1995 või 2000 aastal. Kui loodi korteriühistu, hakkasid mõned looma ühendust alajaamaga ja kaableid tõmmati mööda maja fassaadi, iga elanik tõmbas nii nagu tahtis, hiljem selgus, et need ei olnud kvaliteetselt tehtud tööd. Kaablid rippusid koridoris sissekäikude kohal pea kõrgusel, sel ajal veel varikatused puudusid. Esines korduvalt metalli ja kaablite vargusi ning ka tunnistaja korteri nr XXX kaablid varastati. Korduvalt oli üldkoosoleku juttu, et kuidas korrastada kaablid. Otsustati, et kaablid tuleb ära koristada. Kaableid oli korduvalt remonditud ning
2-16-17050 ühel päeval lõi välk ka sisse esimesse trepikotta. Küsimus oli arutusel nii juhatuses kui ka üldkoosolekutel. Juhatuse otsus oligi, et need kaablid tuleb viia keldrisse ja fassaad teha korda, et tagada ohutus. Arutati millist firmat võtta, kuid see küsimus jäeti esimehe otsustada. Kui firma leiti olid kõik rahul, tööde käigus viidi kaablid ideaalsesse seisukorda, kilbid olid viidud keldrisse ja pärast ka paigaldati varikatused trepikoja kohale. Hetkel on mingid kaablid veel fassaadil, kuid ei tea mis kaablid need on. Kaablite probleem oli tegelikult algusest peale kui korteriühistu loodi, see oli ohtlik olukord, need olid ohtlikult ja ebakvaliteetse töö käigus paigaldatud. Kõik tööd tehti vastavalt vajadusele, ei saa aru milles on probleem, millisel koosolekul see konkreetselt vastu otsus võeti ei meenu. 11.03.2016 oli maksis korteriühistu 7200 eurot, aga 23.11.2015 oli esimeheks juba P. Tööd olid tellitud ja tehtud ajal, kui tunnistaja oli juhatuse liige. Juhatus andis otsustusõiguse kostjale, arveid tunnistaja ei allkirjastanud hinnapakkumist ei näinud. Millises summas töid teostati ei olnud kursis. Arved olid maksmata, ei oska öelda, sellega tegeleb raamatupidaja. Kui uus juhatus nimetati 2015. a aastal, vaadati asjad üle ja tehti maksed. Juhatuses räägiti, milliseid töid kui suures mahus on tehtud. Kaablid oli kogu KÜ huvides paigaldatud, tuli jälgida elektriohutust. Kaablitega on ühendatud ka konkreetsed korterid. Hageja lõplikud seisukohad
18.Hageja leiab, et hagi on põhjendatud ja palub selle rahuldada. Hageja leiab, et peamiseks küsimuseks on, kas kaablite ümberpaigaldamine oli vältimatult vajalik ja kas tegemist on hädaolukorraga.
19.Hageja leiab, et mõlemad tunnistajad kinnitasid seda asjaolu, et kaablite ümberpaigaldamine ei olnud hädavajalik. S. L selgitas, et OÜ P pidas läbirääkimisi tööde teostamise kohta ammu enne seda, kui oli sõlmitud töövõtuleping ja OÜ P hakkas tegelema kaablite ümberpaigaldamisega. Tunnistaja seletas, et OÜ P oli väga hõivatud tööga ja hageja pidi ootama tööde teostamist ammu aega. Tunnistaja T andmas ütlusi samuti kinnitas antud asjaolu. Tunnistaja T kinnitas, et küsimus kaablite ümberpaigaldamise kohta oli mitu kord tõstetud üldkoosolekutel, kuid üldkoosolek ei andnud luba kaablite ümberpaigaldamiseks. Tunnistaja T seletas, et kaablite ümberpaigaldamise küsimus ei olnud arutletud ka juhatuse poolt ja tööde tellimise otsustas kostja ilma juhatuse otsuseta. Kostja ise ka kinnitas istungitel, et läbirääkimised OÜ-ga P olid ja sõlmiti töövõtuleping kaablite ümberpaigaldamiseks.
20.Hageja poolt esitatud piltidelt nähtub, et kaablid ei olnud selles seisundis, et nende ümberpaigaldamine oleks hädavajalik. Sama asjaolu kinnitas tunnistaja S. L viidates sellele, et kaablite ümberpaigaldamine võiks toimuda igal ajal ja nende ümberpaigaldamine ei olnud hädavajalik. Kostja olles korteriühistu juhatuses, tellis korteriühistu vahendiste arvel korteriomandite reaalosade olulise osa (kaablite) vahetamist. Seega kasutas kostja korteriühistu rahavahendeid eesmärkides, mis ei vasta korteriühistu eesmärkidele ja ilma vastava käsundita.
21.Järgmiseks küsimuseks jääb küsimus sellest, kas kaablid olid ümberpaigaldatud maja või konkreetsete korteriomanike huvides. OÜ V poolt esitatud dokumentidest tuleneb, et ümberpaigaldatud kaablitega on ühendatud elektrivõrguga konkreetsed korteriomandid. Hageja viitas menetluse algusest peale sellele, et ümberpaigaldatud kaablid ei olnud maja oluliseks osaks ega päraldiseks. Kaablid on paigaldatud konkreetsete korteriomandite elektriga varustamiseks elektrivõrgust. Kostja arvates kaablite suhtes tuleb kohaldada TsÜS § 57 lg 1. Antud norm kehtestab asja päraldise mõiste. Kostja leiab, et vahetatud kaablid on elumaja Puškini 19, Narva, päraldised. Seega oli nende vahetamine kogu elumaja kasuks. Sellest lähtudes teeb kostja järelduse sellest, et kostja otsustas kaablite vahetamise õigustatult. Elumaja konstruktsioonid on korteriomandi reaalosa.
2-16-17050
22.Korteriomandiks jagatud elumaja puhul tegemist on asjade eriliigiga. Kabelite vahetamise otsuse tegemise päeva seisuga kehtis korteriomandiseadus (KOS), mis kehtestas korteriomandi mõiste. Käesoleval juhul esinevad kõik deliktkoosseisu tunnused. Kostja rikkus oma seadusest tulenevaid kohustusi. Kuna tegemist ei onud hädavajaliku tööga, antud töö ja kulud töö teostamiseks pidid olema kooskõlastatud korteriomanikega üldkoosolekul. Kostja ei tohi tellida tööd, mis ei olnud kooskõlastatud üldkoosolekul. Seega rikkus kostja kohustust täita korteriomanike otsuseid. Korteriomanikud (mis oli tõendatud ka T ütlustega) loobusid sõnaselgelt kaablite vahetamisest ja ümberpaigaldamisest. Juhatuse liige on kohustatud alluma üldkoosoleku otsustele. Seega oli tööde tellimine seadusvastane. Tööde tellimine tõi kaasa korteriühistu kulud tööde tasumiseks. Seega esineb põhjuslik seos kostja seadusvastase tegevuse ja saabunud kahju (tööde tegemiseks tehtud kulude) vahel. Kaablite vahetamise ja ümberpaigaldamisega kasu oli saadud nende korteriomanike poolt, kelle korteriomandid on ühendatud kaablitega elektrivõrguga. Seega jääb hageja sellel arvamusel, et hageja ei saanud midagi kaablite vahetamisest ja ümberpaigaldamisest. Hageja on jätkuvalt sellel arvamusel, et kostja tekitas oma tegevusega hagejale kahju. Kahju suuruseks on kaablite vahetamise tööde maksumus.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele. Poolte vahel ei ole vaidlust: Puškini 19 elamus on ka mitteeluruumid, milles asuvad notaribüroo ja juuksur, millel on elektritarnija VKG E oma liitumine; Kostja oli ajavahemikul 08.12.1998-21.11.2015 hageja juhatuse liige ja tellis hageja nimel OÜlt P elektritööd vaidlusaluste kaablite ümberpaigutamiseks (I kd lk 8, 12, 36, 70,83,85); Elektritööde tellimist ei ole korteriühistu üldkoosolekul otsustatud; Puudub kirjalik otsus KÜ juhatuse poolt; Kostja tellitud tööde käigus ei viidud keldrisse mitte kõiki fassaadil olevaid kaableid; Hageja tasus OÜ-le P kaheksa maksega ajavahemikus 27.04.2015-11.03.2016 OÜ P arvete nr 099, 132 ja 133 eest kokku 7200 eurot OÜ P poolt tehtud elektritööde eest (I kd lk 7) Poolte vahel on vaidlus: Kas tegemist oli hädavajalike töödega. Kas kaablid olid ümber paigaldatud maja või konkreetsete korteriomanike huvides. Esmalt annab kohus hinnangu, kas tegemist oli hädavajalike töödega
24.Narvas A. Puškini 19 tn asuv elamu (ehitusaeg 1953. a) oli algselt projekteeritud ahikütte ja tsentraalse gaasivarustuse, gaasipliitide ja –veesoojenditega. Elamu elektrijuhistik oli projekteeritud ja välja ehitatud arvestades projekteerimisaegseid kodumajapidamiste väheseid elektritarbijaid. Hiljem asendati ahikütte keskküttega, gaas muutus ebapopulaarseks, prestiižseks said elektripliidid. Seetõttu paigaldasid mõned korteriomanikud oma korteritesse statsionaarseid elektripliite ja viisid kortereid üle ka elektriküttele. Need aga tarbisid suuremat võimsust, mida elamu ehitusaegne elektrijuhistik ei võimaldanud. Seetõttu vedasid korteriomanikud eri aegadel vahetult elamu Puškini peakilbist piki elamu fassaadi korteritesse suurema ristlõikega kaableid. Mööda fassaadi veeti kaableid seetõttu, et see oli oluliselt lihtsam, kui vedada kaableid läbi keldrite ja trepikodade. Kaablite vedamise aeg on teadmata, seda ei dokumenteeritud, projekti nendele töö7
2-16-17050 dele ei olnud. Need kaablid muutusid aja jooksul mitmete asjaolude, sealhulgas metallivaraste rüüste tagajärjel kostja väitel ohtlikeks. Kaablite keldrisse paigutamise töö tellimisega seotud asjaolud, töö eest tasumine moodustabki vaidluse sisu. Samuti on vaidlus selle üle, kes on keldrisse viidud kaablite omanik ja kes pidi kaablite teisaldamise eest tasuma.
25.MTÜS § 32 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud MTÜS § 32 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (Riigikohtu 4. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 11; 2. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 11).
26.MTÜS § 32 lg 2 sätestatud nõude eeldusteks on juhatuse liikme kohustuste rikkumine (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ning juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit.
27.Korteriühistu eesmärgiks on KÜS § 2 lg 1 järgi mh korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade majandamine ühiselt, juhatusel on õigus teha ilma üldkoosoleku otsuseta üksnes selliseid kulutusi, mis on TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks (Riigikohtu 4. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 19; 2. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 14). Tehes muid kui vajalikke kulutusi ilma üldkoosoleku nõusolekuta, rikub juhatuse liige tema ja ühistu vahelisest sisesuhtest tulenevat hoolsuskohustust.
28.TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. MTÜS § 32 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Lepingute sõlmimisel peab ta arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega (Riigikohtu 4. mai 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 12; 4. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 13; 2. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 13).
29.Pooled ei vaidle selle üle, et elektritööde tellimist ei ole korteriühistu üldkoosolekul (I kd lk 10, 44-46 71, 82, tõlge 101; 75-76, 78, 84-85, tõlked 102-104, 106; 72-74,79-81; tõlge 108-109; II kd lk 65-69;) otsustatud, kostja tellis eelnimetatud tööd ilma korteriühistu üldkoosoleku otsuseta. Hageja on tuginenud ka hageja põhikirja p-le 54.
30.Hageja põhikirja (I kd, lk 13-14; 90-91) p 54 kohaselt juhul kui hageja juhatuses on rohkem kui üks isik, siis olulisemad otsused tuleb võtta vastu juhatuse koosolekul. Antud juhul oli juhatuses rohkem kui üks liige (I kg lk 92-94; 118-120), seega tuli juhatusel võtta vastu otsus tööde teostamiseks.
2-16-17050
31.Hageja poolt on kohtule esitatud kiri, mis on saadetud KÜ juhatuse liikmetele (I kd lk 15) ning T T (C) vastus (I kd lk 6). Kuna mõlemad on võõrkeelsed ning vaatamata kohtu nõudmisele (I kd lk 180) tõlget ei esitatud, jätab kohus nimetatud tõendid tähelepanuta.
32.Hageja poolt on kohtule esitatud T T (C) (juhatuse liige kuni 2015) seletuskiri (I kd, lk 65-66), millest nähtub, et juhatuse koosolekul oli korduvalt arutusel elektrijuhtmete olukord, nende vahetamise vajadus ning nende ohtlikkus. Juhatus ei ole ainult arutanud, kellelt teenust osta, see jäeti kostja otsustada. Sama põhimõtet kinnistas T T ka 29.10.2019 istungil (II kd lk 90-94). Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et elektri kaablite vahetusest oli ka juhatuses jutt ning kostjale anti vabad käed töövõtja valimiseks. Kirjalikult ühtegi kaablite vahetust käsitlevat otsust ei vormistatud.
33.Tööde teostaja OÜ P juhatuse liige S L on oma kirjalikes ütlustes (I kd lk 67-68) selgitanud, et tööd teostati 2014-2015, kuid tööd olid tellitud juba 2012. Tööde sisu oli edasilükkamatu, kuna kaablid ripnesid, oli paigaldatud kaableid, mis olid mõeldud siseruumidesse jne. Kohus on kuulnud isiku ära ka tunnistajana 23.09.2019 (II kd lk 77-79), kus S L kinnitas, et kaablid olid ebarahuldavas olukorras, mõned olid vahekaablid, mõned valged (sise) kaablid, mõned veel nn vene ajast paigaldatud. Olukorra suhtes sai ka korduvalt korteriühistu tähelepanu juhitud.
34.Hageja ja kostja poolt on kohtule esitatud mitmed fotod, mis on maja fassaadist (I kd 95; 188192; II kd lk 40-42; 50, 61-64). Kohus leiab, et nimetatud fotoga ei ole üheselt tõendatud, et tegemist oleks A. Puškini tn 19 maja fassaadiga ega seda, millised kaablid on sinna jäetud, millise eesmärgiga ning milliseid kortereid nad teenindavad. Samuti olenevama sellest, et fotodele on märgitud aasta arvud, ei saa kohus üheselt järeldada, et need on reaalselt märgitud aastatel tehtud, samuti ei nähtu kaablite olukord enne tööde teostamist.
35.Seega leiab kohus, et tunnistajate ütluste koosmõjul, on kinnitust leidnud, et tööde teostamine oli hädavajalik, kuna elektrikaablid olid ohtlikus olukorras. Kuna isikud olid neid vedanud omal algatusel, ilma nõusolekuteta ja projektideta, oli loodud väga ohtlik olukord, mis iga hetk oleks võinud eskaleeruda. Kohus pöörab tähelepanu ka asjaolule, et kaablite olukord oli ohtlikuks hinnatud juba 2012, kui telliti tööd. Asjaolu, et töödega koheselt ei alustatud ei muuda kaablite paigaldust ja olukorda vähem ohtlikuks aastatega, pigem vastupidi. Juba asjaolu, et inimesed olid omal algatusel paigaldanud elektrikaableid, mis olid mõeldud sisetöödeks, on loonud väga ohtliku olukorra. Samuti ei saa kindlalt eitada, et nn vene ajal paigaldatud kaablid olid kindlasti juba aastaks 2014 amortiseerunud.
36.Olenemata asjaolust, et tegemist oli hädavajalike töödega, leiab kohus, et arvestades tööde tellimise ja tööde teostamise vaheaega, oli kostjal võimalus kokku kutsuda üldkoosolek ja panna antud küsimus hääletusele. Kuigi juhatuses oli see teema arutlusel, siis ei ole järgitud põhikirja, mis ütleb üheselt, et otsused tuleb protokollida. Korteriühistu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühistu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Antud juhul neid kokkuleppeid kohtule esitatud ei ole, juhatuses arutamine ei tõenda üheselt, millised olid kokkulepped. Teiseks annab kohus hinnangu kas kaablid olid ümberpaigaldatud maja või konkreetsete korteriomanike huvides ja kas sellega tekitati kahju korteriühistule
37.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja ar9
2-16-17050 vatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
38.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – hageja peab olema sattunud kostja kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (Riigikohtu 17. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p-d 13 ja 15–16; 3. märtsi 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 22; 6. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 21;
2.detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 16).
39.Kahjunõude arvutamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada VÕS § 127 lg-ga 5, mille järgi tuleb hüvitisest arvata maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia hageja põhjendamatu rikastumiseni. Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks ning kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine (Riigikohtu 17. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 15; 30. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2014, p 12; 6. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 21; 10. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-15, p 16).
40.Kohtule esitatud tõendite kohaselt on korteriühistus osa korteriomandeid, mis on kasutusel mitteeluruumidena. Hageja esitatud OÜ J ekspertarvamuse (I kd lk 198) kohaselt toidetakse eraldi kaabliga väliskilbist notaribürood ja K OÜ ning hoone peajaotuskilbist kortereid nr XXX, XXX, XXX ja XXX.VKG E poolt esitatud piiritlusaktide kohaselt on eraldi liitumispunktid V OÜ-l (Ilusalong) - korter nr XXX, notaribürool - korter nr XXX, O AS – korter nr XXX, K OÜ- korter nr XXX, Y OÜ- korter nr XXX, N OÜ – korter nr XXX, L OÜ - korter nr XXX ja AS S - korter nr XXX (I kd lk 9, 42-43; 186-187; II kd lk 22-36). Lisaks on liitumispunkt korterimajale A. Puškini 19. Elektripaigaldusskeemi andmetel (I kd lk 9, II kd lk 34) on KÜ-l Puškini 19 ühine kaablitransiitkilbi elektriline skeem, kus mitteeluruumid on oma liitumispunktidega. Sama põhimõtet tõendavad ka hageja esitatud jaotuskilbi fotod (II kd lk 43-46).
41.Kohus selgitab, et olenemata sellest, et p-s 40 loetletud tarbijatel on erinevad liitumispunktid, mis tähendab, et nende elektrivarustus ei ole korteriühistuga seotud ja toimub korteriühistust sõltumatult, võivad need olevad kaablid olla kõigi korteriomanike kaasomandis. Kohus osundab siin punktis 7 tsiteeritud Ringkonnakohtu tsiteeritud juhisele.
42.Seega, isegi kui vahetatud kaablid teenindasid mitteeluruume ja elektrienergia müüjaga vahetult ühinenud tarbijaid, on tegemist olukorraga, kus kaablite vahetus teenis ikkagi kõikide korteriühistu liikmete huve, kuna vahetatud kaablid asusid hoone kaasomandis oleva osa – piirde seinal ja paigutati hoone kaasomandisse kuuluvasse ossa – keldrisse.
43.Mis puutub kaablite äraviimise hädavajalikkusesse, siis tsiteerib maakohus Tartu Ringkonnakohtu tsiteeritud otsuse p-s 12 antud juhist, mille kohasel tuleb asja uuel läbivaatamisel maakohtul hinnata, kas kostja tehtud tööd olid kasvõi osaliselt hädavajaliku iseloomuga.
44.Maakohus osundab, et kaks otsetarbijale ja neli korterit, kelle elektrivarustus toimus läbi ümberpaigaldatud kaablite, nende esindajad kaablite ümbertõstmist ei taotlenud. Neid toitvaid kaablid viidi fassaadilt keldrisse ilma neilt küsimata, samuti võtnud nad ka töövõtjalt töid vastu. Osaliselt hädavajalikud võisid kaablite ümbertõstmised olla ehk korteriühistule hoone perimeetria ohutuse seisukohalt, kuna tunnistajad rääkisid kunagistest rünnetest nende kaablite vastu. Ülalt lahtirebi10
2-16-17050 tud ja pinge all olev kaabliots võiks ehk ohustada hoone läheduses viibijat. Samas asusid vaidlusalused kaablid ligi 4 m kõrgusel ega pole seega ilma erivahendita maapinna kõrguselt haaratavad. Korteriühistule teiste liikmete elektritarbimisele nende loetletud kuue tarbija kaablite tüüp, seisund ja asetus – fassaadil või keldris - vähimatki mõju ei avaldanud ega avalda. Maakohus nõustub ka hageja 02.09.2019 taotluses (II kd, tl 38) esitatud seisukohaga, mille kohaselt on ümbertõstetud kaablid elektrivarustuse mõttes ühistu hooldusalast väljas, kuna ühistu hooldab ja vastutab kaablite eest kuni korterite peakaitsmeteni. Sellest edasi ehk korteri elektrivõrk on korteriomaniku vastutusalas.
45.Tulenevalt tunnistaja S L, P OÜ nõustub kohus sellega osa kaableid fassaadil oli väliskaablile lubamatut tüüpi ja halvas olukorras ning tulnuks vahetada. Kohus tajus isiklikult ja vahetult, et Puškini 19 fassaadil kulgeb ka käesoleva otsuse allakirjutamise päeval edasi hulk kaableid. Väidetavalt on need nõrkvoolu- ja sidekaablid, 0,4 kV pingega kaableid ei olevat.
46.Kohus jätab tähelepanuta korteriühistu 19.05.2011 koosoleku kutse (I kd lk 70, tõlk 107), registriosakonna päringu (I kd, lk 11), kui asjasse mittepuutuvad tõendid.
Menetluskulud
47.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
48.Hagi jäeti rahuldamata, seega leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 475 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1).
49.Kohus selgitab, et Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120,00 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120,00 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega leiab kohus, et esitatud taotluse tunnitasu on mõistlik. Riigikohus on oma 06.06.2018 lahendis nr 215-4981 p 21 selgitanud, et „Arvestades menetlus-toimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning seda, et sama esindaja on hagejat esindanud algusest peale, leiab kolleegium, et TsMS § 175 lg 1 esimese aluse järgi on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu 768 eurot (s.o 5 tundi x 128 eurot + 20% käibemaks). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-115-13, p 25). Kolleegiumi hinnangul ei ületa hageja õigusteenuse tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-192-13) ja tun-nitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-134-17, p 15)“.
50.Antud juhul leiab kohus, et tunnitasu 80-100 eurot tunnis on mõistlik. Kohtule esitatud taotluse kohaselt on õigusabikulud hageja esindajal on kulunud toimingute tegemiseks kokku maakohtus 1 4tundi ja ringkonnakohtus 5 tundi.
2-16-17050
51.Kohus leiab, et arvestades nõude sisu ja asja keerukust on kostja poolt näidatud maakohtu ajakulu mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ringkonnakohtu menetluskulud on ülepaisutatud. Arvestades 30.08.2018 maakohtu ja apellatsioonkaebuse pikkust ning asjaolu, et kostja esindaja näol on tegemist õigusteadmistega inimesega, kes on menetluses olnud algusest peale, siis ei ole põhjendatud viie tunnine ajakulu apellatsioonkaebuse koostamisel. Kohus leiab, et apellatsioonkaebuse koostamise ajakuluks on mõistlik 3 tundi.
52.Arvestades tunnitasu suurust kujuneb maakohtu menetluskuludeks 1280 eurot ning ringkonnakohtus kujuneb õigusabikuludeks 240 eurot (3 x 80).
53.Kokku kujuneb menetluskuludeks 1995 eurot (riigilõiv 475 + õigusabikulu 1520).
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.