Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.01.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-18004
Tsiviilasi
AB “ Lietuvos draudimas “ Eesti filiaal kaudu hagi XX vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.06.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
756,16 eurot
Menetlusosalised esindajad
Hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder, epost: XXX
ja
nende
Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post: XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.06.2019 otsus osas, millega jäeti rahuldamata apellandi kahjunõue summas 756,16 eurot koos sellelt arvestatud viivisega ning jäeti menetluskulud hageja kanda.
2.Osas, millega jäeti rahuldamata kahjunõue summas 162 eurot koos sellelt arvestatud viivisega, on maakohtu otsus edasikaebamata jõustunud.
Saata tühistatud osas asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel sisulisel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
6.AB “ Lietuvos draudimas “ Eesti filiaali kaudu (hageja) esitas 30.11.2017 hagi XX (kostja) vastu kahju hüvitise 918,16 euro ja seadusjärgse viivise väljamõistmiseks. Hageja on kindlustusandjana hüvitanud Sakala 22 Tallinn korteris nr 7 16.02.2016 toimunud veeavarii tulemusel põhjustatud kahju summas 756,16 eurot ja on teinud kulutusi kahjusumma kindlaks tegemiseks 162 eurot. Kahju põhjustas keskkütte toru purunemine kostjale kuuluvas korteris nr 10. Purunenud toru oli kostja mõjusfääris, mistõttu kostja peab hüvitama korteri nr 7 omanikule põhjustatud kahju. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidles hagile vastu. Purunenud küttetoru paiknes korterite 7 ja 10 vahelises betoonpaneelis ega olnud kostja mõjusfääris. Tegemist on korteriomanike kaasomandis oleva keskküttesüsteemi osaga ja selle korrashoiu eest kostja ei vastuta. Purunenud toru parandamise korraldas korteriühistu, kes taotles kulude hüvitamist oma kindlustusandjalt ERGO Insurance SE. Maakohtu otsuse põhjendused
8.Kohus leidis, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja pole tõendanud, et purunenud küttetoru oli kostja mõjusfääris ning et kostja vastutas selle korrashoiu eest. Kohus luges elamu projektiga tõendatuks, et keskküttesüsteemi torustik oli paigutatud valatud põranda sisse. ERGO Insurance SE 14.03.2019 e-kirjaga on tõendatud, et purunes põranda all olev küttetorustik ning et selle parandamine toimus korteriühistu korraldamisel. Hageja ei ole tõendanud oma faktiväidet, et purunenud toru paiknes küttesüsteemi selles osas, mida kostjal oli võimalik sisse ja välja lülitada. Asjaolu, et purunenud toru paiknes kostja mõjusfääris, pidi tõendama hageja. Hageja ei soovinud kasutada kohtu poolt 17.04.2019 määruses pakutud võimalust täiendavate tõendite kogumiseks korteriühistult ja ERGO Insurance SE-lt.
9.Maakohus leidis, et eelmises lõigus nimetatu välistab iseenesest kostja vastutuse, mistõttu muud faktiväited ja nende kohta esitatud tõendid ei oma vaidluse õige lahendamise seisukohalt tähendust. Kohus märkis siiski, et hageja nõue kahju kindlakstegemise kulude hüvitamiseks on õiguslikult alusetu sõltumata vaidlusaluse toru kuulumisest kostja mõjusfääri (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.04.2019 otsus tsiviilasjas 2-17-13363, p 20-26). Apellatsioonkaebus
10.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hageja kahjunõue summas 756,16 eurot, seadusjärgse viivise nõue summalt 756,15 eurot ning osas, millega menetluskulud jäeti hageja kanda. Hageja palub saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või uue otsusega vaidlustatud osas hagi rahuldada.
11.Maakohus on jätnud kohaldamata apellandi nõude aluseks oleva materiaalõiguse normi ning valesti kohaldanud menetlusõiguse norme ja see võis lahendit oluliselt mõjutada. Apellant on kindlustusandja, kellele on seaduse alusel üle läinud kahjustada saanud korteriomaniku nõue. Vastustaja on korteriomanik, kelle korterist on alguse saanud veekahju. Seega on poolte vahel seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel.
12.Kohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata põhjusel, et „hageja pole tõendanud, et purunenud küttetoru oli kostja mõjusfääris ning et kostja vastutas selle korrashoiu eest“.
13.Poolte vahel puudub vaidlus, et põrand, milles paiknes purunenud toru, asub kostja korteris. Toru purunemise asjaolusid pole kostja selgitanud. Kuna kostja väitel parandati toru just tema korteris tehtud tööde käigus, peaks kostjal olema võimalik eelnimetatud asjaolusid täpselt kirjeldada ja vajadusel ka tõendada.
14.Hagejale jääb arusaamatuks, millist õiguslikku tähendust omab, kelle mõjusfääris purunenud toru asus. Kahe korteri vahel asub vahelagi, mis koosneb hoone kandvast konstruktsioonist (nt raudbetoonpaneel vahelagi) ning sellel paiknevast põrandakonstruktsioonist (aluspõrand ja põrandakattematerjal – nt laudpõrand, parkettpõrand või plaaditud kivipõrand). Hageja ei nõustu kohtu selgitusega, et korteris asuv põrand ei asu tervikuna korteriomaniku mõjusfääris. Kui korteri põrandakonstruktsioon koosneb raudbetoonpaneelile valatud aluspõrandast (mille sisse on paigutatud küttetoru) ja selle peal on alusvaip ning parkett, siis kõik see kokku moodustab põranda konstruktsiooni, mis on hageja hinnangul korteriomandi eriosa, sest kogu põranda konstruktsiooni saab eemaldada ilma, et see mõjutaks teisi kaasomanikke või hoone kandevõimet ja püsivust.
15.Kohtuotsusest ei selgu, kas kohtu hinnangul asub purunenud küttetoru korteriomanike kaasomandis või korteriomandi eriomandi osas. Samuti ei selgu, kas vastustajal oli või ei olnud purunenud toru korrashoidmise kohustus.
16.Hageja hinnangul puudub poolet vahel vaidlus, et purunenud toruosa kasutab kostja. Purunenud küttetoru paikneb vastustaja korteri sansõlmes asuva küttekollektori ja radiaatori vahel, korteri põrandas. Kui lähtuda sellest, et kostja korteri põrandakonstruktsioonis asuv toruosa on korteriomanike kaasomandis ja kaasomanikud peavad kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KOS § 11 lg 1 p 1), siis jääb hagejale arusaamatuks, miks ei saa ta nõuda kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 1 p 1 ja AÕS § 72 lg 5 alusel.
17.Kohus on jätnud põhjendamata, miks apellant ei saa nõud vastustajalt, kes on hoone kaasomanik kahju hüvitamist olukorras, kus poolte vahel puudub vaidlus, et vähemalt
kaasomandisse (kui mitte vastustaja korteromandi eraomandi hulka) kuuluv hooneosa on purunenud. Kohtuotsusest ei selgu, miks kaasomanik ei vastuta, kui kaasomandisse kuuluv hooneosa on puudusega (purunenud). TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab olema kohtuostus põhjendatud.
18.Hageja vaidleb vastu ka kostja menetluskulude suurusele. Vastustaja seisukoht
19.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et otsus kuulub vaidlustatud osas tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. TsMS § 656 lg 1 p 5, lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb tühistatud osas saata asi läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
21.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, millega jäeti rahuldamata apellandi kahjunõue summas 756,16 eurot koos sellelt arvestatud viivisega ning jäeti menetluskulud hageja kanda. Apellant ei vaidlusta kohtuotsust osas, millega jäeti rahuldamata kahju suuruse kindlaks tegemise kulude hüvitamise nõue 162 eurot ja sellelt arvestatud viivis. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
22.Maakohus tuvastas, et purunes põranda all olev küttetorustik, mis oli paigutatud valatud põranda sisse. Samuti leidis kohus, et tõendanud ei ole, et purunenud toru paiknes küttesüsteemi selles osas, mida kostjal oli võimalik sisse ja välja lülitada. Kohus tegi neist asjaoludest järelduse, et purunenud küttetoru ei asunud kostja mõjusfääris, mistõttu kostja tekkinud kahju eest ei vastuta. See ongi kogu maakohtu otsuse põhjendus.
23.TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seejuures ei ole kohus TsMS § 436 lg 7 järgi poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmisel seotud hageja või kostja esitatud õigusliku hinnanguga, vaid kohaldab õigust ise. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta ja on niivõrd puudulik, et ringkonnakohtul ei ole võimalik endal neid puuduseid kõrvaldada.
24.Asjas on esile toodud alljärgnevad asjaolud, milles vaidlus puudub: - hageja oli sõlminud kindlustuslepingu Tallinnas, Sakala tn 22-7 asuva korteri osas; - kindlustatud korter sai 16.02.2016 kahjustada veeavarii tõttu, mille põhjuseks oli korteri nr 10 põranda all valatud põranda sisse paigutatud küttetoru purunemine; - hageja hüvitas kindlustusvõtjale taastamiskuludeks 756,16 eurot; - purunenud toru on maja üldise küttesüsteemi osa ja kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse KOS § 1 lg 2 kohaselt.
25.Pooled vaidlevad selle üle, kas purunenud toru asus kostja korteri reaalosa piires ja kas kostjal oli selle toru korrashoidmise kohustus.
26.Hagejale kindlustusandjana on üle läinud kahjustatud korteriomaniku kahju hüvitamise nõue kahju põhjustanud korteriomaniku vastu.
27.Korteriomand on kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseadus (KOS) § 1 lg 1 esimese lause järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 1 kohaselt on korteriomand eriomand hoone
reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. Korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile KOS § 1 lg 2 järgi asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid, korteriomandi eripärast tulenevalt seega ka kaasomandi sätteid. Sarnast viidet sisaldab ka KrtS § 1 lg 3.
28.Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte kohta sätestatu (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus 3-2-1-12913, p 19 ja selles viidatud lahendid).
29.Maakohus on pooltele kirjalikult selgitanud, et kuna kahju põhjustanud sündmus toimus 16.02.2016, tuleb kostja võimalikku vastutust hinnata sel ajal kehtinud korteriomandiseadust arvestades. Pooled ei ole sellele seisukohale vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kohaldamisele kuulub kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseadus.
30.Maakohus ei ole aga otsuses korteriomandiseadusele viidanud ega ka ühelegi muule materiaalõigusnormile, mille alusel ta lahendi teeb, ega ole analüüsinud, millised õigusnormid võimaldavad hagejal kostjalt kahju hüvitamist nõuda ja millised on nende õigusnormide järgi nõude rahuldamise eeldused. Kuna nõude rahuldamise eeldused on välja toomata ja pooltele selgitamata, ei ole võimalik aru saada, mis tähendust omab maakohtu järeldus, et purunenud küttetoru ei asunud kostja mõjusfääris. Samuti ei nähtu otsusest, milline seos oli asjaolul, kas kostjal oli võimalik küttesüsteemi sisse ja välja lülitada või mitte, toru purunemisele ja kahju tekkimisele.
31.Vaatamata sellele, et kohus lahendas asja lihtmenetlusena, peab kohus märkima õigusnormid, mida kohus kohaldas. Seega peab otsus sisaldama õiguslikke põhjendusi, kuidas kohus on otsuses selliste järeldusteni jõudnud, millest tulenevalt on kohus hagi rahuldamata jätnud. Õiguslike põhjendsute esitamine tähendab esmajoones õigussuhte kvalifitseerimist ja hageja nõude aluseks oleva nõudenormi ning abinormide väljaselgitamist. See tähendab, et kohus peab piiritlema, millisest õiguslikust alusest tulenevalt võib hageja nõue olla põhjendatud ja millised sätted on vaidluse lahendamisel olulised. Kohus ei ole seotud hageja väidetud nõude õigusliku alusega, vaid kontrollib nõuet kõigil õiguslikel alustel, mille alusel selle saab hageja esitatud asjaoludel rahuldada. Kohus ei või pooli kohaldatava õigusega üllatada ja seda tuleb pooltega arutada.
32.Korteriomaniku kahju hüvitamise nõude õiguslikke aluseid on Riigikohus põhjalikud käsitlenud otsuses nr 3-2-1-129-13, millele kostja on oma vastuses ka viidanud. Maakohus ei ole neile Riigikohtu seisukohtadele tähelepanu pööranud.
33.Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
34.Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu
jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus 3-2-1-129-13, p 22 ja selles viidatud lahendid).
35.Korteriomanike vastutust oma kohustuste rikkumise eest ei mõjuta iseenesest maja haldava korteriühistu või valitseja võimalik vastutus oma kohustuste rikkumise eest või muu isiku vastutus. Need isikud võivad vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus 3-2-1-129-13, p 28). Samuti ei ole iseenesest tähtsust sellel, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus 3-2-1-129-13, p 43).
36.Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kõigi kaasomanike kohustus kasutada kaasomandi eset selliselt, et üksteise huvid ja õigused ei saaks sellest kahjustatud, tuleneb ka AÕS § 72 lg 5 teisest lausest. Riigikohtu hinnangul on kaasomanikel neist sätetest tulenevalt ka ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. See ei ole üksnes passiivne kohustus hoiduda kaasomandieseme kahjustamisest. See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks muuhulgas lekkeid. Korteriomanike ühine kohustus on tagada, et elamu tehnosüsteemid oleksid korras. Sellest tulenevalt on korteriomanikud kohustatud kontrollima tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendama puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks, sh andma nõusoleku selleks vajalike otsuste vastuvõtmiseks või kokkulepete sõlmimiseks ja kulude kandmiseks (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus 3-2-1-129-13, p 47) .
37.Kui kohustusi on rikkunud mitu korteriomanikku või kõik korteriomanikud (mh tegevusetusega, jättes tehnosüsteemi kontrollimata ja tagamata selle korrasoleku), vastutavad kahjustatud korteriomandieseme omanikule tekitatud kahju hüvitamise eest VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt kõik korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav.
38.Kui tekkinud kahju eest vastutab kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik, kuna ka tema rikkus kaasomandi korrashoiu kohustust, kohaldub korteriomanike solidaarse vastutuse asemel Riigikohtu hinnangul VÕS § 137 lg 2. Nimetatud sätte järgi jaguneb kahju tekitajate solidaarvastutus omavahelises suhtes kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi ja riisiko astet, mille eest iga isik vastutab, arvesse võttes. Muude aluste (nt leping) puudumisel saab AÕS § 75 lg-s 1 ning KOS § 13 lg-tes 1 ja 2 sätestatud arvestades juhinduda hüvitise jaotamisel korteriomanike kaasomandi mõtteliste osade suurusest (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus 3-2-1-129-13, p 50).
39.Asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise korral puudub ringkonnakohtul vajadus ja mõistlik põhjendus hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid, sest TsMS § 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale maakohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel (vt Riigikohtu 13.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1111, p 13 kolmas lõik).
40.Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel sisulisel läbivaatamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.