Määruse tegemise aeg ja koht 24.08.2022, Tallinn Tsiviilasja number
2-17-18004
Kohtuasi
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi X vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.06.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu 30.06.2022 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu (registrikood 12831829), esindaja Arvi Luhakooder Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu Harju Maakohtu 13.06.2022 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda.
3.Teatada pooltele apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluse käik ja hageja nõue
1.AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (hageja/kindlustusandja) esitas 30.11.2017 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt välja kahju 918,16 eurot ja 30.11.2017 seisuga viivise 1,21 eurot. Lisaks palus hageja kohustada kostjat tasuma viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 01.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Maakohus jättis 20.06.2019 hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16.01.2020 otsusega maakohtu otsuse osas, milles kahjunõue 756,16 eurot ja sellelt summalt viivis jäid rahuldamata ning saatis selles osas asja tagasi lahendamiseks maakohtule. Maakohtu otsus jõustus kahju 162 euro ja sellelt summalt viivise nõude rahuldamata jätmise osas. Kostja kassatsioonkaebust ringkonnakohtu otsusele menetlusse ei võetud (Riigikohtu 11.03.2020 määrus). Hagi aluseks olevad asjaolud
3.Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja Tallinn, XXX korteriomanik korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 1114965878. 16.02.2016 sai hageja teate kahjujuhtumist. Kahjustatud korteri 19.02.2016 ülevaatuse akti kohaselt lekkis korteris nr 10 keskkütte toru. Korteris nr 7 sai kahjustatud lae viimistlus köögis-elutoas. Köögi ventilaator-õhupuhasti kolises, vesi jooksis ka ventilaatorist. Vesi jooksis ka mööda fassaadi seina. Varakahju avalduses kinnitas kindlustusvõtja, et 16.02.2016 kell 8:30 toimus kahjujuhtum korteris nr 7, mille põhjustas ülemiste naabrite korteris nr 10 lõhkenud keskkütte toru. Kostja oli korteri nr 10 omanik. Korteri nr 7 remondiks tehti hinnapakkumine 956,16 eurot. Hageja hinnangul vastas hinnapakkumine kahjustuste suurusele ja hageja hüvitas korteri remondimaksumuse 756,16 eurot. Kindlustuslepingu järgne omavastus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Pärast kahjukäsitluse lõppu esitati hagejale raport kahjujuhtumi uurimise kohta ning kahju suuruse kindlaks tegemise ja tõendite kogumise eest arve 162 eurot. Hageja hüvitas arve alusel kahju suuruse kindlaks tegemise ja tõendite kogumise kulu 162 eurot. Korteriühistu esindaja selgitas, et veekahju põhjustas korteris nr 10 purunenud keskkütte toru. Purunenud toru parandamine oli võimalik vaid korteris nr 10 ning toru parandamiseks oli vaja avada korteri nr 10 põrand. Kostja polnud kohtuväliselt nõus hagejale kahju hüvitama. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja väide, et purunes küttesüsteemi toru kostja korteris, oli tõendamata ja vale. Korteri 10 põrand (mitte korteri 7 lagi) avati üksnes seetõttu, et ehitustehniliselt oli parandustöid selliselt otstarbekam teostada. Kostja ei vastutanud korteris 7 tekkinud veekahju eest, kuivõrd veeavarii ei toimunud korteris 10 ning lekkinud keskküttetoru polnud korteri 10 osaks. Lekkinud keskküttetoru paiknes korterite 7 ja 10 vahelises betoonlaes, mitte korteri 10 reaalosal ja see asus väljaspool eluruumi. Samuti polnud tegu korteri 10 eluruumide juurde kuuluva hooneosaga, mida oleks mingilgi viisil võimalik eraldi kasutada. Kahju ei tekkinud korteri 10 reaalosa kasutamisest ega kuulunud mingil viisil kostja mõjusfääri. Kostja ei rikkunud mistahes kohustust. Kostja ei saanud kuidagi teada küttetorustiku purunemisest või purunemisohust või seda ära hoida. Hageja ei tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu (põhjuslik seos, kahju suurus). Kostja palus alternatiivselt vähendada kahjuhüvitist nullini. Maakohtu otsus
5.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Maakohus ei andnud luba
apellatsioonkaebuse esitamiseks, v.a. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Pooled ei vaielnud, et (a) hageja kindlustas XXX korteri nr 7 ja sõlmis korteriomanikuga korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 1114965878, (b) korter nr 7 sai 16.02.2016 kahjustada veeavarii tõttu, mille põhjuseks oli korteri nr 10 põranda all valatud põranda sisse paigutatud küttetoru purunemine, (c) purunenud küttetoru oli maja üldise küttesüsteemi osa ja kuulus kõigi korteriomanike kaasomandisse, (d) purunenud keskküttetoru parandati XXX kortermaja korteriühistu tellimusel ning tööde eest tasus XXX 22 / XXX korteriühistu kindlustus ERGO Insurance SE, (e) hageja hüvitas kindlustusvõtjale taastamiskuludeks 756,16 eurot ja (f) kostja oli Tallinnas aadressil XXX tn 27 asuva korteri nr 10 omanik. Pooled vaidlesid, kas purunenud küttetoru asus kostja korteri reaalosa piires, kas kostjal oli küttetoru korrashoidmise kohustus ja kas kostja vastutas tekkinud kahju eest. Kohus lahendas hagi kahjujuhtumi ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1, lg 2, § 2 lg 1, § 11 lg 1 p 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 ning VÕS § 115 lg 1, § 127 ja § 128 järgi (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-i 19). Korterelamu üldine küttesüsteem oli ehitatud välja kollektorküttena ning korterites olid radiaatorid ühendatud jadamisi (1-toru süsteemis) ehk korterisse siseneb kütte pealevool ühte radiaatorisse, selle tagasivoolust läheb järgmise radiaatori pealevoolule ning lõpuks viimase radiaatori tagasivoolust üldisesse küttesüsteemi. Kohus tuvastas, et purunenud keskküttesüsteemi toru asus kaasomandi osas - monoliitsest betoonist valatud vahelaes, mis kuulus kõigi korteriomanike kaasomandisse. Betoonist vahelae sisse ehitatud keskküttetorustikku ei saanud pidada kostja korteriomandi reaalosaks, sest see ei olnud eluruumi põrandaks. Ka ei asunud antud keskküttetoru kostja mõjusfääris. Kostja korteris ei olnud küttesüsteemi kollektorit ega radiaatorite all sulgventiile. Kostja ei saanud näha ega kontrollida lekete esinemist ega küttetorustiku korrasolekut. Hoone haldajaks oli Pindi Kinnisvara OÜ, kes oli sõlminud selleks lepingu korteriühistuga. Tõenditest ei nähtunud, millisel põhjusel küttesüsteem või selle osa purunes ning hageja ei toonud kohtule sellekohaseid põhjusi esile ega esitanud tõendeid. Samuti oli esile toomata ja tõendamata, et kostja oleks AÕS § 72 lg 5 ja KOS § 11 lg 1 sätestatud kohustusi korteriomanikuna rikkunud, et ta vastutaks kohustuste rikkumise eest ning et rikkumise ja kahju vahel oleks põhjuslik seos. Seega ei pidanud kohus vajalikuks uurida ja analüüsida kahju suuruse kohta esitatud tõendeid. Asjaolu, et purunenud küttetoru parandamine oli võimalik korteri 10 põranda avamise teel, ei tõendanud, et kostja oleks oma kohustusi korteriomanikuna rikkunud ega seda, et ta vastutaks kohustuste rikkumise eest või, et rikkumise ja kahju vahel oleks olnud põhjuslik seos. Kindlustusvõtja ja korteriühistu esindaja avaldused selle kohta, et 16.02.2016 kahjujuhtumi põhjustas korteris 10 lõhkenud keskküttetoru, oli nende isikute arvamused kahju põhjuse kohta, mitte asjatundjate uuritud ja põhistatud hinnangud, mistõttu ei saanud nende tõendite alusel lugeda hagi tõendatuks. Apellatsioonkaebus
6.Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus, millega saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtusse või alternatiivselt hagi rahuldada. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Purunenud kütteoru oli korteriomandi reaalosa ja purunemise fakti alusel sai eeldada korteriomaniku poolset kohustuse rikkumist. Seega ei olnud kohtu järeldus õige, et poolet vahel puudus vaidlus, kas purunenud toru oli kaasomandis või oli kostja korteriomandi eseme reaalosa. Hageja seisukoht, et purenud toru on kostja korteriomandi eseme reaalosa, tugines eksperdi selgitusel. Purunenud toru paiknes küttesüsteemi selles osas, mida kostjal oli võimalik sisse ja välja lülitada.
Kohus ei võtnud seisukohata, kas korteri nr 10 põranda sisse betoneeritud küttetoru oli võimalik eraldi kasutada ning mida sai muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Asjaolu, et vaidlusalune küttetoru oli valatud betoonvahelae sisse, ei omanud tähtsust. Korteriomandi eseme reaalosa ei sõltunud asukohast. Kui puruneb korteriomandi eseme reaalosa, mille korrashoiukohustus oli kostjal, siis annab torustiku purunemine aluse eeldada, et kostja ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt. Vastutusest vabanemiseks tuli kostjal tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud. Hagejale ei saanud panna kohustust tuua esile küttetoru purunemise põhjust. Samuti ei olnud tähtsust sellel, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Korteriomanikud olid kohustatud kontrollima tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendama puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks, sh andma nõusoleku selleks vajalike otsuste vastuvõtmiseks või kokkulepete sõlmimiseks ja kulude kandmiseks. Kui selgub, et purunenud küttetoru oli siiski kaasomandis, siis kohtuotsusest ei selgunud, miks kostja kaasomanikuna ei vastutanud küttetoru korrashoiukohustuse täitmise eest. Vaidlusalune asi tuli lahendada hagita menetluses. Hageja esitas vastava taotluse 14.12.2020. Hageja hinnangul oli tegemist olulise menetlusõiguse normi rikkumisega. Samuti tuli kaasata menetlusse puudutatud isikuna korteriühistu. Olukorras, kus kahjustatud korteriomanikule oli tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu oma kohustust ei rikkunud, sai nõuda kahju hüvitamist korteriühistult. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi lihtsustatud korras, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Kuni 31.12.2021 kehtisid lihtmenetluse puhul piirmäärad põhinõude osas 2 000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurot. Praeguses asjas on menetluses hageja nõue mõista kostjalt välja põhivõlg 756,16 eurot (918,16 eurot162 eurot) ja viivisenõue. Järelikult on tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
8.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses andnud luba selle edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud otsust tehes valesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja neid menetlusökonoomia kaalutlustel ei korda (Riigikohtu 10.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 217-13363, p 15). Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Samuti ei ole maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja pole nõus maakohtu hinnanguga tõenditele ja kohtu järeldustega ei tähenda, et maakohus oleks toime pannud rikkumise tõendite hindamisel. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtu järeldusi hindama ümber. Maakohus leidis õigesti, et vaidluse lahendamise seisukohtalt oli oluline tuvastada, kas purunenud küttetoru asus kostja korteri reaalosa piires, kas kostjal oli küttetoru korrashoidmise kohustus ja kas kostja vastutas tekkinud kahju eest.
Viidatud küsimustele leidis maakohus vastused, mh viitas tõenditele, millele ta tugines ja selgitas, milliseid tõendeid ei saanud arvestada. Kohus tuvastas, et lekkinud keskküttetoru ei asunud kostja mõjusfääris ega kostja korteri reaalosa piirides, kostja ei rikkunud oma kohustusi ega vastutanud tekkinud kahju eest. Praegusel juhul puudub alus kaebuse esitatud väidete pinnalt arvata, et maakohtu järeldused on ebaõiged. Ringkonnakohtu hinnangul maakohtu järeldust ei muuda praegu ka hageja seisukoht, et kohus oleks pidanud täiendavalt kontrollima, kas kostjal oli võimalik küttetoru eraldi kasutada või seda muuta vms. Praeguses vaidluses tugines hageja kahju väljanõudmisel asjaolule, et kostja rikkus kohustust hoida ära tema mõjusfääris (korteriomandi reaalosas asuva) küttetoru purunemist. Asja lahendamisel lähtus maakohus nõudest ja selle aluseks olevast asjaolust. Maakohus ei pidanud lahendama nõudeid, mida ei esitatud. Hageja etteheited maakohtule, et ta ei lahendanud hageja nõuet, mis tulenes kostja kui kaasomaniku kohustuste rikkumisest, on alusetu.
9.TsMS § 631 lg 4 sätestab, et apellatsioonkaebus ei või tugineda asjaolule, et asi, mis tuli lahendada hagita menetluses, lahendati hagimenetluses, välja arvatud juhul, kui sellele asjaolule tugineti õigeaegselt ka maakohtus ja sellest võis olulisel määral sõltuda asja lahendus. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles osas, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, kui ei lahendanud hageja nõudeid hagita menetluses ega kaasanud puudutatud isikuna korteriühistut (TsMS § 613 lg 1 p 1 ja § 614 lg 1). Hageja esitas maakohtus taotluse asja lahendamiseks hagita menetluses, kuid maakohus jättis selle tähelepanuta. Ringkonnakohus leiab, et üldjuhul ei tohiks asja lahendus menetlusliigist oleneda, seda eriti lihtmenetluse asjade puhul (TsMS § 405), kus kohtul on menetlusreeglite kujundamise vabadus märkimisväärselt suur (Riigikohtu 06.04.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, p-d 10, 11), st üldjuhul ei ole hagita asja lahendamine hagimenetluses menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis annaks aluse kohtulahend tühistada (Riigikohtu 17.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 18˗20). Praeguse asja lahendamisel ei loe ringkonnakohus rikkumist siiski sedavõrd oluliseks, et see annaks aluse tühistada maakohtu otsuse, sest see rikkumine ei toonud praeguses asjas kaasa kostja vastu suunatud nõudes ebaõiget lahendit. Kostja vastu oleks hageja nõue jäänud rahuldamata ka juhul, kui maakohus oleks lahendanud seda hagita menetluses. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui maakohus oleks menetlenud vaidlust hagita menetluses ja menetluses oleks puudutatud isikuna osalenud korteriühistu, siis polnud hageja korteriühistu vastu esitanud nõuet, mis tulenes 19.02.2016 toimunud kahjujuhtumist ja mida maakohus oleks saanud lahendada. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
10.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta hageja kanda. Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4).
11.Ringkonnakohus toimetab määruse kätte hagejale ja edastab teadmiseks kostjale (TsMS § 638 lg-d 4 ja 8). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid esitajale füüsiliselt tagastada (TsMS § 638 lg 4). TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.