Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Andres Suik 17.01.2020, Tallinn 2-19-15736
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
3056,69 eurot Hageja: Nauvitsman OÜ (registrikood 11107899, asukoht Tüki, Tõrvandi alevik, Kambja vald, 61715 Tartu maakond); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige M K (e-post: [email protected]); Kostja: SCM Baltic OÜ (registrikood 12914260, asukoht Kauri tee 23-6, Alliku küla, Saue vald, 76403 Harjumaa, e-post: [email protected]; xxx); Kostja lepinguline esindaja: jurist Raul Ernes (Eesti Triboloogia Instiuut OÜ, e-post: [email protected]). Kirjalikus menetluses
Menetluse liik
Nauvitsman OÜ hagi SCM Baltic OÜ vastu võla nõudes
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud hageja Nauvitsman OÜ kanda. 2.2 Välja mõista hagejalt Nauvitsman OÜ kostja SCM Baltic OÜ kasuks menetluskulud summas 490 eurot. 2.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (490 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
2-19-15736 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHAD
1.Hageja Nauvitsman OÜ esitas 06.10.2019 Harju Maakohtule hagi kostja SCM Baltic OÜ vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud võlgnevuse väljanõudeõiguse SCM Baltic OÜ vastu 02.04.2019 xxx OÜ-lt, registrikoodiga xxx (edaspidi: AT). Kostja tellis AT-lt kaupa (rullid). Kauba eest koostati kostjale 27.11.2018 arve nr. 7849 summas 2 640 eurot maksetähtajaga 27.12.2018. Kostja arvet ei tasunud. AT on proovinud kostjaga kontakti saada, kuid see pole kas õnnestunud või on sealt tulnud ainult lubadused võlgnevus tasuda. Hagi esitamise seisuga on kostja poolt tasumata põhinõude suuruseks 2 640 €, mis tuleb seaduse alusel kostjalt välja mõista. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 2 845,49 €, millest 2 640 € on tasumata võlasumma, 165,49 € sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 € sissenõudmiskulude hüvitis. Samuti palub hageja mõista kostjalt alates 10.10.2019 kuni tasumata võlasumma täieliku tasumiseni välja lisanduv viivis seaduses sätestatud määras ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja esitas 14.11.2019 hagi täienduse ja arvamuse kostja vastusele. Kostja väitel ei ole nõude loovutust toimunud kuna hagile on lisatud allkirjastamata kinnituskiri. Hageja on tõepoolest inimliku eksituse tõttu hagiavaldusega kaasa pannud allkirjastamata faili. Hageja lisas allkirjastatud dokumendi. Hageja lisas ka kirjavahetuse ATM-iga kinnituskirjade saamise kohta, mis tõendab, et nõudeloovutused on toimunud neil näidatud ajal. Hagejale jääb arusaamatuks kostja selgitus digiallkirjade kohta. Täna kehtiva õiguse järgi on käsikirjaline allkiri samamoodi kehtiv nagu digiallkiri. VÕS § 170 sätestab, et võlgnikku tuleb nõude loovutusest teavitada. Juhul, kui endine võlausaldaja seda ei teinud, siis on hiljemalt hagiavalduse saamisega teavitus tehtud uue võlausaldaja poolt. Nimetatud säte ei näe ette, et loovutamine oleks teavitamata jätmisel tühine vaid see kaitseb võlgnikku selles ulatuses kellele kohustus täita – kui loovutmisest on teavitatud, siis tuleb kohustus täita uuele võlausaldajale ja kui teavitatud pole, siis loetakse võlgniku kohustus täidetuks ka vanale võlausaldajale tasudes.
3.Hageja leiab, et vastavalt hagiavalduse lisale 1 on kostja teinud tellimuse ning ATM on selle tellimuse täitnud. See ei olnud hinnapäring vaid e-kirjas on konkreetselt sõnastatud tellimus: „Tellin sult lisa rullid...“. Kostja on antud rullidele teinud hinnapäringu juba varasemalt (lisatud 16.08.2018 hinnapäring ja kostja 03.09.2018 kiri, milles annab teada valmis rullide tarneaadressi). Kuna tellimus tuli pärast hinnapäringut, siis on kostja sellega nõustunud. Kostja on oma hinnapäringus ka ette andnud oodatava hinna, milleks oli 500 €/tk. Arvel nr. 7849 on tüki hinnaks kujunenud 550€ (millele lisandub käibemaks). Seega on ka arve ja tellimus omavahel seostatavad. Rohkem tellimusi ja arveid kostjaga seotud ei ole, kui need mis on toodud antud menetluses. Kostja väidab, et arvet nr. 7849 nägi ta esimest korda alles hagiavaldusega. See aga ei vasta tõele, sest ATM raamatupidamine on kostjale edastanud arve 27.11.2018 (lisa 6). Kirja sisus on viide muudetud arvele, see tähendas seda, et algselt saatis ATM raamatupidaja arve SCM OÜ nimele (kostja esindajaga seotud teine ettevõte, kes on samuti ATMiga koostööd teinud), kuid kostja esindaja S M on seda siiski SCM Baltic OÜ-le soovinud. Seega on kostja arvega tutvunud ja nõustunud. Kostja on arve saanud 27.11.2018 ning ei ole sellele senini vastuväiteid esitanud, isegi mitte küsimusi arve olemuse kohta. Ettevõtja, kes ei aktsepteeri arvet või saab oma tarnijalt arve, mida saama ei peaks tavapäraselt uurib asja. Antud olukorras on kostja esindaja seda teinud ning tuvastanud, et õige arve on koostatud lihtsalt valele ettevõttele ning on palunud selle ümber
2-19-15736 vormistada õige saaja (tellimuse esitaja) nimele. Eelnevast tulenevalt leiab hageja, et kostja vastuses toodud vastuväited on otsitud ning põhistamata ning palub kohtul hagi rahuldada.
4.Oma 19.12.2019 menetlusdokumendis on hageja seisukohal, et poolte vahel oli müügilepinguline suhe. Kuna kostja on see, kes on viidanud töövõtulepingule, siis on kostja kohus seda väidet tõendada. VÕS § 208 ütleb, et müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle muuhulgas valmistatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingu sätteid kohaldatakse ka sellistele lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks.
5.Müügilepingule viitavad järgmised asjaolud. Kostja tellis AT xxx (hageja õiguseelane; edaspidi AT) lisarulle (hagiavalduse lisa 1). Selle tellimusega ei olnud mitte ühtegi nõuet ega tähtaega. Kostja on lihtsalt esitanud tootekoodid joonistega ning AT on need valmistanud. Selle kirjaga on kostja seega esitanud tellimuse ning AT on tellimust täitma asunud. Lisan käesolevatele seisukohtadele täiendava kirjavahetuse kostja esindaja ja AT esindaja vahel, millega tahab hageja näidata, et kostja ja AT vahel oli suhtlus ja AT asus tellimust täitma. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kostja on esitanud LISArullide tellimuse. Seega on ta ka varasemalt AT-lt tooteid tellinud ja võib eeldada, et rahule jäänud. Miks muidu lisaks tellida?
6.Pärast tellimuse täitmist on AT edastanud kostjale kauba ning koos sellega ka arve. Kuna kostja esindaja suhtleb kord ühe, siis jälle teise ettevõtte nimel, siis on AT raamatupidamine koostanud ekslikult arve SCM OÜ-le, mille on kostja palunud oma 27.11.2018 e-kirjaga ümber vormistada SCM Baltic OÜ nimele. AT raamatupidamine tegigi arve SCM Baltic OÜ nimele. Sellega tahab hageja tõendada, et kostja on lisaks tellimuse esitamisele tellitu ka kätte saanud. Kostja ei esitanud arvele mitte ühtegi pretensiooni vaid palus selle lihtsalt teisele ettevõttele vormistada (tellijale, kostjale). AT esitab arved alati pärast kauba valmimist ja ostjale väljastamist (väljaarvatud juhtudel kui nõutakse ettemaksu, mida käesoleval juhul aga ei tehtud). Hagejale teadaolevalt ei ole kostja ka kauba kvaliteedi osas tänaseni mitte ühtegi pretensiooni esitanud. Kostja on AT-lt ka varem tellimusi teinud ning need on täidetud. Ühe sellise sarnase tellimuse on kostja teinud 13.08.2019 (tellimus nr 130818 ja arve nr. 7781), mis on samuti kostja poolt osaliselt tasumata. Nende dokumentidega tahab hageja näidata kostja ja AT vahelist varasemat suhet. Asjad toimisidki nii, et kostja esitas tellimuse ning AT täitis selle, saatis kostjale ja esitas arve.
7.Juhul, kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et poolte vahel oli töövõtulepinguline suhe, siis leiab hageja, et ka sellisel juhul on hageja (või hageja õiguseellane) omapoolsed kohustused täitnud, st. töö on valmis ja tellijale üle antud (kauba valdus on AT-le üle läinud). Nagu hageja juba eelnevalt selgitas, siis AT esitab arve kauba eest alati pärast kauba valmimist ja ostjale/tellijale üleandmist ning käesoleval juhul on kostja ka arve kätte saanud ning pole sellele mitte ühtegi vastuväidet esitanud. VÕS § 637 lg 3 ütleb, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kuna pooled ei ole kokku leppinud ka asja üleandmist mujal kui töötegemise asukohas, siis ei saa kohalduda ka VÕS § 637 lg 31. Pooled pole töö üleandmises kokku leppinud. Kuid isegi kui selline kokkulepe on, siis kohustab VÕS § 638 tellijat töö vastu võtma kui töö on valmis. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija ei võta tööd vastu alusetult. Kostja pidi olema valmis tööst teadlik vähemalt arve saamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja esitas 26.10.2019 vastuse hagiavaldusele, milles SCM Baltic OÜ (edaspidi nimetatud Kostja) palub Nauvitsium OÜ’l (edaspidi nimetatud Hageja) hagiavaldus, silmas pidades nii kohtuökonoomikat kui ka osapoolte võimalikke kohtukulude vältimist, tagasi võtta. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista võlga. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud loovutamise toimumist.
2-19-15736 Hagiavalduse lisal, Kinnitus nõude loovutamise kohta SCM Baltic, puudub allkiri. Kostja väidab, et loovutamist ei ole teatatud (2-16-13381 p 11) ja puudub tahteavaldus loovutamise toimumises (3-2-1-149-13 p 27). Kostja leiab, et kui samad tõendid esitatakse nüüd käsiallkirjastatuna on tegemist vastuolus olevate tõenditega e mitte usaldusväärsetega. Sel juhul ei saa loovutamise kuupäevana pidada hagiavalduse esitamisele eelnevat aega. Kostja nõustub, et digiallkirjastatud dokumendi allkiri kehtib allkirja andmise hetkest. Kokkuvõtvalt ei saa Hagejat pidada uueks võlausaldajaks seni, kui puudub hagiavalduse kuupäevast varajasem digiallkiri ja tõendatud peab olema ka Kostjat loovutamisest teatamine. Hageja ei ole tõendanud oma seadusest tulenevat õigust esitada hagi hagiavalduses (edaspidi tekstis nimetatud HA) väljatoodud alustel. Kohtul on õigus mh jätta hagi läbi vaatamata, mille esitamine on õiguslikult võimatu (3-2-1-120-13 p 12).
9.Teisena selgitab Kostja lepingulise suhte puudumist. HA’s puuduvad tõendid nagu Kostja ja OÜ AT xxx vahel on asjas lepinguline suhe, sh ei ole kokku leppinud seaduses sätestatust erinevalt. Nõude rahuldamise eeldusi tuleb esmalt tõendada hagejal. Kostja võib piirduda üksnes vastuväidete esitamisega seni, kuni hageja nõuet tõendab (2-17-10348, p 13). Tõendamata on lepingu eseme, töömahu, hinna, kvaliteeditaseme, vastuvõtuks valmisolemise ja üleandmise asjaolud. Selge peab olema, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle tasu eest tegelikult tehti (3-2-1-80-08, p 17). Hagiavalduse Lisa’st 1 (edaspidi tekstis nimetatud HL 1) ei selgine sellised asjaolud, tegemist on hinnapäringuga koos lahutamatu jooniste osadega. E-kirja adressaadid ei ole Kostjale teadaolevalt olulistes osades vastanud.
10.Kostja arvates avaldub sellises majandustegevuses tegutseja tavaline hoolsus tehniliste nõuete mh joonistel väljatoodud standardi viidete mõistmises. Et täidetud oleks vastavus heale inseneritavale, pidi töövõtja ise omama veendumust toodete joonistele vastavuses ja esitama need vastavustõendina töövõtu valmis oleku teavitamisel. Tõendamata on töövõtu valmisolek ülevaatamiseks või vastuvõtmiseks. HA’s ei ole tõendeid, millele tuginedes saab olla veendunud, et töövõtu tegemisel ei pea olema arvestatud seadmete ohutuse tagamiseks rakendatavate abinõudega.
11.Hageja ei ole tööd esitanud Kostjale vastuvõtmiseks. Kostja ei pea tavaliseks hinnaks HL2 toodud hindu. Hageja ei too välja, kuidas on HL1 ja HL2 omavahel seoses. Puuduvad samaväärsed ja üheselt mõistetavad viited võimalikele kokkulepetele, lepingutele või toodetele. Tõendamata on toodete valmistamise samaväärsus, millele põhinedes oleks võimalik pidada kahe erineva toote valmistamise hinda samaks.
12.Kolmandana selgitab Kostja võlla sissenõudmiseks muutumist. Kui tööd ei ole vastu võetud, peab töövõtja tõendama kõiki tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sealhulgas seda, et ta tegi lepingukohase töö (2-14-61484, p 18, 3-2-1-80-08, p 22, 24). Hagiavalduse Lisa’st 2 (edaspidi tekstis nimetatud HL 2), ei selgine sellised asjaolud. Tõendamata on hinnapäringus (HL 1) lisatud joonistele vastavus mh mõõdutolerantside ja pinnakareduse osas. Hageja on jätnud kohtule esitamata joonised, millel on oluline teave valmistamise nõuetele. Kui Hageja jätab need esitamata oma järgnevas vastuses või kohus ei jäta asja läbivaatamata või ei lõpeta menetlust, esitab Kostja sellised joonised ise koos ISO standarditel viidete e valmistamise nõuete selgitustega. Kostja ei ole olnud teadlik sellise arve (HL2) olemasolust enne HA esitamist. Kostja sai teada sellest alles kohtuasja menetlusdokumentidega tutvumisel.
13.Oma 19.12.2019 menetlusdokumendis teatas kostja, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde, selgitab oma osade varasemate ütluste sisu täpsemalt, esitab hinnapäringus olnud olulised joonised, selgitab selliste detailide valmistamise tavalist mahtu ja hinda.
14.Loovutuse tühisus ja kehtivus on erinevad mõisted. Kostja väidab selle kehtivuse puudumist hagiavalduse esitamise ajal. Seaduse järgi tuleb loovutamisest teavitada võlgniku.
2-19-15736 Seega ei ole kohtule loovutamisest teatamine samastatav võlgnikule teatamisega. Teisisõnu ei ole uus ega vana võlausaldaja senini võlgnikku loovutamisest teavitanud. Võlgnik ei saa hagimenetlusse esitatud kirjutistest selliseid asjaolusid iseseisvalt tuletada, loovutamine ei ole selgesõnaliselt tehtud. Kostja kinnitab üle, loovutamisest ei ole teda seni veel teavitatud.
15.Kompromissi võimaluse puudumine põhineb asjas lepingulise ja lepinguvälise suhte puudumisega. Hageja ei ole põhistanud oma nõuet kohtuväliselt ega kohtumenetluses selliselt, et Kostja peab pidama end selles asjas kohustustele, nõudmistele allutatud isikuks. Seetõttu ei ole võimalik kompromiss, mis eeldab mõlemalt poolelt teise poole suhtes oma nõudmis(t)est loobumist (RK 3-2-1-44-08 p 16). Kostja ei ole olnud pahatahtlik ja kinnitab üle oma 26.10.19 vastuse punktis 12 kirjutatut, ... ei ole teadlik sellise arve olemasolust ... . Sõna “olemasolu” all mõtleb õigustagajärjele. See, kui arve väljastaja säilitab õigustagajärjeta arvet oma raamatupidamises, ei tähenda see sellel kirjutatud teisele ettevõttele kohustust sellega raamatupidamislikult arvestada.
16.Arve 7849 saabus Kostjale teda eksitavalt. Kostja poolne saaja nime parandamise teavitust tuleb pidada vastaspoolele tema selgelt inimlikule eksitusele viitamiseks. Kostjale saadetavad kirjad peavad olema adresseeritud saaja nimega SCM Baltic OÜ ja mitte kolmandate nimedega. See on eeldus nende edasiseks läbivaatuseks ja heakskiitmiseks. Kui tegemist oleks olnud arve ja hinnapäringu (hagiavaldus lisa 1) seotusega, siis Hageja pidi ka teadma, kellele tasumise teavitus tuleb teha ja kandma sellele ka hinnapäringus olevad andmed ning mitte meelevaldset infot. Kui arve oleks olnud asjakohane, pidi väljastaja saama sellise vea ka iseseisvalt parandada, ilma teiselt poolelt nõustumise või muu tahteavalduse saamiseta. Kostja ei ole Hagejaga kokku leppinud, et Kostja selline tegevus omas vastuväidete esitamisest loobumise tähendust. Hiljem, saaja nime parandusega saadetud arve 7849 sisule tähelepanu pöörates tuvastati esitamise aluste puudumine. Arve sisule tähelepanu pööramine tähendab summa sisenõutavuse õigsuse kontrollimist, so lepingusuhte olemas olemist, hinnas, mahus, nõuetes, tähtajas kokku leppimist ja töö vastu võtmist. Selliste asjaolude täitumised puuduvad.
17.Kostja vaidleb vastu arve 7849 ja hinnapäringu seostatusele. Sellel kirjutatud kogus 4 tk ei seo seda hinnapäringuga. Seda tuleb tõlgendada, et tegemist on 4 tk samasuguse detailiga. Hinnapäringus on aga ühte detaili 2 tk ja teist 2 tk ning puudub kokkulepe osas, et 2+2 võib pidada 4 tk. Sellist summeerimist hinnapäringus ei ole, samuti ei ole selles sellist hinda. Hageja väitel on Kostja eelläbirääkimistel teavitanud võimaliku koha, kus rullid tuleb peale valmimist üle anda (Hageja seisukoht 14.11.19 p 9). Sellise Hageja enda poolt omale võetud kohustuse täitmine on Hageja poolt teostamata e kohale toimetamine on tõendamata. Arvel puuduvad hinnapäringus olevate detailidega samastavad tunnused (joonise tähis), täpsed jooniste kogused ja sellise töö tavaline hind. Milliste detailidega täpsemalt tegemist on, arvest järeldada ei ole võimalik. Kokkulepet arvele kanda meelevaldseid tootenimetusi, aga puudub.
18.Kostja ei nõustu Hageja seisukohas 14.11.19 p 9 kirjutatuga. Lepinguline suhe ei põhine sõnal “tellin”. Samuti ei pea Kostja tavaliseks hinnaks Hageja selgitust läbi sõnade “tüki hinnaks kujunenud 550€”. Kostja ei ole Hagejaga kokku leppinud, et Hageja kujundab ilma Kostjalt nõusolekut saamata hindasid. Kostja e-kiri Hagejale on liiga üldsõnaline, puuduvad igasugused lepingutingimused ja seda saab pidada päringuks, kas adressaadilt saab tellida selliselt valmistatavaid detaile. P551151-A (Lisa 1.) ja P551151-N21 (Lisa 2.) detailid erinevad jooniseid võrreldes pikkuses, seega ei ole tegemist samasuguste detailidega. Toruosa pikkus on 2700 ja 2200. See kinnitab ka Kostja väidet, detailide valmistamine koos materjali soetamisega ei saa pidada mõlemale joonisele võrdseks. Hinnapäringust ei ole tuletatav Hageja kohustus materjali ise osta. Jättes seetõttu kõrvale torumaterjalide pikkuste erinevused on jooniste järgselt tehtavad keevitus-, treimis- ja freesimistööd mõlemal juhul siiski sama töömahuga. Seega tuleb P551151A tavaliseks hinnaks pidada 54 €/tk ja P551151-N21 54 €/tk.
2-19-15736
19.Et kohtul oleks lihtsam tuvastada asjas tavalist töö hinda, nagu Kostja on seda väitnud viimases punkti, annab Kostja kohtule joonise P551151-N21 osavalmistamise põhimõtted. P551151-N21 valmistamisel on lahutamatuks osaks selle alamjoonised, koos joonisega P551152N21 saab selgeks töömaht ja avalikust arvutivõrgust on leitavad töökäigu tavalised hinnad. Vastavalt joonisele P551152-N21 tuleb toru, pos 1 esmalt seest mõlemast otsast treida 10+40 = 50 mm pikkuselt, ajakulu kokku 10 min. Samal ajal keevitatakse omavahel pos 2 ja 3, ajakulu kahele otsale kokku 10 min. Seejärel tuleb keevitada need toru mõlemasse otsa, ajakulu kokku 20 min. Järeltöötlus on joonisel P551151-N21, treitöö tegemine kokku võtab aega 40 min ja freesimine ühele otsale 15 min. Tavalised hinnad jäävad vahemikku: keevitamine 20 €/h; treimine 40 €/h; freesimine 40 €/h. Seega tavaline valmistamise hind on 54 €/tk, millest keevitamine 20 € x 30 min, treimine 40 € x 50 min ja freesimine 40 € x 15 min ehk 10 € + 34 € + 10 € = 54€. Seega on arvel kirjutatud hind ligi 10 x kõrgem tavalisest hinnast ja tegemist ei ole hinnapäringus küsitud tööga.
20.Õigustagajärjega arve esitamise alused e tehtud töö eest tasutud saamise teate esitamise eeldused olid täitmata. Kostja ei pea võimatuks AT xxx lepingulises suhtes kolmandatele isikutele mõeldud nõuete heas usus kogemata temale saatmist ega ka pahatahtlikult eksitamist. Seda, et Kostja ei saanud õigustagajärjega arve olemasolust teada, kinnitab Hageja ka ise, oma varasemat käitumist kohtule selgitades. Hageja ei pidanud oluliseks Kostjale võimalikust võlasuhtest teatamist muul viisil, kui hagiavaldusega (Hageja seisukoht 14.11.19 p 8). Hageja on oma 14.11.19 seisukohas p 10 kahelnud S Mi ettepanekut muuta arvele algselt kirjutatud saajat, seda kinnitab sõna “siiski” kasutamine. Lausete sõnastusest võib aru saada, et AT xx OÜ peab töövõtu tellijaks seni kohtule mitte teatatud asjaolule tuginedes ettevõtet SCM OÜ. Hageja ei selgita millisest aluseks olevast lepingulisest suhtest sai või pidi AT xxx OÜ aru saama, et tellijaks on ettevõte SCM OÜ. S M ei ole SCM OÜ juhatuse liige.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib selguse huvides, et nii nagu kohus on 28.11.2019 kohtumääruses selgitanud, ei andnud kohus hagejale luba tsiviilasja 2-19-15736 nõuet muuta selliselt, nagu hageja esitas 14.11.2019 hagiavalduse täienduses ning kohus ei menetle muudetud hagi. Seega on kohtu menetluses hagiavaldus sellisel kujul, nagu hageja esitas selle 09.10.2019 ja mille kohus võttis menetlusse oma 14.10.2019 määrusega menetlemiseks kirjalikus menetluses. Samuti märgib kohus, et jättis 28.11.2019 määrusega käesolevas asjas rahuldamata kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning kohus ei näe põhjust antud seisukoha muutmiseks. Kostja vastuväited, justkui ei oleks hageja tõendanud nõude loovutamist, on kohtu hinnangul põhjendamatud ega anna alust hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja on esitanud kohtule kinnituse nõude loovutamise kohta (tl 35).
22.Hageja tugineb sellele, et kostja on tellinud AT xxx OÜ-lt rullide valmistamise spetsifikatsiooniga P551151-A ja P551151-N21 (vt tl 4, tl 72). Hageja leiab, et poolte vahel oli müügilepinguline suhe. Kostja vastuväidete kohaselt puudus tal AT xxx OÜ-ga üldse lepinguline suhe seoses arvega nr 7849 ning nimetatud arve on talle väljastatud ekslikult. Teisalt viitab kostja seoses eelläbirääkimistega ka töövõtulepingu regulatsioonile ja märgib, et hageja pole tõendanud väidetava töövõtuga seotud asjaolusid, sh lepingu ese, töömaht, hind, kvaliteet ja töö vastuvõtmine.
23.Kohus leiab, et kuivõrd kostja tellis AT xxx OÜ-lt kindlaksmääratud tunnustega rullid ja viimane omakorda nõustus neid rulle valmistama (vt tl 4, tl 72), siis on kokkuleppe saavutamine
2-19-15736 piisavalt selge ning tuleb jaatada lepingu olemasolu AT xxx OÜ ja kostja vahel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus märgib vastusena kostja vastuväidetele, et ainuüksi tehtava töö osas hinnakokkuleppe puudumine ei tähenda, nagu poleks töö teostamises kokkulepet sõlmitud. VÕS § 637 lg 1 on sätestatud, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
24.Kohus ei nõustu hagejaga, nagu olnuks AT xxx OÜ ja kostja vahel müügilepingust tulenev suhe. VÕS § 208 lg 2 on sätestatud, et müügilepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesoleval juhul võib järeldada, et materjalid rullide valmistamiseks organiseeris tellijana kostja (tl 72), mistõttu on kohus seisukohal, et AT xxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppele tuleb kohaldada töövõtu regulatsiooni. Samas on võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes II (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi) lk 8-9 selgitatud, et praktilise tulemi poolest ei ole reeglina olulist vahet, kas pooltevahelisele suhtele kohaldada müügilepingu või töövõtulepingu sätteid. Seda eelkõige põhjusel, et nii pooltele vastavatest lepingutest tulenevad kohustused kui ka eeldused, mille esinemisel on tegemist vastavalt kas müügi- või töövõtulepingu rikkumisega, on müügi ja töövõtu puhul sisuliselt samad. Eelkõige on mõlema lepingu puhul tegemist tulemuse saavutamisele suunatud lepinguga ning nii müügi kui töövõtu puhul hinnatakse lepingu täitmist samadest kriteeriumitest lähtuvalt. Täitmise toimumise üle otsustatakse mõlemal juhul selle järgi, kas on toimunud kokkulepitud lepingueseme (müüdud asja või kokkulepitud töö) üleandmine. Tulemus on vastavalt omandi saamine kokkulepitud asjale või kokkulepitud töö valmimine. Nii müüja kui töövõtja rikuvad lepingut alati, kui sellega silmas peetavat tulemust (omandi saamine kokkulepitud asjale või kokkulepitud töö valmimine) ei saavutata.
25.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on hageja poolt tõendamata AT xxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu täitmine, st lepingus kokkulepitud tulemuse saavutamine. Hageja pole tõendanud, et ta kostja poolt tellitud rullid spetsifikatsiooniga P551151-A ja P551151-N21 oleks valminud ning kostjale kokkulepitud kohas üle antud. VÕS § 636 lg 1 on sätestatud, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Lisaks üleandmisele teeb töövõtja võimalikuks esimeses lauses nimetatud töövõtulepingu eseme võõrandamise. Kohus on oma 28.11.2019 määruses hagejale selgitanud, et eelkõige peab hageja põhjendama ja tõendama hagiavalduse esitamise aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas, et „hagejal tuleb põhjendada, millistest faktilisetest asjaoludest tulenevalt ja millisel õiguslikul alusel kostja hageja ees hageja hinnangul vastutab. Kostja vastutus ja lepinguline suhe ei saa tekkida ainuüksi arve esitamisest. Ühtlasi tuleb hagejal viidata konkreetsetele tõenditele, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kui hageja tugineb töövõtulepingu olemasolule, siis peab kohus vajalikuks selgitada hagejale, et kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (Riigikohtu 28.10.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8008, p-d 22, 24)“ (vt tl 57 – 57 pöördel). Samuti tegi kohus juba 28.10.2019 hagejale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks (vt tl 24).
26.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja esitanud tõendeid kokkulepitud töö valmistamise ja kostjale üleandmise kohta. Kohus kordab veelkord, et ainuüksi arve esitamisest ei teki kostjal vastutust hageja ees ja hageja nõue ei muutu sissenõutavaks ainuüksi arve esitamisega. Samuti nõustub kohus kostjaga, et hageja pole tõendanud seost kostja tellimuse ja kostjale esitatud arve
2-19-15736 nr 7849 vahel. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 31 on sätestatud, et kui töövõtja on kohustatud asja tellijale üle andma muus kohas kui koht, kus asi töö tegemise ajal asub, ei muutu tasunõue sissenõutavaks enne asja üleandmise kohustuse täitmist. Hageja kinnitab oma 14.11.2019 menetlusdokumendis, et kostja andis oma 03.09.2018 kirjas teada valmis rullide tarneaadressi (vt tl 29 pöördel), samas ei ole hageja esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et kostja poolt tellitud rullid oleks valminud ja kostjale nimetatud aadressil üle antud. Hageja poolt esitatud varasem ostutellimus ja sellega seotud arve (tl 76 – 76 pöördel) ei saa tõendada käesolevas menetluses vaidluse all oleva kokkuleppe täitmist.
27.Kokkuvõttes jätab kohus hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. Hageja pole vaatamata kohtu selgitustele ja ettepanekule täiendavate tõendite esitamiseks (tl 24, tl 57 – 57 pöördel) tõendanud, et tal oleks kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, st et oleks valmistatud ja kostjale üle antud kostja poolt tellitud spetsifikatsiooniga rullid. Seejuures oli hageja esindaja teadlik kostja vastuväidetest hagiavaldusele, mis põhinesid suurel määral just asjaolule, et hageja nõue on tõendamata. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).
28.Kuna hagi on põhinõude osas põhjendamatu, siis tuleb rahuldamata jätta ka hageja nõue viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas.
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
30.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 13 h eest hinnaga 70 eurot/h kokku summas 910 eurot (tl 80 – 80 pöördel). Kostja on taotletud kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist (tl 21). Hageja on esitanud kostja menetluskuludele vastuväite, mille kohaselt palub vähendada kostja menetluskulusid (tl 86 – 86 pöördel).
31.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 13 h on käesolevas asja keerukust ja mahtu ning kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente arvestades osaliselt põhjendamatu. Kohtu hinnangul ei ületa käesoleval juhul hagiga tutvumise, õigusliku analüüsi ja vastuse koostamise ajakulu (koos nõupidamisega esindatavaga) perioodil 14.10.2019 – 26.10.2019 antud juhul 3 h. Kostja vastus hagile sisaldas olulises osas seaduse tsiteerimist ning samuti põhjendamatuks osutunud käsitlust hagi läbivaatamata jätmise kohta. Sama kehtib ka kostja 26.11.2019 menetlusdokumendi koostamise kohta. Lisaks on kohtu hinnangul ülemäärane kostja esindaja ajakulu seoses suhtlusega oma esindavaga. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja mõistlik ajakulu perioodil 15.11.2019 – 07.01.2019 ei ületa 4 h. Seejuures võtab kohus arvesse, et kostja menetlusdokumentidest on hagi rahuldamata jätmisel oluline ja asjakohane üksnes tagasihoidlik osa. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik ajalises mahus 7 h. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 70 eurot/h (käibemaksuta) peab kohus antud juhul mõistlikuks. Kostja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta.
32.Eeltoodu alusel määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 490
2-19-15736 eurot (7 x 70). Seega tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 490 eurot ning vastavalt kostja taotlusele menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
33.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.