VIM Agentuuri Kinnisvara OÜ hagi M R ja K R vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
13291,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
VIM Agentuuri Kinnisvara OÜ (registrikood 10957992)
Kostjad
M R (isikukood xxx) K R (x)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
26.04.2019
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista M Rlt (R, isikukood x) ja K Rlt (R x) solidaarselt VIM Agentuuri Kinnisvara OÜ (registrikood 10957992) kasuks välja 13 416,34 eurot (kolmteist tuhat nelisada kuusteist eurot ja kolmkümmend neli senti). Nimetatud summa koosneb põhivõlast 8 909,9 eurot ja kohtuotsuse tegemise päevaks (15.05.2019) kogunenud viivisest 4 506,44 eurot.
3.Mõista M Rlt (R, isikukood x) ja K Rlt (R x) solidaarselt VIM Agentuuri Kinnisvara OÜ (registrikood 10957992) kasuks välja viivis 0,1% päevas arvestatuna põhivõla osalt 6 900 eurot alates 16.05.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni.
5.Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
6.Määrata menetluskulud 85% ulatuses solidaarselt M R ja K R kanda.
7.Mõista M Rlt (R, isikukood x) ja K Rlt (R x) solidaarselt VIM Agentuuri Kinnisvara OÜ (registrikood 10957992) kasuks välja menetluskulude hüvitis 1 864,75 eurot (üks tuhat kaheksasada kuuskümmend neli eurot ja seitsekümmend viis senti).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.VIM Agentuuri Kinnisvara OÜ (hageja) esitas 14.09.2017 hagi M ja K R vastu, nõudes 10 773,04 euro ja viivise väljamõistmist solidaarselt mõlemalt kostjalt. Hageja nõue põhineb 27.02.2017 sõlmitud üürilepingul, mille alusel hageja üüris xxx eluruumi. Lepingut muudeti 30.12.2015 üüri ja lepingu tähtaja osas. Üürnikud on jätnud tasumata üüri perioodi mai kuni september 2017 eest kogusummas 6900 eurot, samuti kõrvalkulud perioodi veebruar kuni juuli 2017 eest kogusummas 2009,9 eurot. Hageja palus mõista välja hüvitise 1 558,8 eurot oma õiguste maksmapanekuks kohtueelselt kasutatud õigusabi eest. Hageja palus ka viivise väljamõistmist arvestatuna lepingu p-s 3.6 kokkulepitud alustel määraga 0,1% päevas. Menetluskulud palus hageja määrata kostja kanda.
2.22.09.2018 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse.
3.Kostjad vastasid hagile 16.10.2017, paludes jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostjad ei vaielnud sisuliselt vastu hageja nõude aluseks olevatele faktiväidetele, kuid heitsid hagejale ette ebaseadusliku korterisse tungimisega kahju põhjustamist. 24.07.2017 sissetungiga põhjustas hageja kostjatele mittevaralist kahju kogusummas 20 000 eurot,
mille kostjad tasaarvestasid hageja nõuetega 30.08.2017. Kostjad tagastasid korteri hagejale 06.10.2017. Pesumasin oli pikemat aega olnud rikkis ja korterisse jäi kostjate massaažitool.
4.18.10.2018 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse seisuga 14.12.2018.
5.14.12.2018 avalduses teatasid kostjad, et ebaseadusliku korterisse tungimisega seoses on algatatud kriminaalasi ja palusid tsiviilasja peatamist kriminaalasja nr 17730000285 menetlemise ajaks.
6.27.02.2019 esitas hageja kohtule Politsei- ja Piirivalveameti 21.02.2019 määruse kriminaalasja nr 17730000285 lõpetamise kohta.
7.01.03.2019 teatas kohus pooltele kohtukoosseisu muutumisest, lahendas tõendite kogumise taotlused ja selgitas tõendamiskoormist.
8.Kohus arutas asja 26.04.2019 kohtuistungil (protokollis on ekslikult märgitud istungi kuupäevaks 25.04.2019). Kohtuistungil kuulati hageja taotlusel üle tunnistaja x x, kes andis ütlusi 24.08.2017 juhtumi asjaolude kohta. Otsuse põhjendused
9.Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostjate vahel oli 27.02.2013 sõlmitud üürileping, mille alusel kostjad kasutasid x eluruumi. Kostjad vastutasid üürilepingu täitmise eest solidaarselt. Alates 01.03.2016 oli üürisumma 1380 eurot kuus. Lisaks üürile pidid kostjad tasuma kõrvalkulude eest. Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral oli lepitud kokku üürnike kohustus maksta viivist 0,1% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest; 2) hageja nõuete aluseks oleval perioodil 01.05.2017 – 30.09.2017 oli korter kostjate valduses ja üürileping kehtis. Kostjad on jätnud tasumata üüri perioodi mai kuni september 2017 eest kogusummas 6900 eurot, samuti kõrvalkulud perioodi veebruar kuni juuli 2017 eest kogusummas 2009,9 eurot, tuginedes tasaarvestuse vastuväitele; 3) kostjad tagastasid korteri hagejale 06.10.2017.
11.Kostjad ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud üüri- ja kõrvalkulude nõuete arvestuse õigsust. Kostjad on esitanud hageja nõuetele ainult tasaarvestusel põhineva vastuväite – kostjad tegid hagejale kohtumenetluse eelselt (30.08.2017) avalduse hageja nõuete
12.Kostjad ei ole tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada nende poolt tasaarvestatud vastunõuete suurust ja kehtivust. Kostjate väitel põhjustas hageja neile mittevaralist kahju püüdes 24.08.2017 omavoliliselt korterisse tungida. Kuna kahju põhjustamisele tuginevad kostjad, oli nõude alusasjaolude (õigusvastane käitumine, kahjulik tagajärg ja põhjuslik seos) tõendamine kostjate tõendamiskoormise osa. Kostjate väited eelnimetatu kohta on kontrollimatuseni ebamäärased ja paljasõnalised. Tunnistaja x x kirjeldas sündmuse asjaolusid. Tema ütlustest järelduvalt on hagejatele mittevaralise kahju põhjustamine ebausutav. Tunnistaja väitel oli hageja teatanud kostjatele korteri ülevaatamise soovist ja selleks kavandatud ajast ette. Enne korteri ukse avamisele asumist püüti korduvalt saada ühendust võimalikult korteris viibivate isikutega. Samal ajal oli hagejal telefoniühendus kostja M Rga, kellel oli võimalus selgitada korteris viibinud kostjale K Rle sissepääsemise katse asjaolusid. M R kinnitas kohtule, et ta rääkis kõnealuste sündmuste ajal K Rga telefonitsi. Hageja korteri ust ei avanud. Selle avas kostja K R ise ajal, mil kohal viibis ka politsei. Hageja esindajad korterisse ei astunud, mida kostja M R kohtuistungil kinnitas.
13.Kostjate poolt tõendina esitatud 24.07.2017 kiirabikaardil (kostjate 16.10.2017 vastuse lisa 3, toimiku lk 66) on märgitud, et „Pt-l [patsient] paanikahoog. Varasemalt korduvalt esinenud.“ Kui intsident põhjustas kostja K Rle ärevushäire, siis oli järelikult tegemist juba varasemalt tekkinud terviseprobleemi korduva avaldumisega.
14.Väidetava pesumasina rikke rahalisi tagajärgi pole kostjad selgitanud ega sellele oma tasaarvestuses tuginenud. Nimetatu ei oma seega tähendust hageja nõude lahendamisel. Tõendamiskoormis lasub siin kostjatel.
15.Kostjate väide massaažitooli kinnipidamisest on tõendamata ja hageja poolt ümber lükatud. Hageja väitel on ta korduvalt palunud kostjatel massaažitool ära viia. Kostjad seda ei eitanud. Tõendamiskoormis lasub siin kostjatel.
16.Eelnimetatust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude üüri ja kõrvalteenuste võla väljamõistmiseks kogusummas 8 909,9 eurot (6 900 + 2 009,9).
17.Hageja on palunud hüvitise väljamõistmist oma õiguste teostamisel kohtueelselt kasutatud õigusabi eest summas 1 558,8 eurot. Kostjad ei ole selle nõudele vastuväiteid esitanud, kuid kohus näeb kõnealuses nõudes alljärgnevalt selgitatud õiguslikke probleeme. Kahju tõendamiseks on hageja esitanud 31.07.2017 õigusabiarve (hagiavalduse lisa 7, toimiku lk 26). Arvest järelduvalt on tegemist sissenõudmiskuluga VÕS § 113(2) tähenduses. Kulu on tekkinud vaidlusaluse üürilepingu kehtivuse ajal tehtud sissenõudmistoimingute eest. Vastavalt VÕS § 113(2) lg 1 võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja lepingu kehtivuse ajal nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot igalt solidaarvõlgnikult. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Vaidlusaluses õigussuhtes on hageja tegutsenud
oma majandustegevuses ja kostjad on tarbijad. Puuduvad andmed, et hageja oleks esitanud võlgnevuse kohta meeldetuletuskirju enne advokaadi vahendusel 28.07.2017 esitatud nõuet (hagiavalduse lisa 6, toimiku lk 22). Seega on kahju hüvitamise nõudena esitatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõue alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
18.Hageja on palunud viivise väljamõistmist lepingu p 3.6 alusel määraga 0,1% tasumata summalt päevas. Kostjad ei ole vaidlustanud viivisenõude aluseks olevaid asjaolusid (õigeaegselt tasumata summad ja nende sissenõutavaks muutumise aeg) ega viivisenõude arvestust. Kostjad pole väitnud, et viivisekokkuleppe näol oleks tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 tähenduses ja seega puudub kohtul alus kontrollida omaalgatuslikult viivisekokkuleppe mõistlikkust.
19.Hageja arvestuste kohaselt oli viivisenõude suurus seisuga 13.09.2017 304,34 eurot. Hageja on palunud viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni arvestatuna põhivõla summalt 6 900 eurot. Oma põhinõude ülejäänud osalt hageja viivise väljamõistmist nõudnud pole. Kohtuotsuse tegemise seisuga (15.05.2019) on viivisenõude suurus 4 506,44 eurot (seisuga 13.09.2017 arvestatud viivis 304,34 eurot + 4 202,1eurot [6 900 x 0,1% x 609 päeva]). Kuupäevale 15.05.2019 järgnevalt perioodilt kuni põhivõla 6 900 tasumiseni mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja viivise 0,1% päevas kuni põhivõla tasumiseni vastavalt TsMS §-le 367.
20.Mõlemad kostjad on üürnikuna üürilepingu pooleks ja vastutavad seega üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt (VÕS § 65 lg 4). Kostjad vastutavad solidaarvõlgnikena kõigi käesoleva kohtuotsustega väljamõistetud summade tasumise eest. Menetluskulude jaotus
21.26.04.2019 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja mõista kostjatelt välja hüvitise hagiavalduselt tasutud riigilõivu eest summas 700 eurot ja õigusabikulu 1 620 eurot, kokku 2 320 eurot. Hageja esitas üksikasjaliku nimekirja menetlustoiminguteks kasutatud õigusabi aja kohta. Kohtu arvates on tööaeg põhjendatud ja tunnitasu 120 eurot pole ebamõistlikult suur. Menetluskulude nimekirjas on ebaselge märkus käibemaksu tagasisaamise võimatuse kohta. Nimekirjast ei nähtu, et esitatud kulud sisaldaksid käibemaksu. Perejurist OÜ pole käibemaksukohustuslane. Hageja on kinnitanud, et esitatud kulud on kantud käesolevas vaidluses. Kostjad pole hageja menetluskulude põhjendatust vaidlustanud. Kohtu arvates on tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega.
22.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis võtab kohus seda arvesse menetluskulude jaotamisel.
23.Hageja põhinõue rahuldatakse 85% ulatuses nõutust (hageja põhinõue oli 10 468,7 eurot, kohus rahuldab selle 8 909,9 euro ulatuses). 15% hageja kuludest peaks seega jääma hüvitamata ja hageja peaks hüvitama 15% kostjate kuludest. Hageja menetluskulude
summa oli 2 320 eurot (vt p 21 eespool). Sellest 15% on 348 eurot. Kostjate menetluskulude summa oli 29.04.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt 715 eurot. Sellest 15% on 107,25 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 määrab kohus menetluskulud 97,5% ulatuses kostja kanda ja ülejäänud osas hageja kanda. Juhindudes § 173 lg-st 1, § 174 lg-st 1 ja § 175 lg-st 1 mõistab kohus kostjalt välja 1864,75 eurot (2320–348-107,25) hüvitisena hageja menetluskulude eest. /allkirjastatud digitaalselt/
Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.