Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-19-18159 (nelikümmend) eurot, millele lisandub käibemaks 8 (kaheksa) eurot, kokku 1131 (üks tuhat ükssada kolmkümmend üks) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse. Viru Maakohus võttis 21. novembri 2019 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, nimetas võlgniku ajutiseks halduriks Hillar Villers ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung. 2(6)

2-19-18159 Ajutine haldur esitas kohtule 10. detsembril 2019 ajutise halduri aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutine haldur tutvunud võlgniku raamatupidamises kajastatud varade seisu, nende kajastamise ning nõuete aluseks olevate dokumentidega ning hindab Active Apparel Sweden OÜ vara ja õiguste võimalikuks väärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga ca 500 eurot. Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad võimalikud kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad peamiselt võlausaldajate poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 58 738,26 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna tema olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi ning äriühingu majandustegevus on lõppenud. Võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud muuhulgas peatellija pankrotistumisest ja võlgniku suutmatusest oma majandustegevust piisavalt kiiresti ümber korraldada, millega kaasnes võlgniku suutmatus täita ka oma rahalisi kohustusi. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ja vara pankrotimenetluse kulude katteks ning juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei soovi tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot, siis palub ajutine haldur käesoleva pankrotimenetluse lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri töö ja kulutuste aruande kohaselt kulutas ajutine haldur pankrotiseaduse §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 9,50 tundi, mis teeb ajutise halduri tasuks 902,50 eurot (arvestusega 90 eurot üks töötund), millele lisandub käibemaks 20% 180,50 eurot, kokku 1083 eurot. Ajutise halduri poolt kantud vajalikud kulutused seoses oma ülesannete täitmisega on 40 eurot (büroo-, side-, auti ja muud kulud), millele lisandub käibemaks 20% 8 eurot, kokku 48 eurot. kokku 1131 eurot. Kohtuistungil teatas ajutine haldur kohtule, et võlgniku teadaolevad võimalikud kohustused on vähemalt 58 738,26 eurot. Võlgniku vara ja õiguste võimalikuks väärtuseks on ca 500 eurot. Tagasivõitmise võimalus on lähtudes Riigikohtu praktikast vähetõenäoline. Võlgniku vastuse kohaselt ei ole võlgnikul vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega ajutise halduri tasu osas. Deposiit pankrotimenetluse kulude katteks Kohus avaldas 14. detsembril 2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3000 eurot kohtu poolt määratud ajaks. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

3(6)

2-19-18159 Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 58 738,26 eurot ja varaks on ca 500 eurot. Seega ületavad kohustused võlgniku vara. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 järgi kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Selles asjas esinevad PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. Ajutise halduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku kohustused (58 738,26 eurot) ületavad võlgniku vara (500 eurot). Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub. Kohus ajutise pankrotihalduri aruande põhjal tuvastas, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada võlgniku pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub ajutise halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 201 p 22 kohaselt, osaühing lõpetatakse osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 41 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku lõpetamisel selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. Vastavalt PankrS § 29 lg 8, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel halduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik võlgnik ja likvideerida võlgniku likvideerimismenetluseta. Äriseadustiku § 58 lg 1 ja 4 kohaselt on pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. 4(6)

2-19-18159 Vastavalt ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt, osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liikme Oxana Nagornaya. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus vabastab ajutise halduri võlgniku ajutise halduri kohustustest pärast võlgniku äriregistrist kustutamist. PankrS § 29 lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse raugemise tõttu lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1, kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 2 ja PankrS § 150 lg-st 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu ja kulud Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 9,50 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 95 eurot tund. Ajutise halduri tasu on 902,50 eurot, millele lisandub käibemaks 180,50 eurot, kokku 1083 eurot. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine 5(6)

2-19-18159 haldur nimetanud 40 eurot (büroo-, side-, auti ja muud kulud), millele lisandub käibemaks 8 eurot, kokku 48 eurot. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et taotletud tasu vastab asja keerukusele, kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisule ja mahule ning ajutise halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu 902,50 eurot ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 40 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks 902,50 eurot, millele lisandub käibemaks 180,50 eurot, kokku 1083 eurot ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot, kokku 48 eurot. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 5 ja 6, kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 29 lg 8 teise lause alusel, kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu poolt määratud summat. Kohus mõistab vastavalt ajutise halduri taotlusele ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 654,60 eurot (505,50+101,10+40+8) välja võlgnikult büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.