Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

3-29-7839

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

V B esitas Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks. Kohus jättis avalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selge nõude esitamiseks ja riigi-lõivu tasumiseks. Avaldaja tasus riigilõivu ja esitas uue avalduse, millega ei kõrvaldanud kõiki puudusi. Kohus võttis avalduse menetlusse, et välja selgitada avaldaja reaalne nõue ning andis sissenõudjale ja kohtutäiturile tähtaja vastamiseks. Kohtutäituri seisukoha kohaselt Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva büroos on menetluses täiteasi nr 197/2019/515 võlgniku I Ba (ik xxx) suhtes ja täiteasi nr 197/2019/516 võlgniku V B (ik xxx) suhtes hüpoteegiga tagatud soli-daarse nõude hüpoteegi summa ulatuses 31955,82 euro sissenõudmiseks OÜ Tisler Mets ka-suks Jõhvi notari Tiit Juse 21.06.2005 tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu nr 5020 alusel. Nimetatud täitemenetlused olid 05.05.2015 algatatud kohtutäitur Andrei Kreki büroos ning sissenõudja avalduse alusel25.04.2019 üle antud kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetlusse. Võlgnikele kuuluv kinnisvara oli 26.06.2015 arestitud. Võlgniku avalduse sisu ja põhjendused on rohkem seotud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, mille läbivaatamine on vastavalt TMS § 221 kohtu pädevuses. Sissenõudja Tisler Mets OÜ seisukoha kohaselt tuleks avaldus jätta läbi vaatamata, kuna samadel asjaoludel on juba kohus teinud otsuse tsiviilasjas nr 2-15-9054. Tegemist on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, mistõttu tuli hagejal suuremas summas riigilõivu maksta. OÜ Tisler Mets taotleb menetluskulude katteks tagatise andmist, kuna esineb kahtlus, et ei suudeta vajadusel hilisemalt tasuda menetluskulusid. Menetluse jätkumise korral õigusteenuse osutamisega seoses tekivad menetluskulud, mistõttu palub kostja kohustada kohtul hagejaid andma menetluskulude katteks tagatis summas 3 000 eurot või kohtu äranägemisel muus summas, kui kohus ei pea menetluskulude katteks tagatise suurust summas 3 000 eurot põhjendatuks. Kostja põhjendab oma menetluskulude suurust asjaoluga, et eelmises vaidluses olid kostja menetluskulud kokku 2 850 eurot mistõttu on alust arvata, et ka käesoleva vaidluse jätkumisel jäävad menetluskulud samasse suurusjärku. Menetluse kestel selgus, et sisu poolest on tegemist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. 13.01.2020 esitas hageja taotluse, mida saab käsitleda hagi tagamise taotlusena. Kohus andis hagejale tähtaja nõude ja hagi tagamise täpsustamiseks. Kohus selgitas, et esitatud avaldust saab täitemenetluse § 221 alusel lugeda hagiavalduseks ning andis V B tähtaeg hagi nõude ja hagi tagamise taotluse täpsustamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. 15.01.2020 esitasid V Bi ja I Ba hagi OÜ Tisler Mets vastu täiteasja-des nr-d 197/2019/515 ja 197/2019/516 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad hagi tagamise taotluse, milles palusid peatada täitemenetlus antud täiteasjades. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäituri täitmisel Jõhvi notari poolt 21.06.2005 tõestatud hüpoteegi seadmise leping nr5020, mille alusel kostja nõuab avaldajatelt korteri realiseerimist, nõue on 31 955,82 eurot. Hageja leiab, et kostjal puudub nõue hagejate vastu, kuna nõue

3-29-7839 tuleneb lepingust OÜ Tisler Mets ja OOO xxx lepingust nr 1/15.07.2005. Kostja ja OOO xxx koostasid lepingu, et hagejad jäid võlgu pet-tuse teel ning soovib nüüd hagejatelt saada 31 955,82 eurot. Hageja avalduse alusel algatati 24.04.2019 kriminaalasi xxx (kostja seaduslik esindaja) ja J F ning OÜ Tisler Mets ja OOO xxx suhtes.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus. tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, hagiavaldus menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning hagi tagamise taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Avalduse läbi vaatamata jätmine ja hagi valduse menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 423 lg 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Antud juhul esitas avaldaja kohtusse avalduse täitemenetluse peatamiseks, mille kohus jättis käiguta. Avaldaja nõuetekohaselt puuduseid ei kõrvaldanud, kuid kohus võttis avalduse menetluse, et välja selgitada asjaolud ja selge nõue. Menetluse kestel selgus, et tegemist on nõudega, mida ei saa menetleda hagita menetluses. Seega leiab kohus, et menetlusse võetud avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna avalduses esitatud nõuet ei saa esitatud kujul ja menetluses rahuldada. Hagejad esitasid hagiavalduse kostja vastu sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamise nõudes. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu menetluses on olnud V Bi ja I Ba hagi OÜ Tisler Mets vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 066/2015//790 ja nr 066/2015/791. Antud asjas jättis kohus V Bi ja I Ba hagi OÜ Tisler Mets vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 066/2015//790 ja nr 066/2015/791. Kohtuotsus jõustus 23.01.2019. Nimetatud täiteasjade algatamise aluseks oli samuti 21.06.2005 tõestatud hüpoteegi seadmise leping nr 5020, mille alusel kostja nõuab avaldajatelt korteri realiseerimist, nõue on 31 955,82 eurot. 21.06.2005 sõlmisid I Ba (omanik), V B (omaniku abikaasa) ja OÜ Tisler Mets (hüpoteegipidaja) hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamis-avalduse, mille kohaselt seadis omanik korteriomandile xxx (registriosa xxx) hüpoteegi 500 000 krooni (31 955,82 eurot), hüpoteegiga tagati hüpoteegipidaja kõik nõuded piiratud vastutusega osaühingu Severnaja Energia vastu, sealhulgas tingimuslikud, ole-masolevad ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad piiratud vastutusega osaühingu xxxx ja osaühingu Tisler Mets vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest.

3-29-7839 Pärast kohtuotsuse tegemist vahetas sissenõudja (kostja) kohtutäiturit, mistõttu on täitemenetluse asjadel ka uued numbrid, kuid sisu on sama. Täitemenetlus on algatatud hüpoteegi seadmise lepingu alusel, sissenõue on 31 955,82 eurot. Kohus ei tuvastanud pettust lepingu sõlmimistel, millele hagejad viitavad. Kohus selgitab, et antud juhul on hagi esitatud sama kostja vastu ning nõude aluseks on samad asjaolud mille suhtes sisuliselt on kohtus menetlus lõppenud. Asjaolu, et on muutunud kohtutäitur ei muuda nõude aluseid ja asjaolusid. Samuti ei saa uue nõude esitamiseks olla asjaolu, et Venemaa Föderatsioonis on algatatud kriminaalmenetlused ettevõtete suhtes, kellega varasemalt on hagejad lepinguid sõlminud. Seega leiab kohus, et esitatud hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna poolte vahel on samadel asjaoludel olnud vaidlus, mille suhtes on jõustunud kohtuotsus. Hagi tagamise rahuldamata jätmine Hagejad esitasid koos hagiga hagi tagamise taotluse, milles paluvad täitemenetluse peatada. TsMS § 377 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui kohtuotsust tuleb ilmselt täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuste täitmine, loetakse, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha Vastavalt TsMS § 384 lg-le 2, kui hagi tagamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele ja puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puuduse õigeaegse kõrvaldamata jätmise puhul jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata. Antud juhul kohus hagi menetlusse ei võtnud. Kohus selgitab, et hagi tagamise abinõu saab määrata üksnes juhul, kui kohus on otsustanud avalduse menetlusse võtta. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mille kohus on otsustanud menetlusse võtta (RKTKo 3-2-1-124-04). Kuna kohus hagiavaldust menetlusse ei võtnud, tuleb hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata.

Menetluskulude katteks tagatise andmine Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 196 lg 1 p 3 võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselgelt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Kostja leiab, et TsMS § 196 lg 1 p 3 kohaldamise alused on olemas. Hagejalt ei oleks kostja arvates võimalik menetluskulude hüvitamist nõuda, seda põhjusel, et hageja on likvideerimisel, vara puudub ning igapäevane majandustegevus puudub.

3-29-7839 Kohus selgitab, et tagatise andmise kohustuse määramine on kohtu kaalutusotsus, mille langetamisel peab kohus arvestama mõlema osapoole huvidega (RK 01.02.2010 nr 3-2-1-158-09 p 15). TsMS § 196 lg 21 kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Antud juhul kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning lõpetas menetluse esialgse avalduse suhtes. Seega puudub alus ka taotluse rahuldamiseks ning tagatise nõudeks.

Menetluskulud TsMS § 168 lg-te 1-2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kohus jätab menetluskulud hageja V Bi kanda, kuna kohus ei võtnud hagi-avaldust menetlusse ning avalduse jättis läbi vaatamata.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.