Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-24-141217/13
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 27.06.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2205

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Bigbank AS10183757

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-102717

Tsiviilasi

Bigbank aktsiaselts osaühingu hagi X’i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

7434.88 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja Bigbank aktsiaselts (registrikood 10183757); hageja lepinguline esindaja Aap Kulik, [email protected]); kostja X (isikukood XXX).

e-post

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) hagi kostja X’i (isikukood XXX) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Mõista kostjalt X’ilt (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) kasuks välja põhivõlg 5147.57 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 112.73 eurot.

Mõista kostjalt X’ilt (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) kasuks välja viivis tagastamata põhivõlalt alates 31.01.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni 8,80% aastas.

4.Jätta Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) hagi X’i (isikukood XXX) vastu rahuldamata osas, milles Bigbank aktsiaselts (registrikood 10183757) palub mõista välja põhivõla 1322.91 eurot, intressi 221.04 eurot, haldustasu 32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 29.23 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega 2

2-24-141217 seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Bigbank AS esitas 12.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 18.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 10.01.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 10.01.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 30.01.2025 hagiavalduse X’i vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista 6 865.48 eurot, millest 221.04 eurot on intress, 32 eurot on lepingu haldustasu, 141.96 eurot on viivis, 6 470.48 eurot on tagastamata krediidisumma, viivis alates 31.01.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 8,80% tagastamata krediidisummalt aastas, riigilõiv 665 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 29.08.2022 sõlmitud laenuleping nr CL-EEC-22016815. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles hageja lepingu 31.10.2024 üles. 17.02.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta. 04.03.2025 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Harju Maakohus võttis 07.03.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 3

2-24-141217 Kohtul ei õnnestunud kostjale X’ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 17.04.2025 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);  lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;  lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);  krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;  viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;  kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);  kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks;  lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;  tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja toob välja, et laenutaotlusel märkis klient oma igakuiseks sissetulekuks 2 600 eurot, millest töötasu summas 1550 eurot neto (incomes: „salary“ 1 550 ehk sissetulek: töötasu 1550 eurot) ettevõttest AeroSkills OÜ (employments ja Lisa 7 – employer data (MTA andmed)), pension 550 eurot (incomes: „pension“ 550 ehk sissetulek: pension 550 eurot) ja muu sissetulek 4

2-24-141217 550 eurot ( incomes: „other“ 550 ehk sissetulek: muud sissetulekud 550 eurot). Kostja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute alusel nähtus tema keskmiseks sissetulekuks viimase 3 kuu vältel töötasu 1112.78 eurot (salary info: net income perioodil 05.2022-7.2022). Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi summas 185 eurot (External liabilities, declared monthly payment). Krediidilepingust nr CL-EEC-22016815 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 137.99 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas 1112.78 eurot kuus, moodus kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseimtuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 29,03((185+137.99)/1 112.78*100)%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 70,97% sissetulekutest ehk siis 789.79 eurot. Lisaks arvestas Pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 1 ülalpeetavat („dependents“ ehk ülalpeetavad 1), kostja ei ole abielus („marital status: divorced“ ehk perekonnaseis: lahutatud) ja kostja elab üüripinnal („Residence type: Rental premises“ ehk elukoha tüüp: üüripind). Samuti omandas krediidiandja infot tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kohta vastavalt VÕS §-le 403 4 lg 3 kättesaadavatest avalikest andmebaasidest nagu E-krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliametist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud. Hageja selgitustest nähtuvalt ei kontrollitud kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringud maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. 04.03.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Hageja toob välja, et kui krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 5 147.57 eurot (väljastatud krediit 7200 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 2 052.43 eurot). Hageja on seisukohal, et nõude ümberarvestus ei mõjuta krediidilepingu ülesütlemist, kuivõrd lepingu ülesütlemise ajaks oli kostja ka ümberarvestuse kohaselt võlgnevuses vähemalt kolme maksega. Käesoleval juhul sõlmiti leping 25.08.2022, lepingu perioodiks oli 72 kuud, esimese osamakse tasumise kuupäev 10.10.2022 ning krediidilepingu viimase osamakse tasumise tähtajaks oli 10.09.2028. Seega kohustus kostja tasuma 72 makse korral igakuiselt 100 eurot alates 10.10.2022. Kostja tasus kokku 2 052.43 eurot, seega tasuti täielikult 10.10.202210.05.2024 osamaksed. Kostja oli võlas alates 10.06.2024 osamaksetega. Krediidilepingu ülesütlemise hetkeks 31.10.2024 oli kostja võlas 10.06.2024, 10.07.2024, 10.08.2024, 10.09.2024 ja 10.10.2024 osamaksetega. Kostja oli krediidilepingu ülesütlemise hetkeks võlas vähemalt kolme osamaksega, mistõttu krediidilepingu ülesütlemine on õiguspärane ja kehtiv. Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja intressinõue ei ole põhjendatud ja uut intressi arvestust esitatud ei ole, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 01.11.2024-30.01.2025 eest summas 141.96 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 31.01.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 8,80% tagastamata krediidisummalt aastas. 5

2-24-141217 Tulenevalt asjaolust, et põhjendatud põhivõlaks on 5 147.57 eurot, on viivis perioodil 01.11.2024-30.01.2025 põhjendatud summas 112.73 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: summa 5 147.57 eurot, periood 01.11.2024-30.01.2025, viivisemäär 8,8% aastas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5 147.57 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 112.73 eurot, viivis tagastamata krediidisummalt alates 31.01.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 8,80% aastas. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 1322.91 eurot, intressi 221.04 eurot, haldustasu 32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 29.23 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja nõude suurus kokku oli 6 865.48 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla ja viivise 5260.30 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 77%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 23% ulatuses hageja kanda ning 77% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas 665 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 219.51 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 445.49 eurot ehk kokku 665 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Hageja põhjendatud menetluskulud seega 665 eurot, millest kostja kanda jääb 77% ehk 512.05 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.