Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.11.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-14-52954
Kohtuasi
X vastuhagi Seve Ehituse Aktsiaseltsi vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.05.2024 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja kaebuse hind
Seve Ehituse AS apellatsioonkaebus, 30 602,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Vastuhagis hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Antsov Vastuhagis kostja: Seve Ehituse Aktsiaselts (registrikood 10398417), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina Lee
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 12.11.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Seve Ehituse Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 17.05.2024 otsus osas, milles maakohus rahuldas X vastuhagi 15 921,18 eurot ületavas osas. Tühistatud osas (s.o 12 414,20 eurot) jääb vastuhagi rahuldamata.
3.Harju Maakohtu 17.05.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata X nõude 504 euro ulatuses.
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 tasaarvestuse reservatsiooniga otsus tsiviilasjas nr 2-14-52954 osas, milles kohus mõistis Xlt Seve Ehituse Aktsiaseltsi kasuks välja 10 884,20 eurot. Teha selles osas uus otsus, millega tasaarvestada Xlt Seve Ehituse Aktsiaseltsi kasuks välja mõistetud 10 884,20 eurot Seve Ehituse Aktsiaseltsilt X kasuks välja mõistetud 15 921,18 euroga. Tasaarvestuse tulemusena peab Seve Ehituse Aktsiaselts tasuma Xle 5036,98 eurot.
5.2.Mõista tasaarvestuse tulemusena Seve Ehituse Aktsiaseltsilt X kasuks välja kahju hüvitis 5036,98 eurot ja sellelt summalt (5036,98 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.06.2016 kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude.
5.3.Seve Ehituse Aktsiaseltsi hagiga seotud menetluskulud jäävad 80% ulatuses Seve Ehituse Aktsiaseltsi kanda ja 20% ulatuses X kanda. X vastuhagiga seotud menetluskulud jäävad 73% ulatuses X kanda ja 27% ulatuses Seve Ehituse Aktsiaseltsi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja vastuväited vastuhagile
1.Seve Ehituse Aktsiaselts (töövõtja, algselt hageja, vastuhagis ja siinses menetluses kostja) esitas 05.06.2014 Harju Maakohtule hagi X (tellija, algselt kostja, vastuhagis ja siinses menetluses hageja) vastu töövõtulepingujärgse võlgnevuse 53 327,22 eurot (sh käibemaks) saamiseks. Pooled olid sõlminud 20.02.2014 ehituse tööettevõtulepingu nr E-1302, millega hageja töövõtjana kohustus projekteerima ja püstitama kostjale kui tellijale maja „Villa Ling“ vastavalt hinnapakkumisele (Lisa 1) ja arhitektuurilistele joonistele (Lisa 2) Vaablase tee 11, Randvere küla, Viimsi vald, Harjumaa. Töö kogumaksumuseks oli 162 585 eurot, millele lisandus käibemaks 20%. Lepingu lõpetamiseks esitas tellija töövõtjale 21.05.2014 lepingust taganemise avalduse. Töövõtja nõudis kohtus tasu tehtud tööde eest ning saamata jäänud tulu 5% kasumimarginaalist.
2.20.09.2016 esitas X tasaarvestusavalduse ning vastuhagi (mida on täpsustatud 14.09.2018). X tugines sellele, et Seve Ehituse AS rikkus ehituslepingut ja tema on sellest 21.05.2014 kehtivalt taganenud. X tasaarvestas oma tingimusliku tasaarvestusavaldusega Seve Ehituse AS võimalike nõuetega enda nõuded järgmises järjekorras: 1) elamu mittevastavusest Aenergiaklassile tulenev suurenenud energiakulu 29 469 eurot; 2) kohtumenetluse eelselt kantud õigusabikulu 1828,20 eurot; 3) tööde valmiduse astme ja lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asjatundja arvamuse saamise kulu 3402 eurot; 4) elamu lõpuni ehitamise kulu täpsustatud suuruses 28 839,58 eurot. Vastuhagi esemeks oli tasaarvestusavalduses käsitletud kahju, v.a kahju, mis tuleneb mittevastavusest lubatud A-
2-14-52954 energiaklassile tulenevast suurenenud energiakulust (seda soovis X kasutada üksnes tasaarvestuseks).
3.30.11.2018 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis Xlt Seve Ehituse Aktsiaseltsi kasuks välja 43 908,56 eurot. Maakohus jättis rahuldamata saamata jäänud tulu 6680,28 eurot nõude ning vastuhagi.
4.16.01.2020 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus oli rahuldanud Seve Ehituse Aktsiaseltsi hagi 10 884,20 eurot ületavas osas. X tasaarvestusavaldust 29 469 euro ulatuses ringkonnakohus ei arvestanud, leides, et Seve Ehituse Aktsiaselts ei ole rikkunud elamu energiaklassiga seotud kokkuleppeid. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus oli jätnud rahuldamata X vastuhagi elamu lõpuni ehitamise kulu 28 839,58 eurot osas, ning jaotas menetluskulud. Tallinna Ringkonnakohus tegi Seve Ehituse Aktsiaseltsi hagi osas tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse.
4.1.Ringkonnakohus tuvastas, et pooled sõlmisid lepingudokumendi, mille kohaselt olid Seve Ehituse Aktsiaseltsi kui töövõtja poolt teostatavate II korruse tööde hulgas katuslae soojustustööd ja katmine kipsplaadiga, vee- ja kanalisatsioonitorude ning küttetorude paigaldamine ja elektritöödest kaabelduse tegemine. Kohus luges tuvastatuks ka selle, et pooled leppisid 20.02.2014 lepingus kokku eritööde (veetorude paigaldus ja survestamine, kanalisatsioonitorude paigaldus, küttetorude paigaldus, kaabelduse paigaldamine, elektrivarustus) tegemise II korrusel. Ringkonnakohus tuvastas, et töövõtja rikkus II korrusel kokku lepitud tööde tegemisest keeldumisega oluliselt ehituse töövõtulepingut, ning nõustus, et Xl oli õigus kasutada VÕS § 116 ette nähtud õiguskaitsevahendit ja taganeda lepingust 21.05.2014 täiendavat tähtaega andmata.
4.2.Kuna ringkonnakohus tuvastas X õiguse töövõtulepingust taganeda, siis rahuldas ta Seve Ehituse Aktsiaseltsi kui töövõtja hagiavalduse osas, milles tellijal tuli töövõtjale hüvitada lepingu alusel saadu rahaline väärtus, mis vastab sellele osale tööde ja materjalide maksumusest, mille eest tellija ei olnud lepingu lõppemise hetkeks (21.05.2014) veel tasunud. Ringkonnakohus leidis, et Seve Ehituse Aktsiaseltsi rahaline nõue oli põhjendatud 16 114,40 euro ulatuses.
4.3.Seejärel leidis ringkonnakohus, et Seve Ehituse Aktsiaseltsi rahuldatud nõue tuleb osaliselt tasaarvestada X nõudega töövõtja vastu. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et töövõtja ei rikkunud projekteerimis- ega ehituslepingut osas, mis seondub elamu energiaklassiga, kuna ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe, et elamu tuleb ehitada A-energiaklassis. Ringkonnakohus leidis aga, et tõendatud on tellija kahju, mis seondub kohtueelse õigusabi kasutamisega (1828,20 eurot) ja kahju kindlakstegemiseks asjatundja arvamuse tellimisega (3402 eurot) ning tasaarvestas töövõtja rahuldatud nõude tellija nõudega 5230,20 euro ulatuses. Seega kuulus tellija poolt töövõtjale tasumisele 10 884,20 eurot (=16 114,40 – 5230,20).
4.4.X vastuhagi kohta märkis maakohus esmalt, et juba tasaarvestatud nõue (5230,20 eurot) ei saa enam vastuhagi korras rahuldamisele kuuluda, seega ei tule sellelt arvestada ka viiviseid. Edasi märkis ringkonnakohus, et tasaarvestuse vastuväide ja vastuhagi jäävad käsitlemata osas, mis puudutab elamu lõpuni ehitamise kulu 28 839,58 eurot, kuna maakohus oli menetlusnorme oluliselt rikkunud. Ringkonnakohus selgitas, et kui lepingust taganemise korral esineb üleantus puudusi, mille kõrvaldamisega kaasnevad kulud, ja nende puuduste esinemine on käsitatav lepingu rikkumisena, võib õigustatud poolel olla kahju hüvitamise
2-14-52954 nõue (RKTKo 18.02.2019, 2-10-12908, p 14.2). Kostja on vastunõuete alusena toonud esile lisaks ehituslepingu rikkumisele ka projekteerimislepingu rikkumised töövõtja poolt, mille lahendamisel ei oma tähendust, et projekteerimislepingust ei taganetud. Kostja vastunõuded mõlema lepingu alusel on kvalifitseeritavad poolte lepingulisest suhtest tulenevate kahju hüvitamise nõuetena, mille maksmapanekuks VÕS § 115 alusel tuleb kostjal tõendada, et hageja on lepingut rikkunud ja vastutab rikkumise eest, kostjale on tekkinud kahju või tekib kahju, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, kahju on rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale ettenähtav ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
4.5.Ringkonnakohus märkis, et maakohus ei tuvastanud, millise kostja poolt esiletoodud konkreetse puuduse ja/või tegemata töö puhul milline nõude eeldus täitmata on. Elamu lõpuni ehitamise kulud sisaldavad hageja tehtud töödes esinenud puuduste ümbertegemise kulu ja elamu valmisehitamiseks vajalike hageja poolt tegemata jäänud tööde kulu, samuti tellija jaoks elamu n-ö lõppkulu suurenemist võrreldes projekteerimis- ja ehituslepingutes kokkulepitule. Maakohus ei tuvastanud iga kostja esiletoodud puuduse/tegemata töö puhul selle esinemist ega seda, kas vastavas osas rikkus töövõtja projekteerimis- või ehituslepingut. Samuti ei ole võimalik tuvastada iga puuduse puhul sellest teatamise mõistlikku tähtaega ilma, et oleks eelnevalt tuvastatud, kas tegemist on varjatud puudusega või mitte. Varjatud puuduse puhul on tavaline, et ehitusala spetsialistiks mitteolevalt tellijalt ei saa mõistlikult oodata puudusest teadasaamist (teada saama pidamist) enne, kui asjatundja on selle tuvastanud ja tellijal on olnud võimalik asjatundja arvamusega tutvuda. Ringkonnakohus märkis, et X sai kohtumenetluses tugineda ka neile puudustele töös, mis said talle teatavaks pärast 21.05.2014 taganemisavalduse esitamist (RKTKo 3-2-1-43-15). Taganemisavaldust saab hiljem ilmnenud puudustega kohtumenetluses täiendada, eeldusel, et seda on tehtud mõistliku aja jooksul. Kuna maakohus ei tuvastanud, milliste puuduste eest töövõtja vastutab, ei hinnanud ta ka võimaliku kahju suurust ja jättis analüüsimata ja hindamata kõik poolte vastavad väited.
5.27.04.2020 jättis Riigikohtu tsiviilkolleegium Seve Ehituse Aktsiaseltsi kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
6.Asja uuel arutamisel maakohtus menetleti X (edaspidi hageja) vastuhagi, milles hageja taotles kahju 28 839,58 euro hüvitamist ja viivist. Nõutav kahju koosnes ehitusplatsi koristuse kulust, sõlmede ümberprojekteerimise kulust, elamu lõpuni ehitamise kulust ja puudustega tehtud ehitustööde ümbertegemise kulust. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Seve Ehituse Aktsiaselts (edaspidi kostja) vastuhagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Tõendamata on kahju hüvitamise nõude eeldused ja see, et hageja neid kulutusi kandis. Kostja ei rikkunud töövõtjana ehituslepingut oluliselt. Väidetavad puudused, millele hageja tugineb, on esile toodud alles kohtumenetluse kestel. Hageja ei andnud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kõik vastuhagi aluseks olevad tööd on tehtud, mistõttu ei saa hageja tugineda hinnapakkumistele. Vastuhagi kalkulatsioon on ebaselge, kuna puudub teave, milliseid töid on teostatud I korrusel ja milliseid II korrusel. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-14-52954 Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohtu 17.05.2024 otsusega rahuldati vastuhagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 28 335,38 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (28 335,38 eurolt) alates 21.06.2016 kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude. 504 euro ulatuses jättis maakohus vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
9.Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus, et nad on sõlminud 20.02.2014 ehituse tööettevõtulepingu, millega kostja kohustus hagejale projekteerima ja püstitama elamu Villa Ling vastavalt hinnapakkumisele (Lisa 1) ja arhitektuurilistele joonistele (Lisa 2) Vaablase tee 11, Randvere küla, Viimsi vald, Harjumaa maksumusega 162 585 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 36-49). Lepingu lõpetamiseks esitas kostja hagejale avalduse ning see muutus kehtivaks 21.05.2014 (TsÜS § 69 lg 1). Maakohus märkis, et ringkonnakohus on 16.01.2020 otsuses (p 77) juba tuvastanud, et kostja keeldus osaliselt kokkulepitud töid tegemast, mistõttu oli hagejal õigus taganeda VÕS § 116 alusel lepingust täiendavat tähtaega andmata.
10.Seega on üleval poolte vaidlus selle üle, kas kostja on tekitanud hagejale kahju ning kas kostja peab hagejale kahju hüvitamiseks tasuma 28 839,38 eurot. Hageja väitel on ta selles ulatuses kandnud kulutusi elamu lõpuni ehitamiseks ja kostja töödes ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud nõude eeldusi ega nõude suurust.
11.Kohus märkis, et hageja nõue põhineb lepingu rikkumisel (VÕS § 115 lg 1). Maakohus viitas Riigikohtu lahendile (RKTKo 13.12.2011, 3-2-1-124-11, p 16), milles on selgitatud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud (ka RKTKo 21.12.2005, 3-2-1-13905, p 12; 24.09.2007, 3-2-1-75-07, p 13; 21.06.2011, 3-2-1-55-11, p 14). Kui ta on asja korda teinud, võib ta sellele vaatamata nõuda kahju hüvitamist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kantud kulutuste alusel. Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus kahjuhüvitise kulutuste eest välja mõistlikus ulatuses, arvestades seejuures kostja vastuväiteid. Juhul kui hageja on asja korda teinud ja nõuab kahju hüvitamist tegelikult kantud kulutuste järgi, siis võib kohus seda vähendada VÕS § 139 lg 2 järgi ja mõista välja kulutused mõistlikus ulatuses. VÕS § 139 kohaldamiseks peab kostja esitama taotluse (RKTKo 09.03.2011, 3-2-1-169-10, p 16).
12.Hageja väitel koosnevad tema 137 654,78 euro ulatuses kantud kulutused elamu lõpuni ehitamiseks (hagejaga sõlmitud lepingute mahus) kantud kulutustest 134 162,78 eurot, ehitusplatsi koristustöödest 2412 eurot ja sõlmede ümberprojekteerimise kulust 1080 eurot. Kostjaga kokku lepitud tööde valmiduse saavutamiseks on hageja teinud kulutusi kokku 233 085,38 eurot, millest on kostjale tasunud 95 430,60 eurot. 137 654,78 eurot on ta tasunud pärast kostjaga sõlmitud ehituslepingust taganemist. Seega on hageja väitel tööd kallinenud 29 511,98 euro võrra (tegelikud kulud 233 085,38 eurot – lepinguline maksumus 203 574 eurot). Hageja palus kostjalt välja mõista 28 839,38 eurot.
13.Kuna hageja nõue koosnes erinevatest komponentidest, andis maakohus hinnangu kõigile nõuetele eraldi. Esmalt hindas kohus tegemata töid ning leidis, et kõik nõuded, v.a parketi paigaldamise maksumus 504 eurot, on põhjendatud. Teiseks hindas maakohus puudustega tehtud ehitustööde ümbertegemise kulusid, mida pidas samuti põhjendatuks.
14.Maakohus leidis, et kõikidest tegemata töödest ja puudustest on kostjat teavitatud mõistliku aja jooksul. Maakohus märkis, et osadest puudustest sai hageja teada TR
2-14-52954 23.03.2015 valminud arvamusega tutvudes. Seejärel puudustest teavitamist pidas kohus teavitamiseks mõistliku aja jooksul.
15.Maakohus viitas Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 otsusele, millega oli juba tuvastatud, et kostja rikkus lepingut, mistõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata. Kooskõlas VÕS § 135 lg-ga 2 oli hagejal seega õigus nõuda kostjalt kahjuna lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist. Puuduste kõrvaldamise kulud on käsitletavad kostja kahjuna vastavalt VÕS § 132 lg 3.
16.Maakohtu hinnangul oli hageja toonud kohtu ette ning ülevaatlikult märkinud, millises ulatuses ta on kulutusi teinud. Kostja omakorda ei ole tõendanud, et tehtud tööd ületavad keskmist turuhinda ja/või oleksid põhjendamatult suured ning ebavajalikud, mistõttu tuleb hageja vastuhagi kostja vastu kahju hüvitamiseks rahuldada osaliselt. Kostja poolt tööde teostamata jätmine on kasvatanud hageja kulutusi tööde lõpetamiseks ning puudustega tehtud tööde parandamiseks. Kohus leidis, et hageja on põhistanud, et kostjapoolne lepingu rikkumine tekitas talle kahju (põhjuslik seos) ning see asjaolu pidi kostjale kui professionaalsele osapoolele olema ettenähtav.
17.Kohus rahuldas osaliselt ka hageja seadusjärgse viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus selgitas, et tegemist on kõrvalnõudega, mida on võimalik esitada koos põhinõudega (TsMS § 367, § 436 lg 4). Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 21.06.2016 kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude.
18.Menetluskulud jättis maakohus tervikuna kostja kanda (TsMS § 163 lg 2). Kostja apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja vastuhagi, samuti menetluskulude jaotuse osas.
20.Kostja väitel on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui ei ole kostja vastuväiteid sisuliselt käsitlenud.
21.Kostja hinnangul nõuab hageja A-energiaklassile vastava maja ehitamise kulude hüvitamist (eelkõige Terasroos OÜ hinnapakkumised), kuigi poolte vahel puudus kokkulepe A-energiaklassiga maja ehitamiseks. Kostja viitab hageja X enda vande all antud ütlustele, kust nähtub, et hageja tegevus oli suunatud A-energiaklassi saamisele. Sellist hinnavahet ei pea kostja VÕS § 135 alusel hüvitama.
22.Kostja leiab, et kuna hageja on juba reaalselt (ja ka enne vastuhagi esitamist) kulud kandnud, siis ei saa ta enam nõuda kulutuste hüvitamist hinnakalkulatsiooni alusel. Reaalsete kulude kandmist ei ole hageja tõendanud. Maakohus ei ole kostja asjaomaseid väiteid käsitlenud.
23.Kostja väitel on maakohus määranud valesti tõendamiskoormise. Maakohus heitis ette, et kostja ei ole tõendanud, et tööd, mille eest hageja kulude hüvitamist nõuab, ületasid turuhinda. Kostja arvates tuleb VÕS § 135 lg 2 kohaselt lähtuda turuhinnast, mis eksisteerib lepingust taganemise ajal lepingu täitmise kohas. Kuna taganemine toimus suhteliselt lühike aeg pärast 20.02.2014 lepingu sõlmimist, s.o 21.05.2014, siis tuleks lähtuda sellest, et ehituslepingus kokkulepitu ongi turuhind ning hageja oleks pidanud tõendama, et tema lähtub turuhinnast. Kuna hageja seda ei teinud, ei tekkinud kostjal omapoolset vastupidise tõendamise kohustust.
2-14-52954
24.Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei käsitlenud üldse kostja väiteid selle kohta, et hageja pidi ehituslepingu p 10.2 järgi teatama pretensioonidest kostjale 5 päeva jooksul rikkumisest teadasaamisest. Kuna hageja seda tähtaega ei järginud, siis on kõik pretensioonid esitatud hilinemisega. Kostja hinnangul on ka VÕS § 644 lg 1 mõttes mõistlik aeg minetatud.
25.Edasi esitas kostja apellatsioonkaebuses oma seisukohad üksikute kuluartiklite kaupa.
26.Kostja leiab, et ringkonnakohus ei saatnud hageja nõudeid uueks arutamiseks viivisenõude osas, mistõttu ei oleks tohtinud maakohus viivist välja mõista.
27.Kostja leiab, et maakohus ei võtnud menetluskulude jaotamisel arvesse TsMS § 162 lg-t 4. Hageja ei täitnud tõendamiskoormist selliselt, nagu kohtud talle selgitasid, mis tingis uute ja uute menetlusdokumentide koostamise vajaduse.
28.Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht
29.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele tervikuna vastu.
30.Hageja väitel oli tema hagi suunatud sellele, et saavutada pooltevahelise lepingu eesmärk, s.o saada valmis elamu. Hageja kantud kulud ei ole seotud A-energiaklassis elamu valmimisega. Lõpuni viidud tööd ja puuduste kõrvaldamised on seotud pooltevahelises lepingus kokku lepitud tööde piiridega. Kostja ei ole tõendanud, et Terasroos OÜ hinnapakkumiste komponendid on seotud A-energiaklassiga.
31.Hageja on tõendanud oma nõude suurust. Hageja on esitanud nõude VÕS § 115 lg 1 alusel, mille järgi kahju hüvitamise nõude maksmapanek ei eelda tööde lõpuleviimiseks vajalike kulude tegelikku kandmist ja kandmise tõendamist (RKTKo 3-2-1-124-11, p 16). Seega saab hageja tugineda mh Terasroos OÜ hinnapakkumistele. Hageja esitatud hinnapakkumised kajastavadki turuhinda. Kostja ei ole tõendanud, et hageja esitatud kulud oleksid põhjendamatult suured või turuhinnale mittevastavad. Kostja väitel on pooltevahelise lepingu hind turuhind, kuid hageja on omapoolsete tõenditena esitanud tööde maksumust kinnitavad kuludokumendid, arved ja kalkulatsioonid. Nendega on hageja tõendanud turuhinda.
32.Hageja ei nõustu, et pretensioonide esitamise tähtaeg oleks möödunud. Ka ringkonnakohus oma 16.01.2020 lahendis seostas puudustest teavitamise mõistliku ajaga (VÕS § 644 lg 1), mitte ehituslepingu p-ga 10.2. Osale puudustele viitas hageja juba ehituslepingu kehtivuse ajal (05.05.2014 pretensioon; 13.05.2014 töökoosoleku protokoll; vt ka KK ja Xi vande all antud ütlused). 23.03.2015 TR arvamusest ilmnesid täiendavad puudused projekteerimis- ja ehitustöödes. Hageja teavitas kostjat mõistliku aja jooksul pärast seda, kui sai ekspertarvamusega tutvudes puudustest teada. Ka ringkonnakohus selgitas, et hagejal on võimalik nõuda kahju hüvitamist mh puuduste osas, mis on saanud hagejale teatavaks pärast 21.05.2014 lepingust taganemist.
33.Ka hageja esitas oma seisukohad iga kuluartikli kohta, nõustudes maakohtuga ja vaieldes vastu kostja apellatsioonkaebuse väidetele.
34.Hageja ei nõustunud kostjaga, et maakohus ei saanud hageja viivisenõuet rahuldada. Kui ringkonnakohus saatis vastuhagi maakohtule uueks arutamiseks elamu lõpuni ehitamise kulu osas, siis on sellega seotud nii põhinõue kui ka viivisenõue.
2-14-52954
35.Hageja väitel on maakohus menetluskulud õigesti jaganud ning kostja väited ei anna alust menetluskulude jaotuse muutmiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hageja vastuhagi rahuldati 15 921,18 eurot ületavas ulatuses (TsMS § lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse. Ühtlasi tühistab ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud otsuse ja tasaarvestab hagejalt kostja kasuks ja kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summad (TsMS § 450 lg 4). Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, jagab ringkonnakohus uuesti ka menetluskulud. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
37.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles maakohtu otsus on vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja on palunud tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hageja vastuhagi, samuti menetluskulude jaotuse. Maakohtu otsus on seega jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 504 euro ulatuses.
38.Ringkonnakohus tuvastab, et pooled ei vaidle selle üle, et nad on sõlminud kaks töövõtulepingut: 1) 04.12.2013 sõlmisid X kui tellija ning Seve Ehituse AS kui töövõtja projekteerimislepingu (projekteerimisleping), milles lepiti kokku Vaablase 11, Viimsi projekteerimistööde teostamises. Lepingu tasu oli 8472 eurot (III kd, tl 13–15); 2) 20.02.2014 sõlmisid X kui tellija ning Seve Ehituse AS kui töövõtja ehituse töövõtulepingu nr E-1302 (ehitusleping). Lepingu eesmärgiks oli majatüüp Villa Ling projekteerimine ja püstitamine vastavalt hinnapakkumisele ja arhitektuurilistele joonistele Vaablase tee 11, Randvere küla, Viimsi vald, Harjumaa. Lepingu tasu oli 162 585 eurot (I kd, tl 9–14). Lepingu lisaks 1 olid „Tööde piirid“ (I kd, tl 15–19).
39.21.05.2014 esitas hageja kostjale ehituslepingu nr E-1302 ülesütlemisavalduse (taganemisavaldus) (I kd, tl 33–34). Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 otsusega käesolevas asjas on juba kehtivalt tuvastatud, et kuna kostja keeldus tema kohustuseks olevate ehitustööde olulises osas tegemisest, siis oli hagejal õigus ehituslepingust ilma täiendavat tähtaega andmata taganeda (eespool p 4.1).
40.Käesolev vaidlus puudutab üksnes vastuhagi nõudeid, mis seonduvad elamu lõpuni ehitamise kulu ja puuduste kõrvaldamise kuluga. Ringkonnakohtus on arutamisel hageja nõue 28 335,38 euro ulatuses. Ringkonnakohus kvalifitseerib järgmisena esmalt hageja projekteerimislepingu ja ehituslepingu alusel esitatud nõuded ning vastab apellatsioonkaebuse üldisematele etteheidetele, selgitades asjas kohaldamisele kuuluvaid põhimõtteid (I); seejärel käsitleb ringkonnakohus konkreetseid hageja nõudeid ja nende kostjalt väljamõistmise põhjendatust (II) ning viimasena jagab menetluskulud ja tasaarvestab poolte nõuded (III). I
Hageja nõuete kvalifitseerimine ning asjas kohaldamisele kuuluvad põhimõtted
41.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel sõlmitud lepingud olid töövõtulepingud, seega kohaldub VÕS töövõtulepinguid käsitlev regulatsioon. Kuna küsimus on lepingulise
2-14-52954 kohustuse rikkumises ja kahju tekitamises, siis kuuluvad kohaldamisele ka kahju hüvitamise sätted. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti arutanud asja VÕS § 115 lg 1, VÕS § 135 lg 2 ja § 132 lg 3 alusel.
42.Ringkonnakohus vastab järgnevalt kostja üldistele etteheidetele selle kohta, et maakohus kohaldas otsuse tegemisel materiaalõigust ebaõigesti ja/või rikkus menetlusõiguse norme.
43.Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et kui hageja oli vastuhagi esitamise seisuga elamu valmis ehitanud, siis ei saanud ta esitada nõuet hinnapakkumiste alusel, vaid oleks pidanud tõendama reaalsete kulutuste kandmist. VÕS § 115 lg 1 ei eelda, et nõue esitatakse tegelikult kantud kulutuste alusel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud. Samas ka juhul, kui hageja on asja korda teinud, võib ta sellele vaatamata nõuda kahju hüvitamist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kantud kulutuste alusel. Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus kahjuhüvitise välja kulutuste eest mõistlikus ulatuses, arvestades seejuures kostja vastuväiteid (vt nt RKTKo 13.12.2011, 3-2-1-124-11, p 16). Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus esitada nõue kostja vastu ka hinnapakkumiste alusel.
44.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka selles, et maakohus oleks määranud vale tõendamiskoormise küsimuses, mis puudutab VÕS § 135 lg-s 2 nimetatud lepingujärgse hinna ja turuhinna vahe tuvastamist. Kostja väidab, et kuna 20.02.2014 ehituslepingust taganemine (21.05.2014) toimus vaid lühike aeg pärast lepingu sõlmimist, siis olid lepingus kokku lepitud hinnad turuhind ning hageja oleks pidanud täiendavalt tõendama, et tema esitatud kalkulatsioonid vastasid turuhinnale. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Käesoleval juhul on asjatundja TR lugenud elamu teostatud ehitustööde maksumuslikuks valmidusastmeks 23.07.2014 paikvaatluse seisuga 49,5% ning leidnud, et teostamata ja puudustega tööde osakaal on 50,5% (III kd, tl 70). Kohtu määratud ekspert GE oma 22.04.2016 ekspertiisis pidas maksumuslikuks valmidusastmeks umbes 60% (VI kd, tl 49). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus tellija peab hakkama otsima uut ehitajat ja tehtud töödes puuduste parandajat, on pigem vähetõenäoline, et uus töövõtja teeks pooleli jäänud ehitusel töid samade hindadega, kui oli kokku lepitud algses terviklepingus. Seega kostja väide, et lepingulised hinnad olid ka pärast lepingust taganemist turuhinnaks, ei ole pelgalt sellise väitega tõendatud. Lisaks selgitas hageja juba 28.11.2016 menetlusdokumendi p-s 2.3.2, et on võtnud tööde lõpuleviimiseks lisaks Terasroos OÜ-le veel teise pakkumise, mis oli 142 021,25 eurot (dtl 1519, 1553–1557, Viimsi Ehitus Grupp OÜ märtsi ja aprilli 2015 pakkumised) ja millele lisandunuks OÜ Inter-Elekter tööd hinnaga 14 755 eurot, seega oleks teise pakkumise alusel kujunenud asendustööde kogumaksumuseks 156 776,25 eurot praeguse 137 654,78 euro asemel. Sellises olukorras oli kostja tõendamiskoormiseks näidata, et hinnapakkumised, millele hageja tugineb, ei vasta turuhinnale. Kostja ei ole seda teinud. Seega lähtub kohus allpool kulutusi hinnates sellest, et need vastavad turuhinnale.
45.Kostja väite kohta, et maakohus ei ole käsitlenud tema väiteid, et ehituslepingu p 10.2 kohaselt pidi hageja talle puudustest teatama 5 päeva jooksul, märgib ringkonnakohus, et kuigi maakohus ei ole seda käsitlenud, on asjaomane tingimus igal juhul tühine. VÕS § 657 järgi on tarbijatöövõtu puhul tellija kahjuks töövõttu käsitlevas peatükis sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. VÕS § 644 lg 1 teise lause kohaselt peab tarbijatöövõtu puhul tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Seega oleks tingimus 5 päeva jooksul teavitamise kohustuse kohta tarbijalepingus tühine,
2-14-52954 kuna see mõjutab õiguskaitsevahendi kasutamist. Ringkonnakohus selgitas pooltele asjaomase normi kohaldamist ka 12.11.2024 istungil (XIII kd, tl 30 ja pöördel).
46.Kostja on lisaks ette heitnud, et kuigi hageja ei teavitanud teda puudustest mõistliku aja jooksul, ei ole maakohus iga kuluartikli puhul teavitamise aspekti eraldi hinnanud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kui hageja esitab erinevaid nõudeid, siis on iga nõude puhul, kus tuginetakse vaegtööle või puudustele töös, oluline see, millal puudusest teada saadi ja millal töövõtjat teavitati, sh sõltub teavitamise mõistlik aeg ka sellest, kas tegemist oli varjatud puudusega. Ringkonnakohus märgib, et käsitleb teavitamise küsimust allpool ka osade konkreetsete kulutuste hindamisel, kuid muul juhul lähtub järgmisena tuvastatavatest asjaoludest ning käsitletavatest põhimõtetest.
47.Kohus tuvastab kohtule esitatu põhjal esmalt, millal on hageja kostjat vaegtöödest või puudustest teavitanud.
47.1.Hageja esitas enne lepingust taganemist 05.05.2014 kostjale pretensiooni (III kd, tl 27), kus heitis ette mh seda, et ei saa arvetelt aru, milliseid elektrimaterjale ja sisepuusepamaterjale jm tellitakse, kuna temaga ei ole neid lahendusi läbi räägitud. Tööde reaalset valmisolekut ei ole hageja kinnitanud. Hageja tegi ettepaneku viia sisse iganädalane aruandlus.
47.2.Hageja esitas kohtule 13.05.2014 ehituse töökoosoleku protokolli 13/5/14 (III kd, tl 30– 31), kust nähtub etteheide, et kostja ei ole esitanud hagejale läbivaatamiseks ega kooskõlastamiseks mitte ühtegi ehituse eriosa lahendust, kuigi juba toimub objektil ventilatsioonisüsteemide ja elektripaigaldise montaaž. Seejuures märkis tellija, et töövõtja 14.05.2014 elektriprojekti joonis ei vastanud muudele kehtivatele joonistele ega elektrisüsteemi kavandile. Töövõtjal oli lisaks mitmeid muid etteheiteid kostjale (sh seoses aurutõkkekilega).
47.3.21.05.2014 esitatud taganemisavalduses (I kd, tl 33–34) on hageja nimetanud, millised on vaegtööd ja puudustega tööd lepingu lõpetamise hetkel: - esitamata vee- ja kanalisatsiooni süsteemi põhimõtteline skeem - esitamata kanalisatsiooni teostusjoonis - esitamata veetrassi teostusjoonis - esitamata põrandaküttetorustiku arvutused ja paigalduse teostusjoonis - esitamata tõendus radoonitõkke kile nõuetekohase tihendatuse kohta läbiviikudel (fotod) ja esitamata radoonitõkkekile sertifikaat - esitamata eskiislahendus radoonitõkkekile läbiviigu nõuetekohase tihendatuse tagamiseks maaküttetorustiku jaoks läbi vundamendi puurimisel - esitamata elektriprojekt - esitamata ventilatsiooniprojekt - II korruse välispiirded ja siseseinad ehitamata ning soojustamata - esitamata aurutõkkekile ja teipide sertifikaadid - esitamata räästasõlme teostust puudutav eskiislahendus - esitamata soklisõlme (radoonikile, svillemebraani ja Tyveki ühenduskoha) mastiksiga tihendamise ja sokliplekiga kinnitamise eskiislahendus
47.4.22.05.2014 üleandmis-vastuvõtmisaktiga andis kostja hagejale üle (I kd, tl 35) järgmised dokumendid: - ehitusprojekti arhitektuurne ja konstruktiivne osa - elektri osa - ventilatsiooni osa
2-14-52954 -
vee ja kanalisatsiooni osa muu (lisatakse dokumendid vastavalt 21.05.2014 Laki 34 toimunud koosolekul kokkulepitule)
47.5.02.04.2015 vastuses (Seve Ehituse Aktsiaseltsi) hagile esitas hageja täiendava loetelu vaegtöödest ja puudustest töödes (III kd, tl 4–5). Hageja tugines 23.07.2014 läbi viidud paikvaatluse alusel 23.03.2015 valminud asjatundja (riiklikult tunnustatud ekspert) TR arvamusele (III kd, tl al 32).
48.Eeltoodust nähtub, et hageja on tuginenud tegemata töödele ja puudustele esmalt 21.05.2014 taganemisavalduses, sh on hageja viidanud probleemidele taganemisele eelnenud nädalatel (05.05.2014, 13.05.2014). Hageja viited on lakoonilised, kuid tuleb arvestada, et ehituslepingust taganeti seetõttu, et kostja eitas teatud tööde enda kohustuseks olemist. Täpsema vaegtööde ehk tegemata tööde loetelu ja protsendi sai tuvastada ekspert, samuti sai täpsed puudused juba tehtud töödes tuvastada ja fikseerida ekspert. Arvestades ajajoont, st et pärast ehituslepingust taganemist lahkus kostja objektilt ning esitas juba 05.06.2014 hageja vastu hagi, on põhjendatud, et hageja lasi detailsed vajakajäämised tuvastada kohtumenetluse ajal tellitud arvamusega. Hageja pöördus selleks riiklikult tunnustatud eksperdi TR poole, kes teostas paikvaatluse 23.07.2014 ning kelle arvamus valmis 23.03.2015 (III kd, tl al 32). Hageja esitas selle arvamuse koos oma 02.04.2015 kohtule esitatud vastusega, sh tõi ta vastuses välja asjatundja arvamusest nähtuvad järeldused. Arvamusega tuvastati, millises valmidusastmes elamu paikvaatluse seisuga oli (st ka see, millises mahus mingid lepingujärgsed tööd olid tehtud/tegemata), samuti puudused juba tehtud töödes.
49.Ringkonnakohus leiab, et üldprintsiibis ei saa hagejale ette heita konkreetsetest puudustest, samuti vaegtööde mahust teatamist alles pärast asjatundja arvamuse saamist (vt ka RKTKo 27.05.2015, 3-2-1-43-15, p 11, kus on selgitatud, et isikul on õigus taganemisavaldust hiljem kohtumenetluses [puuduste osas] täiendada). Kui hageja on ehituslepingust taganemisel tuginenud sel ajahetkel tema kui tarbija poolt tuvastatavatele puudustele ja on taganemisel nimetanud ära tegemata tööd suuremas üldistusastmes (nt üldine etteheide II korruse välispiirete ja siseseinade ehitamata ja soojustamata jätmise kohta), siis ei saa pidada 02.04.2015 kohtule esitatud dokumendis sisalduvaid täpsustusi hilinenult esitatuks. Hageja on tellinud asjatundja arvamuse mõistliku aja jooksul pärast ehituslepingust taganemist ning kuigi arvamuse koostamine on paikvaatluse tegemisest arvates võtnud umbes 8 kuud, ei ole see etteheidetav hagejale. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et kui hageja sai juba 23.07.2014 paikvaatlusel TRlt suuliselt teada, milles probleemid seisnevad, pidanuks ta neist kohe teatama kostjale. Kostjaga sõlmitud leping oli juba 21.05.2014 lõpetatud ning kostja ei oleks tegemata töid teinud ega puudusi parandanud. Hageja ootas põhjendatult ära kirjaliku arvamuse, millele tuginedes sai kostjale vaegtöödest ja puudustest korraga teatada. Hageja enda paljasõnalised etteheited spetsiifiliste ehitustehniliste vajakajäämiste kohta ei oleks (selleks ajaks juba toimuvas kohtumenetluses) olnud piisavad.
50.Ringkonnakohus märgib, et lähtub ka allpool eelnevalt toodud seisukohast, et üldiselt tuleb lugeda hageja nõuded esitatuks mõistliku aja jooksul ja vastavuses VÕS § 644 lg 1 teises lauses nimetatud 2-kuulise tähtajaga, v.a siis, kui kohus tuvastab, et tegemist oli vaegtööga või puudusega, mis pidi olema hagejale lepingust taganemise ajal selgelt arusaadav ega saa seega olla käsitatav varjatud puudusena. II
Hageja nõuete hindamine
2-14-52954
51.Ringkonnakohus märgib, et selleks, et hageja vastuhagi kuuluks rahuldamisele, peavad täidetud olema kahju hüvitamise nõude üldised eeldused. Selleks peab kostja olema oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1) ning hagejal peab olema rikkumise tõttu tekkinud kahju. VÕS § 127 lg 1 järgi on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Sellise kahju peab saama lugeda hagejale ettenähtavaks (VÕS § 127 lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel peab olema põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt nt RKTKo 05.05.2016, 3-2-1-179-15, p-d 24, 25; RKTKo 14.03.2019 2-17-1937/52, p 15; RKTKo 20.06.2018, 2-17-280, p 32.1).
52.Kuna poolte vahel on sõlmitud nii projekteerimisleping kui ka ehitusleping, tuleb esmalt teha selgeks, mis alusel hageja konkreetsed nõuded esitatud on. Ringkonnakohtu 12.11.2024 istungil täpsustas hageja, et projekteerimislepingu rikkumisele tugineb ta vaid elektriprojekti tegematajätmisele viitamisel, kõigi teiste kulutuste puhul tugineb hageja ehituslepingule, kuna ehitusleping hõlmas endas ka projekteerimist (lepingu p 1.2, lepingu lisa 1 p-d 1.1–1.3; XIII kd, tl 30 p, ajamärge 00:16:40). Siinkohal kordab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 otsuses märgitut, et kuigi erinevalt ehituslepingust ei ole projekteerimislepingust taganetud, ei välista see tuginemist projekteerimislepingu rikkumisele ning sel alusel nõude esitamist (VÕS § 115), kuid rikkumine peab olema tõendatud. Mis puudutab ehituslepingu rikkumist, siis selle on Tallinna Ringkonnakohus oma 16.01.2020 otsuses juba tuvastatud. Kohus tuvastas, et kostja rikkumine seisnes selles, et ta keeldus tegemast erinevaid tema kohustuseks olevaid töid ehitatava elamu II korrusel. Ringkonnakohus saab võtta arvesse ringkonnakohtu poolt juba samas asjas tuvastatu, kuid arvestades, et käesolevas asjas hindab kohus hageja vastuhagi nõudeid, peab kohus täiendavalt tuvastama, kas kõik hageja poolt kostjalt nõutavad kulutused on sellised, mis hõlmavad kostja lepingulisi kohustusi lepingulises mahus.
53.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus ei ole toonud eraldi välja, kas ja mis osas on rikutud poolte vahel sõlmitud projekteerimislepingut. Ka ehituslepingust tulenevate kulutuste osas ei ole maakohus osaliselt hinnanud kostja vastuväiteid ega käsitlenud kõiki tõendeid, millele konkreetse kulutuse juures on viidatud. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumised ise heastada, hinnates kostja apellatsioonkaebuse väidete põhjal ise maakohtule esitatud tõendeid. Ringkonnakohus märgib etteulatuvalt, et nii nagu Tallinna Ringkonnakohus 16.01.2020 otsuse tegemisel, võtab kohus ka käesolevat otsust tehes arvesse TR 23.03.2015 arvamust ja TR hilisemaid täpsustusi ja ütlusi. Asjaolu, et arvamuse tellis hageja, ei anna iseenesest põhjust kahelda tõendi kvaliteedis. TR oli arvamuse andmise ajal riiklikult tunnustatud ekspert. Ka tugines kohtu määratud ekspert GE hiljem enda arvamuses TR arvamusele ning nõustus olulises osas TR järeldustega ehituslike puuduste kohta (VI kd, tl al 4).
54.Edasi hindab ringkonnakohus hageja nõudeid ükshaaval, nii nagu seda on tehtud maakohtus, apellatsioonkaebuses ja apellatsioonkaebuse vastuses ning otsustab iga nõude puhul eraldi, kas see on põhjendatult rahuldatud või tuleb maakohtu otsus osaliselt või tervikuna tühistada ja jätta nõue rahuldamata.
56.1.Ehitusplatsi koristus 2412 eurot, 13.08.2014 Puiduhake OÜ arve nr 14100 (dtl 601, 602). Maakohtu hinnangul oli tegemist põhjendatud ja õigeaegselt esitatud nõudega. Kostja leiab, et tegemist on hilinenult esitatud nõudega, kuna arvelt nähtuvalt oli tööde teostamise aeg 11.–
2-14-52954 12.08.2014. Samuti ei võtnud maakohus arvesse, et tunnistaja UT ütluste kohaselt viis kostja ehitusmaterjalid ja seadmed ära ja teostas krundi üldkoristuse (dtl 1754, 1755). Ehitusobjekti ja vundamendi aluse väljakaevamisel tekkinud pinnase äraviimine ei olnud kostja kohustus, mis nähtub ka 13.05.2014 töökoosoleku protokollist (dtl 439–440). Puiduhake OÜ arvelt nr 14100 nähtub aga, et tegemist on suurte kivide ja pinnase äraveoga ja käitlemisega prügilas. Hageja leiab, et ehitusplatsi koristamise kulu oli töö, mille teostamine oli ehituslepingu lisaks 1 oleva „Tööde piirid“ dokumendi (lepingu lisa 1) p-de 5.7.2 ja p 5.7.4 kohaselt kostja kohustuseks. Töö oli TR 23.03.2015 arvamuse kohaselt tegemata. Ringkonnakohus tuvastab, et lepingu lisa 1 p 5.7.2 kohaselt oli kostja kohustuseks ehitusplatsi koristamine ning p 5.7.4 järgi prügikonteineri rent ja prügi utiliseerimine. TR arvamuse järgi oli töö tegemata, samale järeldusele jõudis kohtu määratud ekspert GE (arvamuse lisa 7 p-d 5.7.2 ja 5.7.4). Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud hageja teatada kostjale ehitusplatsi koristamata jätmisest lepingust taganemisel, kuna sel ajal ei pidanudki ehitusplats veel koristatud olema. Kohus on seisukohal, et pärast asjatundja arvamuse tellimist ei pidanud hageja enam kostjale ükshaaval puudustest teatama ning põhjendatud oli teavitamine 02.04.2015 menetlusdokumendis, mis oli kostja esimene vastus hagile, millele oli lisatud TR 23.03.2015 arvamus. Ka ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja väited selle kohta, et teatud koristustööd ei olnud tema kohustuseks, tõendatud. Kohtu hinnangul ei tõenda seda kostja viidatud 13.05.2014 töökoosoleku protokoll.
56.2.(Sokli)sõlmede ümberprojekteerimine 1080 eurot, ACTO Consult OÜ 02.03.2015 arve „Vaablase tee 11, Randvere küla. katuse ja sokli ümberprojekteerimine, ventilatsioonilahenduse kontroll/korrigeerimine, välistrepid“ (dtl 597, 598). Maakohus tuvastas, et tegemist oli vajaliku tööga kokku lepitud tulemuse saamiseks. Kulu tingis see, et algne projekt oli koostatud puudustega. Kostja heidab maakohtule ette, et ei ole arusaadav, kas rikutud on projekteerimis- või ehituslepingut, samuti, et maakohus luges TR arvamuse usaldusväärsemaks kui kohtu määratud ekspert GE arvamuse. Maakohus ei arvestanud, et GE on kolmel korral avaldanud, et tegemist on nõuetekohase soklisõlmega, ning lükanud ümber väite, justkui oleks tegemist külmasillaga ehitatud elamuga. Arusaamatuks jääb, millises osas ja miks vajas ventilatsioonilahendus kontrollimist/korrigeerimist ning arves on viidatud välistreppidele, mida arvamus ei käsitle. ACTO Consult OÜ arvest ei nähtu, millise osa moodustab arvest iga selles märgitud töö eraldi. Kostja ei nõustu sellega, et hageja sai väidetavast puudustest teada TR ekspertarvamusega tutvudes. Hageja sai soklisõlmega seonduvast puudusest teada ajal, mil TR teostas objekti paikvaatlust, s.o 23.07.2014. Hageja väitel on puudustega projekti koostamine käsitletav ehituslepingu rikkumisena ning puudustega projekti nõuetele vastavusse viimise kulud peab hüvitama kostja. Ekspert Ei arvamus ei ole asjakohane osas, milles hinnatakse, kas tegemist on standardse soklisõlme lahendusega või mitte, sest lepingu eesmärgi saavutamiseks oli vajalik saada külmasildadeta elamu ning seda eesmärki kostja teostatud soklisõlme lahendus ei täitnud. Hageja tugineb TR 23.03.2015 arvamuse p-dele 2.8.6, 3.1 ja 3.13.9 ja kohtuistungil antud ütlustele. Mis puudutab teatamise aega, siis 23.07.2014 objekti paikvaatlusel andis R esmase suulise info, et maja soklisõlmes võib olla külmasild. Et selles sisuliselt ja faktiliselt veenduda, oli eksperdil vaja teha vastavate sõlmede ehitustehnilised arvutused, mille tulemused said teatavaks kogu mahuka eksperthinnangu valmimisega 2015. aastal. Ringkonnakohus märgib, et hageja tugineb asjaomase kulutuse puhul ehituslepingu rikkumisele. Kohus tuvastab, et ehituslepingu lisa 1 p 1 kohaselt oli kostja kohustuseks mh
2-14-52954 projekteerimine, sh ehitusprojekti koostamine. Edasi leiab kohus, et kui hageja tellitud asjatundja ja kohtu määratud ekspert on soklisõlmede ümberprojekteerimise ja -ehitamise vajaduse osas täiesti erinevatel seisukohtadel, siis ei oleks saanud nõuda, et hageja füüsilisest isikust tarbijana oleks suutnud ehituslepingust taganemise ajal selliseid puudusi tuvastada. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et nõue on esitatud mõistliku aja jooksul, kuna tegemist oli varjatud puudusega, mille kohta oli mõistlik esitada teade pärast asjatundja 23.03.2015 kirjaliku arvamuse saamist kohtule 02.04.2015 esitatud vastuses. Selle kohta, kas tegemist oli puudustega projektiga ja seejärel puudustega projekti alusel ehitamisega (vt hiljem käesoleva otsuse p 56.51), on TR ja ekspert GE esitanud vastandlikud seisukohad ning mõlemad on jäänud oma seisukohtadele kindlaks ka täiendava arvamuse ja ütluste andmisel. Pärast 23.07.2014 paikvaatlust 23.03.2015 arvamuse koostanud TR on arvamuse p-s 3.1.1.1 on selgitanud, et „ehitisregistrisse esitatud energiamärgise dokumendid on eksitavad [sellega nõustus ka GE, vt all otsuse p 56.50]. Ehitisregistris lisa (dokument 6) kohaselt on joonkülmasilla arvutustes aluseks võetud piirde soojajuhtivus U = 0,25 W/m2K. Ehitise 27.05.2014 teostusjoonise kohaselt (Projektis sõlm SOS) on tegelik soojajuhtivus U = 0,86 W/m2K ning tegemist on joonkülmasillaga ehitise kogu vundamendi perimeetri ulatuses, mille ulatuses võib välisõhutemperatuuril -15oC välispiirde sisepinna temperatuur langeda 1oC kuni 1oC. Piirde soojajuhtivus tervikuna ei sõltu niivõrd tarindi materjalidest, vaid eeskätt nende soojusjuhtivustegurist ja geomeetriast (kihi paksus, külmasillad). Majanduslikult optimaalse soojajuhtivuse arvutamiseks on koostatud ka vastav arvutusjuhis“. 14.08.2015 kirjaliku täienduse p-s 6 (dtl 924–926) on R selgitanud külmasilla arvutusi ning kinnitanud järeldust, et „hoone on projekteeritud ja ehitatud külmasillaga soklis, mille tagajärjel võib sisepinna temperatuur langeda alla kastepunkti ja hallituse ning kondensaadi tekkimine seina sisepinnal on vältimatu. Ruumide sisekliima ei vasta standarditega esitatavatele nõuetele. Soklis paikneva külmasilla tulemusel ei ole ruumide soojuslik mugavus tagatud. Projekteeritud lahendusega eiratakse EhS § 3 sätestatud nõudeid.“ 18.01.2017 on R veelkord kirjalikult selgitanud külmasildadesse puutuvat (dtl 1645–1649) ning 08.05.2017 istungil (dtl 1736 jj) selgitas R, et „Vastavavalt definitsioonile on seal külmsild ning hooneid tuleb projektseerida, et seal oleks võimalikult vähe külmasilda. Külmasilla vältimiseks tehnilisi lahendeid on erinevaid. Konkreetse kaasuse järgi peab seal olema oluliselt suurem soojustuse laius. ... Sõlmed oleks pidanud projekteerima vastavalt EP joonisele lõikele A-A. Sellel joonisel on kirjas, et vill 300-400 mm.“ Ringkonnakohus märgib, et kohtu määratud ekspert GE sai oma 22.04.2016 ekspertiisis lähtuda dokumentaalsetest tõenditest, mitte paikvaatlusel tuvastatust. Kuigi E leidis oma ekspertiisi p-s 6, et soklisõlme projektlahendus oli tehtud nõuetekohaselt, ei ta tuvastanud ta selle vastavust EP joonise lõikele A-A (dtl 1184–1185). 11.05.2018 esitas E ka omalt poolt külmasilla arvestuse, milles vaidlustas R arvutuse ja väitis, et välisseina temperatuur ei lange kunagi nii madalale, kui võttis aluseks R (dtl al 2402). Seega peab ringkonnakohus lähtuma kahest vastukäivast arvamusest. Maakohus pidas usutavamaks TR järeldust puuduste olemasolu kohta. Käesoleval juhul ei ole ka ringkonnakohtul alust eelistada kohtu määratud eksperdi arvamust, kuna varem ise paikvaatluse teinud TR selgitused on detailsemad ja põhjalikumad. Ka ei ole usutav, miks pidanuks hageja laskma soklisõlmed ümber ehitada, kui tegelikult projektis puudusi ei olnud. Mis puudutab ACTO Consult OÜ arve sisu, siis võtab ringkonnakohus arvesse ACTO Consult OÜ 27.05.2015 tööd nr 01-L0115 „Vundamendi külmakerkevastase soojustuse seisukorra hinnang“ (dtl 1661–1666; hageja on nimetatud hinnangule viidanud oma 12.11.2018 kohtukõne teesides, dtl 2691; samuti 21.10.2021 vastuhagis, dtl 3027). Selles on järeldusena märgitud, et „Vundamendi külmakerkesoojustuse paigaldamisel ei ole järgitud „ET-1 0207-0068 Hea ehitustava. Üldtunnustatud ehitusreeglid“ ega ka tootjapoolseid
2-14-52954 juhiseid. Sisuliselt on eelpool loetletud avastatud vead nn varjatud puudused, mida ei olnud hoone omanikul varem visuaalselt võimalik tuvastada ilma konstruktsioone avamata. Ülevaatuse põhjal tuleks täielikult uuesti rajada kogu ida ja lõunakülje külmakerkevastane soojustus ning soojustus läänekülje terrassialuses osas. Samuti tuleb rajada soojustus majandusruumi trepi alla“. Seega on ringkonnakohtu hinnangul arusaadav, miks on ACTO Consult OÜ arvel (mis on esitatud seoses tööga nr 01-L0115) nimetatud ka välistreppe. Kuna arves on nimetatud ka katuse ümberprojekteerimist, siis viitab kohus käesoleva otsuse p-le 56.52, kus käsitletakse ogaplaatsõrestike projekteerimist ja väljeehitamist. Nii R kui ka ekspert E on tuvastanud, et tuulutuse väljaehitamine ei ole projekti alusel ehitatu tõttu võimalik. Ringkonnakohus peab kulutust põhjendatuks ega näe alust maakohtu otsuse muutmiseks.
56.3.Korstnaga seonduvad kulutused 1627,41 eurot + 1020 eurot + 376,80 eurot : materjalide kohta Bauhof Group AS 07.05.2015 arve-saateleht, 03.05.2015 maksekorraldus (dtl 1386–1388), ehitamise kohta Terasroos OÜ 20.04.2015 hinnapakkumine nr 386 (dtl 1378, 1383), lisamaterjalide kohta Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1380, 1384). Kuna ehituslepingu lisa 1 p 6.6 (6.6.1-6.6.3) järgi olid kostja kohustuseks korstna soetamine ja sellega seotud tööd (ainult kamina pidi tarnima hageja), siis pidas maakohus kulu põhjendatuks. Kostja hinnangul nõuab hageja samade kulude topelt hüvitamist. Terasroos OÜ hinnapakkumisest ei nähtu, et hinnapakkumine ei sisalda korstna ehitamiseks vajalikke materjale, kuid hageja nõuab kostjalt eraldi Bauhof Group AS 07.05.2015 arve alusel korstnamaterjalide hüvitamist. Hageja ei nõustu kostja käsitlusega. Ringkonnakohus leiab tõendeid hinnates, et maakohus on õigesti pidanud kulu põhjendatuks ega korda maakohtu põhjendusi. Terasroos OÜ pakkumisest on näha, et korstna osas puudutab hinnapakkumine ehitamist. Asjaolu, et real „FIBO korstna ehitamine“ (dtl 1378) on „materjalid, abivahendid“ real kirjas veel 60 euro suurune summa, ei anna alust asuda seisukohale, et korstna materjalid oleks olnud võimalik soetada sellise summa eest (Bauhof Group AS korstnamaterjalide arve on 1627,41 eurot). Kohus ei leia, et tegemist oleks sama asja eest topelt esitatud nõudega. Korstnaga seotud tööd olid kostja kohustuseks, kuid olid R arvamuse lisa 2 ja ekspert Ei arvamuse lisa 7 p-de 6.6.1–6.6.3 kohaselt tegemata. Seega oli nõude rahuldamine põhjendatud.
56.4.Ventilatsiooniagregaat Systemair soetamine ja paigaldus 2784 eurot, Freshline OÜ arve nr 1534 (dtl 1389, 1390). Maakohus pidas nõuet põhjendatuks, kuna lepingu lisa 1 p 8 kohaselt oli tegemist kostja tööga, mis oli tegemata. Kostja väitel ei kajasta Freshline OÜ arve ventilatsiooniseadet, mille hageja on väidetavalt lasknud paigaldada. Hageja väitel on pooled leppinud lepingu lisa 1 p-s 8.1 kokku „Ventilatsiooniseadme Vallox120 või sarnase paigaldus”. Freshline OÜ arvel on selgitus „ventilatsiooni seade Save VTR 300VE ja ventilatsiooni seadme paigaldustööd“. SystemAir on ventilatsiooniseadme tootja nimi, seadme mudel on SAVE VTR 300. Hagejale jääb ebaselgeks, miks arvab kostja, et tegelikult ei ole paigaldatud ventilatsiooniseadet, mis on toodud Freshline OÜ arvel. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Kostja kohustus oli paigaldada ventilatsiooniseade Vallox120 või sarnane, kuid kostja seda ei teinud (mida kinnitab R arvamuse lisa 2 p 8.1 ning Ei arvamuse lisa 7 p 8.1) ega ole ka tõendanud, et
2-14-52954 hageja ei oleks seadet paigaldanud või et paigaldatud seade ei vastaks kokkulepitud punktis märgitud „sarnase“ toote kriteeriumile.
56.5.Elektrikaabelduse ja peakilbi paigalduse kulud 14 755 eurot, OÜ InterElekter arved (dtl 1391-1404), ning elektriprojektiga seonduv kulu 885 eurot, OÜ InterElekter arved (dtl 595, 596). Maakohus pidas nõuet põhjendatuks. Kostja heidab ette, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, mis puudused elektriprojektis olid. Selge ei ole ka see, millal hageja kostjaga projekteerimislepingu lõpetas, ega see, mis mahus ja mis töid on OÜ Inter-Elekter teinud. Kuna elektrikaabelduse paigalduse osas viitab maakohus puudustega elektriprojektile, siis oleks kohus pidanud hindama, millal sai hageja väidetavast puudusest teada. Maakohus viitas TR arvamuse p-dele 7.1–7.5, kuid jättis tähelepanuta, et ringkonnakohus arvestas p 7.2 osas GE arvamust, mis erineb TR arvamusest. Hageja viitas, et 04.12.2013 projekteerimislepingu p
5.2.kohaselt oli kostja kohustus teha ja anda hagejale üle ehitusprojekt, mille koosseisus on muuhulgas elektriprojekt. Elektriprojekti teostamata jätmine on fikseeritud hageja 21.05.2014 ülesütlemisavalduses ning elektriprojekti nõuetele mittevastavus on tõendatud ja saanud hagejale teatavaks TR 23.03.2015 arvamusest. Inter-Elekter OÜ arvelt nr 048 summas 885 eurot on selgelt nähtav selgitus „elektrisüsteemi projekteerimine Eramu Villa Ling, Vaablase tee 11“. Kaabelduse ja peakilbi paigalduse puhul nõuab hageja kahju hüvitisena teostamata tööde maksumust, mida kostja ei olnud selleks ajaks veel teinud, aga mida ta lepingu järgi oleks pidanud tegema. Elektritööde teostamine ühes vajaminevate materjalide hankimisega oli kostja kohustus (p 7.1 – 7.5). TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 7.1 järgi on kaabelduse paigaldamine kostja poolt 50% ulatuses teostamata; p-des 7.2 – 7.5 nimetatud tööd on kostja poolt 100% ulatuses teostamata. Ringkonnakohus leiab, et on tõendatud, et kostjal oli projekteerimislepingu järgne kohustus anda hagejale ehituslepingu koosseisus üle elektriprojekt (III kd, tl 14). 21.05.2014 taganemisavalduses on hageja selgelt märkinud, et elektriprojekt puudub. 22.05.2014 on kostja andnud hagejale üle mh „dokumendid elektri osa“ kohta. Seega on kostja andnud hagejale elektriosa projekti üle pärast lepingust taganemist ning täpsemaid puudusi elektriprojektis ei saanud hageja enne lepingust taganemist välja tuua. Kuna puudused projektis ilmnesid R arvamuse valmimisel, sai hageja neile tugineda kohtumenetluses esitatud vastuses. Etteheide elektriprojekti puudumisele ja hiljem tuvastatud puudustele on esitatud mõistliku aja jooksul. Mis puudutab elektritöid, siis tulenes kostja asjaomane kohustus ehituslepingu lisa 1 p 7 alapdest. Maakohus lähtus TR arvamuses toodud kaabeldustööde valmidusastmest 50% (lisa 1 p 7.1 nimetatud töö). Kuna sama valmidusmahtu kinnitas ekspert E, puudub ringkonnakohtul põhjus hinnangutes kahelda. Muude elektritööde (p 7.2-7.5) puhul on ekspertide hinnangute erisus vaid p 7.2 (pistikupesade ja lülitite paigaldamine) osas – R arvamuse järgi on sellest tegemata 100%, Ei hinnangul 50%. 16.01.2020 otsuses lähtus ringkonnakohus (otsuse p 83 alap 6) sellest, et tehtud oli 50%. Käesoleva asja lahendamisel peab ringkonnakohus põhjendatuks lähtuda samuti Ei hinnangust selle kohta, et teostatud oli 50%, kuna tuvastati, et I korrusel olid kõrid ja toosid paigaldatud. Ringkonnakohus peab samas hageja esitatud arveid ja akte kulude tõendamiseks piisavaks, kuna neid on seostatavad vaidlusaluse objekti (Vaablase tee 11) ehitamisega. Ringkonnakohus võtab eelnevast tulenevalt arvesse, et hageja arvestas viie kulurea kohta kulutusi tegemata töödele 14 755 eurot, kuid neist ühe kulurea (p 7.2) puhul oli 50% töid tehtud. Tegemist oli pistikupesade ja lülitite paigaldamisega I korrusel, mis ei saa moodustada
2-14-52954 asjaomasest summast kuigivõrd suurt osa (võrreldes nt kaabeldustööga). Ringkonnakohus, lähtudes VÕS § 127 lg-st 6 ja TsMS § 233 lg-st 1 loeb hageja elektritöödega seotud kulutused põhjendatuks 14 000 euro ulatuses. Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles selle kulutuse puhul mõisteti kostjalt hageja kasuks välja üle 14 000 euro ning teeb uue otsuse, millega jätab asjaomase nõude 755 euro ulatuses rahuldamata.
56.6.Saunakerise soetamine ja paigaldus 371,20 eurot, Kerised OÜ arve (dtl 1405, 1406). Kostja hinnangul on maakohus valesti tuvastanud, et I korruse saunakerise soetamine ja paigaldus oli kostja kohustus. Hageja on 10.05.2017 vande all antud seletustes öelnud, et „kerise hankimine oli minu ülesanne, aga paigaldamine kostja poolt.“ Hageja väitel oli sauna kerise soetamine ja paigaldamine kostja kohustus (lepingu lisa 1 p 10.8.6.). Hageja selgitas, et ta on 10.05.2017 istungil öelnud, et kerise hankimine, s.t. väljavalimine, oli tema ülesanne, aga paigaldamine ja tarne pidi olema kostja poolt. TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 10.8.6. kohaselt on töö kostja poolt 100% ulatuses teostamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõude rahuldamine oli põhjendatud. Pooltevahelisest lepingust ei nähtu, et hageja oleks pidanud maksma kerise eest ise ning et vaid paigaldamine oli kostja töö.
Uksed ja aknad kokku 10 119,64 eurot, AS Aru Grupp arved (dtl 1407-1410).
Kostja heidab ette, et maakohus jättis tähelepanuta, et ringkonnakohus on oma 16.01.2020 otsuses (lk 25, alap 4) tuvastanud, et kostja tellis 08.05.2014 aknad, tasus nende eest pärast lepingu lõppemist ning need on tema laos olemas (I kd, lk 107-114, 101, 103; VI kd, lk 25 p 21.1). Ka kohtu määratud eksperdi GE arvamusest (lk 11, vastus küsimusele 2) nähtub, et AS Aru Grupp tellimuse kinnituses nimetatud aknad ja uksed sobivad mõõtude ja koguse poolest hageja elamule ning et need asuvad kilepakendatult kostja laos. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt akende ja uste maksumuse hüvitamist, kuivõrd spetsiaalselt talle tellitud aknad ja uksed on võimalik kostja laost kätte saada. Hageja väitel, isegi kui kostja oli uksed-aknad ära tellinud ja need olid tema laos olemas, on ringkonnakohus tuvastanud ka selle, et kostja neid hagejale ei tarninud ega paigaldanud. Seega jäi kostja kohustus täitmata. Kostja oleks saanud kohustuse täitmisena anda hagejale uksed-aknad üle ja selle võrra oleks kahjunõuet olnud võimalik vähendada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et uste ja akende soetamine ja paigaldamine oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (lepingu lisa 1 p-d 5.1.1–5.1.4). TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 5.1.1–5.1.4 kohaselt on see töö kostja poolt 100% ulatuses teostamata. Ka GE arvamuse lisa 7 p 5.1. all on märkus, et kuigi esemed on olemas, on need paigaldamata. E tuvastas, et uksed-aknad on kostja laos. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul on otsustav see, et kostja ei ole uksi-aknaid hagejale tarninud ega neid elamule paigaldanud.
I korruse niiskete ruumide seinaplaatide (595,32 eurot), I korruse niiskete ruumide põrandaplaatide (416,40 eurot) ja I korruse kuivade ruumide põrandaplaatide (148,12 eurot) hankimine ja paigaldamine, Wermstock AS arved (1411–1418).
Kostja arvates on maakohus jätnud tähelepanuta, et Wermstock AS arved ei ole selles summas, milles hageja on nõude esitanud. Ehituslepingu lisa 1 p-st 10.2.6.1 tuleneb, et kostja pidi tasuma plaatide hinnast maksimaalselt 10 eurot/m2 (vt ka p 10.3.2), kuid Wermstock AS arvetel on ruutmeetri hinnad kõrgemad. Arvetest ei nähtu ka see, millistesse ruumidesse
2-14-52954 plaadid paigaldati. Lisaks on hageja esitanud Terasroos OÜ hinnapakkumise nr 386, mille ridadest 22 ja 23 tuleneb, et töödeks on I korruse „seinte plaatimine“, „põrandate tasandus, kalded, plaatimine“ ning materjalide ja abivahendite all on toodud vastavalt summad 390 eurot ja 580 eurot. Seega nõuab hageja plaatide maksumust topelt – nii Terasroos OÜ hinnapakkumise järgi kui Wermstock AS arvete järgi. Hageja selgitas, et Wermstock AS arveid tuleb hinnata koos hageja 20.06.2016 menetlusdokumendi lisaks 1 oleva kalkulatsiooniga (Exceli tabel), mille ridadel 17-19 on toodud plaatide maksumused viitega Wermstock AS arvele. Tabelis toodud maksumused erinevad küll Wermstock AS arvete summast, kuid tabelis on ka selgitus, et nõude suuruse kujunemise aluseks on kogusumma 1159,84 eurot, s.t. 10 eurot/m2. Seega ongi kostja vastu esitatud nõue üksnes kokku lepitud määras. Kuna plaatide maksumus oli kõrgem, siis on arvete summa suurem kui kostjalt nõutav. Ekslik on kostja väide, et hageja nõuab plaatide maksumust topelt. Wermstock AS arvetel on kajastatud plaatide maksumus, Terasroos OÜ hinnapakkumise nr 386 ridadel 22 ja 23 on kajastatud tööde teostamise maksumus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaomased tööd olid ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (lepingu lisa 1 p-d 10.2.6.1, 10.2.6.2 ja 10.3.2), mis olid 100% tegemata (TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p-d 10.2.6.1, 10.2.6.2 ja 10.3.2 ning GE arvamuse lisa 7 p-d 10.2.6.1, 10.2.6.2 ja 10.3.2). Ringkonnakohus leiab, et hageja on piisavalt selgitanud arvetel olevate summade ja kostjalt nõutavate summade vahet, st seda, et hageja ei arvesta kostja rahalist kohustust suuremas ulatuses, kui oli lepingus kokku lepitud piirmäär 10 eurot/m2.
56.9.Parket ja parketi alusvaiba (rullmaterjal) ja paigalduse maksumus 2119,09 eurot , Optimera Estonia AS ja Hansa Floor OÜ arved (dtl 1419–1422). Kostja heidab ette, et maakohus ei ole võtnud arvesse, et kostja pidi kandma parketi eest üksnes kuni 22 eurot/m2, mistõttu ei saa tekkida hinnavahet. Hageja selgitab, et ta ei olegi parketi osas hinnavahe nõuet esitanud. Hageja 20.06.2016 menetlusdokumendi lisaks 1 olevas kalkulatsioonis (Exceli tabel) on real 21 on toodud parketi osas selgitus, et arvestatud on 22 eurot/m2. Selliselt on viidatud Hansa Floor OÜ arvele, mille kogusumma oli 3071,38 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaomaste materjalide hankimine ja paigaldus oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (lepingu lisa 1 p-d 10.5.1 ja 10.5.2). Tööd olid 100% tegemata (TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p-d 10.5.1 ja 10.5.2, samuti GE arvamuse lisa 7 p-d 10.5.1 ja 10.5.2). Ringkonnakohus leiab, et hageja on piisavalt selgitanud ka Hansa Floor OÜ arvel oleva summa ja hagiavalduses esitatud nõudesumma vahet. Hageja ei arvestanud kostja rahalist kohustust suuremas summas, kui oli lepingus kokku lepitud piirmäär 22 eurot/m2. Ringkonnakohus märgib täiendavalt ja etteulatuvalt kõige järgnevate etteheidete kohta, mis puudutavad hinnavahe puudumist, et hageja on esitanud arvestuse kõikide elamule tehtud kulutuste kohta kokku ning esitanud nõude tuginedes lepingujärgselt maksmisele kuuluma pidanud ja tegelikkuses lepingujärgsete tööde valmimiseks makstud summade vahele. Kohus saab aru, et hageja ei saanud esitada nõudeid selliselt, et iga kulurea puhul oleks toodud välja kostjaga sõlmitud lepingu hind ja tegelik maksumus, kuna algse lepingu puhul ei olnud iga kulurida nii detailselt lahti kirjutatud. Seega ei ole asjakohased kostja väited teatud kuluridade puhul selle kohta, et hinnavahet ei esine. Hageja nõue põhinebki kõikide kulutuste kogumil, mis lõppastmes on suurem kui summa, mille hageja oleks pidanud maksma kostjale ehituslepingu alusel. Kui ringkonnakohus tuvastab, et hageja on võtnud arvesse ka kulutused, mida kostja lepingu järgi ei oleks pidanud kandma, saab ringkonnakohus need hageja nõutavast summast maha arvestada.
2-14-52954
56.10.I korruse abiruumi ukse maksumus 1293,61 eurot, Hansadoor OÜ arved (dtl 1423– 1426). Kostja väitab, et TR arvamuse lisa 2 p-st 5.1.5 nähtub, et ukse maksumus oli ehituslepingu järgi 1620 eurot, mistõttu ei esine hinnavahet, mille hüvitamist nõuda. Hageja selgitas, et abiruumi ukse (2400x2100 mm) hankimine ja paigaldamine oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (p 5.1.5) ning TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 5.1.5 kohaselt on töö 100% ulatuses teostamata. Ringkonnakohus leiab, et kuna puudub vaidlus, et tegemist oli kostja tehtava tööga, mis oli 100% tegemata (seda kinnitab ka GE oma arvamuse lisa 7 p-s 5.1.4), siis sai hageja võtta seda kulutuste arvestamisel arvesse. Väidetava hinnavahe puudumise kohta vt ringkonnakohtu selgitus p 56.9 viimases lõigus.
56.11.Välisfassaadi laudade hankimine ja paigaldamine 5520 eurot , Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1377, 1382). Kostja heitab ette, et maakohus on võtnud arvesse TR arvamuse lisa 2 p 5.2.1, mille kohaselt on tegemata töö osa 40% ning maksumus 1190,40 eurot. GE arvamuse lisa 7 p 5.2.1 kohaselt on teostatud töö maht antud töö puhul 80%, s.o teostamata on üksnes 20%. Samuti ei ole teada, millisele protsendile vastab Terasroos OÜ hinnapakkumises nr 383 reas „Fassaadilaudade paigaldus“ toodud maht 155 m2. Selliselt ei ole võimalik hinnata, kas 5520 eurot on põhjendatud või mitte ning kas ja mil määral vastav kuluartikkel haakub TR arvamuse lisa 2 p-ga 5.2/5.2.1. Hageja väitel on ta 10.05.2017 istungil andnud ütlusi selle kohta, et fassaadilauad olid osaliselt puudu. Terasroos OÜ hinnapakkumise nr 383 kohaselt on paigaldamata fassaadilaudu 155 m2 ulatuses. Seega on selgelt välja toodud, mis ulatuses on tööd olnud teostamata. TR 23.03.2015 lisas 2 olevatele hindadele ei saa tugineda, kuna seal tabelis on kajastatud materjalide maksumus, mitte paigaldamise maksumus. Kostja kohustuseks oli nii fassaadilaudade hankimine kui ka nende paigaldamine (lisa 1 p 5.2.1). See töö oli kostja poolt 40% ulatuses teostamata. Ringkonnakohus võtab käesoleval juhul arvesse, et juba 16.01.2020 otsuses tuvastas ringkonnakohus, et osa fassaadilaudu oli paigaldamata, ning lähtus TR arvamusest, et teostamata tööde maht on 40%. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks ringkonnakohtule põhjus asuda teisele seisukohale. Asjas on küll esitatud ka GE ekspertiis, kuid ekspert ei ole põhjendanud, miks ta on tuvastanud Rst erineva protsendi. Kostja on lisaks viidanud, et TR arvamuse lisa 2 p-s 5.2.1 on tegemata töö rahaliseks mahuks märgitud 1190,40 eurot. Hageja väitel hõlmab see vaid materjali, millele lisandus 155m2 ulatuses materjali paigaldus (Terasroos OÜ pakkumine). TR arvamuses on nimetatud rea kohta märgitud, et horisontaalne laudis on asendatud vertikaalse laudisega, kuid ei nähtu, et tegemist oleks üksnes materjali hinnaga või üksnes paigalduse hinnaga. Asjaomane kulurida pidanuks sisaldama mõlemaid hindu, kuna see sisaldab „puuduvate tööde hinda koos likvideerimisega“. Seega nõustub ringkonnakohus kostjaga selles osas, et kuna hageja ei ole tõendanud, et tegelik vajalik kulu oleks suurem, tuleb lähtuda TR arvamuses nimetatud summast 1190,40 eurot. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hageja nõue rahuldati 1190,40 eurot ületavas osas ning jätab nõude 4329,60 euro ulatuses rahuldamata.
56.12.Horisontaalne soojustus ümber maja 1525,20 eurot, Terasroos OÜ pakkumine (dtl 1380, 1384).
2-14-52954 Kostja leiab, et maakohus jättis arvestamata, et TR arvamuse kohaselt on tegemist 100% kostja poolt puudusteta teostatud tööga (arvamuse lisa 2 p 2.9). Ka ei ole maakohus hinnanud, millal sai hageja soojustust puudutavast asjaolust teada. Hageja esitas ACTO Consult OÜ 02.03.2015 arve, mis kajastab mh sokli ümberprojekteerimist. Seega pidi hageja saama teabe puuduse kohta juba märtsis 2015 ning sellest kostjat teavitama. Hageja hinnangul on TR 23.03.2015 arvamuses oluline kommentaar selle kohta, et selgitada tuleb, kas soojustus on tehtud. Arvamuse p-s 3.1.1.3. on R toonud välja, et ehitusprojekti kohaselt oli ette nähtud maa-alune 1,2 m laiune horisontaalne soojustus, lepingu lisa 1 kohaselt teostati 1,0 m laiune soojustus. Ringkonnakohus märgib, et nii TR arvamuse lisa 2 p 2.9 kui ka ekspert GE ekspertiisi lisa 7 p 2.8 järgi on asjaomane ehituslepingu p-s 2.9 nimetatud töö „horisontaalse soojaisolatsiooni tegemine ümber maja perimeetri 1m laiuselt EPS-120“ 100% teostatud. Asjatundja R on küll märkinud, et „selgitada, kas on tehtud (1,2m?)“, kuid on sellest hoolimata tuvastanud, et lepingujärgne töö on tehtud. Kui oleks tulnud teha teistsugune soojaisolatsioon, peaks see nähtuma ekspertiisidest. Kohtul ei ole põhjust asuda ekspertidest erinevale seisukohale, arvestades, et lepingu lisas 1 oli kokku lepitud 1 meetri mõõt. Seega tuleb nõustuda kostjaga, et kulutus täiendava horisontaalse soojustuse eest ümber maja 1525,20 eurot ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse ning jätab asjaomase nõude rahuldamata.
56.13.Katuseredeli ja platvormi maksumus 627,60 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1380, 1384). Kostja väidab, et ei ole selge, kas lepingujärgne termin „katuse sild“ on samastatav Terasroos OÜ hinnapakkumises toodud tööga/materjaliga „platvorm“. Samuti ei ole tekkinud hinnavahet. Hageja leiab, et on selge, et katuseredel ja platvorm on samastatavad ehituslepingu lisa 1 p-des 5.4.2. ja 5.4.3. toodud artiklitega „katuse redel“ ja „katuse sild“. Ringkonnakohus märgib, et nii TR (arvamuse lisa 2 p-d 5.4.2 ja 5.4.3) kui ka ekspert GE (arvamuse lisa 7 p-d 5.4.2 ja 5.4.3) on tuvastanud, et nimetatud tööd on tegemata. Kohus peab usutavaks hageja põhjendust, et pakkumises kasutatud sõna platvorm tähendab katuse silda, kuna hinnapakkumisel on rida „katuseredel ja platvorm“, seega on kaks lepingurida kokku võetud ning lihtsalt veidi teisiti sõnastatud. Väidetava hinnavahe puudumise kohta vt ringkonnakohtu selgitus p 56.9 viimases lõigus.
56.14.Lumetõkete hankimine ja paigaldamine 1161,60 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1380, 1384). Kostja hinnangul on TR arvamuse lisa 2 p-s 5.4.4 „Katuse lumetõkked - 9m; terrassi, abiruumi ja tuulekoja uste kohal“ tuvastatud, et tegemist on 100% puudusteta tehtud tööga. Hageja väidab, et kostja paigaldas lumetõkke kogu ulatuses maja esiküljele, kuid jättis selle terrassi kohale paigaldamata. Hageja viitas R 23.03.2015 arvamuse lk 40-41 olevatele fotodele 1-3. OÜ Terasroos tarnis ja paigaldas lumetõkke ka terrassi kohale, v.a. esiküljele (kus see juba oli), mis nähtub hinnapakkumisest nr 386-3. Ringkonnakohus märgib, et ehituslepingu lisa 2 p-s 5.4.4 on kirjas „katuse lumetõkked - 9m; terrassi, abiruumi ja tuulekoja uste kohal“. Hageja heidab ette lumetõkke paigaldamata jätmist terrassi kohale. Hageja viidatud fotodelt nähtub, et terrassi kohale ei ole lumetõket paigaldatud, mistõttu lähtub kohus asjatundja arvamuse lisaks olevatest fotodest, mida toetab
2-14-52954 kohtu määratud eksperdi GE arvamuse lisa 7 p 5.4.4, kus on märgitud, et terrassi kohal lumetõkked puuduvad. Seega puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks.
56.15.Vihmaveerennide ja -torude maksumus 1464 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1380, 1384). Kostja leiab, et Terasroos OÜ hinnapakkumise ning TR arvamuse lisas 2 toodud maksumuse vahel puudub hinnavahe VÕS § 135 tähenduses. Hageja väitel oli vihmaveerennide ja -torude hankimine ja paigaldamine kostja kohustus ning TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 5.4.5 kohaselt on töö kostja poolt 100 % ulatuses teostamata. Ringkonnakohus märgib, et tegemist oli kostja tööga, mis oli tegemata (seda kinnitab ka GE arvamuse lisa 7 p 5.4.5). Väidetava hinnavahe puudumise kohta vt ringkonnakohtu selgitus p 56.9 viimases lõigus. Seega puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks.
56.16.Fassaaditööde (tuulekasti laudade hankimine ja paigaldamine) maksumus 1554 eurot , Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1380, 1384). Kostja hinnangul ei ole arusaadav, milles vastav töö seisnes, sest hageja on viidanud erinevatele punktidele TR arvamuses (p 52.5, arvamuse lisa 2 p-d 5.2.5 ja 5.3.5). Ra arvamuse lisa 2 p 5.2.5 kohaselt ei ole tegemist tegemata tööga. Terasroos OÜ hinnapakkumine nr 3863 ei võimalda hinnata, millises mahus töid hinnapakkumine kajastab. Hageja märgib, et TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p-s 5.2.5. „akende ja uste välimised palede liistud“ kommentaar puudub, kuid p 52.5 „tuulekasti laud“ kohta on märgitud, et see on tehtud puudusteta 50% ulatuses. Tuulekasti laudade hankimine ja paigaldamine oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (p 5.2.5) ning R 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 52.5 kohaselt on antud töö 50% ulatuses teostamata. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata numeratsiooniga seotud ebatäpsustest on tuvastatav, et ehituslepingu p 5.2.5 järgi oli tuulekasti lauaga seonduv kostja kohustuseks ning et see töö oli 50% tegemata (TR arvamuse lisa 2 p 52.5). Ka ekspert GE leidis, et asjaomane töö on 50% tegemata. Seega ei ole alust asuda teisele seisukohale kui maakohus, et tegemist on põhjendatud kulutusega.
56.17.I ja II korruse aknaplekkide hankimine ja paigaldamine 360 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1380, 1384). Kostja leiab, et Terasroos OÜ hinnapakkumises ning TR arvamuse lisa 2 p-s 5.5.1 toodud maksumuses puudub hinnavahe (VÕS § 135). Hageja selgituse kohaselt oli aknaplekkide hankimine ja paigaldamine kostja kohustus (lepingu lisa 1 p 5.5.1) ning TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 5.5.1 kohaselt oli töö 100% teostamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaomane töö oli kostja kohustus ning see oli tegemata, mida kinnitab ka ekspert Ei arvamuse lisa 7 p 5.5.1. Väidetava hinnavahe puudumise kohta vt ringkonnakohtu selgitus p 56.9 viimases lõigus. Seega puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks.
56.18.I korruse seinte katmine fermacellplaadiga 6696 eurot , Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja väitel on Fermacell plaate nimetatud erinevates lepingu lisa 1 punktides (3.2.8., 3.3.1., 6.2.1., 6.2.4., 6.3.2.), mistõttu on TR hinnanud vastava töö valmidust erinevates punktides. Ei
2-14-52954 ole arusaadav, millise konkreetse punktiga on kokku viidav Terasroos OÜ hinnapakkumine nr 386 (rida 3), sh kust tuleneb töö maht. Pooled leppisid kokku, et kasutatakse Fermacell plaate paksusega 12,5 mm, Terasroos OÜ hinnapakkumisest ei ole arusaadav, millise paksusega plaate on kasutatud. Kostja kahtlustab, et hageja on laskunud panna plaadid, millega ta sai Aenergiaklassile vastava maja. Hageja väitel ei saa olla vaidlust selles, et seinte katmine fermacellplaadiga ja fermacellplaatide hankimine oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (p 3.3.1 ja 6.3.2) ning TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 3.3.1 kohaselt on kostja teostanud selle töö 55% ulatuses. P 6.3.2 kohaselt on töö kostja poolt 100% ulatuses teostamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõutud kulu näol (seinte katmine) oli tegemist kostja kohustusega (ehituslepingu lisa 1 p-d 3.3.1 ja 6.3.2) ning et p-s 3.3.1 nimetatud töö oli Ra hinnangul tehtud 55% ulatuses ning p-s 6.3.2 nimetatud töö oli täielikult tegemata. Ekspert GE hinnang kinnitab samu protsente (arvamuse lisa 7 p-d 3.3.1 ja 6.3.2). Seega ei ole alust asuda teisele seisukohale kui maakohus.
56.19.I korruse aknapalede ehitamine 1140 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja väidab, et maakohtu otsuses käsitletakse „aknapalede ehitamist“, kuigi lepingu lisas 1 on kokku lepitud „aknapalede viimistlemine kipsplaadiga.“ Ei ole teada, kas ja kuidas on vastavad tööd omavahel mahuliselt võrreldavad, samuti ei ole eluliselt usutav, et eramaja I korrusel on kokku 14 akent (nagu nimetatud hinnapakkumises). Hageja väitel ei ole vaidlust selles, et aknapalede ehitamine oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (p 6.5.2) ning et TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 6.5.2 kohaselt on töö kostja poolt 100% ulatuses tegemata. Hageja väitel kajastab aknapalede ehitamise maksumus kogu maja aknaid. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda, et „aknapalede ehitamine“ on samastatav lepingu lisa 1 p-s 6.5.2 nimetatud „aknapalede viimistlemisega kipsplaadiga“. Lepingu kohaselt tuli kostjal teha nimetatud tööd I korrusel. Terasroos OÜ hinnapakkumises on täpsustatud üksnes maht, 14 tk. Arvestades, et hageja ise on kinnitanud, et pakkumine hõlmab kogu maja akende palede ehitamist, on kostja vastuväide osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatuks saab seega lugeda pool nimetatud kulust, st 570 eurot. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles see nõue rahuldati 570 eurot ületavas osas, ning teeb uue otsuse, millega jätab nõude 570 euro ulatuses rahuldamata.
56.20.I korruse lagede katmine kipsplaadiga, karkass, suures toas laenurga ehitus ning II korrusel lagede puitkarkassi ja kipsplaadiga katmine, kokku 5292 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumised (dtl 1378, 1380, 1383, 1384). Kostja väitel ei ole maakohus arvestanud, et hageja ei ole tõendanud, et tegemist on kokku lepitud kipsplaadiga Gyproc GN 13-13 mm (laed). OÜ Terasroos hinnapakkumisest ei tulene, millist kipsplaati kasutati. See on aga oluline selle kindlakstegemiseks, millise energiaklassiga elamut ehitati. Hageja väitel ei ole vaidlust selles, et lagedele kipsplaadi „Gyproc“ paigaldamine oli kostja kohustus (p 6.3.1) ning TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 6.3.1 kohaselt on töö 100% ulatuses teostamata. Kõik viidatud kulukomponendid seonduvad Gyproci paigaldamisega lakke I ja II korrusel. Ringkonnakohus märgib, et lepingu lisa 1 p 6.3.1 on kokku lepitud lagede katmine kipsplaadiga „Gyproc GN13“ - 13mm ning et TR (arvamuse p 6.3.1) ja ekspert GE (arvamuse p 6.3.1) on kinnitanud, et tööd on tegemata. Hageja on tõendanud, milline on tööde
2-14-52954 hinnapakkumine, kostja ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et see käiks millegi muu kohta. Seega ei ole alust asuda teisele seisukohale kui maakohus.
56.21.I korruse seinte ja lagede pahteldamine ja värvimine 5604+2778 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja väitel ei esine hinnavahet VÕS § 135 tähenduses. Hageja väitel olid maalritööde teostamine ja materjalide hankimine (sh seinte pahteldamine ja kruntvärv) kostja kohustus (p 10.4.1–10.4.8) ning TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p-de 10.4.1–10.4.8 kohaselt on töö 100% ulatuses teostamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaomane töö oli kostja kohustus ning see oli tegemata (mida kinnitab ka GE arvamuse lisa 7 p 10.4.1–10.4.7). Väidetava hinnavahe puudumise kohta vt ringkonnakohtu selgitus p 56.9 viimases lõigus. Seega puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks.
56.22.I korruse aknalaudade paigaldamine 1164 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja väitel ei ole kohus hinnanud tema vastuväidet, et Terasroos OÜ hinnapakkumisest nr 386 nähtuvalt on 750 eurot+km kulunud materjalile, milleks oli hageja väitel tammepuit, mis on teadaolevalt kallim puitmaterjal. Lepingust ei nähtu, et kokku oleks lepitud tammepuidu kasutamises. Seega ei ole hageja teinud samaväärset tehingut. Hageja väitel ei ole vaidlust selles, et aknalaudade paigaldus oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (p 6.5.1) ning TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 6.5.1 kohaselt on töö 100% ulatuses teostamata. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei vaidlusta, et I korruse aknalaudade paigaldamine oli tema kohustus ning see on tegemata (viimast kinnitab ka GE arvamuse lisa 7 p 6.5.1). Samas ei ole hageja vastanud kostja etteheitele, et ta on valinud materjaliks kõige kallima puidu ega viidanud, kus ja millal lepiti kokku tammepuidu kasutamises. Seega leiab ringkonnakohus, et aknalaudade kogumaksumus ei pruugi tervikuna põhjendatud olla. Kuna kostja ei ole toonud esile ega tõendanud, milline oleks olnud lepingujärgselt selle töö maksumus, lähtub ringkonnakohus VÕS § 127 lg-st 6 ning TsMS § 233 lg-st 1 ning vähendab hageja põhjendatud kulutusi 300 euro võrra. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles see hageja nõue rahuldati 864 eurot ületavas osas ning jätab nõude 300 euro ulatuses rahuldamata.
56.23.I korruse siseuste ja piirdeliistude paigaldamine 738 eurot , Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja väitel puudub hinnavahe VÕS § 135 tähenduses. Hageja väitel oli siseuste paigaldamine ja uste piirdeliistude paigaldamine ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (p 6.4 ja 10.6.1) ning TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p-de 6.4 ja 10.6.1 kohaselt on töö 100% ulatuses teostamata. Ringkonnakohus leiab, et on tõendatud, et asjaomane töö oli kostja kohustus ning see oli tegemata (mida kinnitab ka GE arvamuse p 6.4 ja 10.6.1). Väidetava hinnavahe puudumise kohta vt ringkonnakohtu selgitus p 56.9 viimases lõigus. Seega puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks.
2-14-52954 Hageja väitel ei sisalda poolte kokkulepe katlaruumi ust. Seega ei olnud tegemist kostja lepingulise kohustusega, mille eest on põhjendatud hüvitist nõuda. Hageja väitel on Terasroos OÜ hinnapakkumises märgitud „katlaruumi uks“ tegelikult majapidamisruumi/tehnosõlme uks ning Terasroos OÜ on seda rida enda jaoks selliselt teistest ustest eristanud. TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 6.4 on pealkirjaga „siseuste paigaldus“ ning katlaruumi ukse näol on tegemist tavapärase siseuksega. Siseuste paigaldamine oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (p 6.4). Töö oli 100% ulatuses teostamata (TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 6.4). Ringkonnakohus märgib, et ehituslepingu lisa 1 p 6.4.1 on märgitud, et kostja paigaldab I korrusel 7 valget kolme tahvliga siseust. Terasroos OÜ pakkumises on eristatud 4 siseust ja katlaruumi uks. TR on leidnud, et kõik uksed on paigaldamata ning lisanud märkuse, et ehitusprojektis oli tegelikult 11 ust. GE arvamuse p 6.4 on märgitud 8 ust, mis kõik on paigaldamata. Ringkonnakohus loeb tõendatuks, et ka I korruse katlaruumi ukseks loetud uks oli hõlmatud pooltevahelise lepinguga ning on hageja põhjendatud kulu.
56.25.Aurutõkke parandustööd (aurutõkkekile teipimine) I korrusel 165,60 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja viitab, et ringkonnakohus on 16.01.2020 otsuses (lk 25-26) leidnud, et seoses aurutõkkekilede teipimisega ei saa nõustuda TR arvamusega, et tegemist on 100% tegemata tööga. Maakohus on ikkagi tuginenud TR arvamusele. Hageja väitel on ka ringkonnakohus möönnud, et osaliselt on tööd tegemata. Kuna kostja ei olnud maja katust soojustanud ega mittekandvaid seinu püstitanud, siis ei olnud II korrusel paigaldatud aurutõkkekilet ja seega ei saanud seda ka teipida. I korrusel oli aurutõkkekile ainult mõnes kohas teibitud. Ringkonnakohus on möönnud, et osaliselt on teipimistööd teostamata, mistõttu on põhjendatud hageja nõue tööde osas, mis olid tegemata ning mis tehti Terasroos OÜ hinnapakkumises nr 386 toodud mahus. Ringkonnakohus märgib, et lepingu lisa p 6.1.1 järgi oli aurutõkke kilede teipimine kostja kohustus. TR leidis, et töö on 100% tegemata, ekspert GE pidas töid 100% tehtuks. Tallinna Ringkonnakohus 16.01.2020 otsuses leidis, et veenvam on eksperdiarvamus, kuna aurutõkkekile teipimist on vähemalt osaliselt näha fotodelt (III kd, tl 78–80). Käesolevas asjas leiab kohus, et kui ka tööd ei olnud 100% tegemata, siis ei saanud need olla 100% teostatud, sest kui maja katus oli soojustamata, siis ei saanud teipimine olla 100% tehtud. Lähtudes sellest, et II korrusel olid tööd üldisemalt tegemata, lähtub kohus sellest, asjaomased tööd olid tehtud 50% ulatuses. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles see hageja nõue rahuldati 82,80 eurot ületavas osas, ning teeb uue otsuse, millega jätab nõude 82,80 euro ulatuses rahuldamata.
56.26.Betoonpõrandate katmine nakkeparandajaga ja isevalguva seguga 196,80 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja leiab, et Terasroos OÜ hinnapakkumine nr 386 ei kajasta TR arvamuse lisa 2 p-des 10.1.1 ja 10.1.2 märgitud töid ega lepingu lisas 1 kajastatud töid. Hageja leiab, et betoonpõrandate (sh abiruum) katmine nakkeparandajaga ja vajadusel tasandusvalu isevalguva seguga oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (p 10.1.1 ja 10.1.2). TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p-de 10.1.1 ja 10.1.2 kohaselt on töö 100% ulatuses teostamata. Pakkumine nähtub Terasroos OÜ hinnapakkumise nr 386 realt 12 (I korruse kohta).
2-14-52954 Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kostja väited alust muuta maakohtu järeldust töö vajalikkuse ja kulu kohta. Kostja kohustus nähtub ehituslepingu lisa 1 p-dest 10.1.1 ja 10.1.2 ning töö oli tegemata, mida kinnitab ka GE eksperdiarvamuse lisa 7 (p-d 10.1.1 ja 10.1.2).
56.27.Vannitoas vannile vee toomine ja vanni paigaldamine 297,60+144 eurot , Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1380, 1384). Kostja leiab, et TR arvamuse lisa 2 p 12.1.1 ei käsitle vee toomist vannile. Lisaks ei esine hinnavahet. Hageja väitel oli sanitaartehnika paigaldus (sh vannitoas vannile vee toomine, vanni paigaldamine) ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (p 12.1.1), mis oli 100% teostamata (Ra 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 12.1.1). Ringkonnakohus ei näe alust mitte nõustuda maakohtuga selles, et tegemist oli põhjendatud kulutusega. Sanitaartehnika paigaldus oli kostja kohustus (lepingu lisa 1 p 12.1.1). Ei ole tõendatud, et poolte tahe oleks piirdunud sellega, et kostja paigaldab vanni, kuid ei too vannini vett (vt ka lepingu lisa 1 p-s 9.1 sätestatud veetorude paigalduse ja survestamise kohustus). Kostja kohustus oli 100% täitmata ka ekspert GE arvamuse järgi (p 12.1.1). Väidetava hinnavahe puudumise kohta vt ringkonnakohtu selgitus p 56.9 viimases lõigus. Seega puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks.
56.28.I korruse panipaigas veemõõdusõlme ehitus 1008 eurot ja veetorude ümbertõstmine 283,20 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja väitel on hageja selgitanud konkreetse töö vajadust asjaoluga, et panipaigas puudus pesumasina ühendamiseks mõeldud veetoru, kuid veetorude ümbertõstmine ei olnud kostja lepinguline kohustus. Hageja väitel on TR 23.03.2015 arvamuse lk-l 33 p-s 3.12.4 selgitatud, et abiruumis puuduvad ühe pesumasina ühendamiseks vajalikud veetorud, mistõttu oli vajalik veetorude ümbertõstmine, et saavutada lepingu eesmärgi täitmine. Vaidlust ei ole selles, et veetorude paigaldus oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustuseks (p 9.1) ning TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 9.1 kohaselt on antud töö 40% ulatuses teostamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist oli kostja tehtavate töödega (lepingu p-d 9.1 ja 9.3). R arvamuse kohaselt oli veemõõdusõlm (p 9.3) ehitamata 100% ning veetorude paigaldus ja survestamine teostamata 40% (p 9.1). Samad protsendid nähtuvad GE eksperdiarvamuse lisa 7 p-dest 9.1 ja 9.3. Seega puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks selles osas.
56.29.Trepiava väiksemaks ehitamine 300 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja väitel ei ole tegemist tegemata tööga, vaid väidetavalt puudustega tööga. Seejuures on ringkonnakohtu 16.01.2020 otsusega tuvastatud, et kostja ei pidanud II korrusele pääsemiseks treppi paigaldama, vaid pidi paigaldama üksnes luugi. Seega ei saa põhimõtteliselt esineda mis tahes puudusi seoses trepiavaga. Samas on tegemist silmaga nähtava erinevusega (90 cm vs. 125 cm), mistõttu pidi hagejale vastav asjaolu teatavaks saama enne ehituslepingust taganemist, kuid hageja esitas nõude alles vastuhagis. Seega on tegemist hilinenult esitatud nõudega. Hageja väitel on tegemist maja lõpuni esitamise kuluga, mitte puudustega tööga. TR on 23.03.2015 arvamuse p-s 3.3.3 selgitanud, et ehitusprojekti kohaselt pidi trepiava laiuseks vahelaes olema 90 cm, mis pidi vastama paigaldatavale 90 cm laiusele trepile. Paikvaatlusel teostatud mõõdistuse kohaselt on trepiava tegelik laius 125cm (arvamuse foto 0037), mis ei
2-14-52954 vasta ehitusprojektile ehitusprojektiga.
ning
trepi
paigaldamiseks
tuleb
trepiava
viia
vastavusse
Ringkonnakohus märgib, et isegi kui kostja ei pidanud paigaldama treppi, siis ei ole kostja vaidlustanud, et ta pidi ehitusprojekti järgi paigaldama luugi teisele korrusele pääsemiseks. TR arvamuse järgi pidi ava olema 90 cm, kuid kostja on selle ehitanud 125 cm laiuseks. Ringkonnakohus nõustub aga kostjaga selles osas, et tegemist on silmaga nähtava ilmse puudusega, mida hageja oleks pidanud märkama juba lepingust taganemisel. Seetõttu saab nõustuda kostjaga, et hageja ei ole puudusest õigeaegselt teavitanud ning asjaomast kulutust ei saa kostjalt välja mõista. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse ning jätab hageja 300 euro nõude rahuldamata.
56.30.Sauna ventilatsiooni ümberehitamine 402 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja hinnangul ei olnud projektis puudusi. Kostja viitas ringkonnakohtu 16.01.2020 otsuse p-le 78, kus on tuvastatud, et hageja ei tuginenud taganemisavalduses temaga kooskõlastamata projektlahenduste (sõlmed, elekter, ventilatsioon) alusel ehitustööde teostamisele, kuigi see asjaolu oli avalduse esitamise ajaks hagejale teada. Lisaks nähtub 22.05.2014 üleandmise-vastuvõtmise aktist, et hageja on võtnud vastu erinevad projektdokumentatsioonid, sh ventilatsiooni osa (I kd, lk 35). Seega on nõue esitatud ka mõistlikku aega ületades. Hageja väitel, kuigi TR tuvastas, et ventilatsioonitorude paigaldus on kostja poolt 100% ulatuses teostatud, ei tuvastanud ta, et kuigi ventilatsioonitoru oli tehniliselt olemas, oli see puuküttega kerise jaoks põhimõtteliselt valesti paigaldatud ning tuli ümber teha. See asjaolu ilmnes tööde käigus. Kuna kostja ei esitanud talle enda poolt ühtegi projekti, jäi ebaselgeks, mis töö oli tehtud ja mis mitte. Sellega on põhjendatav ka sauna ventilatsiooni ümberehitamise vajadus. Ringkonnakohus märgib esiteks, et on juba eespool (vt p 56.5) elektriprojekti puhul tuvastanud, et hageja teavitas oma taganemisavalduses kostjat sellest, et kõik projektid on esitamata, sh ventilatsiooniprojekt. Kuna projekt esitati hagejale pärast taganemist, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks, et hageja teavitas kostjat puudustest siis, kui oli valminud TR 23.03.2015 arvamus. Mis puudutab kulu vajalikkust, siis ventilatsioonitorude paigaldus oli kostja lepingujärgne kohustus (lisa 1 p 8.2), samuti oli kostja kohustus hankida sauna puuküttega keris (p 10.8.6). On selge, et hageja huvides oli saada elamu, kus ka saunas töötaks ventilatsioon. TR arvamuse p-s 3.13.9 on tuvastatud ventilatsiooniga seotud probleemid saunas, seega võib lugeda sauna ventilatsiooni ümberehitamist põhjendatuks. Ka GE eksperdiarvamuse p-s 25 liigitub ehitustööde puuduseks mh Ra arvamuse p-s 3.13.9 nimetatud puudus.
56.31.I korruse sauna seinte, lae fooliumi ja voodri paigaldus 1654,80 euro , Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja väitel on Terasroos OÜ hinnapakkumises toodud mõõt 15x90, kuid TR arvamuses ja lepingus vastavaid mõõte ei kajastu, vaid on toodud hoopis teised numbrid (45x45; 13x65). Seega ei ole arusaadav, kas tegemist on samaväärse materjaliga. Lisaks puudub hinnavahe. Hageja väitel ei ole vaidlust selles, et sauna seintesse ja lakke fooliumi paigaldamine, sauna seinakarkassi, sauna seina ja lae laudise paigaldamine oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (p 10.8.1–10.8.3) ning TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p-de 10.8.1–10.8.3 kohaselt on antud töö 100% teostamata.
2-14-52954 Ringkonnakohus leiab, et selle kulutuse puhul on küsimus vaid selles, et lepingu lisas ja Terasroos OÜ pakkumisel on erinevad mõõdud. Kuna asjaomane töö oli kostja kohustuseks ja töö oli 100% tegemata (seda kinnitab ka GE arvamuse p 10.8 koos alapunktidega), siis pidanuks kostja tooma esile, et hageja esitatud hinnapakkumine on ebamõistlikult suur või ületab lepingulist hinda. Kostja seda teinud ei ole. Pelgalt asjaolu, et tegemist on teiste mõõtudega, ei anna kohtule alust väita, et hageja nõue on ülemäärane. Väidetava hinnavahe puudumise kohta vt ringkonnakohtu selgitus p 56.9 viimases lõigus. Seega puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks.
56.32.Sauna lava ehitamine, sauna uks I korrusel 762+252 eurot , Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja väitel hinnavahet VÕS § 135 tähenduses ei esine. Hageja leiab, et sauna lava ehitamine (karkass, laudis), samuti sauna ukse hankimine ja paigaldamine oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustuseks (p 10.8.4–10.8.5, 6.4.2) ning TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p-de 10.8.4– 10.8.5 ja 6.4.2. kohaselt oli töö 100% ulatuses teostamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaomased kostja kohustuseks olevad tööd olid 100% teostamata, seda ka ekspert GE arvamuse lisa 7 p-de 10.8.4–10.8.5 ja 6.4.2. kohaselt. Väidetava hinnavahe puudumise kohta vt ringkonnakohtu selgitus p 56.9 viimases lõigus. Seega puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks.
56.33.I korruse seinte plaatimine 2364 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja väitel ei ole Terasroos OÜ hinnapakkumine nr 386 (hageja tugines reale 22, seinte plaatimine) kokkuviidav TR arvamuse lisa 2 p-dega 10.2–10.3. Lisaks nähtub Terasroos OÜ hinnapakkumisest, et arvestatud on ka materjali kulu, samas kui hageja on esitanud eraldi nõude seoses plaatidega, tuginedes Wermstock AS arvetele. Hageja väitel ei ole vaidlust selles, et seinte plaatimine (I korrusel nii märgades kui ka kuivades ruumides) oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (lisa p 10.2–10.3) ning TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p-de 10.2–10.3 kohaselt on töö kostja poolt 100% ulatuses teostamata. Terasroos OÜ hinnapakkumise nr 386 rida 22 ei sisalda materjalide maksumust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lähtunud sellest, et plaatimistööd olid kostja kohustus ning tööd olid 100% tegemata, mida kinnitab ka ekspert GE oma arvamuse lisa 7 pdes 10.2–10.3. Kohus nõustub hagejaga, et Terasroos OÜ hinnapakkumise realt 22 ei nähtu, et see sisaldaks plaatide maksumust (ei ole usutav, et „materjalide hind 390 eurot“ saaks sisaldada plaate, samas kui Wermstock AS arve plaatide eest oli 1500 eurot, vrd dtl 1411). Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõuab sama kulu topelt.
56.34.Põrandate tasandus, kalded, plaatimine I korrusel 2520 eurot; põrandaliistude paigaldus I korrusel 390 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja toob esile, et Terasroos OÜ hinnapakkumise nr 386 (rida 23) maksumusega 2520 eurot ning TR arvamuse p-d 10.1–10.3 (ridade kogumaksumus on 6138 eurot, millele lisandub käibemaks) ei ole kokku viidavad põrandate tasanduse, kallete ega plaatimisega I korrusel. Terasroos OÜ hinnapakkumisest nähtub, et arvestatud on ka materjali kulu 580 eurot, samas on hageja esitatud plaatidega seonduvalt ka Wermstock AS arved (4 tk). Hageja väitel ei ole vaidlust selles, et põrandate tasandus, kalded ja plaatimine (I korrusel nii märgades kui ka kuivades ruumides) oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (p 10.1–10.3) ning TR
2-14-52954 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p-de 10.1–10.3 kohaselt on töö 100% teostamata. Asjaolu, et Terasroos OÜ hinnapakkumise nr 386 real 23 olev selgitus ei kattu üksühele R arvamuse lisa 2 ridadega 10.1–10.3, ei välista nende kulude hüvitamist, sest tegemist on nimetatud tööde osadega. Terasroos OÜ hinnapakkumisel on kajastatud tööde, mitte materjalide maksumus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lähtunud sellest, et asjaomased tööd olid kostja kohustuseks ning tööd olid 100% tegemata, mida kinnitab ka ekspert GE oma arvamuse p-des 10.1–10.3. Kohus leiab, et Terasroos OÜ hinnapakkumise realt 23 ei saa järeldada, et see kulurida sisaldab ka Wermstock AS plaatide eest juba maksutut. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõuaks sama kulu topelt. Liistude paigaldamise kohta ei ole kostja vastuväiteid esitanud, mistõttu puudub kohtul põhjus neid uuesti hinnata.
56.35.Veemõõtja paigaldus 158,40 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja väitel puudub hinnavahe VÕS § 135 tähenduses. Hageja tugineb sellele, et kastmiskraani paigaldamine välisfassaadi ja sellega seonduvate veemõõdusõlme ehitustööde teostamine oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (p 9.3 ja 9.4). TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p-de 9.3 ja 9.4 kohaselt on antud töö kostja poolt 100% ulatuses teostamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaomased kostja kohustuseks olevad tööd olid teostamata, mida tõendavad ka GE arvamuse p-d 9.3 ja 9.4. Väidetava hinnavahe puudumise kohta vt ringkonnakohtu selgitus p 56.9 viimases lõigus. Seega puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks.
Kostja väitel on TR arvamuse lisa 2 p 8.2 kohaselt tegemist 100% puudusteta teostatud tööga. Hageja väitel oli ventilatsioonitorude paigaldamine ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (p 8.2) ning TR on 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p-s 8.2 kommentaarina öelnud, et seoses ventilatsiooniprojekti puudustega on vajalik ümberprojekteerimine. Antud töö on teostatud selle raames. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kuigi TR pidas p-s 8.2 nimetatud tööd teostatuks, märkis ta, et kuna projektis olid puudused, on vajalik ümberprojekteerimine. Ringkonnakohus on juba eespool p-des 56.5 ja 56.30 märkinud, et on seisukohal, et kuna hageja teatas ehituslepingust taganemisel, et talle ei ole esitatud mh ventilatsiooniprojekti, ning see esitati alles pärast taganemist, siis võis hageja tugineda puudustele projektis pärast 23.03.2015 R arvamuse saamist. Seega ei ole alust maakohtu otsuse selles osas muutmiseks.
56.37.Põranda lihvimine, viis muhku I korrusel 347 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1380, 1384). Kostja väitel tugines hageja Terasroos OÜ hinnapakkumisele nr 386-3 (lisatööd) (rida 14) maksumusega 397,20 eurot, kuid on varem sidunud p 10.1 töödega nagu „Abiruumi põrand, lihv, katmine tolmupiduriga I korrus“ ja „Põrandate tasandus, kalded, plaatimine I korrus“. Olukorras, kus Terasroos OÜ on väidetavalt teostanud juba põrandate lihvimise ja tasanduse, saab lisatööna teostatav põranda lihvimine olla eelduslikult OÜ Terasroos poolt juba teostatud töö parandus, mille eest ei vastuta kostja. Hageja väitel käivad ka käesolevas punktis nimetatud tööd lepingu lisa 1 p 10.1 alla ja need olid kostja poolt 100% ulatuses teostamata.
2-14-52954 Ringkonnakohus märgib, et lepingul lisa 1 p 10.1 järgi oli kostjal kohustus teostada betoonpõrandate ettevalmistus lõppviimistluseks ning nii R kui ka E arvamuste kohaselt olid kõik p 10.1 alap-des toodud tööd tegemata. Kohus on juba pidanud põhjendatuks eespool pdes 56.26 ja 56.34 käsitletud hageja nõudeid, mis samuti põhinesid lepingu lisa 1 p-l 10.1. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et praegusel juhul saavad Terasroos OÜ lisatööde all kirjas olla seega tööd, mida Terasroos OÜ tegi enda tehtud põranda lihvimise jm töödes, st mida hageja kostjalt seega nõuda ei saa. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse ning jätab hageja 347 euro nõude rahuldamata.
56.38.Saunakerise paigaldamine 223,20 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1380). Kostja väitel ei esine hinnavahet (VÕS § 135). Samuti väitis kostja, et kerise pidi hageja ise hankima. Hageja väitel oli saunakerise hankimine ja paigaldamine ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (p 10.8.6). TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 10.8.6 kohaselt on töö kostja poolt 100% ulatuses teostamata. Terasroos OÜ hinnapakkumises viidatud „materjalid, abivahendid“ ei hõlma saunakerise maksumust. Ringkonnakohus on juba eespool p-s 56.6 leidnud, et hageja ei pidanud kerist ise hankima, vaid selle ise välja valima. Kohus leiab, et p 10.8. „Sauna viimistlus“, sh sinna alla kuuluv p 10.8.6 „Sauna keris puuküttele“ hõlmab kerise paigaldust. Seega on see kulu põhjendatud. Terasroos OÜ pakkumises on saunakerise paigaldamine eraldi real. Samal real olev materjalide-abivahendite kulu 106 eurot ei saaks loogiliselt olla nii kerise kui ka paigalduse hind. Väidetava hinnavahe puudumise kohta vt ringkonnakohtu selgitus p 56.9 viimases lõigus. Seega puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks.
56.39.Elektriboileri paigaldamine ja hinnapakkumine (dtl 1380, 1384).
ühendamine
99,60
eurot,
Terasroos
OÜ
Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et tegemist oli kostjaga kokku lepitud tööga. Hageja ei nõustu kostjaga ning leiab, et majasiseste veetorude paigaldus ja survestamine (sh elektriboileri paigaldamine-ühendamine) oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (p 9.1). See töö oli Ra 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 9.1 kohaselt 40% ulatuses teostamata (sh oli teostamata elektriboileri paigaldamine-ühendamine). Tegemist on tööga, mis oli vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks. Ringkonnakohus märgib, et lepingu lisa 9.1 järgi oli kostja kohustus veetorude paigaldus ja survestamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lepingust üheselt selge, et elektriboileri paigaldamine ja ühendamine oleks olnud kostja kohustus ning selle töö teostamata jätmist ei ole käsitletud ei R ega E arvamustes. Seega leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et nimetatud kulu ei oleks pidanud kandma kostja. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, mille hageja 99,60 euro nõue rahuldati.
56.40.Utiliseerimine (koristamine) I korrusel peale siseviimistluse lõppu 420 eurot , Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja märkis, et arvestades seda, et ta on esitanud vastuväiteid erinevatele kahju nõude osadele, mis on toodud Terasroos OÜ hinnapakkumises nr 386, siis peab ka „utiliseerimise“ kulu proportsionaalselt vähenema. Hageja viitab lepingu lisa 1 p-le 10.10, mille kohaselt oli koristamine peale siseviimistluse lõppu kostja kohustus, mis oli Ra 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 10.10 kohaselt 100% teostamata.
2-14-52954 Ringkonnakohus leiab, et tegemist oli kokku lepitud tööga, mis oli kostja poolt tegemata. Kuigi ringkonnakohus leiab, et kõik hageja esitatud kulutused ei ole põhjendatud, siis kohtu hinnangul oli kostja poolt tegemata tööde maht niivõrd suur, et kui ka kohtumenetluses jääb mõni nõue rahuldamata, ei anna see alust vähendada I korruse koristamise maksumust. Asjatundja R ja ekspert GE arvamuse p-des 10.10 on kinnitanud, et I korruse koristamine oli 100% tegemata.
56.41.Vahelae soojustus (Isover KL 37) 800,40 eurot , Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja viitab 11.05.2018 GE täiendava eksperdiarvamuse p-le 1.15, mille kohaselt on vahelahe soojustus 250 mm ilmselge ülesoojustamine. Kostja viitab ka vastuolule mõistetes, kuna segiläbi on kasutatud mõisteid vahelagi ja katuslagi. Seega ei ole arusaadav, mille soojustuse osas on hageja nõude esitanud (vahelagi vs. katuslagi). Hageja leiab, et katuslae soojustamine oli kostja kohustus (p 3.4.3) ning TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 3.4.3 kohaselt on töö 60% ulatuses teostamata (sh teostamata vahelae (katuslae) soojustus). Terasroos OÜ hinnapakkumises nr 386 loetletud tööd on seotud nimetatud töödega. Ringkonnakohtu 12.11.2024 istungil selgitas hageja esindaja, et kuigi kostja ei pidanud välja ehitama II korrust, siis vahelae soojustamine oli kostja kohustus (ajamärge 00:27:04). Hageja möönis, et vahelagi ja katuslagi ei ole üks ja sama, kuid katusealuse soojustamine oli üks olulisi lepingu täitmise punkte. Hageja väitel, kui ka tema tähistas asjaomase kulu vahelae kuluna, kuid ekspert on öelnud, et tegemist on katuslaega, siis on tegemist ebatäpsusega hageja öeldus. Ekspert on öelnud, et see töö on teostamata (00:30:26). Ringkonnakohus märgib, et ehituslepingu p-st 3.4 tuleneb üheselt, et katuslaega seotud tööd olid kostja kohustuseks, sh p-s 3.4.3 nimetatud katuslae soojustus KT40, 250mm. TR hinnangul on sellest tööst teostamata 60%, GE hinnang on sama (st teostatud on 40%). R arvamuse lisa 1 p 3.4 kommentaarina „katuslae“ kohta on märgitud, et „Joonise A-A kohaselt on siinkohal vahelagi“. Ringkonnakohus märgib, et kuigi vahelagi ja katuslagi on erinevad asjad, võib Terasroos OÜ arvel olev viide vahelaele tuleneda sellest, et joonistel on katuslae asemel märgitud vahelagi. Ringkonnakohus oma 16.01.2020 otsuses asus seisukohale, et ehituslepingut allkirjastades oli hagejal alus mõista, et II korrus soojustatakse selliselt, nagu oli kirjeldatud lepingudokumentides (tööde piirid ja lõige A-A). Kohus leidis, et ei ole tõendatud tellija tahe saada soojustamata II korrusega majakarpi. Ringkonnakohtul ei ole hageja nõuete lahendamisel põhjust asuda teistsugusele seisukohale. Kuna eraldi katuslae soojustamise eest ei ole nõuet esitatud, siis peab kohus hageja asjaomast kulu põhjendatuks ega näe alust maakohtu otsuse muutmiseks.
56.42.Katuslae puitlaastplaadi (PLP 22, niiskuskindel) paigaldamine 2334 eurot , Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja väitel ei ole arusaadav, millise tööga on tegemist ning kuhu on väidetavalt niiskuskindel plaat paigaldatud, kuna TR on pealkirjastanud arvamuse lisa 1 p 3.4 „Katuslagi“, kuid räägib mh vahelaest. Hageja viitab, et katuslae osas puitlaastplaadi paigaldamine oli kostja kohustus (p 3.4.1) ning TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 3.4.1 kohaselt on töö 100% ulatuses teostamata. Ringkonnakohus leiab, et on tõendatud, et tegemist oli kostja kohustusega, mis oli 100% teostamata. Seda kinnitab ka GE arvamuse lisa 7 p 3.4.1. Terasroos OÜ hinnapakkumiselt on selgelt nähtav, et tegemist on puitlaastplaadiga (22mm).
2-14-52954
56.43.Välisseinte tuuletõke VKL 13 II korrusel 1725,60 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1380, 1384). Kostja väitel on TR arvamuse lisa p 3.2.2 kohaselt tegemist 100% puudusteta tööga. Ei ole arusaadav, millele tuginedes leidis maakohus, et see järeldus puudutas ainult I korruse välisseinu. Ka ei ole selge, millist materjali tähistab Terasroos OÜ hinnapakkumises kajastatud materjal VKL 13 ning kas ja kuidas see on seostatav poolte vahel kokku lepituga. On põhjendatud arvata, et Terasroos OÜ kasutas materjali, mis vastab A-energiaklassile, milles kostjaga kokkulepe puudus. Hageja viitas TR arvamuse lisa 2 p-le 3.2.2, kus on märgitud „tuuletõkke kips Gyproc GTS9“ välisseinte elemendina. Kipsplaadid olid paigaldatud I korrusel, kuid maja II korrusel polnud välisseinu paigaldatud/ehitatud ega muud katusealust kuidagi soojustatud. Seega on tegemist II korruse välisseinte elementide paigaldamise kuluga. Välisseinte elemendi „tuuletõkke kips Gyproc“ paigaldamine kogu majakomplekti ulatuses oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (p 3.2.2). Ringkonnakohus märgib, et lepingu lisa 1 p 3.2.2 kohaselt oli kostja kohustus paigaldada tuuletõkke kips „Gyproc GTS 9“ kogu välisseinte ulatuses. Nii TR kui ka GE on oma arvamustes asunud seisukohale, et asjaomane töö on 100% tehtud. Siiski on TR arvamuse p 3.4.5 lisaks märgitud, et II korruse välissein ei vasta nõuetele – „soojustuse paksus 145 mm, piirde soojapidavus ei ole piisav. Tuuletõkkekipsi asendamine Tyvek tuuletõkke kilega ei ole aktsepteeritav“. Seega nähtub TR arvamusest, et II korruse välisseinad ei vastanud lepingule, kuna seal puudus tuuletõkkekips üldse. Seega võib nõustuda maakohtu järeldusega, et Ra arvamus tööde teostamise mahu kohta sai puudutada vaid I korrust. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks.
56.44.II korruse välispiirde soojustus (KL 33) 4146 eurot , Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja leiab, et tegemist on 100% ulatuses teostatud tööga. Lisaks on Terasroos OÜ paigaldanud soojustuse 250 mm, aga lepingu kohaselt pidi soojustus olema 200 mm (p 3.2.4) ja 45 mm (p 3.2.7). Kostja arvates seondub vahe asjaoluga, et hageja soovis saada Aenergiaklassile vastavat elamut, mida kostja ehitama ei pidanud. Hageja väitel pidi kostja vastavalt lepingu lisa 1 p-le 3.2.4 paigaldama materjali „klaasvill Isover KT-37, 200 mm“ ja p-le 3.2.7 „klaasvill Isover KT-37, 45 mm“ välisseinte elementidena. Kostja paigaldas klaasvilla soojustusena ainult I korrusel, kuid maja teisel II ei olnud välisseinu soojustatud, mittekandvaid siseseinu püstitatud ning seega ei olnud ka muu katusealune soojustatud. Seega on välispiirde soojustus vajalik lepingu eesmärkide saavutamiseks. Ringkonnakohus viitab 16.01.2020 ringkonnakohtu otsuses tuvastatule, et ei ole tõendatud tellija tahe saada soojustamata II korrusega majakarpi, st ka II korruse soojustamine oli kostja kohustus. TR arvamuse p-s 3.4.5 on märgitud, et II korruse välissein ei vasta nõuetele – „soojustuse paksus 145 mm, piirde soojapidavus ei ole piisav“. Seega saab järeldada, et tegemist oli tegemata või puudustega tööga. Samal ajal tuleb võtta arvesse, et lepingu lisa 1 ps 3.2.4 on juttu 200 mm klaasvillast ning p-s 3.2.7 45 mm klaasvillast. Hageja esitatud Terasroos OÜ hinnapakkumine nimetab välispiirde soojustusena 250 mm materjalile. Seega ei pruugi hageja nõutav kulutus olla tervikuna põhjendatud. Ringkonnakohus, lähtudes VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg-st 1, leiab, et hageja nõue on põhjendatud 3500 euro ulatuses. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hageja nõue rahuldati 3500 eurot ületavas osas, ning jätab nõude 646 euro ulatuses rahuldamata.
2-14-52954
56.45.Seinte ja lagede aurutõkkekile paigaldamine 786 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja heidab ette, et maakohtu otsuses on viidatud üksnes TR arvamuse lisa 2 p-le 6.1.1, kuid hageja tugines vastava nõude osas ka p-le 3.2.5, mis oli 100% ulatuses puudusteta teostatud. Ei ole arusaadav, kas Terasroos OÜ hinnapakkumine kajastab nii p 6.1.1 tööd kui ka p 3.2.5 tööd. Hageja märkis, et TR arvamuse lisa 2 p 3.2.5 puudutab ainult välisseina elemente, kuid p 6.1.1 sisaldab ka ülejäänud seinte-lagede aurutõkke teipimist (sh II korruse katuslagi). Välisseinte elemendi „aurutõkkekile“ paigaldamine kogu majakomplekti ulatuses oli kostja kohustus (p 3.2.5). Majasisese aurutõkkekile teipimine oli samuti kostja kohustus (p 6.1.1). TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 6.1.1 kohaselt on see 100% teostamata. Ringkonnakohus märgib, et eelnevalt p-s 56.25 käsitletud kulu puhul tugines hageja lepingu lisa 1 p-le 6.1.1. Käesoleva kulutuse puhul on hageja viidanud p-dele 3.2.5 (välisseinte aurutõkke kile) ja 6.1.1 (majasiseste tööde raames aurutõkkekilede teipimine). P-s 3.2.5 nimetatud tööd olid R ja E järgi 100% tehtud. P-s 6.1.1 nimetatud töö oli R järgi 100% tegemata, kuid GE arvamuse kohaselt 100% tehtud (lisa 7 p 6.1.1). Ringkonnakohus asus 16.01.2020 otsuses p 6.1.1 osas seisukohale, et veenvam on eksperdi arvamus, kuna aurutõkkekilede teipimist (vähemalt osaliselt) on näha fotodelt (nt 19, 20, 22, 24, 26 (III kd, lk 78-80), mistõttu ei saa nõustuda TRga, et 100% on tegemata. Käesolevas asjas järeldab ringkonnakohus vastandlike tõendite põhjal, et töö oli osaliselt teostatud. Arvestades seda, et II korrusel olid kostja tööd üldisemalt tegemata, siis hindab ringkonnakohus, et töö oli teostatud 50% ulatuses. Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles hageja nõue rahuldati 393 eurot ületavas osas ning teeb uue otsuse, millega jätab nõude 393 euro ulatuses rahuldamata.
56.46.Mittekandvate seinte ehitus 8304 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja väitel jättis maakohus tähelepanuta, et ringkonnakohus on juba tuvastanud, et hageja soovil ei pidanud kostja II korrusele ehitama mittekandvaid seinu. Olukorras, kus pooltel ei ole kokkulepet mittekandvate seinte ehituse osas, ei pea kostja vastavat kulu kandma. Hageja väitel oli mittekandvate seinte ehitus kogu maja ulatuses kostja kohustus (p 6.2). TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 6.2 kohaselt on see töö 100% teostamata. 13.05.2014 koosoleku protokoll on allkirjastamata, kuna ei kajastanud koosolekul toimunut tõeselt. See ei ole asjakohane tõend, millega saaks tõendada poolte tahet lepingu muutmiseks. Ringkonnakohus märgib, et ehituslepingu lisa 1 p 6.2 näeb selgelt ette mittekandvate seinte ehituse. Siiski on ringkonnakohus 16.01.2020 otsuses juba tuvastanud, et seda kokkulepet muudeti. Kuigi 13.05.2014 koosoleku protokollist nähtub see, et pooltel oli erimeelsus II korruse tööde mahu osas, on hageja oma 15.05.2014 e-kirjas, milles esitas märkused 13.05.2014 koosoleku protokolli p-le 3, märkinud, et „mis puudutab teise korruse muudesse seintesse, siis tubade vahelised seinad ... jäävad hetkel välja ehitamata“ (VIII kd, tl 105). Kuna lepingut tuli muuta kirjalikus vormis, sh protokollidega või e-kirja teel (p 10.2), saab lugeda lepingu selles osas muudetuks. Ringkonnakohus nõustub seega kostjaga, et nimetatud kulu ei pidanud kandma kostja. Samas tähendab selle töö ehituslepingu piiridest väljajätmine ka seda, et selle töö maksumust ei oleks pidanud hageja tasuma lepingu alusel ka kostjale. Seetõttu kuulub nimetatud summa lõppastmes mahaarvestamisele nii lepingujärgsest hinnast kui ka hageja nõudest, st see kulurida ei muuda lõppastmes käesolevat otsust, kuna terviklik hinnavahe ei muutu.
2-14-52954
56.47.Lisasoojustus kaldlakke 1383,60 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1380, 1384), ning I ja II korruse horisontaalne lisasoojustus 1516,80 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1380, 1384). Kostja väitel jättis maakohus tähelepanuta, et lepingu lisa 1 p-d 3.4.3 ja 3.5.4 käsitlevad „katuslae soojustust“ ja „ogaplaat fermidest/sarikaid“, seega ei ole „lisasoojustus kaldlakke“ seostatav eelnimetatud töödega. Lisaks ei ole arusaadav, miks on vajalik „lisasoojustuse“ paigaldamine. Tegemist võib olla sellega, et hageja on andnud Terasroos OÜ-le ülesandeks ehitada A-energiaklassi elamu, milles kostjaga kokkulepe puudus. Mis puudutab I ja II korruse horisontaalset lisasoojustust, siis ei nähtu Terasroos OÜ hinnapakkumisest, kuhu (kas I või II korrus, kas sein, katus või lagi) on vastav „lisasoojustus“ paigaldatud. Lisaks viitab „lisasoojustus“ asjaolule, et tegemist on lisanduva soojustusega juba olemasolevale, st on võimalik, et hageja on andnud Terasroos OÜ-le ülesandeks ehitada A-energiaklassi elamu, milles kokkulepe puudus. Hageja on nende tööde kohta selgitanud, et katuslae soojustus oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustuseks (p 3.4.3). TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 3.4.3 kohaselt on see töö teostamata 60% ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul, et sõltumata sellest, et on kasutatud sõna „kaldlagi“, ei saa see olla muu kui lepingus märgitud katuslagi, mille soojustamine oli kostja kohustus (vt ka eespool käesoleva otsuse p 56.41). Küll on aga lepingu lisa 1 p 3.4.3 on ette nähtud katuslae soojustus 250 mm, kuid Terasroos OÜ hinnapakkumise rida 5 on märgitud „lisasoojustus kaldlakke 100 mm, prussid“ ja rida 6 „lisasoojustus horisontaalne 200 mm“. Ringkonnakohus on juba eelnevalt p-s 56.41 vahelae soojustuse kulu põhjendatuks pidamisel tuginenud lisa 1 p-le 3.4.3. Lepingu lisa p-s 3.5.4 on nimetatud ogaplaatfermid/sarikad. Hageja ei ole põhjendanud hinnapakkumise ridade seost nimetatud punktiga. Hageja ei ole seega tõendanud, et käesolevad kuluread oleks täiendavalt põhjendatud. Seega leiab ringkonnakohus, et nimetatud kulutusi (kokku 2900,40 eurot) ei pidanud kandma kostja ning tühistab maakohtu otsuse nõude selles osas rahuldamise kohta.
56.48.Veetorude paigaldus ja survestamine, küttetorude paigaldus II korrusel 3843,60 eurot , Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1380, 1384). Kostja väitel oli II korruse kütte- ja veetorustiku puudumine hagejale teada lepingu lõpetamisel 21.05.2014, kuid taganemisavalduses ta sellele ei tuginenud. Hageja abikaasa KK on tunnistajana kinnitanud, et II korrusel pidi olema vaid küttetorude ots, s.o järelikult ei pidanud olema küttesüsteem II korrusel välja ehitatud (vt 10.05.2017 protokoll lk 9). Hageja tugineb sellele, et veetorude paigaldus ja survestamine oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (p 9.1) ning TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 9.1 kohaselt on töö teostamata 40% ulatuses (sh puudub II korrusel). Ka küttetorude paigaldus II korrusele oli ehituslepingu kohaselt kostja kohustus (p 9.5) ning TR 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 9.1 kohaselt on töö teostamata 100%. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et lepingu lisa 1 p-de 9.1 ja 9.5 kohaselt oli veetorude paigaldus ja survestamine ning II korrusele küttetorude paigaldamine kostja kohustus. Asjatundja TR ja ekspert GE on olnud samal seisukohal, et p 9.1 järgsed tööd olid teostatud 60% ulatuses (st teostamata 40%) ning p 9.5 tööd olid 100% tegemata. Mis puudutab tegemata töödele tuginemist taganemisavalduses, siis on hageja märkinud, et talle on esitamata vee- ja kanalisatsiooni süsteemi skeemid ja teostusjoonised, samuti põrandaküttetorustiku arvutused ja paigalduse teostusjoonis. Vee- ja kanalisatsiooni puudutavad joonised anti hagejale üle 22.05.2014. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja on viidanud sellele, et nimetatud tööde aluseks olevad dokumendid on talle esitamata, siis võis ta
2-14-52954 nende dokumentide alusel tegemata konkreetsetele töödele tugineda pärast asjatundja arvamuse valmimist 23.03.2015. Seejuures on alles asjatundja ja hiljem ekspert selgitanud välja selle, mis mahus olid veetorud paigaldatud. Asjaomast mahtu ei oleks saanud tarbijast füüsiline isik ise nimetada.
56.49.Utiliseerimine II korrusel 192 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383), vastavalt lepingu lisa 1 p 10.10. Kostja märgib, et kuna ta vaidlustas Terasroos OÜ hinnapakkumise erinevate II korruse tööde osas, siis peaks ka II korruse kulu „utiliseerimine“ proportsionaalselt vähenema. Hageja kostjaga ei nõustu. Ringkonnakohus märgib sarnaselt eespool p-s 56.40 toodule, et kuna tegemist oli kostja kohustusega (lisa p 10.10), mis oli 100% tegemata (r 23.03.2015 arvamuse lisa 2 p 10.10, GE arvamuse lisa 7 p 10.10), ning kostja oli jätnud II korrusel tööd tegemata olulises mahus, siis ei ole alust hageja nõutud kulu suurust vähendada.
56.50.Energiamärgis 192 eurot, Energiapartner OÜ arve (dtl 593, 594). Kostja väitel on tema teostanud energiaarvutuse enne ehitusloa väljastamist ning ehitusregistri andmete kohaselt väljastati 07.03.2014 selle alusel objektile Villa Ling B-energiamärgis (V kd, lk 128-129). Hageja väitel ei olnud 07.03.2014 seisuga veel objekti, mille osas oleks olnud võimalik energiamärgist väljastada. Kostja oma kohustust ei täitnud ja vastava märgise väljastas Energiapartner OÜ. Ringkonnakohus tuvastab, et kostja on 07.03.2014 esitanud ehitusregistrile energiamärgise teatise. TR on leidnud, et kostja vastav kohustus on siiski 100% teostamata, kuna on vaja teostada uus energiaarvestus vastavalt tegelikele lähteandmetele. Ekspert GE arvamuse lk 1112, samuti p-s 22, on samuti märgitud, et teostatud energiaarvutus ei vastanud täielikult ehitise tegelikul konstruktiivsel ja tehnoloogilisel lahendusel. Energiaarvutuses kasutatavate lähteandmete valikul tuleb lähtuda projekteeritud hoone tegelikust lahendusest, mida ei ole tehtud. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks, et hageja pidi tellima uue energiamärgise.
56.51.Soklisõlme ümberehitus koos majasiseste tugimüüride püstitamisega kokku 10 965,60 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1377, 1382). Kostja heidab veelkord ette, et maakohus luges TR arvamuse usaldusväärsemaks kui kohtu määratud ekspert GE arvamuse (vt eespool p 56.2). Kostja ei nõustu ka sellega, et hageja sai väidetavast puudustest teada TR ekspertarvamusega tutvudes. Hageja leiab, et põhjendatud oli teatada puudustest pärast R kirjaliku arvamuse saamist. Hageja hinnangul ei ole ekspert Ei arvamus asjakohane osas, milles hinnatakse, kas tegemist on standardse soklisõlme lahendusega või mitte, sest lepingu eesmärgi saavutamiseks oli vajalik saada külmasildadeta elamu ning seda eesmärki kostja teostatud soklisõlme lahendus ei täitnud. Hageja tugineb TR arvamusele, et elamu sokkel oli ehitatud külmasillaga (23.03.2015 arvamuse p 2.8.5 – 2.8.6 ja 3.1.1 ning TR 14.08.2015 arvamuse p 6). Ringkonnakohus märgib esmalt, et nõustub ka siinkohal hagejaga, et nõue on esitatud mõistliku aja jooksul, kuna tegemist oli varjatud puudusega, mida tarbijast füüsiline isik ei saanud ise tuvastada. Seega oli mõistlik esitada teade puuduste kohta kohtumenetluses (eespool p 56.2). Ringkonnakohus viitab eespool p-s 56.2 toodud põhjendustele ka selle kohta, miks tal ei ole alust eelistada kohtu määratud eksperdi E arvamust, kui varem
2-14-52954 paikvaatluse teinud TR selgitused on detailsemad ja põhjalikumad. Ringkonnakohus pidas eelnevalt põhjendatuks sokli ümberprojekteerimise kulu ning peab samamoodi põhjendatuks sokli ümberehitamisega seotud kulu (st muudetud projekti alusel tehtud töid).
56.52.Katuse ümberehitus kokku 10 158 eurot, Terasroos OÜ pakkumine (dtlL 1377, 1385). Kostja heidab ette, et maakohus ei ole sisuliselt selle nõude põhjendatust ega tõendatust hinnanud. Hageja on loetlenud erinevaid katusega seonduvaid töid, seostamata neid kahju hüvitamise eeldustega (VÕS § 115 lg 1). Erinevad OÜ Terasroos hinnapakkumised ja aktid ei tõenda, et tegemist oli puudustega tööga. Samuti on kohus jätnud hindamata GE ekspertiisi, mille kohaselt on projekteeritud ja paigaldatud ogaplaatsõrestikele võimalik paigaldada projekteeritud soojustust, sh nii 300 mm paksusega villa katuse kaldu osale kui ka 400 mm paksusega villa katuse horisontaalsele osale (vt ekspertiisi lk 16). Kostja leiab, et kuna hageja sai puudusest teada juba R poolt paikvaatluse teostamise ajal 23.07.2014, siis on nõue esitatud hilinemisega. Hageja leiab, et kostja ise on 01.04.2022 menetlusdokumendis võtnud omaks, et puudus nõuetekohane tuulutus. Tuulutuse nõuetekohaseks tegemisega ongi Terasroos OÜ tööd seotud. Asjaolu, et katusetuulutus oli valesti teostatud, on tõendatud ekspert R arvamuse lisa 2 p-dega 3.7.2 ja 3.8.1-3.8.3. Terasroos OÜ hinnapakkumiste ja aktide eesmärk on tegelike kulude suuruse tõendamine. Tuulutuses esinevatest puudustest sai hageja teada R 23.03.2015 arvamuse kaudu. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et nõue on esitatud mõistliku aja jooksul samadel põhjustel nagu sokli puudustest teadasaamisel (vt eelmine punkt). Mis puudutab vajadust katuse ümberehitamiseks, siis nähtub TR arvamuse p-dest 3.7.2, 3.8.1–3.8.4, et projekteeritud ja paigaldatud ogaplaatsõrestikud ei võimalda nõuetekohase soojustuse ja tuulutusega katuse väljaehitamist ning et katusekate ei ole paigaldatud vastavalt tootja juhendile. GE ekspertiisi lk 16 on märgitud, et ekspert järeldab, et „projekteeritud ja paigaldatud ogaplaatsõrestikud ei võimalda nõuetekohase tuulutuse väljaehitust“. Seega on asjaolu, et tuulutuse väljaehitamine ei ole projekti alusel ehitatu tõttu võimalik, leidnud tuvastamist nii asjatundja kui ka eksperdi poolt. Ekspert on eriarvamusel üksnes selles osas, et asjaomased sõrestikud võimaldavad soojustuse väljaehitamist. Kuna hageja nõue on seotud nõuetekohase tuulutuse ehitamisega, siis ei ole see relevantne. Mis puudutab Terasroos OÜ hinnapakkumist, siis ei ole kostja toonud esile, millised kuluread ei saa seonduda katuse tuulutuse nõuetekohaseks muutmisega, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust nõuet vähendada.
56.53.Põrandakütte kontuuride tegemine 2238 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1376). Kostja leiab, et maakohus ei ole hageja nõude põhjendatust ega tõendatust hinnanud. Hageja ei ole menetluses selgitanud, milles tema hinnangul puudus seisneb. Samuti nähtub tõenditest, et hageja sai väidetavast puudusest teada juba septembris või oktoobris 2014, kuna Terasroos OÜ hinnapakkumine nr 371 on kuupäevast 29.09.2014 ning kaetud tööde akt nr 0130256 kuupäevast 10.10.2014. Lisaks on hageja esitanud Terasroos OÜ 21.10.2014 arve nr 260 ning 22.10.2014 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtub töö „põrandaküttetorustiku ümberehitustööd, parandustööd“. 08.05.2017 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja UT kinnitas (protokolli lk 8), et tema kostja toonase projektijuhina kutsus hageja objektile enne põrandate betoneerimise töid, et põrandaalused torustikud üle vaadata ja heaks kiita. Hageja vaatas vastavad tööd üle, kuid märkusi ei esitanud. Hageja leiab, et isegi kui puudus tuvastati 2014. aasta sügisel, siis oli selleks ajaks lepingust taganetud ning kostja ei saanud nagunii töid jätkata ega puudusi kõrvaldada. Puuduste ulatus on tuvastatud TR 23.03.2015 arvamusega,
2-14-52954 mida saab ühtlasi lugeda puudustest teadasaamise ajaks. Puudused on välja toodud arvamuse p-des 3.13.5., 13.13.6 ning arvamuse lisa 2 real 2.19. Ringkonnakohus tuvastab, et R arvamuse lisa 2 p 2.19 kohaselt on põrandakütte kontuuride tegemine ja survestamine tegemata 30% ulatuses. Asjatundja on märkinud, et „kontuuride paigaldus ei vasta EVS nõuetele, vajalik kontuuride osaline ümberehitus“. Arvamuse p-des 3.13.5 ja 3.13.6 on selgitatud puuduste sisu. GE on oma arvamuse lisa 7 p-s 2.19 lugenud töö tehtuks, kuid märkinud, et „survestus akt puudulik, puudub info millega survestati“. Ringkonnakohtu hinnangul on Terasroos OÜ hinnapakkumisest näha, milliseid töid on tehtud. Kostja ei ole esile toonud, et mingid kuluread ei saa olla põrandaküttega seotud. Mis puudutab teavitamise aega, siis peab ringkonnakohus mõistlikuks, et sellised puudused saab tuvastada vaid ekspert. Isegi kui puudused on avastatud 2014. a sügisel, siis selleks ajaks oli kohtuvaidlus juba pooleli ning hageja oli tellinud TRlt arvamuse. On põhjendatud, et hageja ootas nõude esitamiseks ära asjatundja tervikliku kirjaliku arvamuse.
56.54.Märgades ruumides Knauf Aquapanel Indoor plaatidega seotud tööd 168 + 165,60 eurot, Terasroos OÜ hinnapakkumine (dtl 1378, 1383). Kostja leiab, et maakohus on arvestanud kulu „aurutõkke parandustööd maksumusega 165,60 eurot“ topelt. Maakohus on jätnud hindamata selle, et TR arvamusest ei tulene, mis oleks tagajärg, kui plaatide paigaldus ei vasta tootja paigaldusjuhisele. 17.04.2017 kohtuistungil on ekspert GE kinnitanud, et Knauf Aquapaneli, nagu ka igasuguste konstruktsioonide eemaldamine on ebamõistlik (vt protokolli lk 7). Puudub teave, kas märgades ruumides on plaadid tegelikkuses demonteeritud. Hageja märgib, et selleks ajaks, kui ekspert E viis läbi oma paikvaatluse, olid kõik konstruktsioonid suletud (HL ütlused 10.05.2017 istungil). Seega jääb arusaamatuks, millele tuginedes arvas ekspert E, et Aquapaneli plaatide eemaldamine oli ebamõistlik. Aquapaneli plaatide paigaldamisega seotud kõikide vigade täiest ulatusest sai hageja teada TR 23.03.2015 arvamusest. Ringkonnakohus märgib, et kui plaatide paigaldus ei vasta tootja paigaldusjuhistele (R arvamuse p 3.10.3–3.10.6), siis on tagajärjeks tootja vastutuse puudumine. Seega riskinuks hageja sellega, et kui plaatides on puudusi, võib tootja keelduda plaatide vahetamisest vms. TR oma ehituseksperdi arvamuses ei pidanudki õiguslikke küsimusi käsitlema. GE arvamuse lk 14 on märgitud, et „kuivõrd elamu omanik lubas ruume ainult üle vaadata (konstruktsioone avamata), siis saab ekspert lähtuda Knauf Aquapanel indoor paigalduse hindamisel TR ekspertarvamuse TR 1723-1/2015 punktis 3.10 kirjeldatud olukorrast, mille järgi ei olnud plaadid paigaldatud vastavalt tootja juhendile.“ Seega puudub sisuliselt eksperdi hinnang sellele, kas plaadid olid paigaldatud juhise kohaselt või mitte. Kohtul puudub põhjus kahelda Ra arvamuses. Mis puudutab tööde maksumust, siis leiab kostja, et hageja on küsinud sama kulu topelt. Hageja nõue põhineb Terasroos OÜ hinnapakkumisel nr 386, kuluread 1 (välisseintes plaatide demontaaž) ja 2 (aurutõkke parandustööd). Ringkonnakohus tuvastab, et hageja on tuginenud teisele kulureale kahes kohas, sh eespool p-s 56.25 käsitletud kulu puhul, mis oli samuti koos käibemaksuga 165,60 eurot. Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hageja käesoleva nõude 165,60 euro ulatuses. Välisseintes plaatide demontaaži kulu 168 eurot peab ringkonnakohus põhjendatuks.
55.Eeltoodu põhjal tuvastas ringkonnakohus, et osa hageja nõutud kulutusi ei kuulu kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele, kuna asjaomaste kulutustega seotud tööd ei olnud tervikuna või osaliselt kostja kohustuseks või oli hageja nõudnud neid topelt. Ringkonnakohus leiab, et
2-14-52954 maakohus on ekslikult rahuldanud hagi 15 921,18 eurot ületavas summas. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja kasuks maakohtus välja mõistetud 28 335,38 eurost maha arvata kokku 12 414,20 eurot, täpsemalt: 755 eurot (eesp p 56.5), 4329,60 eurot (p 56.11), 1525,20 eurot (p 56.12), 570 eurot (p 56.19), 300 eurot (p 56.22), 82.80 eurot (p 56.25), 300 eurot (p 56.29), 347 eurot (p 56.37), 99,60 eurot (p 56.39), 646 eurot (p 56.44), 393 eurot (p 56.45), 2900,40 euro (p 56.47) ja 165,60 eurot (p 56.54). Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles see rahuldati põhinõude osas 15 921,18 eurot ületavas osas ning jätab ülejäänud osas (12 414,20 eurot) hagi rahuldamata.
56.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohtul ei olnud õigust põhinõudelt viivist välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti mõistnud välja põhinõudelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna ringkonnakohus muudab aga hagi rahuldamise ulatust, siis muudab ringkonnakohus maakohtu otsust ning määrab, et viivist tuleb arvestada rahuldatud põhinõudelt 15 921,18 eurot alates vastuhagi esitamisest 21.06.2016 kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude. III
Menetluskulude jaotus. Tasaarvestuse reservatsiooniga otsuse tühistamine
57.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus lähtus sellest, et vastuhagi hageja oli teinud kompromissiettepaneku, mille kohaselt pidi vastuhagi kostja hüvitama talle kokku 58 464,23 eurot (16 000 eurot põhinõue, 9891,40 eurot viivis, 32 572,83 eurot menetluskulud), kuid vastuhagi kostja vastas, et kompromissiläbirääkimised ei ole võimalikud. Maakohus leidis, et kuna vastuhagi hageja pakkus kompromissi kogusummas 58 464,23 eurot ja kohus rahuldab hagi kokku 47 663,25 euro ulatuses (põhinõude 28 335,38 eurot, millele lisandub viivis, mis on otsuse tegemise seisuga 21.06.2016–17.05.2024 perioodi eest 19 327,87 eurot), siis on põhjendatud jätta kõik menetluskulud hageja kanda (TsMS § 163 lg 2).
58.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, mille tulemusena on vastuhagi rahuldatud teistsugusel määral, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Kuna apellatsiooniastme menetluses ei nõustunud kumbki pool kohtu pakutud kompromissiga (XIII kd, tl 26 ja pöördel), siis puudub ringkonnakohtul alus lähtuda TsMS § 163 lg-st 2.
59.Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul tuleb kohtul jagada kõik menetluskulud, st nii hagi kui ka vastuhagiga seotud menetluskulud. Nimelt rahuldas Tallinna Ringkonnakohus oma 16.01.2020 tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuses algse hageja Seve Ehituse Aktsiaselts (siin kostja) 53 327,22 euro suuruse nõude 10 884,20 euro, st u 20% ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus pidas Seve Ehituse Aktsiaseltsi nõuet põhjendatuks suuremas ulatuses, kuid tasaarvestas selle X vastunõudega osas, mis puudutas kohtueelsete õigusabikulude ja asjatundja arvamuse saamise kulu, siis saab need tasaarvestatud nõude osad jätta käesolevast arvestusest välja. X esitas vastuhagi, millest on relevantne 28 839,58 euro suurune nõue, ning tasaarvestusavalduse saamata jäänud tulu väljamõistmiseks 29 469 euro ulatuses, st kokku 57 308,58 eurot. 29 469 euro nõude jättis ringkonnakohus 16.01.2020 otsuses arvestamata, pidades seda põhjendamatuks. Vastuhagi nõudest 28 839,58 eurot on ringkonnakohtu käesoleva otsusega rahuldatud nõue 15 921,18 euro ulatuses. Seega on kohtud kostja nõuetest rahuldanud u 27%.
60.Ringkonnakohus jagab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel vastavalt hagi ja vastuhagi rahuldamise proportsioonile. Seve Ehituse Aktsiaseltsi hagiga seotud menetluskulud jäävad 80% ulatuses Seve Ehituse Aktsiaseltsi kanda ja 20% ulatuses X kanda.
2-14-52954 X vastuhagiga seotud menetluskulud jäävad 73% ulatuses X kanda ja 27% ulatuses Seve Ehituse Aktsiaseltsi kanda.
61.TsMS § 450 lg 4 sätestab, et kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda. Käesoleva ringkonnakohtu otsuse järgselt jääb vastuhagi osaliselt rahuldatuks. Kuigi maakohus ei ole oma otsuse resolutsioonis Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 reservatsiooniga otsust tasaarvestuse osas tühistanud, parandab ringkonnakohus käesolevaga selle vea. Kuna Tallinna Ringkonnakohus mõistis 16.01.2020 tasaarvestuse reservatsiooniga otsusega Xlt Seve Ehituse Aktsiaseltsi kasuks välja 10 884,20 eurot, kuid ringkonnakohtu käesoleva otsuse järgselt on mõistetakse Seve Ehituse Aktsiaseltsilt X kasuks välja 15 921,18 eurot, siis tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 otsus osaliselt tühistada ja poolte vastastikused nõuded tasaarvestada. Tasaarvestuse tulemusena mõistab ringkonnakohus Seve Ehituse Aktsiaseltsilt X kasuks välja 5036,98 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.