Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.01.2020 Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-13651
Tsiviilasi
VIM Agentuuri Kinnisvara OÜ hagi XX ja YY vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.05.2019 otsus
Kaebuse esitajad, kaebuse liik XX ja YY apellatsioonkaebus, 13 416,34 eurot ja tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja VIM Agentuuri Kinnisvara OÜ, registrikood 10957992, asukoht Raua 42-16 Tallinn, lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk, e-post:XXX. Kostjad XX, isikukood XXXXXXXXXXX ja YY, isikukood XXXXXXXXXXX, kostjate elukoht XXX, kostjate lepinguline esindaja Janne Kivistik, e-post:XXX.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta asja materjali juurde võtmata kostjate poolt 08.01.2020 lõplikele seisukohtadele lisatud järgmised tõendid: YY 17.09.2019 kiirabikaart (koopia 5 lehel), 06.01.2020 neuroloogi aeg, 27.01.2020 uuringutele broneeritud aeg, 03.02.2020 neuroloogi korduvvastuvõtuaeg, XX epikriisid 7tk (koopia 15 lehel, XX osaline töövõimetus (koopia 3-l lehel)
2.Jätta Harju Maakohtu 15.05.2019 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta solidaarselt XX ja YY kanda.
4.Välja mõista solidaarselt XX-lt ja YY-lt VIM Agentuuri Kinnisvara OÜ kasuks 360 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.VIM Agentuuri Kinnisvara OÜ (hageja) esitas 14.09.2017 hagi X ja YY vastu, nõudes 10 773,04 euro ja viivise väljamõistmist solidaarselt mõlemalt kostjalt. Hageja nõue põhineb 27.02.2017 sõlmitud üürilepingul, mille alusel hageja üüris kostjatele Rävala pst 11-7 Tallinn eluruumi. Lepingut muudeti 30.12.2015 üüri ja lepingu tähtaja osas. Üürnikud on jätnud tasumata üüri perioodi mai kuni september 2017 eest kogusummas 6900 eurot, samuti kõrvalkulud perioodi veebruar kuni juuli 2017 eest kogusummas 2009,90 eurot. Hageja palus mõista välja hüvitise 1 558,8 eurot oma õiguste maksmapanekuks kohtueelselt kasutatud õigusabi eest. Hageja palus ka viivise väljamõistmist arvestatuna lepingu p-s 3.6 kokkulepitud alustel määraga 0,1% päevas. Menetluskulud palus hageja määrata kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei vaielnud sisuliselt vastu hageja nõude aluseks olevatele faktiväidetele, kuid heitsid hagejale ette ebaseadusliku korterisse tungimisega kahju põhjustamist. 24.07.2017 sissetungiga põhjustas hageja kostjatele mittevaralist kahju kogusummas 20 000 eurot, mille kostjad tasaarvestasid hageja nõuetega 30.08.2017. Kostjad tagastasid korteri hagejale 06.10.2017. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus mõistis XX-lt ja YY-lt solidaarselt hageja kasuks välja 13 416,34 eurot (sellest põhivõlga 8 909,90 eurot ja kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivised 4 506,44 eurot) ning edasiulatuva viivise 0,1% päevas põhivõla osalt 6 900 eurot alates 16.05.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni.
5.Maakohus jättis menetluskulud 85% ulatuses solidaarselt XX ja YY kanda ning mõistis neilt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1 864,75 eurot.
6.Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad vaidlustamata asjaolud: - hageja kostjate vahel oli 27.02.2013 sõlmitud üürileping, mille alusel kostjad kasutasid Rävala pst 11-7 eluruumi;
-
-
kostjad vastutasid üürilepingu täitmise eest solidaarselt; alates 01.03.2016 oli üürisumma 1380 eurot kuus; lisaks üürile pidid kostjad tasuma kõrvalkulude eest; lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral oli lepitud kokku üürnike kohustus maksta viivist 0,1% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest; hageja nõuete aluseks oleval perioodil 01.05.2017 – 30.09.2017 oli korter kostjate valduses ja üürileping kehtis; kostjad on jätnud tasumata üüri perioodi mai kuni september 2017 eest kogusummas 6900 eurot ja kõrvalkulude perioodi veebruar kuni juuli 2017 eest kogusummas 2009,90 eurot;
7.Kostjad ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud üüri- ja kõrvalkulude nõuete arvestuse õigsust. Kostjad on esitanud hageja nõuetele ainult tasaarvestusel põhineva vastuväite, et kostjad tegid hagejale kohtumenetluse eelselt (30.08.2017) avalduse hageja nõuete tasaarvestamiseks kostjate vastunõudega. Tasaarvestuse tegemisega tunnistasid kostjad hageja nõuete kehtivust.
8.Kostjad ei ole tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada nende poolt tasaarvestatud vastunõuete suurust ja kehtivust. Kostjate väitel põhjustas hageja neile mittevaralist kahju püüdes 24.07.2017 omavoliliselt korterisse tungida. Kuna kahju põhjustamisele tuginevad kostjad, oli nõude alusasjaolude (õigusvastane käitumine, kahjulik tagajärg ja põhjuslik seos) tõendamine kostjate tõendamiskoormise osa. Kostjate väited eelnimetatu kohta on kontrollimatuseni ebamäärased ja paljasõnalised. Tunnistaja BB kirjeldas sündmuse asjaolusid. Tema ütlustest järelduvalt on hagejatele mittevaralise kahju põhjustamine ebausutav. Tunnistaja väitel oli hageja teatanud kostjatele korteri ülevaatamise soovist ja selleks kavandatud ajast ette. Enne korteri ukse avamisele asumist püüti korduvalt saada ühendust võimalikult korteris viibivate isikutega. Samal ajal oli hagejal telefoniühendus kostja XX-ga, kellel oli võimalus selgitada korteris viibinud kostjale YY-le sissepääsemise katse asjaolusid. XX kinnitas kohtule, et ta rääkis kõnealuste sündmuste ajal YY-ga telefonitsi. Hageja korteri ust ei avanud. Selle avas kostja YY ise ajal, mil kohal viibis ka politsei. Hageja esindajad korterisse ei astunud, mida kostja XX kohtuistungil kinnitas.
9.Kostjate poolt tõendina esitatud 24.07.2017 kiirabikaardil (tlk 66) on märgitud „Pt-l [patsient] paanikahoog. Varasemalt korduvalt esinenud.“ Kui intsident põhjustas kostja YY-le ärevushäire, siis oli järelikult tegemist juba varasemalt tekkinud terviseprobleemi korduva avaldumisega.
10.Väidetava pesumasina rikke rahalisi tagajärgi pole kostjad selgitanud ega sellele oma tasaarvestuses tuginenud.
11.Kostjate väide massaažitooli kinnipidamisest on tõendamata ja hageja poolt ümber lükatud. Hageja väidab, et on palunud kostjatel korduvalt massaažitool ära viia. Kostjad seda ei eitanud.
12.Eelnimetatust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude üüri ja kõrvalteenuste võla väljamõistmiseks kogusummas 8 909,9 eurot (6 900 + 2 009,9).
13.Maakohus leidis, et kahju hüvitamise nõudena esitatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
14.Kostjad ei ole vaidlustanud viivisenõude aluseks olevaid asjaolusid (õigeaegselt tasumata summad ja nende sissenõutavaks muutumise aeg) ega viivisenõude arvestust. Kostjad pole väitnud, et viivisekokkuleppe näol oleks tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 tähenduses ja seega puudub kohtul alus omaalgatuslikult kontrollida viivisekokkuleppe mõistlikkust.
15.Hageja arvestuste kohaselt oli viivisenõude suurus 13.09.2017 seisuga 304,34 eurot. Hageja on palunud viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni arvestatuna põhivõla
summalt 6 900 eurot. Oma põhinõude ülejäänud osalt hageja viivise väljamõistmist nõudnud pole. Kohtuotsuse tegemise seisuga (15.05.2019) on viivisenõude suurus 4 506,44 eurot (seisuga 13.09.2017 arvestatud viivis 304,34 eurot + 4 202,1eurot [6 900 x 0,1% x 609 päeva]). Kuupäevale 15.05.2019 järgnevalt perioodilt kuni põhivõla 6 900 tasumiseni mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja viivise 0,1% päevas kuni põhivõla tasumiseni vastavalt TsMS §-le 367.
16.Mõlemad kostjad on üürnikuna üürilepingu pooleks ja vastutavad seega üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt (VÕS § 65 lg 4). Kostjad vastutavad solidaarvõlgnikena kõigi käesoleva kohtuotsustega väljamõistetud summade tasumise eest.
17.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis võtab kohus seda arvesse menetluskulude jaotamisel. Hageja põhinõue rahuldatakse 85% ulatuses nõutust. Juhindudes § 173 lg-st 1, § 174 lg-st 1 ja § 175 lg-st 1 mõistab kohus kostjatelt välja 1864,75 eurot (2320–348107,25) hüvitisena hageja menetluskulude eest. Apellatsioonkaebus
18.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada, välja arvatud kohtueelse menetluse kulude osas, ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha asjas uus otsus.
19.Kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, kohus on rikkunud menetlusnorme, mis on kaasa toonud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Kohtulahendis puuduvad põhistused, miks kohus eelistab teatud tõendeid teistele ja puudub ka jälgitav tõendite analüüs. Tõendite väär hindamine/hindamata jätmine on viinud kohtu ekslikule seisukohale, et kui hageja omavoliliselt korterisse sisenemise intsident põhjustas YY-le ärevushäire, siis on järelikult tegemist juba varasemalt tekkinud terviseprobleemi korduva avaldumisega. Kostjate seisukohalt on see kohtu meelevaldne tõlgendamine, kuivõrd ei ole viidatud ühelegi ekspert arvamusele või arsti hinnangule.
20.Apellandid ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostjad ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud üüri- ja kõrvalkulude nõuete arvestuse õigsust, vaid on esitanud hageja nõuetele ainult tasaarvestusel põhineva vastuväite. Kostjad on seisukohal, et kuivõrd nende nõue oli kordades suurem hageja põhinõudest, siis ei pidanud nad vajalikuks kohtumenetluses hageja nõude summasid detailselt analüüsida. Kostjad ei ole eitanud, et hagejal võib olla nõue kostjate vastu, kuid kostjad leiavad, et nende nõue on kordades suurem hageja võimalikust nõudest.
21.Viivisenõude osas märgivad apellandid, et 16.10.2017 menetlusdokumendis palusid nad jätta rahuldamata mistahes viivisenõuded kuivõrd kostjad olid õigustatud üürimakseid kinni pidama. Peale tasaarvestusavaldust aga ei ole põhjendatud mistahes nõuded kostjate vastu, ei viivise ega põhinõuded. Lisaks märgivad apellandid, et TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lähtuvalt TsÜS leiavad apellandid, et hagejale tehtav kahju ei ole niivõrd suur kui ta seda nõuab viiviste hüvitamisega, mistõttu võib tekkida olukord, kus hagejal tekkib alusetult rikastumine VÕS § 1027 mõistes.
22.Apellandid nõustuvad kohtu arvamusega kohtueelse menetluskulude osas ning ei soovi seda vaidlustada.
Vastustaja seisukoht
23.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
25.Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 alusel asja juurde võtmata kostjate poolt 08.01.2020 lõplikele seisukohtadele lisatud järgmised tõendid: YY 17.09.2019 kiirabikaart (koopia 5 lehel), 06.01.2020 neuroloogi aeg, 27.01.2020 uuringutele broneeritud aeg, 03.02.2020 neuroloogi korduvvastuvõtuaeg, XX epikriisid 7tk (koopia 15 lehel, märgus Reinsalu osaline töövõimetus (koopia 3-l lehel), kuna leiab, et need ei oma asja lahendamisel tähtsust.
26.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, millega hagi rahuldati ja jaotati menetluskulud. Kostjad ei vaidlusta kohtuotsust osas, millega hagi kohtueelsete menetluskulude väljamõistmiseks summas 1558,80 jäeti rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
27.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
28.Hageja esitas kostjate vastu üürilepingust tuleneva üüri ja kommunaalteenuste tasu nõude. Kostjad ei vaidlustanud üüri- ja kõrvalkulude nõuete arvestuse õigsust. Seega tuvastas maakohus õigesti, et kostjad on esitanud hageja nõuetele ainult tasaarvestusel põhineva vastuväite. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuses seda maakohtu järeldust ümber lükanud, vaid märgivad kaebuses ka ise, et kuivõrd nende nõue oli kordades suurem hageja põhinõudest, siis ei pidanud nad vajalikuks kohtumenetluses hageja nõude summasid detailselt analüüsida.
29.Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, et tõendite väär hindamine/hindamata jätmine on viinud kohtu ekslikule seisukohale, et kui hageja omavoliliselt korterisse sisenemise intsident põhjustas YY-le ärevushäire, siis on järelikult tegemist juba varasemalt tekkinud terviseprobleemi korduva avaldumisega. Maakohus ei tuvastanud YY-l ärevushäire tekkimist või mittetekkimist 24.07.2017 toimunud intsidendi tagajärjena, vaid andis üksnes hinnangu kostjate poolt esitatud kiirabikaardi kandele, milles kiirabisse pöördumise põhjus on kaardile märgitud YY sõnade järgi.
30.Maakohtu poolt tuvastatu, et kostjad ei ole vaidlustanud viivisenõude aluseks olevaid asjaolusid ega viivisenõude arvestust ega ole väitnud, et viivisekokkuleppe näol oleks tegemist tüüptingimustega, on vastavuses asja materjaliga. Asjaolu, et 16.10.2017 menetlusdokumendis palusid kostjad paljasõnaliselt jätta rahuldamata mistahes viivisenõuded, kuivõrd kostjad olid õigustatud üürimakseid kinni pidama, ei saa pidada viivisenõude aluseks olevate asjaolude ega viivisenõude arvestuse vaidlustamiseks. Vaidlustamise aluseks olevaid asjaolusid ei ole kostjad välja toonud ega tõendanud.
31.Kostjad viitavad apellatsioonkaebuses TsÜS § 86 lg-le 2, mis sätestab tehingu heade kommete vastasuse, kuid ei ole seostanud seda pooltevahelise üürilepinguga. Kostjad ei tugine asjaoludele, et oleksid üürilepingu või viivisekokkuleppe sõlminud tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Mis puudutab kostjate väidet, et hagejale tekkiv kahju ei ole nii suur kui nõutav viivisesumma, siis kostjad ei taotlenud maakohtus viivise vähendamist, mistõttu
viivisenõude rahuldamist täies ulatuses pole põhjust maakohtule ette heita.
32.Kostjad ei ole esile toonud, milliste oma vastuväidete aluseks olevate asjaolude tõendamiseks oleksid nad soovinud esitada täiendavaid tõendeid, mille esitamiseks kohus neile ettepanekut ei teinud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud 85% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 15% ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud täielikult kostjate kanda.
34.Maakohus mõistis vastastikuste menetluskulude tasaarvetuse tulemusena kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1864,75 eurot. Väljamõistetud menetluskulude summat pole kostjad vaidlustanud.
35.Kuivõrd maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
36.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 360 euro hüvitamist 3 t õigusabi eest tasumääraga 120 eurot/t ilma käibemaksuta. Hageja esindaja tutvus maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega ning koostas vastuse, kokku 3 tundi. Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti ei ole tasumäär üleliia kõrge. Hageja ei nõua käibemaksu hüvitamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.