Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.juunil 2022 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus 2-17-18004
Kohtuasi
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi A. K.i vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
992,82 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Kostja: A. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann
Kohtuistungi aeg
02.mai 2022
Resolutsioon
Jätta AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi A. K.i vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Hagimenetluse kulud jätta AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hageja nõue
1.AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (edaspidi hageja) palus kohtule A. K.i (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja mõista kahjuhüvitis 918,16 eurot, viivis põhinõudelt 30.11.2017 seisuga 1,21 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 01.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Xxxx. Hageja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx. Kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks on kodukindlustuse tingimused xxxx. 16.02.2016 sai hageja teate kahjujuhtumist kindlustatud korteris nr xxxx. Kahjuteate esitas hagejale kindlustusmaakler, Kindlustuse ABC OÜ e-postiga. Hageja ja kindlustusvõtja leppisid kokku, et kahjustada saanud korteri vaatab üle ja kahju suuruse teeb kindlaks hageja koostööpartner SABIEDRIBA AR IEROBEŽOTU
ATBILDIBU BICM EESTI FILIAAL (BICM). BICM teostas kahjustada saanud korteri nr xxxx ülevaatuse 19.02.2016, vormistas vara ülevaatuse akti, võttis korteri omanikult vastu varakahju avalduse ning pildistas korteri nähtavad kahjustused. Vara ülevaatuse akti kohaselt toimus kahjujuhtum 16.02.2016. Korteris nr xxxx lekkis keskkütte toru. Korteris nr xxxx on kahjustatud lae viimistlus köögis-elutoas. Köögi ventilaator-õhupuhasti koliseb, vesi jooksis ka ventilaatorist. Vesi jooksis ka mööda fassaadi seina. Varakahju avalduses kinnitab kindlustusvõtja J. O., et 16.02.2016 kell 8:30 toimus kahjujuhtum korteris nr xxxx, mille põhjustas ülemiste naabrite korteris nr xxxx lõhkenud keskkütte toru.
3.Korteri nr xxxx remondiks tegi hinnapakkumise HP Grupp OÜ summas 956,16 eurot. Hageja hinnangul vastas hinnapakkumine kahjustuste suurusele ja hageja hüvitas korteri remondimaksumuse 756,16 eurot. Kindlustuslepingu järgne omavastus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Pärast kahjukäsitluse lõppu esitas BICM hagejale raporti kahjujuhtumi uurimise kohta ning kahju suuruse kindlaks tegemise ja tõendite kogumise eest arve summas 162 eurot. Hageja hüvitas BICM arve alusel kahju suuruse kindlaks tegemise ja tõendite kogumise kulu summas 162 eurot. Korteriühistu esindaja H. A. selgitas hagejale, et veekahju põhjustas korteris nr xxxx purunenud keskkütte toru. Purunenud toru parandamine on võimalik vaid korteris nr xxxx ning toru parandamiseks on vaja avada korteri nr xxxx põrand. Kostja on korteriomandi Xxxx omanik. Kuna kahju põhjuseks oli kostja korteris ja seega tema mõjusfääris paikneva keskküttetoru purunemine, siis esitas hageja kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Kostja sai kahjunõude kätte ja vastas hagejale 21.11.2017 e-kirjaga, et ei nõustu kahju hüvitama. Hageja on hüvitanud kahju 756,16 eurot ja kahjus suuruse kindlaks tegemise ning tõendite hankimise kulu 162 eurot. Hageja põhinõue otsene varaline kahju kokku on 918,16 eurot.
4.Kostja on korteriomandi Xxxx omanik ja veekahju sai alguse kostja korterist, kus purunes keskkütte toru. Hagejale ei ole teada, et kostja oleks teavitanud teisi kaasomanikke või korteriühistut, et tema korteris asub purunemisohtlik toru. Korteriomanik saab arvestada asjaoluga, et hoone tehnilised süsteemid (sh küttesüsteem) võivad puruneda või korterit kasutavad isikud võivad oma tegevusega hoone osasid (küttesüsteemi) kahjustada. Seega saab eeldada, et teised korteriomanikud ei teadnud avariiohust ega saanud midagi ette võtta oma korrashoiukohustuse täitmiseks ning see on teisi kaasomanikke vabandav asjaolu. Hageja hinnangul on kostja rikkunud AÕS § 72 lg 5 ja KOS § 11 lg 1 p 1 toodud teist alternatiivset kohustust ja on vastutav (sõltumata oma süü puudumisest) tekkinud kahju eest. Kostja ei hoidunud ära oma mõjusfääris (korteriomandi reaalosas asuva) küttetoru purunemist. Korteriühistu on selgitanud, et purunenud küttetoru asus ja toru parandamine oli võimalik üksnes kostja korteris. Ei ole tähtsust, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. Korteriomanik (kostja) ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. VÕS § 492 lg-st 1 tulenevalt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
Kostja vastuväidete kokkuvõte
5.Kostja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. 16.02.2016 teatas majahaldur kostjale, et korteri xxxx all asuvasse korterisse nr xxxx on tunginud vesi korteri xxxx lae ning korteri xxxx põranda vahel paiknenud keskküttetoru lekkimise tõttu. Veeavarii käigus ei tunginud korterisse xxxx vett ning seal ei ole toimunud tegevust, mis põhjustanuks keskküttetoru lekkimise. Avarii järgselt avati korteri xxxx lae ning korteri xxxx põranda vaheline ala, milleks eemaldati korteri xxxx põrandal olnud parkett ning lõhuti selle all olnud betoonpaneel lahti, misjärel parandati lekkiv keskküttetoru. Hageja väide, justkui purunes küttesüsteemi toru kostja korteris, on tõendamata ja vale. Korteri xxxx põrand, mitte korteri xxxx lagi avati üksnes seetõttu, et ehitustehniliselt oli parandustöid selliselt otstarbekam teostada. Kostja ei vastuta korteris xxxx tekkinud veekahju eest, kuivõrd veeavarii ei toimunud korteris xxxx ning lekkinud keskküttetoru ei ole korteri xxxx osaks. Lekkinud keskküttetoru paiknes korterite xxxx ja xxxx vahelises betoonlaes, mitte korteri xxxx reaalosal ja see asub väljaspool eluruumi. Samuti polnud tegu korteri xxxx eluruumide juurde kuuluva hooneosaga, mida oleks mingilgi viisil võimalik eraldi kasutada. Kahju ei tekkinud korteri xxxx reaalosa kasutamisest ega kuulunud mingil viisil kostja mõjusfääri. Kostja ei ole mistahes kohustust rikkunud, ei vastuta väidetava kahju eest ega saanud kuidagi teada küttetorustiku purunemisest või purunemisohust või seda ära hoida. Kostja ei ole küttetorustikku kahjustanud ning lekkekoha kohal olnud põrandal puudusid jäljed, mis viidanuks sellele, et küttetorustik sai kahjustada korteri xxxx reaalosa kaudu. Kostjalt kahju hüvitamise nõudmise eeldused ei ole täidetud. Hageja pole toonud välja ega tõendanud, milles seisnes kostja poolne kohustuse rikkumine, et kostja vastutaks rikkumise eest ning milline on rikkumise ja kahju vaheline põhjuslik seos. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Hagejal puudub õigus nõuda viivist ja kahju kindlakstegemise kulude hüvitamist. Kostja esitas alternatiivse taotluse vähendada VÕS § 140 lg 1 järgi kahjuhüvitist nullini. Kostja hinnangul oleks antud olukorras äärmiselt ebaõiglane mõista kostjalt välja kahjuhüvitis. Kohtuotsuse põhjendused
6.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kindlustusandja, kes kindlustas Xxxx korteri nr xxxx ja sõlmis korteriomanikuga korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx; et kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks on kodukindlustuse tingimused xxxx; et korter xxxx sai 16.02.2016 kahjustada veeavarii tõttu, mille põhjuseks oli korteri nr xxxx põranda all valatud põranda sisse paigutatud küttetoru purunemine; et purunenud küttetoru on maja üldise küttesüsteemi osa ja kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse; et purunenud keskküttetoru parandati Xxxx kortermaja korteriühistu tellimusel ning tööde eest tasus Xxxx korteriühistu kindlustus ERGO Insurance SE; et hageja hüvitas kindlustusvõtjale taastamiskuludeks 756,16 eurot; et kostja on xxxx asuva korteri nr xxxx omanik.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas purunenud küttetoru asus kostja korteri reaalosa piires, kas kostjal oli küttetoru korrashoidmise kohustus ja kas kostja vastutab tekkinud kahju eest.
8.Kahjujuhtumi ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile KOS § 1 lg 2 järgi asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid, korteriomandi eripärast tulenevalt seega ka kaasomandi sätteid. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud ka kaasomandi eset
kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikud peavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.
9.Riigikohus on 11. detsember 2013 otsuse nr 3-2-1-129-13 p-s 19 märkinud, et: „Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Sarnane seadusjärgne võlasuhe on ka kinnisasja kaasomanike vahel (vt Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 15)“ ja ps 22 märkinud, et: “Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav (vt ka Riigikohtu 6. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15; 13. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 11; 16. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10313, p 10)“.“
10.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
11.Hageja hinnangul asus purunenud keskküttetoru kostja reaalosas – põrandas, kostja mõjusfääris, kostja rikkus keskküttetoru korrashoiukohustust ega hoidunud ära küttetoru purunemist. Hageja ei ole toonud esile, mis põhjustas küttetoru purunemise ega märkinud konkreetselt, milliseid kohustusi kostja rikkus ega seda kuidas oleks kostja pidanud ära hoidma küttetoru purunemise, vaid eeldas, et kostja on kahju põhjustanud ning vastutab selle eest.
12.AS-i Arhitektuuribüroo Eek ja Mutso 1997.a ehitusprojekti seletuskirjaga ja asjas 27.12.2021 läbi viidud ekspertiisiga on tõendatud, et Xxxx hoonesse on projekteeritud keskküttesüsteem soojuskandjaga vesi 80/60°C. Küttekehad paigutatakse välisseina äärde akende ette, soojuskandja jaotus tehakse kollektorsüsteemiga, kollektorid paigutatakse sansõlmedesse, plastiktorustik valatakse põrandasse. Korterelamu üldine küttesüsteem on ehitatud välja kollektorküttena ning korterites on radiaatorid ühendatud jadamisi (1-toru süsteemis) ehk korteris on siseneb kütte pealevool ühte radiaatorisse, selle tagasivoolust läheb järgmise
radiaatori pealevoolule ning lõpuks viimase radiaatori tagasivoolust üldisesse küttesüsteemi. Hoone projekteerija M. E. 02.03.2021 13:16 elektronkirjast nähtuvalt on ehitusprojekti konstruktsioonilise osa seletuskirjas märgitud „- Vahelaed. Monteeritavad vahelaed osaliselt ekstruuderpaneelidest paksusega 220mm ja 265mm, mille helipidavus on 55dB. Sammumüra vähendamiseks paigaldada paneeli peale 50mm paksune vahtpolüstürooli 50R kiht ja valada sellele armeeritud monoliitbetoonist aluspõrand paksusega 50mm. Monoliitbetoonist vahelaed valatakse 240mm paksuse plaadina betoonist C30/37 ja armeeritakse.“
13.Tallinna Linnaplaneermise ameti arhiivist pärineva korruseplaani kohaselt eeldas ekspert, et korterite xxxx ja xxxx vaheline vahelagi on valatud monoliitsest betoonist, kuna nende kuju ei ole nelinurkne vaid piiratud kaarseinaga, vt joonis 1 (paigaldades kaarseina kohale õõnespaneelid, mis on nelinurksed, jääb osa paneelist kõrval olevasse korterisse või üldkasutatavasse ruumi põhjustades niiviisi heliisolatsiooni ja tuleohutuse probleeme).
14.Ekspert tegi paikvaatlusel kindlaks, et korter xxxx pesuruumis ja/või WC-s küttesüsteemi kollektorit ei ole, korteri küttekollektor paikneb korrus madalamal ehk 4. korruse üldkasutatava koridori ripplae taga, mis nähtub fotodelt 5 ja 6. Korteri xxxx elutoas paiknevad kaks radiaatorit, magamistoas üks, radiaatorite küttetorustik on toodud läbi põranda ja lähevad radiaatori sisendi juurest otse alla, mis nähtub fotodelt 3 ja 4. Samadel fotodel on näha, et küttevee sulgventiilid radiaatorite all puuduvad. Eksperdile ei olnud termokaameraga küttetorustikud radiaatoriteni korteri xxxx põrandal tuvastatavad, kuid vaadeldes termokaameraga korteri xxxx lage, oli eksperdile näha, et korter xxxx kohal asuva korteri küttetorud on nähtavad korter xxxx laes st küttetorud on viidud radiaatoriteni vahelae alumises pinnas. Eelnev on nähtav termopiltidel 3-5. Tallinna Linnaplaneermise ameti arhiivist saadud korruseplaani kohaselt eeldas ekspert, et korterite xxxx ja xxxx vaheline vahelagi on valatud monoliitsest betoonist, kuna nende kuju ei ole nelinurkne vaid piiratud kaarseinaga. Ekspert märgib, et monoliitsele vahelaele korter xxxx kohal viitab ka termopiltidel 4 ja 5 nähtav küttekontuuri diagonaalne paiknemine toa suhtes, kuna õõnespaneelides oleks küttetoru võimalik paigaldada teoreetilisel õõne sees, kuid see on sirgjooneline (samas sihis paneeli pikema küljega), et korter xxxx laes olevate küttetorude sügavuseks võib lae pinnalt arvestada koos lae pahtli ja värvikihi paksusega 4 mm ca 41 - 45 mm, et vahelae kogupaksuseks on 353 mm ja küttetorru läbimõõdu 16 mm korral on eeldatav küttetoru sügavus korteri põranda pinnast arvates 292 mm ± 10 mm.
15.KOS § 2 lg 1 sätestab, et korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Eelnevalt uuritud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et purunenud keskküttesüsteemi toru asus kaasomandi osas - monoliitsest betoonist valatud vahelaes, mis kuulus kõigi korteriomanike kaasomandisse. Betoonist vahelae sisse ehitatud keskküttetorustikku ei saa pidada kostja korteriomandi reaalosaks, sest see ei olnud eluruumi põrandaks. Ka ei asunud antud keskküttetoru kostja mõjusfääris. Kostja korteris nr xxxx ei olnud küttesüsteemi kollektorit ega radiaatorite all sulgventiile. Eksperdi hinnangust nähtuvalt ei saanud kostja näha ega kontrollida lekete esinemist ega küttetorustiku korrasolekut.
16.Kostja esitatud tõenditega -kirjavahetus, arve, on tõendatud, et Xxxx hoone haldajaks on Pindi Kinnisvara OÜ (registrikood 10677258), kes on sõlminud selleks lepingu Tallinn, Kesklinna linnaosa, Xxxx korteriühistuga.
17.Asjas 27.12.2021 läbi viidud ekspertiisist ei nähtu, millisel põhjusel küttesüsteem või selle osa purunes ning hageja ei ole kohtule sellekohaseid põhjusi esile toonud ega tõendeid esitanud. Samuti on esile toomata ja tõendamata, et kostja oleks AÕS § 72 lg 5 ja KOS § 11 lg 1 sätestatud kohustusi korteriomanikuna rikkunud, et ta vastutaks kohustuste rikkumise eest ning et rikkumise ja kahju vahel oleks põhjuslik seos. Seega ei pea kohus vajalikuks uurida ja analüüsida kahju suuruse kohta esitatud tõendeid.
18.Asjaolu, et purunenud küttetoru parandamine oli võimalik korteri xxxx põranda avamise teel, ei tõenda, et kostja oleks oma kohustusi korteriomanikuna rikkunud ega seda, et ta vastutaks kohustuste rikkumise eest või, et rikkumise ja kahju vahel oleks olnud põhjuslik seos. Kindlustusvõtja J. O. ja korteriühistu esindaja H. A. avaldused selle kohta, et 16.02.2016 kahjujuhtumi põhjustas korteris xxxx lõhkenud keskküttetoru, on nende isikute arvamused kahju põhjuse kohta, mitte asjatundjate uuritud ja põhistatud hinnangud, mistõttu ei saa nende tõendite alusel lugeda hagi tõendatuks. Ekspert järeldas oma uurimuse põhjal, et korter xxxx parketi vahetus ei saanud põhjustada küttetoru leket keset lage. Korter xxxx poolt oleks kõige tõenäolisem vigastada küttetoru vahetult põrandast väljumise kohal enne radiaatoriga liitumist, kuid sellisel juhul valguks küttevesi esmalt korter xxxx põrandale, rikuks selle viimistluse ning alles seejärel valguks läbi vahelae alla korterisse xxxx. Remondi või seadmete paigaldamise käigus on tõenäolisem puurida küttetorusse lae poolt, kuna ilma termokaamerata ei ole toru asukoht tuvastatav ning toru kaugus lae pinnast on ca 5 cm versus 29 cm ülevalt puurides. Lähtudes eeltoodust ja kuna hageja ei ole täitnud VÕS § 115 lg 1, §-de 127 ja 128 eeldusi, siis tuleb jätta hagi kahju hüvitamiseks ja kõrvalnõude – viivise väljamõistmiseks, rahuldamata. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.