Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku etoimiku kaudu 20.jaanuaril 2020
Tsiviilasja number
2-19-12733
Tsiviilasi
Klaasissepa OÜ hagi N OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
1173,44 eurot Hageja: Klaasissepa OÜ (registrikood 10223053, asukoht Pähklimetsa tee 24, 75501 Saku alevik, Harjumaa) lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: N OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Klaasissepa OÜ hagi N OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista N OÜ-lt võlgnevus ja sissenõutavaks muutunud viivis kokku 1173,44 eurot (üks tuhat ükssada seitsekümmend kolm eurot ja 44 senti) Klaasissepa OÜ kasuks
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta täies ulatuses N OÜ kanda
2.Välja mõista N OÜ-lt hagimenetluse kulud 550,00 eurot (käibemaksuta) Klaasissepa OÜ kasuks
3.Välja mõista N OÜ-lt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Klaasissepa OÜ kasuks
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hagiavalduse asjaolud ja nõue
1.18.12.2017 esitas hageja kostjale hinnapakkumise 6 klaasi valmistamiseks ja paigaldamiseks. Hinnapakkumise kohaselt tuli kostjal tasuda 6 klaasi ja nende paigaldamise eest kokku 2127,60 eurot. Hageja ettepanek kostjale sobis ja pooled sõlmisid lepingu 6 klaasi valmistamiseks ja paigaldamiseks. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma ettemaksuna 50 % enne paigaldust ja 50 % pärast paigaldust. Vastav tingimus on sätestatud kostja 18.01.2018 kirjas, milles ta lubab tasuda 50 % enne paigaldust ja 50 % pärast paigaldust. Kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingu raames esitas hageja 18.01.2018 kostjale arve nr. 1890289 summas 1080 eurot. Arve nr 1890289 on tasutud 19.01.2018 täies ulatuses. 05.02.2018 kostja kinnitas, et klaasid on paigaldatud 01.02.2018 probleemideta ja täpselt kavandite järgi. Seega on kaup üle antud kostjale tema poolt määratud kohas. Müüja üleandmise ja paigaldamise kohustus on täidetud nõuetekohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus kauba üleandmise ja kauba tellimise ning kauba kvaliteedi ja paigalduse teostamise kohta.
2.Kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingu raames esitas hageja 06.02.2018 kostjale arve nr. 1890577 summas 1047,60 eurot. Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, jättes esitatud arve õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal põhivõlgnevus hageja ees summas 1047,60 eurot. Hageja pöördus K OÜ poole kohtuvälise võlgnevuse sissenõudmiseks, kes 20.06.2019.a esitas kostjale nõudekirja. Arusaamatutel põhjustel kostja ei tasunud 1047,60 eurot ja vaidles nõudele vastu ning viitas asjaolule, et arve ei ole nõude aluseks. Kokku võlgnevus hagejale koos VÕS § 113 lg 1 järgi arvutatud viivistega 14.08.2019 seisuga on 1173,44 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb nõuetele täies ulatuses vastu. Vastuväidete kohaselt jättis hageja kohtule esitamata asjas tähtsust omavaid tõendeid. Hageja pidi teadma, et ainuüksi arve esitamine ei tõenda tööde tegemist täies mahus, mis vastaks kokkuleppele ja kokkulepitud summale. Hageja arve oli kostja poolt viivitamatult vaidlustatud koheselt esitamise järel, viidates varasemale kokkuleppele hageja ja kostja vahel, mida samuti jättis hageja kohtule esitamata. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
5.VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on
nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
6.Hageja hinnapakkumisega 18.12.2017 nr 5366, poolte kirjavahetusega ja ettemaksuarvega 18.01.2018 nr 1890289 on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolud, et hageja ja kostja sõlmisid pakkumuse ja sellega nõustumisega vastavalt VÕS §-dele 9 lg 1 ja 11 lepingu kuue klaasi valmistamiseks ja paigaldamiseks maksumusega kokku 2127,60 eurot ning, et lepingu kohaselt pidi kostja tasuma ettemaksuna 50 % enne paigaldust ja 50 % pärast paigaldust.
7.Hageja kinnitas hagiavalduses, et kostja tasus lepingu alusel 18.01.2018 esitatud arve nr 1890289 summas 1080 eurot 19.01.2018 täies ulatuses. Järelikult tõendab see asjaolu täiendavalt lepingu sõlmimist hagiavalduses esile toodud tingimustel. Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et kostja kinnitas hagejale 05.02.2018, et klaasid on paigaldatud 01.02.2018 probleemideta ja täpselt kavandite järgi. Seega on tõendatud, et kauba üleandmisega ja paigaldamisega kostjale tema poolt määratud kohas, on leping hageja poolt kohaselt täidetud. Poolte vahel puudub vaidlus kauba üleandmise ja kauba tellimise ning kauba kvaliteedi ja paigalduse teostamise kohta.
8.06.02.2018 arvega nr 1890577 summas 1047,60 eurot on tõendatud hageja väide, et ta esitas lepingu raames kostjale tasumiseks arve tasumata osas. Arvelt ja hageja 6.02.2018 e-kirjast nähtub, et hageja on sellelt maha arvestanud ettemaksu. Kostja 05.02.2018 kirjast nähtuvalt ei nõustunud ta töömahuga, kuna temale tasuti kokkulepitust vähem, et hageja ei ole ise klaase valmistanud ning, et arve ei ole nõude aluseks. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuna kohus tuvastas eelpool, et arve väljastamise aluseks oli poolte vahel sõlmitud leping. Asjaolu, et kostja lepingupartner ei tasunud kostjale kokkulepitud summat, ei ole asjassepuutuv. Samuti ei ole asjassepuutuv, kas hageja valmistas klaasid ise või mitte, sest see ei ole olnud lepingu osaks, leping sõlmiti klaaside müügiks ja paigaldamiseks.
9.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Kuna kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, jättes esitatud arve õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal põhivõlgnevus hageja ees 1047,60 eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1047,60 eurot.
10.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise
määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates 14.02.2018, seega on põhjendatud viivise nõue perioodi 14.02.2018 kuni 14.08.2019 eest 125,84 eurot. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
12.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 200,00 eurot ja õigusabikulud 350,00 eurot (käibemaksuta), kokku 550,00 eurot (käibemaksuta).
13.Hageja tasus õigusabi osutajale kokkulepitud hinna alusel, milleks on 100,00 tund (käibemaksuta), osutatud õigusabiteenuseks oli hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 3,5 tundi. Hageja kinnitas, et menetluskulude nimekiri on seotud käesoleva tsiviilasjaga. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud esindaja poolt hagimaterjalide tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks on õigusabi osutatud põhjendatud mahus 3,5 tundi, mistõttu see kuulub koos riigilõivuga kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2020 kohtuotsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 20.01.2020 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.