Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.01.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-52954
Tsiviilasi
Seve Ehituse AS-i hagi XX (X) vastu võla ja saamata jäänud tulu saamiseks XX (X) vastuhagi kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.11.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
75 052.35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja Seve Ehituse AS (registrikood 10398417), lepingulised esindajad v/adv Kristiina Lee ja adv Kristiina Urb-Semjonov Kostja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata apellandi taotlus võtta täiendava tõendina vastu TR 18.01.2017 vastused, mille vastuvõtmisest maakohus keeldus 07.03.2017 kohtuistungil.
2.Harju Maakohtu 30.11.2018 otsus tühistada osas, milles kohus rahuldas Seve Ehituse AS-i hagi suuremas summas kui 10 884.20 eurot. Samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata XX vastuhagi elamu lõpuni ehitamise kulu 28 839.58 euro osas ning jaotas menetluskulud. Hagi 10 884.20 euro ulatuses rahuldamise osas ning vastuhagi kohtueelsete õigusabikulude ja asjatundja arvamuse kulu ulatuses rahuldamata jätmise osas jääb maakohtu otsus
muutmata. Maakohtu otsus on jõustunud hagi rahuldamata jätmise osas saamata jäänud tulu nõudes (resolutsiooni punkt 4).
3.Seve Ehituse AS-i hagi osas teha tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus, millega rahuldada hagi 10 884.20 euro ulatuses. XX tasaarvestuse vastuväide ja vastuhagi saata tagasi uueks arutamiseks maakohtule elamu lõpuni ehitamise kulu 28 839.58 euro osas.
4.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Seve Ehituse AS-i hagi rahuldada osaliselt tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega; 2) Mõista XX-lt välja Seve Ehituse AS-i kasuks 10 884.20 eurot. Otsus võidakse tühistada või muuta tasaarvestuse vastuväite ja vastuhagi lõplikul lahendamisel; 3) Jätta rahuldamata Seve Ehituse AS-i hagi saamata jäänud tulu väljamõistmiseks; 4) Jätta rahuldamata XX vastuhagi kohtueelsete õigusabikulude ja asjatundja arvamuse saamise kulu nõudes; 5) Saata XX tasaarvestuse vastuväide ja vastuhagi tagasi uueks lahendamiseks maakohtule elamu lõpuni ehitamise kulu 28 839.58 euro osas; 6) Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel lahendamisel.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue, vastuväited vastuhagile
1.05.06.2014 esitas hageja maakohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista töövõtulepingujärgse võlgnevuse 43 860 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 53 327.22 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostjale kuulub kinnistu asukohaga Vaablase tee 11, Randvere küla, Viimsi vald, Harjumaal. 20.02.2014 sõlmisid kostja tellijana ning hageja töövõtjana ehituse töövõtulepingu nr E-1302 (edaspidi ehitusleping), mille eesmärgiks oli
kinnistule maja Villa Ling projekteerimine ja püstitamine vastavalt hinnapakkumisele ja arhitektuurilistele joonistele. Hageja alustas majakomplekti tootmisega 24.03.2014 ning 14.04.2014 vundamenditöödega. Hageja esitas kostjale vastavalt lepingule arved, mida kostja tasus osaliselt.
3.21.05.2014 toimus vastavalt kostja soovile hageja kontoris koosolek, millel arutati, millised tööd on objektil teostatud, millised on pooltevahelised erimeelsused, millised dokumendid hageja kostjale täiendavalt esitab. Pärast koosoleku toimumist esitas kostja hagejale e-posti teel ehituslepingu ülesütlemisavalduse, märkides, et ülesütlemine jõustub viivitamatult. Kostja tõi avalduses välja järgmised väidetavad vaegtööd ning puudused: esitamata vee- ja kanalisatsioonisüsteemi põhimõtteline skeem, kanalisatsiooni teostusjoonis, veetrassi teostusjoonis, põrandaküttetorustiku arvutused ja paigalduse teostusjoonis, tõendus radoonitõkke kile nõuetekohase tihendatuse kohta läbiviikudel (fotod), radoonitõkkekile sertifikaat, eskiislahendus radoonitõkkekile läbiviigu nõuetekohase tihendatuse tagamiseks maaküttetorustiku jaoks läbi vundamendi puurimisel, elektriprojekt, ventilatsiooniprojekt, aurutõkkekile ja -teipide sertifikaadid, räästasõlme teostust puudutav eskiislahendus, soklisõlme (radoonikile, sillemembraani ja Tyveki ühenduskoha) mastiksiga tihendamise ja sokliplekiga kinnitamise eskiislahendus; ehitamata ja soojustamata on II korruse välispiirded ja siseseinad.
4.22.05.2014 allkirjastasid kostja ja hageja esindajana projektijuht TT üleandmise-vastuvõtmise akti selle kohta, et kostjale on üle antud ning kostja on kätte saanud kolmes eksemplaris, lisaks digitaalselt, järgnevad dokumendid: ehitusprojekti arhitektuurne ja konstruktiivne osa 29 lk, elektri osa 14 lk, ventilatsiooni osa 3 lk, vee ja kanalisatsiooni osa 3 lk. Samuti lepiti kokku, et muude dokumentide üleandmine toimub vastavalt 21.05.2014 toimunud koosolekul kokkulepitule. 26.05.2014 edastas hageja kostjale ettepaneku vaadata viivitamatult ühiselt koos riiklikult tunnustatud eksperdiga poolelioleva elamu üle eesmärgiga tuvastada ja fikseerida hageja poolt teostatud tööd ja kasutatud materjalid, et tuvastada nende maksumus. 27.05.2014 teavitas kostja, et kuivõrd õiguslik suhe hagejaga on lõppenud, ei lubata kinnistule ühtegi hageja töötajat ega esindajat ega eksperti. 29.05.2014 edastas hageja kostjale 21.05.2014 koosolekul lubatud dokumendid.
5.Hageja teostatud tööde maksumus seisuga 21.05.2014 oli 109 015 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 130 818 eurot. Kostja tasus kokku 86 958 eurot (käibemaksuga), seega hageja täitmisnõue 43 860 eurot. Hageja kahjum moodustab 38 872.45 eurot, millele lisandub käibemaks. Nimetatud summale lisandub arvestuslik kasumimarginaal 5% (saamata jäänud tulu) 5566.90 eurot. Kokku moodustab hageja nõue kostja vastu 44 439.35 eurot (käibemaksuta). Hageja nõue koos käibemaksuga on kokku 53 327.22 eurot.
6.Vastuhagile vaidles hageja vastu. Tõendamata on kahju hüvitamise nõude eeldused. Töövõtja ei rikkunud ehituslepingut oluliselt. Väidetavad puudused, millele kostja tugineb, on esile toodud alles kohtumenetluse kestel. Kostja ei andnud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kõik vastuhagi aluseks olevad tööd on tehtud, mistõttu ei saa kostja tugineda hinnapakkumistele. Kostja
koostatud vastuhagi kalkulatsioon on ebaselge, kuna puudub teave, milliseid töid on teostatud I ja milliseid II korrusel. Kostja vastuväited ja vastuhagi
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue ei põhine ehituslepingul ja on tõendamata. Täidetud ei ole kostja lepingulise vastutuse eeldused. Hageja võimalik tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Ehitusleping on lõppenud hageja rikkumise tõttu ning kostjal on hageja vastu lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Alternatiivse vastuväitena tugines kostja sellele, et hagi alusena esitatud kuluarved ei seondu elamu püstitamisega. Hageja nõuetekohaste tööde eest on kostja tasunud.
8.Kostja esitas tingimusliku tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas hageja võimelike nõuetega enda järgmised nõuded järgmises järjekorras: 1) elamu mittevastavusest A-energiaklassile tulenev suurenenud energiakulu 29 469 eurot; 2) kohtumenetluse eelselt kantud õigusabikulu 1828.20 eurot; 3) tööde valmiduse astme ja lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asjatundja arvamuse saamise kulu 3402 eurot; 4) elamu lõpuni ehitamise kulu täpsustatud suuruses 28 839.58 eurot.
9.Kostja esitas ka vastuhagi, mille esemeks on tasaarvestusavalduses käsitletud kahju, v.a kahju, milline tuleneb mittevastavusest lubatud A-energiaklassile tulenevast suurenenud energiakulust (seda soovib kostja kasutada üksnes tasaarvestuseks). Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohus rahuldas 30.11.2018 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja 43 908.56 eurot. Kohus jättis rahuldamata saamata jäänud tulu 6680.28 euro nõude. Samuti jättis kohus rahuldamata vastuhagi. Kohus jättis hagi menetlemise kulud 82,3% ulatuses kostja ja 17,7% ulatuses hageja kanda ning vastuhagi menetlemise kulud täies ulatuses kostja kanda.
11.Pooltel ei ole vaidlust: 1) hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija sõlmisid 04.12.2013 projekteerimislepingu, mille kohaselt lepiti kokku elamu projekteerimistööde teostamine, mis hõlmas elamu arhitektuuriliste jooniste, seletuskirja ja ehitusprojekti koostamist, kooskõlastamist kostja ja ametkondadega, ehitusloa taotlemist ja energiamärgise väljastamist; 2) projekteerimislepingu tasuks oli 8472 eurot (käibemaksuga), mille on kostja hagejale tasunud; 3) pooled sõlmisid 20.02.2014 ehituslepingu, mille kostja lõpetas 21.05.2014 avaldusega; 4) kostja tasus ehituslepingu alusel hagejale 86 958.60 eurot.
12.Pooled vaidlevad: 1) kas 21.05.2014 ehituslepingu lõpetamine oli lepingust taganemine lepingu rikkumise tõttu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 116) või lepingu ülesütlemine (VÕS § 655 lõige 1); 2) lepingu lõpetamise aluseks olevate asjaolude üle; 3) ehitatava elamu energiaklassi kokkuleppe üle; 4) kas hageja pidi välja ehitama II korruse; 5) kas ehitisel olid puudused.
13.Ülesütlemisavaldusest nähtub, et kahest poolte vahel sõlmitud lepingust esitas kostja hagejale ehituslepingu ülesütlemisavalduse. Seega ei ole kostja antud avalduses ühepoolselt lõpetanud projekteerimislepingut. Kostja märkis avalduses, et ütleb hagejaga sõlmitud lepingu üles lahendamatute erimeelsuste tõttu ja et ülesütlemine jõustub viivitamatult 21.05.2014. Avalduses tõi kostja välja 21.05.2014 seisuga vaegtööd ning puudused, mis põhjustasid lisaks poolte erimeelsustele lepingu ülesütlemise, sh ehitusdokumentatsiooni esitamata jätmine ja II korruse välja ehitamata jätmine.
14.Ehituslepingu punktist 5.1.3 nähtub, et töövõtja kohustub esitama ehitise kasutusloa taotlemiseks vajaliku täitedokumentatsiooni peale tööde üleandmist tellijale ja peale tellijapoolsete kõikide lepinguliste summade tasumist 21 päeva jooksul. Samuti esitatakse tellijale töövõtja koostatud joonised (viimased versioonid) nii paberkandjal kui digitaalsel kujul (muutmiskaitseta). Kuna kostja lõpetas hagejaga lepingu ajal, mil tööd ei olnud veel lõpetatud ning kostja ei olnud tasunud hagejale kõiki lepingujärgseid summasid, ei olnud kostjal lepingu lõpetamise ajaks 21.05.2014 õigust nõuda hagejalt ehitusdokumentatsiooni esitamist, mistõttu ei olnud kostjal õigust sel alusel ka lepingust taganeda.
15.Ehituslepingu punktist 8.1 tulenevalt oli poolte õiguste ja kohustuste aluseks leping oma lisaga ja EV õigusaktid. Lepingu juurde kuuluva lisa 1 pealkirjaga „Tööde piirid“, mis on samuti sõlmitud 20.02.2014 ja lepingupoolte allkirjastatud, preambulist nähtub, et vastavalt kokkuleppele saadetakse Viimsisse Randveresse planeeritava puitkarkass elementmaja „Villa Ling“ (113m2 + terrass, I korrus ehitatakse välja, II korrus on võimalik tulevikus välja ehitada) ehitusmaterjalide tootmise, transpordi ja paigaldamise esialgne hinnapakkumine, mille aluseks on võetud 13.02.2014 joonised. Seega on pooled lepingu juurde kuuluvas lisas otseselt kokku leppinud, et hageja pidi lepingu raames välja ehitama ainult I korruse. Lepingu punktis 10.2 on pooled sätestanud, et leping jõustub selle allakirjutamise hetkest mõlema poole poolt ja kehtib kuni poolte lepinguliste kohustuste täitmiseni või lepingu lõppemiseni. Kõik muudatused ja kooskõlastused tehakse kokkuleppel kirjalikus vormis (kas ehituspäevikus, protokollides, kirja või elektronkirja teel). Kohtule ei ole esitatud lepingu ega selle lisa 1 muutmise dokumenti ega ehituspäevikus, protokollides, kirja või elektronkirja teel esitatud kirjalikke kokkuleppeid elamu II korruse väljaehitamiseks (v.a siseviimistlustööd).
16.Kostja väited, et hagejal tuli välja ehitada ka elamu II korrus, v.a siseviimistlustööd, st et töövõtja rajab soojustatud karbi kogu konstruktiivse osaga ning teostab I korruse siseviimistlustööd, samuti muud eriosade (elekter, ventilatsioon, vesi, kanalisatsioon) tööd, v.a maaküttesüsteemi rajamine, ja kostja samasisulised vande all antud ütlused on ümber lükatud alljärgnevate tõenditega: kostja abikaasa CC tunnistajana antud ütlustega selle kohta, et EE lubas, et II korrus saab soojustatud ja vaheseinad saavad ehitatud; kostja 15.11.2013 e-kirjaga hageja töötajale KK-le, milles kostja märkis, et meie soov on esmajärjekorras saada välisviimistletud majakarp (st II korruse väljaehitamine võib oodata);
kostja 15.05.2014 e-kirjaga, milles kostja märkis, et mis puutub II korruse muudesse seintesse, siis tubade vahelised seinad (st magamistubade ja tualettruumide vahelised) jäävad hetkel välja ehitamata. Katusealune peab olema soojustatud moel, et paigaldatav pööninguluuk ei saaks ainsaks takistuseks talvise külma välisõhu pääsemisel I korrusele; kostja 16.05.2014 e-kirjaga, milles kostja märkis, et mõtlemiskoht on, et juhul, kui II korrust üldse ei ehitata, siis sisuliselt ehitatakse välja üksnes 105m2 (I korrus); muudkui, et soov oli saada ikka B-energiaklassi maja; tunnistaja KK (hageja töötaja, kes koostas kostjale hinnapakkumisi) ütlustega selle kohta, et kostjale tehtud hinnapakkumisi tuli muuta, sest kostja eelarve ei võimaldanud kallimaid hinnapakkumisi; esialgse ja viimase hinnapakkumise vahe tulenes sellest, et II korrus jäi välja ehitamata; hageja tööd lõppesid I korrusel ning II korrusel mingeid töid ei teostatud; soojustus asetati I korruse lae peale ning II korrusele pääs toimub pööninguluugi kaudu, mitte mööda treppi; lepingu sõlmimise ajal oli ta enamustel kohtumistel juures; kostjaga vaadati ja arutati kõik lepingupunktid üle; tunnistajale ei jäänud muljet, et kostja ei saaks aru, millega tegemist on ja ta teadis, mis staadiumis ta maja saab; korduvalt räägiti, et II korrus jääb välja ehitamata; tunnistaja TT (hageja projektijuht, kes tegeles objektiga) ütlustega selle kohta, et hageja ei pidanud II korrust välja ehitama; lepingus oli kokkulepitud, et II korruse saab tulevikus välja ehitada; vahelagi pidi täitma katuslae ülesannet, kuni kostja poolt II korruse välja ehitamiseni; ekspert GE (edaspidi GE) 28.08.2018 hinnanguga selle kohta, et vahelaele on paigaldatud palju soojustust, mis viitab asjaolule, et vahelagi on käsitletav tegelikult katuslaena; 250mm soojustus oleks vahelae puhul ilmselge ülesoojustamine; Villuseina joonise järgi ei pidanud II korrust välja ehitama; hoone oli esialgu planeeritudki nii, et II korrus jääb külmaks.
17.Hageja arved, mille kostja osaliselt või täielikult tasumata jättis, olid esitatud enne kostja poolt lepingu lõpetamist vastavalt 22.04.2014, 24.04.2014 ja 05.05.2014. 22.04.2014 arved olid esitatud vundamendi eest (arve nr 201410) ja maja komplekti toimetamise eest sihtkohta (arve nr 201411), mille üle ei ole vaidlust, et arvetel kajastatud tööd on täies mahus teostatud. Ülesütlemisavaldus ei viita ühelegi kostjale esitatud arvel kajastatud tööle.
18.13.05.2014 koosoleku protokolliga on tõendatud, et töökoosolekul arutati ehituslepingu järgse kogumaksumuse ja maksegraafiku järgsete maksete erinevusi, ehituslepingu mahtu II korruse osas. Samuti esitas töövõtja koosolekul selgitusi objektil teostatud lahenduste kohta. Protokollist nähtuvalt viitas kostja töövõtja puudustele nt eriosade projektlahenduste kooskõlastamisel tellijaga enne tööde algust, projektjooniste, töödes kasutatud materjalide sertifikaatide ja kaetud tööde kohta kaetud tööde aktide esitamisel jms. Hageja vastustest nähtuvalt lubas ta saata sertifikaadid, esitada vundamendi teostusjoonised 28.05.2014, anda üle ehitusprojekti 22.05.2014, samuti andis ta selgitusi pooleliolevate tööde kohta. Protokollist nähtuvalt jäid pooled eriarvamusele II korruse väljaehitamise osas, mis tõigi kaasa kostja lepingust taganemise 21.05.2014 seisuga, s.o enne, kui hageja pidi esitama dokumentatsiooni ja sertifikaadid.
19.Eelnevate tõenditega kogumis saab lugeda tõendatuks, et poolte vahel ei olnud kokkulepet II korruse väljaehitamiseks. Järelikult ei esinenud lepingu lõpetamise ajal kostja viidatud puudust II korruse välja ehitamata jätmise kohta, hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud ning kostjal puudus õigus lepingust taganeda.
20.Antud tõenditega on vastuolus ja tuleb seetõttu jätta arvestamata ekspert TR-lt (edaspidi TR) kostja poolt kohtuväliselt tellitud arvamus, tunnistajana antud ütlused ja kirjalikud seisukohad, kuna ekspert on lähtunud arvamuse andmisel kostja tõendamata seisukohast, et hageja pidi lepingu järgi II korruse välja ehitama, v.a tegema sisetööd.
21.Hageja väitega, et kostja ütles lepingu üles põhjusel, et tal puudusid rahalised vahendid tööde eest tasumiseks, on kooskõlas kostja 05.05.2014 e-kiri hagejale (III kd lk 27). Seejuures ei olnud kostja e-kirjas välja toodud ettepanekud seoses tööde akteerimisega kooskõlas ehituslepinguga, sest lepingus ei olnud tööde akteerimises kokku lepitud. Lepingu ptk-s 3 „Tasumise tingimused ja kord“ on kokku lepitud üksnes töö eest osade kaupa tasumises. Samuti on tunnistajana üle kuulatud TT ütlustega tõendatud, et tööde akteerimises puudus poolte vahel kokkulepe.
22.Kuivõrd kostja ei saanud õiguslikult töövõtulepingut hageja kohustuste rikkumise tõttu üles öelda ning kohus tuvastas eelpool, et hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud VÕS § 116 lõigete 1 ja 2 ega § 647 lõike 1 järgi, mis annaks aluse lepingust taganeda, ei olnud täidetud eeldused lepingust taganemiseks ja kostja 21.05.2014 lepingu ülesütlemise avaldus on käsitletav ülesütlemisavaldusena VÕS § 655 lõike 1 järgi.
1.Ehituslepingu punktis 5.2.4 on pooled kokku leppinud, et lepingu ülesütlemisel tellija poolt tasutakse töövõtjale tehtud tööde eest. Hageja esitas kostja vastu pärast nõude täpsustamist 46 646.95 euro suuruse nõude, mis tuleneb lepingu ülesütlemise seisuga teostatud ehitustööde ja -materjalide maksumusest, mille tasumisest kostja VÕS § 195 lõike 2 järgi töövõtulepingu ülesütlemisel ei vabane.
24.Hageja arvetega on tõendatud, et enne lepingu ülesütlemist esitas hageja kostjale vastavalt lepingule järgmised arved: 07.04.2014 punkti 3.1.1 kohaselt ettemaksu arve nr 201408 selgitusega „Ehituse töövõtuleping E1302 punkt 3.1.1“ (50% majakomplekt, 50% vundament, 50% fassaadi materjalid) summas 48 372 eurot (käibemaksuga), mille kostja tasus; 22.04.2014 punkti 3.1.2 alusel arve nr 201410 selgitusega „Ehituse töövõtuleping E1302 punkt 3.1.2“ summas 17 460 eurot (käibemaksuga), mille tasumise tähtpäev oli 29.04.2014, kuid mida kostja ei ole täies ulatuses tasunud. Pooltel ei ole vaidlust, et vundamendi tööd on teostatud; 22.04.2014 punkti 3.1.3 alusel arve nr 201411 selgitusega „Ehituse töövõtuleping E1302 punkt 3.1.3“ summas 34 512 eurot (käibemaksuga), mis puudutab majakomplekti toimetamist sihtkohta, tasumise tähtpäevaga 30.04.2014. Vaidlust ei ole, et majakomplekt on toimetatud sihtkohta, arve on osaliselt tasumata (summas 13 385.40 eurot);
24.04.2014 punkti 3.1.4 alusel arve nr 201413 selgitusega „Ehituse töövõtuleping E1302 punkt 3.1.4“ summas 13 236 eurot (käibemaksuga) kraanatööde eest, tasumise tähtpäevaga 05.05.2014, mis on täies ulatuses tasumata; 05.05.2014 punkti 3.1.6 alusel arve nr 201416 selgitusega „Ehituse töövõtuleping E1302 punkt 3.1.6“ summas 21 636 eurot (käibemaksuga) ettemaksuna sisetööde materjalide eest (50% elektrimaterjalidest, 50% torutööde materjalidest, 50% sisepuusepa tööde materjalidest, 50% siseviimistlustööde materjalidest) tasumise tähtpäevaga 09.05.2014, mida ei ole kostja tasunud. Kokku on kostjal arved tasumata summas 48 257.40 eurot.
25.Hageja raamatupidaja SS istungil antud ütlustega on tõendatud, et tema koostas hageja esitatud tabelid ning nendes on kajastatud objektiga seotud kulud, materjalid ja teenused; tema tegeles arvete sisestamisega raamatupidamisprogrammi. Kostja on tuginedes projektdokumentatsioonile, tootmisjoonistele, ehitustööde käigule ning vastava kuluga seotud töö tegelikule valmidusastmele lugenud nimetatud kulutustest elamu ehitusega seotuks summa 43 908.56 eurot. TR arvamuse kohaselt oli lepinguliste tööde valmidusaste 49,5% ning maksumus 100 681 eurot. Kohtuistungil ja kirjalikes seisukohtades muutis ekspert hinnangut puuduvate tööde valmidusastme osas ja vähendas seda 651.60 euro võrra (käibemaksuga). 22.04.2016 riiklikult tunnustatud ekspertide GE ning PP hinnangutega 22.04.2016, 11.05.2018 ja 28.08.2018 on tõendatud, et hageja esitatud arvetest kogusummas 212 694.28 eurot on võimalik siduda elamuga 22 457.93 eurot, kuid arvestades paikvaatluse tulemusi on elamu ehitamiseks kasutatud materjale rohkem kui 22 457.93 eurot ning et elamu juures kasutatud tööde teostamiseks vajalike materjalide ja teenuste hulk on u 60% ehituslepingu lisas 1 „Tööde piirid“ toodud materjalide ja teenuste hulgast ning tööde tegemise rahaliseks väärtuseks on 101 480 eurot + käibemaks ja lepingu täitmise aste orienteeruvalt 60%, s.o 101 180 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 121 416 eurot. Kuivõrd ekspertide GE ja PP hinnangud ning GE täiendav hinnang põhineb mh TR kohtuväliselt antud hinnangule, kohtuistungil antud ütlustele ja kirjalikult esitatud selgitustele, kuid on põhjalikum, käsitledes ehitise valmidusastme osas ka neid küsimusi, mida ei ole TR käsitlenud või on käsitlenud lähtudes eeldusest, et hagejal oli lepingust tulenev kohustus välja ehitada ka II korrus, luges kohus ekspert GE eksperthinnanguga tõendatuks, et ehituse valmidusaste oli 60%.
26.Kohus tuvastas juba eespool ehituslepingu ja tunnistaja TT ütluste alusel, et maksete tegemine toimus etappide kaupa, iga etapi akteerimist leping ei sisalda ning tööde akteerimise kokkulepe poolte vahel puudus. Seega on vale kostja väide, et iga makse tegemine eeldas sellega seotud töö akteerimist ja et kostjal ei tekkinud kohustust enne tasuda ehituslepingu järgseid makseid. See on vastuolus ka pooltevahelise praktikaga, sest kostja oli tasunud mitmed arved täielikult või osaliselt ilma, et antud töid oleks akteeritud. Küll oli kostjal VÕS § 637 lõikest 5 tulenev õigus enne tasumist vastav töölõik üle vaadata. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks keelanud tal enne tööetappide eest tasumist töid üle vaadata. Lepingu punkti 5.1.3 järgi pidi hageja täitedokumentatsiooni ja joonised üle andma peale kõikide summade tasumist 21 päeva jooksul. Järelikult ei ole hageja tööde etappe akteerimata jättes rikkunud lepingu punkte 3.1.2, 3.1.3, 3.1.4, 3.1.5 ja 3.1.7–3.1.10.
27.22.05.2014 aktiga on tõendatud, et kostjale on üle antud ning ta on kätte saanud kolmes eksemplaris, lisaks digitaalsel mälupulgal, järgmised dokumendid: ehitusprojekti arhitektuurse ja konstruktiivse osa 29 lk, elektri osa 14 lk, ventilatsiooni osa 3 lk, vee ja kanalisatsiooni osa 3 lk. 29.05.2014 ekirjaga on tõendatud, et hageja edastas kostjale 21.05.2014 lubatud dokumendid: radoonitõket ja põrandakütet puudutava dokumentatsiooni, aurutõkkekile tehnilise spetsifikatsiooni, põrandakütte teostusjoonise, radoonikile vastavuse deklaratsiooni ja arve, räästa- ja soklisõlmede eskiislahendused, välistrasside teostusjoonised ning teipide tooteinfo.
28.Vaidlus puudub, et kostja on hagejale töövõtulepingu alusel tasunud 86 958.60 eurot. Kostja projekteerimislepingu alusel tasutud maksed ei ole praeguse vaidluse lahendamisel asjakohased, kuna projekteerimislepingu alusel ei ole nõuet esitatud. Seega lähtudes hageja arvetest, ekspert GE hinnangutest, tunnistaja SS ütlustest, kostja vastusest hagile ja hagejale tasutud maksetest, asus kohus seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada 43 908.56 euro ulatuses.
29.Hageja 26.05.2014 esitatud ettepanekuga on tõendatud, et hageja tegi kostjale seonduvalt ehituslepingu ülesütlemisega ettepaneku, et lepingupooled vaataksid viivitamatult ühiselt koos eksperdiga üle Villa Lingi eesmärgiga tuvastada ja fikseerida kirjalikult eriteadmisi kasutades kõik tööd, millised hageja on teostanud, milliseid materjale on hageja kasutanud töödeks, tuvastada tehtud tööde ning kasutatud materjalide maksumus. Vaidlust ei ole, et kostja keeldus ettepanekust. 16.07.2015 edastas kostja hagejale teate võimalusest osaleda 23.07.2014 kell 12 toimuval objekti ülevaatusel. 23.07.2014 viis TR poolte osavõtul läbi ülevaatuse, millel kostja esitas eksperdile varem esitamata ehituse projekt- ja teostusdokumentatsiooni (joonised kuupäevadega 01.05.2014, 05.05.2014, 13.05.2014). 26.05.2014 ettepanekus esitas hageja ka täitmisnõude kostjale, mida kohus pidas esitatuks mõistliku aja jooksul, seega ei ole kostjal õigust kohustuse täitmisest keelduda.
30.Hageja on esitanud ka saamata jäänud tulu nõude 6680.28 eurot arvestusega, et hageja kasumimarginaaliks on 5%. Kohtu hinnangul ei ole hageja vastava nõude kujunemist selgelt esile toonud ega tõendanud. Raamatupidaja SS ütlustega tõendanud, et hageja kasumimarginaal antud lepingu puhul on 5%, kuid see ei ole hagi rahuldamiseks piisav. Ehituslepingu punktid 2.1 ja 2.2 reguleerivad töö maksumust sätestades, et maksumus on kogusummalised kulutused, mida töövõtja peab tegema töö teostamiseks ning töö hind on 162 585 eurot, millisele lisandub käibemaks 20%. Lepingu maksumus võib muutuda ainult osapoolte kirjalikul kokkuleppel. Konkreetsete lepinguliste tööde maksumus etappide kaupa on välja toodud lepingu punktides 3.1.1–
3.1.10.Punkti 5.2.4 kohaselt tasutakse ehituslepingu ülesütlemisel töövõtjale tehtud tööde eest. Ehituslepingust ei nähtu ning puudub poolte kirjalik kokkulepe selle kohta, et töö maksumusele oleks juurde arvestatud või lõppmaksumusele lisanduks 5% suurune kasumimarginaal.
31.Kohus nõustus hagejaga, et tema tegevus pidi olema kasumlik ja kasumimarginaali määr võib olla 5%, kuid olukorras, kus kostja on osaliselt
hagejale tööde ja materjalide eest tasunud lepingu kehtivuse ajal ning osaliselt kuuluvad need kostjalt kohtuotsusega väljamõistmisele, kokku 60% ulatuses tehtud töödest, jääb ebaselgeks, milliste tegemata jäänud tööde või materjalide hulka (kogumahus 40%) saaks hageja 5%-lise kasumimarginaali arvestada. Seega tuleb hageja saamata jäänud tulu nõue jätta rahuldamata.
32.Kostja tasaarvestusavalduses ja vastuhagis esitatud kahju hüvitamise ja viivise nõuded tulevad jätta rahuldamata. Kostja peab kahju hüvitamise nõude maksmapanekuks VÕS § 115 lõike 1 alusel tõendama järgmiste eelduste esinemist: hageja on lepingut rikkunud ja vastutab lepingu rikkumise eest; kostjale on tekkinud või tekib kahju; kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga; kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
33.Kostja on esitanud 02.04.2015 haginõude tingimusliku tasaarvestamise avalduse. Kostja nõue hageja vastu seisneb projekteeritud ja ehitatud elamu mittevastavuses lubatud A-energiaklassile ning sellest tulenevas suuremas energiakulus kokku 29 469 eurot, samuti kulutustes õigusabile enne hagimaterjalide kättesaamist 1828.20 eurot ja kulutustes tööde valmiduse hindamiseks vajaliku arvamuse tellimuses 3402 eurot. Seega oli kostja vastuses hagile tingimuslikult esitatud tasaarvestatud nõuete summa kokku 34 699.20 eurot. Lisaks esitas kostja vastuhagis kahjunõude 29 511.38 eurot, mida vähendas 28 839.58 eurole, elamu lõpuni ehitamiseks vajalike lisakulude/hinnavahe eest võrreldes hageja poolt kokkulepitud lepingu maksumusega, kuna elamu ehitamine tasemele, mis oli kokkulepitud hagejaga, läks arvestuslikult maksma kokku 233 085.38 eurot (-651.60 eurot) hagejaga kokkulepitud 203 574 euro asemel.
34.Kostja vande all antud seletuste ja kostja abikaasa CC ütluste kohaselt valiti hageja välja ehitajana põhjusel, et ta ehitas A-energiaklassi elamuid ja kostja sooviks oli saada A-energiaklassi elamu. Antud tõendid on vastuolus kostja 16.05.2014 e-kirjaga, millest nähtuvalt on kostja hageja esindajale TT-le kirjutanud, et tema sooviks oli saada B-energiaklassi maja. E-kirja ärakiri oli suunatud ka omanikujärelevalvet teostanud NN-le ja hageja töötajatele. Samuti on tunnistaja KK ütlustega tõendatud, et hageja ehitab standardina Benergiaklassi maju, kuid tal on võimekus ehitada ka A-energiaklassiga maju; Villa Lingi ehitades lähtuti maksimaalselt B-energiaklassist ja kui kostjaga oleks olnud juttu A-energiaklassist, oleks hageja algusest peale kasutanud teistsuguseid konstruktsioone.
35.Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2008 määruse nr 107 „Energiamärgise vorm ja väljastamise kord“ § 9 lõike 1 kohaselt energiaarvutusel põhineva energiamärgise väljastamise kuupäeva märgib hoone ehitusprojekti koostanud projekteerimisettevõtja. Energiaarvutusel põhineva energiamärgise väljastamise kuupäev on sama, mis ehitusprojekti või asjakohase ehitusprojekti osa projekteerimisettevõtjalt tellijale üleandmise kuupäev. Määruse § 18 lõige 1 sätestab, et energiaarvutusel põhineva energiamärgise andmed kannab ehitisregistrisse kohalik omavalitsus pärast ehitusloa väljastamist.
36.Projekteerimis- ja ehituslepingutes puudub kokkulepe elamu energiaklassi kohta. Ehitisregistri (hoone nr 120698755) oleva energiaarvutusel põhineva energiamärgise teatisega on tõendatud, et hageja teostas elamu energiaarvutuse enne ehitusloa väljastamist ning ehitisregistri andmete järgi oli objektile Villa Ling väljastatud B-energiamärgis. Ehitisregistrist nähtuvalt on energiamärgise algandmete allikaks eelprojekti seletuskiri ja joonised. Tunnistaja CC ütlustega on tõendatud, et kostja ja tema said teada, et tegemist ei ole A-energiaklassi majaga, vaid B-energiaklassi majaga, 2014.a märtsis, kuid sellest hoolimata ei hakanud protestima. Vaidlus puudub, et hageja alustas töid ehitusplatsil 11.04.2014, seega pärast tellija poolt Benergiaklassist teadasaamist. Järelikult aktsepteeris kostja B-energiaklassiga maja ehitamist. Kostja ei ole ka ülesütlemisavalduses A-energiaklassiga elamu ehitamise nõuet märkinud, millest saab järeldada, et ülesütlemise põhjuseks ei olnud asjaolu, et elamu ei vastanud A-energiaklassile. Seega ei ole kostja oma tasaarvestuse aluseks olevat nõuet, mis seisnes täiendavas energiakulus kokku 29 469 eurot, tõendanud ja see tuleb jätta rahuldamata.
37.Kohus viitas VÕS § 646 lõikele 5 ja Riigikohtu seisukohtadele lahendis nr 32-1-145-14. Kostja on esitanud vastuhagi kahju hüvitamiseks. Vastuhagi kohaselt kallinesid projekteerimis- ja ehitustööd kokku 29 511.38 euro võrra, mida kostja vähendas 28 839.58 eurole. Vastavale summale lisanduvad kostja kohtuväliselt kantud õigusabikulud 1828 eurot ning projekteerimis- ja ehitustööde valmidusastme kindlakstegemiseks kantud kulu 3402 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja kahju hüvitamise nõuete eeldusi tõendanud. Kohus tuvastas eelpool, et kostja ei saanud õiguslikult kestvuslepingut rikkumise tõttu erakorraliselt üles öelda ja et lepingust taganemiseks puudus alus. Projekteerimislepingut kostja üles öelnud ei ole.
38.Kohus tugines VÕS § 644 lõigetele 1 ja 3. Ehituslepingu punktis 10.2 on sätestatud, et pooltel on õigus esitada pretensioone teisele poolele kirjalikus vormis alates kahjust või rikkumisest teadasaamisest 5 päeva jooksul. Kostja on puudused hagejale esmakordselt teatavaks teinud 02.04.2015 vastuses hagile, tuginedes TR arvamusele 23.03.2015. Seega on kostja puudused ehitustöödes teatavaks teinud vastuolus ehituslepingu punktis 10.2 sätestatud viiepäevase tähtajaga puudustest teadasaamisest ning ligikaudu aasta pärast lepingu ülesütlemist, mistõttu on ta rikkunud kokkulepitud pretensioonide esitamise tähtaega ja kaotanud VÕS § 644 lõikest 3 tulenevalt õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Vaidlus puudub, et varasemalt ei ole kostja viidanud puudustele hageja töödes, v.a avalduses esiletoodud II korruse väljaehitamine, ega andnud hagejale ühtegi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Seega puudub VÕS § 646 lõikes 5 sätestatud eeldus kulutuste hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kostja ei ole tõendanud VÕS § 115 lõikes 3 sätestatud erandlike asjaolude esinemist, mis annaksid aluse kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist täiendavat tähtaega määramata.
39.Vastuhagis märgib kostja, et pärast hagejaga lepingu lõpetamist on ta korraldanud elamu lõpuni ehitamise ning kõrvaldanud hageja töödes esinenud puudused hagejaga sõlmitud projekteerimis- ja ehituslepingute mahus ning et tööde teostamiseks on ta kandnud kulutusi kokku 137 654.78 eurot.
15.10.2018 istungil avaldas kostja samuti, et praeguseks ajaks on kõik tööd tehtud. Kostja koostatud kalkulatsioonist ei selgu ka pärast istungil antud selgitusi täpselt, millised tööd seonduvad hageja tööde puuduste kõrvaldamisega ja millised on need tööd, mis olid vajalikud pooleli jäänud tööde lõpetamiseks ega tööde selge jaotus I ja II korruse vahel. Kuna kohus tuvastas eespool, et tegemist ei olnud lepingust taganemisega, vaid kostja ütles ehituslepingu üles, ei vastuta hageja tööde kallinemise eest.
40.Vastuhagis esitatud rahalise nõude kalkulatsioon ja tööde hinnapakkumised tuginevad valdavalt kohtuvälise asjatundja TR arvamusele ja kirjalikele dokumentidele. Kohus märkis eespool, et TR koostas arvamuse ja esitas asja juurde võetud kirjalikud tõendid lähtudes kostja kohtumenetluses tõendamata jäänud väidetest ehituslepingu järgi tehtavate tööde mahu kohta. Ka on hageja seadnud kahtluse alla TR koostatud tõendite usaldusväärsuse põhjusel, et TR on asunud kostja ja tema lepingulise esindaja algatusel kostjat nõustama, esitades sellekohaseid tõendeid ja arvamusi. TR 14.08.2015 vastusest hageja väidetele nähtub, et TR on asunud ümber lükkama hageja 13.05.2015 menetlusdokumendis „Seisukoht kostja vastuse osas tsiviilasjas nr 2-1452954“ esitatud väiteid elamu energiaarvutuse, soklikülmasilla, vundamendi jm kohta. Samuti on ta kostja esindaja algatusel esitanud 31.07.2017 dokumendid, 19.06.2017 vastused küsimustele ja 18.01.2017 vastused küsimustele, millest nähtuvalt on kostja esitanud seisukoha saamiseks TR-le hageja 13.05.2015 seisukoha kostja vastuse osas ja kostja vastuhagi kalkulatsiooni ning on 18.01.2017 saanud vastused oma küsimustele ja hinnanud sisuliselt ka kohtu määratud eksperdi arvamust. Samuti on TR pärast tema kohtuistungil ülekuulamist 17.04.2017 asunud omaalgatuslikult oma ütlusi kirjalikult täiendama 19.06.2017 kohtule esitatud dokumendis ja vastanud 17.05.2017 e-kirjas hageja lepingulisele esindajale, et „Vaablase tn 11 auditi tellijaks ja maksjaks oli hr XX. Seega tuleks fotode saamiseks pöörduda tema poole. Tulenevalt asjaolust, et kohus ei võtnud minu poolt koostatud ja asja õiglaseks lahendamiseks olulisi dokumente menetlusse, ei pea ma istungi järgselt asjakohaseks mingeid täiendavaid menetlusdokumente, sh fotosid levitada“. Kohus nõustus eeltoodud tõendite põhjal hagejaga, et TR dokumenditel põhinev kahjuarvestus võib olla kallutatud kostja kui arvamuse tellija ja teostatud töö eest maksja kasuks, mistõttu antud dokumentide alusel küsitud hinnapakkumised OÜ-lt Terasroos ei ole piisavalt usaldusväärsed.
41.Kostja esitatud hinnapakkumistes kajastuvad ka tööd, mida hageja ei pidanud lepingujärgselt tegema, nagu Terasroos OÜ 09.03.2015 hinnapakkumises nr 383 märgitud trepp, pandus ja sokli soojustus maksumusega 6745 eurot, tugimüürid maksumusega 2393 eurot, Terasroos OÜ 20.04.2015 hinnapakkumises nr 386 märgitud aknalaudade paigaldamine, tamm maksumusega 970 eurot, vrdl hageja pakkumises olid toodud aknalauad maksumusega 277 eurot (TR arvamuse nr TR 1723-1/2015 lisa 2 punktis 6.5.1), II korrus maksumusega 17 985 eurot, v.a PLP (puitlaastplaat) 22 niiskuskindel, mida hageja pidi paigaldama. Asjaolu, et vastav puitlaastplaat oli objektil, on nähtav TR arvamuse nr TR 1723-1/2015 fotodelt 63, 64, Terasroos OÜ 23.05.2015 hinnapakkumises nr 386-3 märgitud välisveele veemõõtja paigaldus, väliskraan maksumusega 132 eurot, lisasoojustus kaldlikke 100 mm, prussid maksumusega 1153 eurot, otsa tuulekastide
laiemaks muutmine maksumusega 900 eurot, ülemine kütte- ja veetorustik maksumusega 2633 eurot, sooja vee tsirkulatsiooni torustik ja pump maksumusega 570 eurot, köögi ventilatsioonitoru maksumusega 85 eurot, vastav ventilatsioonitoru paigaldatakse koos köögimööbliga, mis ei olnud hageja lepingujärgne kohustus, lisalumetõkked maksumusega 968 eurot.
42.Ka on osa hinnapakkumistes kajastatud töid kallimad võrreldes hageja töödega. Nt elektritööde teostamise eest esitatud OÜ Inter-Elekter arvete – 08.05.2015 arve nr 077; 13.07.2015 arve nr 107; 13.07.2015 arve nr 108; 30.11.2015 arve nr 155; 18.12.2015 arve nr 178; 18.12.2015 arve nr 179; 18.12.2105 arve nr 181 – kogusumma 14 755 eurot on põhjendamatult suur arvestades, et ekspert GE on hinnanud vastavate tööde maksumuseks 4000 eurot (arvamuse lisa 7 punkt 7). Samuti nähtub TR arvamuse lisa 2 punktist 7, et objektil oli teostatud elektritöid, s.o kaabeldustööd, ca 1000 euro ulatuses, mis nähtuvad TR arvamuse lisadeks olevatelt fotodelt. OÜ Hansadoor 28.05.2015 arve nr 17581 ning 09.07.2015 arve nr 17758 garaaži tõstukukse kohta ei vasta ehitusprojektile, mille kohaselt oli kokku lepitud uks jalgväravata, mis on kostja tellitud uksest soodsam 438 euro võrra.
43.Kostja ja tema abikaasa CC ütlused kohtuistungil teostatud tööde eest OÜ-le Terasroos tasumise kohta on ebakonkreetsed. Kostja vande all antud ütlustest nähtuvalt tasus ta OÜ-le Terasroos vastavalt arvetele ülekannetega ega osanud selgitada, miks ülekandeid tõendavaid dokumente kohtutoimikus ei ole. 15.10.2018 istungil avaldas kostja, et tasus OÜ-le Terasroos osaliselt sularahas, osaliselt ülekannetega. Rahaliste kulutuste kandmist OÜ-le Terasroos suuruses 98 486.40 eurot ei ole kostja maksedokumentide ega konto väljavõtetega tõendanud. Seega on vastuhagis esiletoodud kulude kandmine osaliselt tõendamata.
44.Kuna kostja ei ole tasaarvestusavalduses ja vastuhagis esitatud kahju nõuete eeldusi ja kulude põhjendatust ning nende täies ulatuses kandmist tõendanud ja kohus jätab kohus need rahuldamata, ei ole põhjendatud ka VÕS § 115 ja § 128 lõike 3 alusel esitatud kahjunõue õigusabile ja arvamuse tellimisele. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. Eelnevast tulenevalt jäi vastuhagi täies ulatuses rahuldamata.
45.Kuna kohus rahuldas hagi ligikaudu 82,3% ulatuses, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lõike 1 alusel kostja kanda 82,3% ulatuses ja hageja kanda 17,7% ulatuses. Vastuhagi täies ulatuses rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lõike 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kohus leidis, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast otsuse jõustumist.
Apellatsioonkaebus
46.04.01.2019 kaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hagejale välja 43 908.56 eurot ja jättis tasarvestusavalduse ja vastuhagi rahuldamata ning jaotas menetluskulud. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada
vastuhagi ning jätta menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
47.Kohus on ebaõigesti rahuldanud hageja nõude hageja esitatud kuludokumentide alusel. Ka esitas hageja kuludokumentide alusel nõude kahju hüvitamise nõudena, kuid kohus on lahendanud selle lepingu täitmise nõudena, millega on väljunud hagi piiridest. Ehituslepingu kohaselt ei olnud tasunõue tehtud tööde eest seotud mitte sellega, millises summas on hageja teinud ehituslepingu täitmiseks kulutusi, vaid tasu oli kokku lepitud kindla summana kõigi lepinguga kokkulepitud tööde eest.
48.Kohus jättis tähelepanuta, et ehitusleping oli tihedalt seotud 04.12.2013 projekteerimislepinguga, mistõttu ehituslepingu alusel tehtud tööde eest tasutud summade puhul tuli arvestada summadega, mille kostja tasus projekteerimislepingu alusel.
49.Kohus ei selgitanud välja, millised hageja esitatud arved ja mis summades on tasumata. Iga makse tegemine eeldas seotud töö akteerimist ja ülevaatamist. Asjaolu, et kostja tasus esimese arve täielikult, ei saa pidada pooltevaheliseks praktikaks. Tuginedes ehituslepingu punktile 5.1.3 on kohus valesti järeldanud, et tööde projektdokumentatsiooni ega jooniseid ei pidanud hageja enne ehitustööde täielikku lõpetamist koostama ega kostjale esitama. Vastava dokumentatsioonita ei olnud kostjal võimalik teostada ülevaatust. Otsusest ei selgu, mis ajahetkest ja millistes summades muutusid arved sissenõutavaks ning milline on nende tähendus ehituslepingu lõppemise järgselt esitatud kulutuste hüvitamise nõude lahendamisel. Kui ehitusleping lõpeb ennetähtaegselt, ei saa hagejal olla õigust ettemaksuna käsitletavatele arve osadele, mille järgseid töid ei ole teostatud. Samuti tuleb arvestada muid tegemata jäänud töid.
50.Isegi, kui hageja oleks tasunõude alusena tuginenud mitte kuludokumentidele, vaid hinnangutele tööde tegeliku valmidusastme kohta hageja poolt objektilt lahkumise aja seisuga, on viited ehituslepingu järgsete summade osas valed. Kohus on alusetult lugenud ehituslepingujärgseks tööde valmiduse määraks 101 180 eurot (+km).
51.Kohus on valesti leidnud, et hageja kohustuseks ei olnud elamu II korruse väljaehitamine. Kohus on põhjendamatult jätnud kohaldamata lepingu tõlgendamise reeglid (VÕS § 29) ning jätnud välja selgitamata poolte ühise tegeliku tahte. Kohus tugines ehituslepingu lisaks nr 1 oleva „Tööde piirid“ preambula sõnastusele, jättes välja selgitamata, mida pidasid pooled silmas seal sisalduva märke all, et II korrus on võimalik tulevikus välja ehitada. Viidatud preambula sõnastust pidanuks tõlgendama koostoimes kostja ja KK 15.11.2013 e-kirjavahetusega, millest olulise osa jättis kohus tähelepanuta. Samuti ei ole kohus hinnanud „Tööde piirides“ toodud tööde kirjeldust, mis nägi ette elamu II korruse osas mittekandvate siseseinte ehitamise, samuti katuslae soojustamise, katmise kipsplaadiga, samuti küttetorude paigaldamise II korrusele. Elamu II korruse ehitustööde kuulumine nimetatud mahus ehituslepingu mahtu tuleneb ka kostja 13.07.2017 menetlusdokumendi lisaks 1 olevast kirjavahetusest kostja ja TT vahel, samuti lisaks 2 olevast hageja
koostatud II korruse santehnika ja torustiku teostusjoonisest. Kohus nimetatud tõendeid ei analüüsinud. Viidatud e-kirjavahetuse osas on kohus jätnud tähelepanuta, et see toimus mõni päev pärast 13.05.2014 töökoosolekut, kus kostjale sai selgeks, et hageja ei kavatse II korruse osas sisuliselt mingeid töid teha. Poolte e-kirjavahetus kinnitab vaid seda, et kostja oli mh valmis omalt poolt kokkulepitust järeleandmisi tegema eesmärgiga tagada tööde jätkumine. II korruse ehitustööde kuulumist lepingu mahtu ei lükka ümber GE 28.08.2018 täiendav arvamus küsimuse nr 1.5 osas. CC ütlused tõendavad vastupidiselt kohtu järeldusele, et II korruse ehitustööd kuulusid lepingu mahtu. Sama tuleneb ka kostja vande all antud ütlustest ja TR ütlustest. Kohus ei põhjendatud nende ütluste kõrvale jätmist. TR ei tuginenud oma arvamuses ega seisukohtades mitte kostja arusaamale tööde mahust, vaid talle esitatud poolte kirjavahetusele ja koostatud dokumentidele.
52.Vale on seisukoht, nagu ei oleks kostja poolt ehituslepingust taganemine olnud seotud hagejale lepingust tulenevate kohustuste olulise rikkumisega. Kostja tugines esmalt asjaoludele, millele viitas 21.05.2014 taganemisavalduses. Kohus ei analüüsinud kostja väiteid lepingu olulise rikkumise kohta selles, et hageja teostas kostjaga kooskõlastamata projektlahenduste alusel nii ehituse üldtöid (sõlmede lahendused) kui eriosade töid, eelkõige elekter ja ventilatsioon. Hageja ei esitanud vaatamata kostja korduvatele nõuetele ehitustööde käigus tutvumiseks teostusjooniseid. Ehituslepingu täitmise ajal oli teostusdokumentatsioon ülimalt puudulik. Vale on väide, nagu oleks kostja esitanud TR-le 23.07.2014 ülevaatusel seni esitamata projekt- ja teostusdokumentatsiooni. Vastava materjali esitas eksperdile hageja. Kohus jättis ehitusprojekti ja teostusdokumentatsiooniga seotud kostja väited lepingu olulise rikkumise hindamisel tähelepanuta.
53.Kohus jättis tähelepanuta, et kostja on tuginenud menetluses ehituslepingu lõpetamise põhistamisel nii asjaoludele, mis olid toodud 21.05.2014 avalduses kui asjaoludele, mis selgusid pärast avalduse tegemist. Kohtupraktikas on tunnustatud kujundusõigust teostanud poole õigust täiendada taganemisõiguse aluseid. Kohus ei ole neid rikkumisi, mis said kostjale teatavaks pärast lepingust taganemist, taganemise kehtivuse hindamisel arvesse võtnud. Kostja tugines nii TR 23.03.2015 arvamusest ja 14.08.2015 täpsustustest kui GE 22.04.2016 arvamusest nähtuvatele puudustele. Kohus ei hinnanud kõnealuste puuduste sisulist olemasolu. Puuduste arvestamata jätmisel on kohus viidanud kaudselt nii TR arvamuse ebausaldusväärsusele kui sellele, et puudustest ei ole hagejat õigeaegselt teavitatud. GE arvamust pidas kohus aga usaldusväärseks. GE kinnitas 17.04.2017 istungil, et tema arvamus on koostatud TR 23.03.2015 arvamuse alusel ning olukorras, kui korrigeerub TR hinnang tööde valmidusastmele, korrigeerub ka GE arvamus. Kui kohus jätab kõrvale TR arvamuse, ei oleks olnud võimalik tugineda ka GE arvamusele. Kuigi GE on nõustunud valdavas osas kõigi TR tuvastatud tegematajätmiste ja puudustega, on kohus pidanud GE arvamusele tuginemist põhjendatuks ning TR omale mitte.
54.Kohus tugines tööde lepingutingimustele mittevastavusest teatamise osas üllatuslikult lepingu punktile 10.2 ja sellest tulenevale 5-päevasele tähtajale puudustest teatamise osas. Hageja nimetatud lepingupunktile tuginenud ei ole.
Kostjale said TR arvamuses kirjeldatud puudused teatavaks 2015.a märtsi lõpus. Kohus ei tuvastanud, millal kostja viidatud arvamuse kätte sai ega ka seda, millal on mõistlik aeg arvamusega tutvumiseks. Seega jättis kohus olulised asjaolud tuvastamata ja asus põhjendamatult seisukohale, et puudustest ei ole hagejat õigeaegselt teavitatud.
55.Hageja nõude osalisel rahuldamisel on kohus jätnud tähelepanuta kostja menetluslikud tasaarvestused.
56.Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kostjal ei olnud alust nõuda hagejalt A-energiaklassile vastava elamu projekteerimist ega ehitamist. Kohus jättis selle tuvastamisel tähelepanuta hageja veebilehel avaldatu ega lugenud seda osaks pooltevahelisest ühtsest lepingulisest suhtest. Hageja ei tõendanud, et oleks enne projekteerimis- ja ehituslepingu allkirjastamist teavitanud kostjat asjaolust, et vaidlusalune elamu ei hakka vastama A-energiaklassile. Kohus jättis põhjendamatult tuvastamata, et hageja rikkus lepingueelsete läbirääkimiste käigus VÕS § 14 lõikest 2 tulenevat teavitamiskohustust ja kuna hageja lubadus oli muutunud lepingute osaks, siis ka nimetatud lepingutest tulenevaid kohustusi. Kohus jättis tähelepanuta ka, et tegelikkuses ei vastanud elamu ka mitte B-energiaklassile, vaid hoopis C-klassile.
57.Kohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata vastuhagi. Esmalt on kohus teinud ebaõigesti kindlaks, millest vastunõue koosneb. Tegelikult koosneb vastuhagi põhinõue õigusabikulust 1828.20 eurot, tööde seisu kindlakstegemise kulust 3402 eurot ning elamu ehitamiseks hagejaga kokkulepitud valmidusastmesse vajaliku lisakulude hüvitamist nõudest 29 511.38 eurot. Eelnimetatud summasid on vastuhagis vähendatud 5902 euro võrra.
58.Kohus eksis ehituslepingu olulise rikkumise olemasolu ja lepingust taganemise kehtivuse hindamisel. Mh tugines kostja VÕS § 116 lõikele 2, kuivõrd hageja käitumine enne lepingu lõpetamist andis kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei täida oma kohustusi ka edaspidi. Pärast lepingu lõpetamist said kostjale teatavaks ekspertide arvamuste alusel puudused hageja tehtud projekteerimis- ja ehitustöödes. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks pärast nende arvamuste kättesaamist avaldanud valmisolekut viidatud puudused kõrvaldada.
59.Arusaamatuks jääb kohtu märkus nagu ei olevat selge, millised kostja poolt elamu lõpuni ehitamiseks tehtud tööd seonduvad hageja töödes puuduste kõrvaldamisega ning millised olid vajalikud pooleli jäänud tööde lõpetamiseks, samuti olevat ebaselge tööde jaotus I ja II korruse vahel. Kostja on vastavaid asjaolusid kohtule selgitanud.
60.Põhjendamatu on kohtu hinnang nagu ei oleks võimalik kostja vastuhagi nõude arvestusest lähtuda põhjusel, et see tugineb valdavas osas ekspert TR arvamustele. Kohus on tõendeid valesti hinnates asunud seisukohale, et kostja koostatud vastunõude koondkalkulatsioonis viidatud hinnapakkumistes kajastuvad ka tööd, mis ei kuulunud hagejaga sõlmitud ehituslepingu mahtu. Kõnealuste tööde vajalikkust hageja pooleli jäetud ja tegemata jäetud tööde
lõpetamiseks on kinnitanud TR. Kostja 28.11.2016 menetlusdokumendis on esitatud täiendavad selgitused, et otsuse punktis 70 nimetatud tööd ja materjalid kuulusid ehituslepingu mahtu. Kohus ei ole neid selgitusi hinnanud.
61.Arusaamatuks jääb ka vastuhagi rahuldamata jätmise põhjendus, mille kohaselt on osades vastunõude aluseks olevates hinnapakkumistes kajastatud tööd maksumuselt kallimad võrreldes hageja töödega. Hageja ei ole esitanud nende tööde osas, mis jäid teostamata või vajasid ümbertegemist, ühtegi eksperthinnangut ega hinnapakkumist, mis tõendaks, et töid saaks teha odavamalt. Olukorras, kus hageja poolt jäid tööd lõpetamata ja osad tööd vajasid ümber tegemist ning seda tehti enam kui aasta pärast hageja poolt tööde teostamist, on arusaadav, et tööde maksumus võis olla kallinenud võrreldes hageja pakkumisega.
62.Arusaamatu ja vastuolus VÕS § 115 lõike 1 mõttega on kohtu väide nagu pidanuks kahju hüvitamise nõude maksmapanekuks olema kostja vastavad kulud reaalselt kandnud ning esitanud kuludokumendid. Samas on enamuste tööde osas kuludokumendid esitatud. Vastustaja seisukoht
63.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
64.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 30.11.2018 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osas, milles kohus rahuldas Seve Ehituse AS-i hagi suuremas summas kui 10 884.20 eurot. Samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata XX tasaarvestuse vastuväite ja vastuhagi osas, milles hagetakse elamu lõpuni ehitamise kulu. Samuti osas, milles maakohus jaotas menetluskulud. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus osaliselt ise uue otsuse, millega rahuldab Seve Ehitus AS-i hagi 10 884.20 euro ulatuses tasaarvestuse reservatsiooniga otsusega (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Vastuhagi jääb rahuldamata kohtueelsete õigusabikulude ja asjatundja arvamuse kulu osas. XX tasaarvestuse vastuväite ja vastuhagi elamu lõpuni ehitamise kulude osas saadab ringkonnakohus uueks lahendamiseks maakohtule, kes jaotab ka mõlema astme menetluskulud (TsMS § 657 lõike 1 punkt 3, § 173 lõiked 3, 5). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
65.TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja/vastuhageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldada vastuhagi täies ulatuses. Seega kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud lahendit osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jättis vastuhagi rahuldamata. Hagi osalise rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni punkt 3) on maakohtu otsus jõustunud.
66.TsMS § 442 lõike 5 alusel lahendab kolleegium esmalt seni lahendamata taotluse. Kaebuse põhjenduste punkti 2.7.8 viimases lauses on apellant esitanud ringkonnakohtule taotluse võtta täiendava dokumentaalse tõendina
vastu TR 18.01.2017 vastused, mille vastuvõtmisest maakohus keeldus 07.03.2017 kohtuistungil. Apellant on seisukohal, et maakohus keeldus tõendi vastuvõtmisest menetlusõiguse norme rikkudes. Taotluses apellant ei täpsusta, millist TsMS-i normi maakohus seejuures rikkus.
67.Kolleegium taotluse rahuldamiseks TsMS § 652 kohast alust ei näe. Maakohus keeldus asjatundja 18.01.2017 kirjaliku dokumendi (t IX kd lk 5-9) vastuvõtmisest 07.03.2017 kohtuistungil põhjendusega, et on rahuldanud kostja taotluse TR ülekuulamiseks ja et talle on võimalik esitada istungil küsimusi samade asjaolude kohta, mida 18.01.2017 dokument sisaldab (t VII kd lk 180a-180b). Asjatundja ülekuulamine toimus tunnistajana 17.04.2017 kohtuistungil, kus kostja sai esitada kõiki vajalikuks peetud küsimusi. Eelnevalt oli maakohus võtnud vastu kostja poolt samalt asjatundjalt tellitud 23.03.2015 arvamuse koos lisadega, arvamuse 14.08.2015 täienduse ja 19.06.2017 istungil antud vastuste täpsustused ja fotod. Asjatundja ütlused ja tema koostatud kirjalik arvamus on tsiviilkohtumenetluses võrdväärsed tõendid muude TsMS §-s 229 loetletud tõenditega ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lõige 2). Käesolevas asjas pooled teisiti kokku ei ole leppinud.
68.Kaebuse lahendamiseks võtab kolleegium esmalt seisukoha kaebaja väidete osas, mis puudutavad pooltevahelise ehitustöövõtulepingu (ehitusleping) t I kd lk 9-14, lisad samas lk 15-23, sh lisa 1 kogumahus t III kd lk 110-114) lõppemise õiguslikku alust. Puudub vaidlus, et lepingu lõpetamiseks esitas tellija töövõtjale avalduse, milline oli allkirjastatud 21.05.2014 (t I kd lk 3334). Maakohus ei tuvastanud, millal töövõtja tellija tahteavalduse kätte sai, kuid töövõtja on kinnitanud selle saamist samal päeval, s.o 21.05.2014 (nt hagiavalduse põhjenduste punktis 5; 26.05.2014 ettepanekus (t I kd lk 36)). Seega saab tuvastada, et tellija tahteavaldus muutus kehtivaks 21.05.2014 (TsÜS § 69 lõige 1). Kolleegium selgitab, et kuna 21.05.2014 avaldusest nähtub selgelt tellija tahe lõpetada töövõtuleping E-1302 (ehitusleping), ei käsitlenud maakohus asjakohaselt lepingu lõpetamisele suunatud tellija väiteid töövõtja võimalike rikkumiste kohta samade poolte vahel 04.12.2013 lepingu (t III kd lk 13-15) sama eramu projekteerimistööde tegemiseks täitmisel. Asjaolu, et 20.02.2014 lepingu punktis 1.2 on lisaks eramu püstitamisele viide ka projekteerimisele, on selgelt eksitav, kuna lepingu aluseks olnud hinnapakkumisest (t III kd lk 115-119) nähtuvalt oli projekteerimise osa (ehitusloa projekti koostamine, ehitusprojekti ja tootmisjooniste koostamine, energiamärgis) 0 eurot. Kuna 04.12.2013 projekteerimislepingut tellija ühepoolselt ei lõpetanud, omavad võimalikud selle tehingu rikkumised töövõtja poolt tähtsust kostja tasaarvestusavalduse ja/või vastuhagi lahendamisel.
69.Vaidluse lahendamisel omab esmalt tähtsust, kas tellija tahteavaldust on alust tõlgendada lepingust taganemisena töövõtja lepingurikkumiste tõttu (tellija seisukoht) või lepingu ülesütlemisena, milleks on tellijal töövõtulepingu puhul igal ajal õigus vastavalt VÕS § 655 lõikele 1 (töövõtja seisukoht). Kui töövõtja lepingut ei rikkunud, ei oma õiguslikku tähendust, millisel põhjusel tellija lepingu lõpetas. Maakohus leidis, et avalduses esiletoodud töövõtja
rikkumisi ei esinenud, mistõttu oli tegemist lepingu ülesütlemisega. Tellija sellega ei nõustu.
70.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga osas, mis puudutab elamu II korruse väljaehitamisega seonduvaid kokkuleppeid. Seonduvalt sellega tuvastas maakohus, et töövõtja kohustuseks ei olnud ehitada välja elamu II korrus. Seejuures analüüsis maakohus järgmiste tõendite kogumit: lepingudokumenti (punkti 10.2), tellija abikaasa CC ütlusi, tellija 15.11.2013, 15.05.2014 ja 16.05.2014 e-kirju töövõtjale, töövõtja töötajate KK ja TT ütlusi ning kohtu ülesandel arvamuse andnud eksperdi GE arvamust. Tellija on seisukohal, et maakohus jättis välja selgitamata VÕS § 29 kohase poolte tegeliku tahte (et töövõtja pidi II korruse seinad ja katuse soojustama ja katma kipsplaadiga, rajama mittekandvad vaheseinad, tegema vajalikud eriosade (vesi ja kanalisatsioon, elekter) tööd; tegemata pidid jääma vaid siseviimistlustööd), tuginedes vaid sõnade üldlevinud tähendusele ja et poolte tegelik tahe tuleb välja lisaks lepingu lisa 1 Tööde piirid preambulale lisa sisust (tööde kirjeldusest), 22.11.2013 hinnapakkumisest, tellija ja KK lepingueelsest 15.11.2013 e-kirjavahetusest, tellija abikaasa ütlustest, tellija ja TT 23.25.04.2014 e-kirjavahetusest, tellija 15.05.2014 e-kirjast töövõtjale, II korruse santehnika ja torustiku teostusjoonistest, asjatundja TR arvamusest ja tellija vande all antud seletusest. Töövõtja on seisukohal, et ei pidanud II korrust välja ehitama, vaid katuslae ülesannet pidi täitma kuni tellija poolt II korruse väljaehitamiseni vahelagi ja et ligipääs II korrusele pidi toimuma pööninguluugi kaudu. Eeltoodust nähtub, et pooled vaidlevad ka apellatsioonimenetluses selle üle, milline oli lepingu lisas 1 sisaldunud kokkuleppe „... II korrus on võimalik tulevikus välja ehitada“ sisu.
71.Kolleegium on seisukohal, et II korrusega seondunud tööde kokkulepete sisu tuleb tuvastada iga väidetava vaidlusaluse töö kohta eraldi, kuna üheski ühises (lepingu)dokumendis ei ole pooled lahti kirjutanud, mida nad peavad silmas sõnaühendi „välja ehitamine“ all. Seega kui tellija väidab, et tegelikkuses oli poolte tahe lepingu sõlmimisel suunatud enamate tööde tegemisele kui töövõtja lepingu täitmise ajal nõustus tegema, tuli tellijal oma väiteid tõendada (TsMS § 230 lõige 1). Ringkonnakohus selgitab, et arvestab tõendite kogumina analüüsimisel mh, et tehingu tõlgendamine on õiguse kohaldamine ja TsMS § 436 kohaselt kohtu ülesanne, mistõttu jättis maakohus asjakohaselt tähelepanuta ehitusala asjatundja TR arvamuse pooltevaheliste kokkulepete võimaliku sisu kohta. Selles osas nõustub kolleegium maakohtuga. Nii TR kui kohtu määratud (samuti ehitusala asjatundja) eksperdi GE arvamused saavad olla asjakohaseks tõendiks ehitustehnilistes küsimustes. Muude maakohtus kogutud tõendite puhul ei tuvastanud kolleegium alust nendega arvestamata jätmiseks (TsMS § 238 lõige 5), kuid vajadusel annab konkreetse tõendi tõenduslikule väärtusele hinnangu allpool.
72.Kolleegium on seisukohal, et lepingu sõlmimise aegse poolte tahte välja selgitamisel on esmase tähtsusega kirjalikult vormistatud lepingudokument, kuna pooled ei vaidle, et enne tehingu allkirjastamist peeti pikaajalisi läbirääkimisi, milles mõlemad said oma seisukohti esitada. Seega puudub mistahes alus arvata, et 20.02.2014 tehingudokument ei väljenda mõlema poole tolleaegset tahet ja küsimus võib tekkida vaid mõne tehingudokumendis ebapiisavalt (ebaselgelt) väljendatud kokkuleppe tõlgendamises. Kolleegium
on seisukohal, et tellija suutis tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega tõendada, et lepingueelsete läbirääkimiste tulemusena sõlmiti lepingudokument, milles töövõtja poolt teostatavate II korruse tööde hulgas olid katuslae soojustustööd ja katmine kipsplaadiga, vee- ja kanalisatsioonitorude ning küttetorude paigaldamine ja elektritöödest kaabelduse tegemine. Õige on kaebaja viide, et nii 22.11.2013 kui lepingu osaks saanud 20.02.2014 hinnapakkumised sisaldasid tööde kirjelduses mh katuslaega seotud töid (punkt 3.4: niiskuskindel puitlaastplaat 22mm, laetalad 45x245mm, soojustus KT40 250mm; punkt 6.3.1 kipsplaat „Gyproc GN 13“ (laed)). Puudub vaidlus, et mh kuulus lepingudokumentide hulka joonis lõige A-A (t I kd lk 20), milles katuslaega seotud materjalidena oli esile toodud: plekk-katus Pur pinnakattega Weckman Viimsi profiil, roov 25x100mm, tuulutusroov 50x50mm, aluskate, ferm vastavalt arvutustele, vill 300-400mm, roov 28x70mm, 13mm kipsplaat. Samas oli vahelaega (I korruse lagi/II korruse põrand) seotud materjalidena lõikes A-A esile toodud: parkett+aluskate, niiskuskindel PLP 22mm, laetalad 45x245mm/Ferm, soojustus KT40 250mm, roov 28x70mm, Fermacell plaat 13mm. Nii lepingudokument kui selle lisad on mõlema poole poolt allkirjastatud (t I kd lk 9-23). Seega tuleb eeldada, et lepingus kirjapandu vastas mõlema poole tolleaegsele tahtele. Tellija vande all antud seletusest järelduvalt valmistas lepingudokumendi ette töövõtja ja allkirjastamine toimus töövõtja kontoris. Töövõtja ei ole kohtumenetluses selgelt esile toonud, miks sellises olukorras ei väljendanud lepingudokumendi lisad töövõtja tegelikku tahet, vaid väljendasid tellija tahet, milline aga väidatavalt ei olnud poolte ühine tahe. Töövõtja tolleaegse töötaja KK, kes osales lepingueelsetel läbirääkimistel ja koos müügijuht EE-ga ka lepingu sõlmimise juures, ütluste kohaselt muutus pakutud hind 50 000 – 60 000 euro võrra, kuna lepiti kokku, et II korrust ehitaja välja ei ehita, vaid soojustus asetatakse I korruse lae peale, pääs II korrusele pidi toimuma pööninguluugi, mitte trepi kaudu; lepingu sõlmimise ajal vaadati tellijaga üle kõik punktid ja arutati läbi; katuslaena käsitleti I korruse lage, kuna see jäi välispiirdeks; kõik joonised kooskõlastati tellijaga (t VIII kd lk 24-27). Tunnistaja ütlused on osaliselt vastuolus kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega - lepingudokumentidest nähtuvalt ei olnud lõikel A-A kajastatud I korruse lage katuslaena, vaid eraldi oli kajastatud katuslage ja vahelage. Selliselt on lepingudokumendid kooskõlas tellija vande all antud seletusega (t VIII kd lk 39-45) ja tema abikaasa ütlustega (t VIII kd lk 47-49), mille kohaselt projekteerimislepingu sõlmimise ajal 04.12.2013 kinnitas töövõtja juhatuse liige EE, et katusealune saab soojustatud. Tunnistaja ütlustele vastavat tellija poolt allkirjastatud joonist, millel oleks katuslaena käsitletud vahelage, ei ole kohtule esitatud. Lõikele A-A sarnane töövõtja koostatud joonis, milles sisalduvad märked selle kohta, mida töövõtja ei tarni ja/või ei paigalda, asub ehitusprojekti (põhiprojekti) koosseisus, kannab kuupäeva 13.05.2014 ega ole tellija poolt allkirjastatud. Samas asub ka samasisuliste märgetega töövõtja joonis VILLUSEIN, milline kannab kuupäeva 05.05.2014 ega ole samuti tellija poolt allkirjastatud. Eeltoodu alusel tuleb nõustuda tellijaga, et 20.02.2014 lepingut allkirjastades oli tal alus mõista, et II korrus soojustatakse selliselt, nagu oli kirjeldatud lepingudokumentides (tööde piirid ja lõige A-A). Kui töövõtja ehitusala spetsialistina pidas lepingudokumente sõnastades ja joonist tehes silmas muud, kui seda, mille ta kirja pani, on tegemist tema riskiga, kui tellija mitteasjatundjana mõistis kirjapandut teisiti. Kui lepingus kirjapandu väljendab lisaks veel tellija tahet ja töövõtja ei suutnud veenvalt põhjendada
enda tahtega vastuolus olevate lepingudokumentide koostamist, on kohtul alus lepingu tõlgendamisel lepingudokumentides kirjapandust lähtuda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu mistahes põhjuseid, miks ei saanud töövõtja kajastada lepingudokumentides selgelt ja ühemõtteliselt tema poolt 13.05.2014 koosolekul (protokoll t III kd 28-29, tellija täiendustega samas lk 30-31) ja kohtumenetluses esiletoodud lepingueelsete läbirääkimiste käigus väidetavalt saavutatud mõlema poole tahet tööde piiride kohta. Ka ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid lepingut muutnud selliselt, nagu on kajastatud 05.05.2014 ja 13.05.2014 joonistel VILLUSEIN ja lõige A-A.
73.Seonduvalt eritöödega oli tööde piiride punkti 9 (majasisesed vee- ja kanalisatsioonitööd ning materjalid) alapunktis 9.1 lepitud kokku veetorude paigaldus ja survestamine, alapunktis 9.2 kanalisatsioonitorude paigaldus ja alapunktis 9.5 küttetorude paigaldus II korrusele. Tööde piiride punkti 7 (elektritööd ja materjalid) alapunktis 7.1 oli tööna määratletud kaabelduse paigaldamine. Ühegi nendest töödest puhul ei olnud viidet, et seda tehakse ainult I korrusel. Elektrivarustuse tööprojekti (t V kd lk 38-54) kohaselt käsitles see ka II korruse elektrivarustust. TR fotodelt (t III kd lk 91; X kd lk 18) nähtuvalt oli II korrusel vähemalt osaliselt ka kaabeldust teostatud. Eeltooduga on tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega tõendatud, et pooled olid 20.02.2014 lepingus leppinud kokku ka eritööde tegemise II korrusel.
74.Vastuseks töövõtja vastuväidetele selgitab kolleegium, et tööde piiride punktist 3.4 (pealkirjastatud Katuslagi) ei saa ehitusala spetsialistiks mitteolev isik järeldada, et II korruse vormistab töövõtja selliselt, et välisseinad kaetakse tuuletõkkeplaadiga, vahelagi soojustatakse klaasvillaga ja põrand kaetakse niiskuskindla puitlaastplaadiga. Nimetatud punktis oli katuslaega seotud materjalidena loetletud niiskuskindel puitlaastplaat 22mm, laetalad 45x245mm (mõõt võib muutuda peale insenertehniliste arvutuste tegemist), soojustus KT40 250mm. Seega saab sellest punktist mõistlikult järeldada, et kõik need tööd (soojustamine, katmine puitlaastplaadiga) on seotud katuslaega, mis aga on nii tööde piirides kui lõikel A-A selgelt eristuv vahelaest. Ka tuleb tehingut tõlgendada tervikuna. Töövõtja projektijuhi TT ütluste (t VIII kd lk 30-33) kohaselt oli II korruse välja ehitamata jätmine lepitud kokku tööde piirides ja kuni tellija poolt II korruse väljaehitamiseni pidi katuslae ülesannet täitma vahelagi. Tunnistaja ütlustest ei selgu, millised tööd olid II korrusel poolte vahel kokku lepitud selleks, et saavutataks väidetav eesmärk. Tööde piiridest ja lõikest A-A nähtuvalt pidid selliste tööde hulka kuuluma mh katuslae soojustamine ja katmine kipsplaadiga. Tunnistaja KK ütlustest nähtub töövõtja tahe lepingueelsete läbirääkimiste ajal, mis aga poolte ühise tahtena lepingus ei kajastunud. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus tellija 15.11.2013 e-kirjast (t V kd lk 130) ei saa järeldada, et tellija tahtis saada soojustamata II korrusega majakarpi. Kirjast nähtub, et tellija ei soovinud, et töövõtja teeks I korrusel siseviimistluse, kuid millisesse seisundisse peaks peale lepingu realiseerumist jääma II korrus, ei olnud täpsustatud.
75.Kolleegium on maakohtus kogutud tõendite kogumi analüüsi tulemusena seisukohal, et tellija ei saa tugineda lepingutingimusele, mille kohaselt pidi töövõtja mh püstitama II korrusele mittekandvad vaheseinad, kuna selles osas muutsid pooled lepingut. Sarnaselt eelnevalt käsitletud katuslae soojustamistöödega on kolleegium seisukohal, et tellija suutis piisava
veenvusega tõendada, et pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena sõlmiti lepingudokument, milles töövõtja poolt teostatavate II korruse tööde hulgas olid mittekandvate vaheseinte püstitamiseks vajalikud tööd ja materjalid. Lepingu osaks saanud 20.02.2014 hinnapakkumise tööde kirjeldus sisaldas mh mittekandvate siseseinte ehitamisega seotud töid (punktis 6.2.1-6.2.5: Fermacell 12,5mm, puitkarkass 45x95mm või vajadusel metallkarkass 45x95mm, soojustus Isover KT40 100mm, märgades ruumides Knauf Aquapanel Indoor 12,5mm; t III kd lk 110-114). Mõlema ehitusala asjatundja arvamuse kohaselt ehitatava elamu I korrusel mittekandvaid siseseinu ei ole (I korrus on ehitatud monteeritavatest karkasselementidest) (GE t XI kd lk 30-30 pöördel; GE poolt viidatud TR 19.06.2017 täpsustused 17.04.2017 kohtuistungil antud vastustele t IX lk 3-4). Samas nähtub tellija 15.05.2014 ekirjast (t VIII kd lk 105) töövõtjale selgelt, et 13.05.2014 koosolekul olid tekkinud erimeelsused II korrusega seonduvate kokkulepitud tööde sisu osas (mh selles kas vaheseinad ehitatakse välja või mitte) ning e-kirjas väljendas tellija nõustumist töövõtjaga selles, et „... II korruse tubade vahelised seinad jäävad hetkel ehitamata“. Pooled olid lepingu punktis 10.2 leppinud kokku, et kõik lepingumuudatused tehakse poolte kokkuleppel kirjalikus vormis, mh protokollides või elektronkirja teel). 13.05.2014 koosoleku protokollist (t III kd lk 28-29, koos tellija täiendustega lk 30-31) nähtuvat töövõtja seisukohta saab käsitleda lepingu muutmise ettepanekuna, mille tellija 15.05.2014 vastu võttis.
76.Vaatamata tellija vande all antud seletuse ja menetlusdokumentides esiletoodud seisukohtade osalisele vastuolulisusele pööninguluugiga seonduvalt ei vaidle pooled selle üle, et treppi II korrusele pääsemiseks ei pidanud töövõtja paigaldama ja et II korrusele pääsemiseks pidi töövõtja paigaldama I korruse lakke/II korruse põrandasse (pööningu)luugi.
77.Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium apellandiga, et VÕS § 116 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 (ka punkti 5) kohaseks oluliseks töövõtja poolseks rikkumiseks oli keeldumine teha kokkulepitud töid II korrusel 20.02.2014 töövõtulepingus kokkulepitud mahus. Rikkumine sai tellijale teatavaks 13.05.2014 koosolekul (t III kd lk 28-29), kus töövõtja teatas, et vormistab II korruse välisseinad tuuletõkkeplaadiga, soojustab vahelae klaasvillaga ja katab põranda niiskuskindla puitlaastplaadiga ning et soojustustöid II korrusel kokku ei lepitud. Kuna töövõtja keeldus osaliselt kokkulepitud töid tegemast, oli tellijal õigus kasutada VÕS §-s 116 ettenähtud õiguskaitsevahendit ja taganeda lepingust täiendavat tähtaega andmata 21.05.2014 (VÕS § 118 lõige 1).
78.Asjakohane ei ole kaebaja väide, et maakohus jättis võtmata seisukoha, kas oluliseks töövõtja poolseks lepingurikkumiseks sai olla 21.05.2014 avalduses esiletoodud dokumentatsiooni tellijale esitamata jätmine. Maakohus käsitles seda asjaolu vaidlustatud otsuse põhjenduste punktides 22-23. Poolte vahel puudub vaidlus, et 21.05.2014 avalduses loetletud dokumentatsioon oli tol ajahetkel töövõtja poolt tellijale esitamata. Samas tuleb nõustuda töövõtjaga, et lepingus oli lepitud kokku, et töövõtja on kohustatud esitama kasutusloa saamiseks vajaliku täitedokumentatsiooni 21 päeva jooksul peale tööde tellijale üleandmist ja kõikide lepingusummade tasumist tellija poolt (punkt 5.1.3). Kumbki tingimustest ei olnud 21.05.2014 seisuga saabunud, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et töövõtja oleks selles osas lepingut rikkunud. Ka ei
nähtu, et tellija oleks töövõtjalt nõudnud mistahes dokumentatsiooni enne 13.05.2014 ja 21.05.2014 koosolekuid (protokollid vastavalt t I kd lk 29-31 ja III kd lk 28-29). Tellija vande all antud seletus selles osas ainsa tõendina kohtu jaoks veenev ei ole. 05.05.2014 e-kirjas (t III kd lk 27) ei nõudnud tellija konkreetset dokumentatsiooni, vaid avaldas rahulolematust iganädalaste kokkusaamiste (et saada infot ja pildilist tõestusmaterjali) mittetoimumise üle, milline kokkulepe tal objektijuhiga olevat olnud. Tellija ei ole vastu vaielnud töövõtja väitele, et kogu nõutud dokumentatsioon anti talle peale nõude esitamist üle. Isegi juhul, kui töövõtja oleks olnud viivituses mõne dokumendi üleandmisega, oleks tegemist rikkumisega, mille täitmiseks tuleb enne taganemist anda täiendav tähtaeg (VÕS § 116 lõige 4, § 114). Tähtaja andmine dokumentide esitamiseks enne 21.05.2014 avaldust tõendatud ei ole. Antud juhul ei ole tähtis, kas ja kui, siis millisel määral, takistas esitamata dokumentatsioon tehtud tööde ülevaatamist tellija poolt. Tööde ülevaatamise takistatusele kui töövõtja rikkumisele tellija 21.05.2014 avalduses ei tuginenud. Samuti ei tuginenud tellija avalduses temaga kooskõlastamata projektlahenduste (sõlmed, elekter, ventilatsioon) alusel ehitustööde teostamisele. Mõlemad asjaolud olid avalduse esitamise ajaks tellijale teada (vt 21.05.2014 koosoleku protokoll t I kd lk 29-31; tellija 05.05.2014 e-kiri t III kd lk 27).
79.Asjakohane on kaebaja väide, et maakohus jättis võtmata seisukoha, kas tellija saab tugineda kohtumenetluses ka neile puudustele töös, millised said talle teatavaks peale 21.05.2014 avalduse esitamist. Ringkonnakohus nõustub selles osas kaebajaga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-43-15 kinnitanud varasemat seisukohta, et kui lepinguesemel ilmnevad uued puudused, on ostjal õigus neile puudustele tugineda ka siis, kui varem ilmnenud puuduste alusel esitatud hagi on juba menetluses. Samuti, et tehtud taganemisavaldust saab hiljem ilmnenud puudustega kohtumenetluses täiendada, kuid see peab toimuma mõistliku aja jooksul, kusjuures mõistliku aja hindamisel tuleb eristada algset taganemisavaldust ja selle hilisemat täiendust. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjale asjatundja ja eksperdi arvamustest teatavaks saanud puudused ei oma siiski lepingu lõppemise seisukohalt tähtsust, kuna juba eelpool leidis tuvastamist, et tellijal oli õigus lepingust taganeda töövõtja olulise rikkumise tõttu. Tehtud töödes esinenud puuduste tuvastamine võib olla vajalik seonduvalt kostja tasaarvestusavalduse ja vastuhagi lahendamisega.
80.Eelnevalt jõudis ringkonnakohus arusaamale, et tellija 21.05.2014 avaldust tuleb lugeda töövõtja olulise rikkumise alusel esitatud taganemisavalduseks. Seega ei saa hagejal olla kostja vastu lepingu täitmise nõuet. Ka ei ole tegemist kahju hüvitamise nõudega, vaid tegemist on tagasitäitmisnõudega. VÕS § 188 lõike 2 esimese lause kohaselt vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lõike 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusena üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist sama sätte lõike 2 järgi) ning saadud viljade ja kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. 08.02.2019 lahendis tsiviilasjas nr 2-10-12908/156 (punktis 14.1) asus Riigikohus seisukohale, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see VÕS § 189 lõike 3 alusel sama sätte lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Samas selgitati, et tagasitäitmise võlasuhte puhul ei näe seadus ette võimalust üleantu väärtuse tuvastamisel teha lepingus määratud hinnast mahaarvamisi. Kuna ehituse
töövõtulepingu tagasitäitmisel ei ole olemuslikult võimalik tellijal lepingu alusel saadut töövõtjale tagastada, tuleb sellises olukorras tellijal hüvitada töövõtjale lepingu alusel saadu rahaline väärtus, mis vastab sellele osale tööde ja materjalide maksumusest, mille eest tellija ei olnud lepingu lõppemise hetkeks veel tasunud. Selleks tuleb tuvastada, millised kokkulepitud tööd olid lepingu lõppemise hetkel tehtud, milline oli nende lepingus määratud hind ja kui suur osa hinnast oli tasumata.
81.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on nimetatud asjaolude tuvastamine võimalik analüüsides kogumis lepingudokumenti, selle lisaks olevat 20.02.2014 hinnapakkumist ning asjatundja TR ja kohtu poolt määratud eksperdi arvamusi. Kolleegium ei näe alust pidada TR arvamust ebausaldusväärseks põhjusel, et see oli tellitud tellija poolt ja et selle eest maksis tellija. Ka on TR kantud riiklikult tunnustatud ehitusalaste ekspertide nimekirja ning tema vastava ala asjatundlikkust ei ole põhjust kahtluse alla seada. TR kirjalikud arvamused vastavad dokumentaalse tõendi nõuetele (TsMS § 272 lõige 2), tema istungil antud ütlused tunnistaja ütlustele (TsMS § 251 lõige 1). Vastuolu korral TR ja kohtueksperdi arvamuste vahel võtab kohus seisukoha, kumba tõendit konkreetsel juhul usaldusväärsemaks peab.
82.Vastavalt lepingule (punkt 2.2) ja lepingu lisaks olevale hinnapakkumisele oli kogu lepingujärgse töö hinnaks kokku lepitud 162 585 eurot (+ käibemaks). Kolleegium nõustub maakohtuga, et projekteerimislepingu alusel tasutud maksed ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Tellija ei taganenud projekteerimislepingust. Seonduvalt projekteerimislepinguga võivad omada tähtsust võimalikud puudused selles kokkulepitud töödes, mille alusel on tellija esitanud tasaarvestuse avalduse ja vastuhagi, kuid need tulevad käsitlusele allpool.
83.Võttes aluseks nii kohtueksperdi ja TR arvamused 21.05.2014 seisuga töövõtja poolt tehtud tööde kohta koos nende ütlustega kohtuistungil ja täiendavate arvamustega ning arvestades, et tagasitäitmise võlasuhte puhul ei näe seadus ette võimalust üleantu väärtuse tuvastamisel teha lepingus määratud hinnast mahaarvamisi (st siinkohal ei ole vaja tuvastada, millised tehtud töödest olid puudustega), tuvastas kolleegium järgmised ehituslepingus kokkulepitud tehtud tööd ja nende lepingujärgsed maksumused lepingu lõppemise seisuga: 1) vundamenditööd ja materjalid maksumusega 21 367 eurot (ei sisalda käibemaksu); vt lepingu muutmine 13.05.2014 koosolekul tööde piiride punkti 2.10 osas; punkti 2.11 osas nähtub TR ütlustest kohtuistungil, et lähtus töö 100% tegemata tuvastamisel sellest, et tagasitäide oli tehtud mitte täiteliivaga, vaid tavalise pinnasega – seega arvestab kolleegium, et tagasitäide oli tehtud, võib-olla küll puudusega, aga see siinkohal tähtsust ei oma; eksperdiarvamusest nähtuvalt lähtus tema TR arvamusest; punkt 2.19 tööde puhul on samuti asjatundjatel eriarvamused (tehtud 75 vs 100%), kolleegium lähtub asjalust, et tuvastatud ei ole põrandakütte kontuuride tegemata jätmine, vaid puudused töös; konkreetse töö osakaalu määramisel võtab kolleegium nii siin kui allpool aluseks TR arvamuse, kuna muud tõendid asjatundja kogemuslikku hinnangut ümber ei lükka; punktist 2.20 tegemata 10% (lihvimine), mis moodustab konkreetsest tööst 10%, s.o 347 eurot; punktist 2.21 tegemata 100%; radoonitõkke dokumentide alles 29.05.2014 tellijale
esitamine ei anna alust asuda seisukohale, et kõik vundamenditööd olid 21.05.2014 seisuga tegemata; 2) majakomplekti tootmine ja komplekteerimine maksumusega 33 264.27 eurot (ei sisalda käibemaksu); punktis 3.2.8 tööde osas muutis asjatundja kohtuistungil ja 19.06.2017 dokumendis arvamust, selgitades, et tegemata on 64%, kuna II korrusel on välisseinte Fermacell paigaldamata (t XI kd lk 3 pöördel); kohtuekspert oma arvamust 0% osas ei muutnud (t XI kd lk 21 pöördel-22), kuid ei põhjendanud seda mitte konkreetse olukorraga objektil, vaid asjaoluga, et see asjaolu ei muuda sisuliselt tööde valmiduse astet; kolleegiumi jaoks on selles osas veenev TR; tegemata töö maksumus 964.48 eurot; punktis 3.2.10 tegemata 30%, mis moodustab 170 eurot; punktis 3.3.1 on tegemata 55%, mis moodustab 828.85 eurot; punktis 3.4.1 tegemata 100% maksumusega 1131 eurot; punktis 3.4.2 tegemata 4%, mis moodustab 120.60 eurot; punktis 3.4.3 tegemata 60%, mis moodustab 1130.40 eurot; punktis 3.6 tegemata 20%, mis moodustab 75.40 eurot; 3) majakomplekti transport ja püstitamine maksumusega 11 030 eurot (ei sisalda käibemaksu); 4) lisamaterjalid ja tööd majakomplektile fassaadi ja katuse valmis tegemiseks maksumusega 13 209.30 eurot (ei sisalda käibemaksu); puudub vaidlus, et tellitud uksi/aknaid ei paigaldatud; on tõendatud, et töövõtja tellis aknad 08.05.2014, tasus nende eest peale lepingu lõppemist ja et need on töövõtja laos olemas (t I kd lk 107-114, 101, 103; t VI kd lk 25 punkt 21.1); ei ole tõendatud, et töövõtja oleks tarninud lepingutingimustele vastavaid uksi (t VI kd lk 25 punkt 21.2); et osa fassaadilaudu paigaldamata, tõi töövõtja ise esile vastuses vastuhagile (t VII kd lk 40 p 14.3); punktidest 5.1.1-5.1.5 tegemata 100%, mis moodustab 8927 eurot; punktist 5.2.1 tegemata 40%, mis moodustab 1190.40 eurot; punktis 5.2.2 kokkulepitud tööd arvestab kohus tehtuks vastavalt eksperdiarvamusele (t VI kd lk 18-19) 100%, kuna TR arvamusest ei nähtu, mis tegemata; punktist 5.2.5 on tegemata 50%, mis moodustab 248 eurot; punktist 5.3.2 tegemata 50%, mis moodustab 578.50 eurot; punktist 5.3.3 tegemata 30%, mis moodustab 188.40 eurot; punktidest 5.3.4 ja 5.3.5 on tegemata 100%, mis moodustab 827+595 eurot; punktidest 5.4.1-5.4.3 on tegemata 100%, mis moodustab 661+562+529 eurot; punktidest 5.4.5-5.6.2 ja 5.6.4-5.7.2 on tegemata 100%, mis moodustab 1488+1157+165+496+562+265+165+827 eurot; punkt 5.6.3 on tehtud 100% töövõtja on seisukohal, et selle töö all mõeldud liimpuittalasid, mille paigaldamine nähtav fotodelt 3 ja 4 t III kd lk 72, tellija ei ole vastupidist tõendanud; kohus võtab aluseks TR ütlused kohtuistungil (t VIII kd lk 13) ja eksperdi arvamuse (t III kd lk 19); punktist 5.7.3 on tegemata 50%, mis moodustab 496 eurot; punktist 5.7.4 on tegemata 100%, mis moodustab 496 eurot; 5) majasisesed puusepatööd ja materjalid maksumusega 1607.60 eurot (ei sisalda käibemaksu); 100% punktides 6.1.1 ja 6.1.2 töödest kokku 139+693=832 eurot; nende tööde osas esinevad asjatundjate arvamustes olulised erinevused, kuid kolleegiumi jaoks on veenvam eksperdiarvamus, kuna aurutõkkekilede teipimist (vähemalt osaliselt) on näha fotodelt (nt 19,20, 22, 24, 26 (t III kd lk 78-80), mistõttu ei saa nõustuda TR-ga, et 100% tegemata; katuslae puitroovitise osas on ekspert korduvalt (t VI kd lk 18-19, 29) kinnitanud, et tööd tehtud 100%; 70% punkti 6.1.4 töödest 630 eurot; punkti 6.1.5 tööde kohta on TR märkinud, et osaliselt tehtud, kuid siiski nimetas tegemata 100%, eksperdi arvamuse kohaselt tehtud 70%, mis teeb tehtud töö maksumuseks 145.60 eurot;
6) elektritööd ja materjalid maksumusega 1555 eurot (ei sisalda käibemaksu); punkti 7.1 tööst tehtud 50% mõlema arvamuse kohaselt; punkti 7.2 osas arvestab kohus eksperdi arvamust 50% (t VI kd lk 18-19), kuna puudub vaidlus, et tegemata II korrus ja asjatundjad tuvastasid, et I korrusel olid kõrid ja toosid paigaldatud; 7) ventilatsioonitööd ja materjalid maksumusega 1800 eurot (ei sisalda käibemaksu); 100% tehtud punktide 8.2 ja 8.3 töödest; 8) majasisesed vee- ja kanalisatsioonitööd ja materjalid maksumusega 1116 eurot (ei sisalda käibemaksu); punktide 9.1 ja 9.2 töödest tehtud 60%; 9) välistrasside ehitustööd ja materjalid maksumusega 945 eurot (ei sisalda käibemaksu); 90% eksperdi arvamuse alusel punkti 11.1.1 töödest, kuna mõlema arvamuse kohaselt on tegemist hinnanguga teostusjoonise alusel, kuid kumbki ei ole konkretiseerinud, millises osas tegemata.
84.Eeltooduga tuvastas kolleegium, et ehituslepingu lõppemise seisuga oli töövõtja teinud töid 103 073 euro (sisaldab käibemaksu) eest, millest tellija on tasunud 86 958.60 eurot (sisaldas käibemaksu). Seega on töövõtja rahaline nõue põhjendatud 16 114.40 euro (sisaldab käibemaksu) ulatuses. Nimetatud summast 5902 euro (ei sisalda käibemaksu; algselt 5250.40 euro) suurust võlgnevust on tellija maakohtumenetluses ka möönnud (nt t III kd lk 7, VI kd lk 141, VII kd lk 14, XI kd lk 103).
85.Selleks, et tuvastada töövõtja hagi rahuldamise lõplik ulatus tuli maakohtul järgmisena lahendada kostja 02.04.2015 esitatud menetluslik tasaarvestuse avaldus (täiendatud ja täpsustatud 20.06.2016, 14.09.2018). Selles arvestas tellija töövõtja võimaliku nõudega tasa enda kahju hüvitamise nõude töövõtja vastu. Avalduse kohaselt kasutas kostja hageja vastu järgmisi nõudeid järgmises kindlaksmääratud järjekorras: 1) elamu mittevastavusest lubatud Aenergiaklassile tulenev suurenenud energiakulu 29 469 eurot; 2) kohtumenetluse eelselt kantud õigusabikulu 1828.20 eurot; 3) tööde valmiduse astme ja lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asjatundja arvamuse saamise kulu 3402 eurot; 4) elamu lõpuni ehitamise kulu 28 839.58 eurot, milline koosneb tehtud tööde puuduste kõrvaldamise kulust ja summast, mille võrra läks kokkuvõttes tellijal elamu lõpuni ehitamine maksma võrreldes 20.02.2014 ehituslepingus kokkulepitud summaga.
86.Maakohus lahendas tasaarvestuse avalduse osaliselt, asudes seisukohale, et töövõtja ei rikkunud projekteerimis- ega ehituslepingut osas, milline seondub elamu energiaklassiga. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega vaidlustatud otsuse punktides 52-58 ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Kaebuse väited ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks. Asjaolu, et töövõtja veebilehel on kirjeldanud valmidust ja võimekust ehitada A-energiaklassi maju, ei tõenda, et poolte vahel oleks sõlmitud ka vastav kokkulepe. Veebilehe väljatrükilt (t III kd lk 138-143) ei saa järeldada, et konkreetne töövõtja ehitab ainult A-energiaklassi maju. Tellija ei ole esitanud tõendeid vastavasisulistest lepingueelsetest läbirääkimistest. Kummagi lepingu dokumendist ei nähtu energiaklassi kokkulepet. Vastavalt tellija abikaasa ütlustele said nad B-energiaklassi teada märtsis 2014 (t VIII kd lk 47-48), s.o enne elamu tegeliku püstitamise algust, kuid ei teatanud väidetavast lepingute rikkumisest töövõtjale ega andnud tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks. 16.05.2014 e-kirjas kinnitas tellija selgelt, et kokku oli lepitud B-energiaklassi elamu ehitamises (t VIII kd lk 105). Seega
nähtub tellija enda käitumisest lepingute täitmisel (VÕS § 29 lõike 5 punkt 3), et pooled ei olnud 04.12.2013 projekteerimislepingus ega 20.02.2014 ehituslepingus leppinud kokku A-energiaklassi elamu ehitamises. 27.03.2017 kohtuistungil maakohtus kinnitas tellija, et tal on B-energiaklassi elamu (t VII kd lk 180b). Kahjunõude arvestuse aluseks on TR arvamus kostja Benergiaklassiga elamu küttekulu suurenemise kohta 50 aasta jooksul võrreldes sellega, kui ehitatud oleks A-energiaklassi elamu (t III kd lk 8, 52-53). Sellise kahju tekkimist ei ole kostja tõendanud. Kaebuses esitatud väiteid tegelikult hoopis C-energiaklassi elamu ehitamisest maakohtus kostja ei esitanud ja seetõttu jätab kolleegium need TsMS § 652 lõike 4 alusel tähelepanuta. Kaebuse väide on ka otseses vastuolus kostja poolt 27.03.2017 kohtuistungil kinnitatuga, et „C-energiaklassi maja kindlasti ei ole“ (t VII kd lk 180b pöördel). Selle väite ajal oli kostjale juba teada eksperdi 22.04.2016 arvamus, millele kaebuse punktis 2.5.4 viidatakse. Kohus lahendab (vastu)hagi asjaolude alusel, millised on (vastu)hageja (vastu)hagiavalduses ja selle täienduses/täpsustuses esile toonud ega saa neid ise otsida kogutud tõenditest (koosmõjus TsMS § 5 lõige 1, lõike 2 teine lause, § 363 lõike 1 punkt 2, § 439).
87.Küll aga ei nõustu kolleegium maakohtuga selles, et tellija ei tõendanud kahju, milline tekkis tema poolt kohtueelselt professionaalse õigusabi kasutamisega ja kahju kindlakstegemiseks asjatundja arvamuse tellimisega. Selles osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse. Eelnevalt tuvastas ringkonnakohus, et seonduvalt elamu II korruse ehituslepingus kokkulepitud valmidusastmeni ehitamisest keeldumisega rikkus töövõtja 20.02.2014 lepingut oluliselt (VÕS § 116 lõike 2 punkt 1 (ka punkt 5), § 647 lõige 1) ja sellest tulenevalt on tellijal VÕS § 115 lõigete 1 ja 3 õigus nõuda kahju hüvitamist. Võimalikuks kahjuks saab olla otsene varaline kahju, sh mõistlikud kulud kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lõiked 1-3). Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev töövõtja pidi ette nägema, et kokkulepitud tööde (osaliselt) tegemisest keeldumine võib kaasa tuua tellijale vajaduse ehitus- ja õigusala asjatundjate kaasamiseks enda õiguste kaitsmiseks (VÕS § 127 lõige 3). Kostja tõendab kulutusi kahju kindlakstegemiseks ehitusala asjatundjale TR 23.03.2015 arvamusega ja Finantsplaneerimise OÜ 09.07.2014, 19.10.2014 ja 16.03.2015 arvetega, mille alusel tasus ta kokku 3402 eurot (t III kd lk 32-127, 159-161). Kolleegium on seisukohal, et tulenevalt vaidluse sisust oli ehitusala asjatundjaks mitteoleval tellijal oma õiguste rikkumise ulatusest ja sisust arusaamiseks/veendumiseks õigus ja vajadus pöörduda abi saamiseks vastava ala asjatundja poole, kelleks TR kui ehitusalaeksperdina riiklikult tunnustatud asjatundja on. Enne kohtumenetlust kantud õigusabikulu 1828.20 eurot kohtueelsete nõuete esitamiseks tõendab kostja AB Lawin AS arvetega perioodil 07.07.2014-07.03.2015 (t III kd lk 144-155). Arvete spetsifikatsioonidest nähtuvalt osutas advokaat õigusabi perioodil 17.06.2014 kuni 23.02.2015 kokku 18,7 tundi tasuga 120 eurot (lisandub käibemaks) tund. Samast nähtuvad toimingud, mida saab seostada kliendile tol ajal vajaliku õigusabiga (tutvumine materjalidega, suhtlemine kliendi asjatundjaga, suhtlemine kliendiga jmt). Hageja ei esitanud konkreetseid vastuväiteid spetsifikatsioonidest nähtuvatele toimingutele ega ajakulule. Kohtumenetluses toimetati hagimaterjalid kostjale kätte 10.02.2015, mistõttu nii õigusabi osutati kui arvamus telliti ja selle eest olulises osas (2x1606.50 eurot) tasuti enne kostja jaoks kohtumenetluse algamist. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud
kostja kahju hüvitamise nõue kokku 5230.20 eurot, mille võrra väheneb tasaarvestamise tõttu töövõtjale tellijalt võlgnetav summa 10 884.20 euroni. VÕS §-s 200 sätestatud tasaarvestuse piiranguid töövõtja esile toonud ei ole ja neid ei nähtu ka asja materjalidest.
88.Samuti esitas kostja vastuhagi, mille esemeks on tasaarvestuse avalduses käsitletud kahju, v.a kahju, milline tuleneb mittevastavusest lubatud Aenergiaklassile tulenevast suurenenud energiakulust (seda soovib kostja kasutada üksnes tasaarvestuseks). Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades, et VÕS § 186 punkti 2 kohaselt lõpeb tasaarvestusega võlasuhe ja tasaarvestamiseks kasutatud vastunõue, siis ei saa vastuhagi kuuluda rahuldamisele eelnevalt tasaarvestuse vastuväite alusel rahuldatud kahjunõuete 1828.20 euro ja 3402 euro osas. Kostjal ei ole nende nõuete osas ka viivise nõuet, kuna VÕS § 197 lõike 2 esimesest lausest tulenevalt lõppevad tasaarvestuse poolte vastastikused nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Nende nõuete osas peale tasaarvestust jääki ei jää. Seega nõustub kolleegium maakohtuga vastuhagi rahuldamata jätmise lõppjärelduse osas osaliselt ja selles osas jääb vaidlustatud otsus muutmata.
89.Tasaarvestuse vastuväite ja vastuhagi käsitlemata osas (elamu lõpuni ehitamise kulu 28 839.58 eurot, milline koosneb tehtud tööde puuduste kõrvaldamise kulust ja summast, mille võrra läks kokkuvõttes tellijal elamu lõpuni ehitamine maksma võrreldes 20.02.2014 ehituslepingus kokkulepitud hinnaga) on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus rikkus kostja tasaarvestuse vastuväite ja vastuhagi lahendamisel menetlusõiguse norme olulisel määral, mis ei võimalda apellatsioonikohtul ise selles osas uut lahendit teha. Selles osas ei vasta vaidlustatud otsus olulises osas TsMS § 442 lõikele
8.Maakohus on jätnud täielikult võtmata seisukohad poolte sisuliste väidete/vastuväidete ja nende tõendamiseks esitatud tõendite kohta ega ole tuvastanud kostja kahju hüvitamise nõude eeldusi. Maakohtu poolt on käsitlemata enam kui 60 kostja poolt esiletoodud võimalikku puudust või tegemata tööd (t VII kd lk 108-110, 201-203) ning kõik sellega seotud poolte sisulised väited/vastuväited ja tõendid (mh t VII lk 36-42, 49-130, 170-172, 175, 196-200 jne). Sellises mahus tõendite esmakordset hindamist apellatsiooniastmes, arvestades, et Riigikohus tõendeid ei hinda (TsMS § 688 lõige 5), ei pea kolleegium õigeks. Kahju hüvitamise eelduste tuvastamine eeldab peaasjalikult nimelt tõendite hindamist. Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel vastav osa kostja vastunõuetest lahendada kooskõlas kehtivate menetlus- ja materiaalõiguse normidega.
90.Riigikohus on asjas nr 2-10-12908 (punktis 14.2) selgitanud, et kui lepingust taganemise korral esineb üleantus puudusi, mille kõrvaldamisega kaasnevad kulud ja nende puuduste esinemine on käsitatav lepingu rikkumisena, võib õigustatud poolel olla kahju hüvitamise nõue. Kostja on vastunõuete alusena toonud esile lisaks ehituslepingu rikkumisele ka projekteerimislepingu rikkumised töövõtja poolt, mille lahendamisel ei oma tähendust, et projekteerimislepingust ei taganetud. Kostja vastunõuded mõlema lepingu alusel on kvalifitseeritavad kui poolte lepingulisest suhtest tulenevad kahju hüvitamise nõuded, mille maksmapanekuks VÕS § 115 alusel tuleb kostjal tõendada, et hageja on lepingut rikkunud ja vastutab rikkumise eest, kostjale on tekkinud kahju või tekib kahju, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise
kohustuse kaitse-eesmärgiga, kahju on rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale ettenähtav, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
91.Maakohus ei tuvastanud, millise kostja poolt esiletoodud konkreetse puuduse ja/või tegemata töö puhul milline nõude eeldus täitmata on. Elamu lõpuni ehitamise kulud sisaldavad hageja tehtud töödes esinenud puuduste ümbertegemise kulu ja elamu valmisehitamiseks vajalike hageja poolt tegemata jäänud tööde kulu, samuti tellija jaoks elamu n-ö lõppkulu suurenemist võrreldes projekteerimis- ja ehituslepingutes kokkulepitule. Maakohus ei tuvastanud iga kostja esiletoodud puuduse/tegemata töö puhul selle esinemist ega seda, kas vastavas osas rikkus töövõtja vastavalt projekteerimis- või ehituslepingut. Maakohus jättis sisuliselt analüüsimata kõik poolte vastavad väited/vastuväited ja hindamata vastavad tõendid. Maakohus ei tuvastanud, kas puudustest teatamine oli toimunud VÕS § 644 lõike 1 kohase mõistliku tähtaja jooksul. Maakohus leidis üldiselt kõigi puuduste puhul, et teatatud ei olnud mõistliku aja jooksul ega kooskõlas ehituslepingu punktiga 10.2 (5 päeva jooksul rikkumisest teada saamisest). Kolleegium ei saa sellega nõustuda, kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on põhjendatud apellandi väide, et töövõtja viidatud lepingupunktile kohtumenetluses ei tuginenud. Samuti ei ole võimalik tuvastada iga puuduse puhul sellest teatamise mõistlikku tähtaega ilma, et oleks eelnevalt tuvastatud, kas tegemist on varjatud puudusega või mitte. Varjatud puuduse puhul on tavaline, et ehitusala spetsialistiks mitteolevalt tellijalt ei saa mõistlikult oodata puudusest teadasaamist (teada saama pidamist) enne, kui asjatundja on selle tuvastanud ja tellijal on olnud võimalik asjatundja arvamusega tutvuda. Kuna maakohus ei tuvastanud, milliste puuduste eest töövõtja vastutab, ei hinnanud ta ka võimaliku kahju suurust ja jättis analüüsimata/hindamata kõik poolte vastavad väited/vastuväited.
92.Nõustuda ei saa maakohtu poolt TR arvamusele ja selle täiendustele antud üldise hinnanguga, mille kohaselt on tegemist ebausaldusväärsete tõenditega. Juba eelnevalt leidis kolleegium, et iseenesest asjaolu, et tõendi tellijaks ja selle eest tasujaks on üks pooltest, ei anna alust tõendi kvaliteedis kahelda. Tsiviilkohtumenetluses on tavapärane, et TsMS § 230 lõikest 1 tuleneva tõendamiskohustuse täitmiseks tellib menetlusosaline asjatundja arvamuse kohtuväliselt. Asjades, mille lahendamiseks on vajalikud eriteadmised, on arvamuse tellimine hädavajalik selleks, et üldse aru saada, kas on alust nõude esitamiseks ja/või kohtumenetluse algatamiseks. TR arvamuse hindamisel tuleb arvestada, et kohtu poolt määratud ekspert kinnitas menetluses korduvalt, et lähtus oma arvamuse kujundamisel mh TR arvamusest. Nende kahe tõendi analüüsimisel on tuvastatav, et olulises osas on ekspert TR-ga ka samal arvamusel mh viimase poolt esiletoodud ehituslike puuduste osas (nt t VI kd lk 28-29). Maakohus on ise märkinud, et valdavalt tuginevad kostja vastuväited TR arvamusel, kuid teisi tõendeid ei ole maakohus üldse käsitlenud. Kostja viitas vastunõuete tõendamisel ka kohtueksperdi järeldustele, mille usaldusväärsuses maakohus kahelnud ei ole. TsMS § 232 kohaselt peab kohus hindama kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kostja esitas vastunõude tõendamiseks veel hulgaliselt muid tõendeid, mida maakohus samuti ei käsitlenud (nt asjatundja arvamus külmasilla kohta vundamendis (t VII kd lk 170-172); hinnapakkumised uutelt võimalikelt töövõtjatelt (samas lk 148-152); uue töövõtja poolt tööde tegemise kohta aktid, arved, maksedokumendid jmt (samas lk 153-198)). Kui mõni
kostja väide ei ole tõendatud, annab see aluse jätta vastunõue osaliselt rahuldamata. Kui vastaspool leidis, et TR dokumentidel põhinev vastunõude arvestus on kallutatud, oli lepingulistel esindajatel õigus esitada omapoolseid tõendeid kostja tõendite ümberlükkamiseks. Kindlasti ei saa nõustuda maakohtuga selles, et kahjunõuet saab jätta rahuldamata põhjusel, et (osaliselt) on tõendamata kulude kandmine. Selline kahju hüvitamise eeldus ei tulene seadusest. Kui kohtule jäi vastunõue mõnes osas ebaselgeks, oleks tulnud lasta seda kostjal selgitada kas kirjalikult või istungil suuliselt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja vastunõudeid täpsustanud, n-ö lahti kirjutanud ja ka kohtuistungil selgitanud. Kui maakohtule siiski jäi veel midagi arusaamatuks, pidi kohus seda kostjale selgitama (TsMS § 392 lõige 1 punkt 1). Kui kostja esitatud hinnapakkumistes kajastuvad ka tööd, mida töövõtja kummagi lepingu alusel tegema ei pidanud, saab selles osas jätta vastunõude rahuldamata. Iseenesest on võimalik, et kokkuvõttes lähevad tööd tellijale töövõtja vahetumisel kallimaks, kui esmase töövõtjaga sõlmitud lepingus oli kokku lepitud. Kui esmane töövõtja selle eest vastutab, võib olla vahesumma hagemine õigustatud. Kui esmane töövõtja leiab, et tellija seejuures rikastub, on töövõtjal õigus tõendada uuelt töövõtjalt tellitud tööde maksumuse turuhinda ületavat suurust. Ringkonnakohus ei võta siinkohal seisukohti konkreetsete tõendite hindamise kohta, kuna TsMS § 658 lõike 2 kohaselt on asja uuel läbivaatamisel maakohtule kohustuslikud vaid apellatsioonikohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel.
93.Eelpool käsitlemata poolte väited asja lahendamisel tähtsust ei oma, mistõttu kolleegium neid käesolevas otsuses ei käsitle.
94.Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel lahendamisel (TsMS § 173 lõiked 3, 5). Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Peeter Pällin /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.