Võlaõigus › Töövõtulepingud

Seve Ehituse Aktsiaselts esitas 05.06.2014.a Harju Maakohtule hagi V.K vastu töövõtulepingujärgse võlgnevuse 53 327,22 euro saamiseks. Kostja esitas tasaarvestusavalduse ning vastuhagi, mille esemeks on tasaarvestusavalduses käsitletud kahju summa ja viivis. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt 30.11.2018.a kohtuotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 43 908,56 eurot. Kohus jättis rahuldamata saamata jäänud tulu 6680,28 euro nõude ning vastuhagi. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16.01.2020.a kohtuotsusega osaliselt maakohtu otsuse, milles kohus rahuldas Seve Ehituse Aktsiaseltsi hagi suuremas summas kui 10 884,20 eurot. Samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata V.K vastuhagi elamu lõpuni ehitamise kulu 28 839,58 euro osas ning jaotas menetluskulud. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus tegi Seve Ehituse Aktsiaseltsi hagi osas tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse, millega rahuldas hagi 10 884,20 euro ulatuses. V.K tasaarvestuse vastuväide ja vastuhagi saadeti maakohtule tagasi uueks arutamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis 27.04.2020.a kohtumäärusega Seve Ehituse Aktsiaseltsi kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

Vastuhagi nõuded ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 01.10.2021.a kohtumääruses (dtl 3017-3018).

Vaidlust pole, et poolte vahel on 20.02.2014.a sõlmitud ehituse tööettevõtuleping nr E2

1302, millisega hageja kohustus kostjale projekteerima ja püstitama majatüüp V.K vastavalt hinnapakkumisele (Lisa 1) ja arhitektuurilistele joonistele (Lisa 2) XXX, Harjumaal maksumusega 162 585 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % (dtl 36-49). Pooled ei vaidle, et lepingu lõpetamiseks esitas kostja hagejale avalduse ning see muutus kehtivaks 21.05.2014.a (TsÜS § 69 lg 1).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS 116 lg 2 punktide 1 ja 5 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist eelkõige kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

Vaidlust ei ole, et hageja keeldus osaliselt kokkulepitud töid tegemast, mistõttu oli kostjal õigus kasutada VÕS § 116 ettenähtud õiguskaitsevahendit ja taganeda lepingust täiendavat tähtaega andmata 21.05.2014.a (vaata selles osas Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020.a kohtuotsus käesolevas tsiviilasjas punkt 77).

Pooltel on vaidlus selles, kas hageja on tekitanud kostjale kahju ning kas hageja peab kostjale kahju hüvitamiseks tasuma 28 839,38 eurot.

Kostja väidetel on ta kandnud kulutusi elamu lõpuni ehitamiseks ja hageja tehtud töödes ilmnenud puuduste kõrvaldmiseks kogusummas 28 839,38 eurot, millise summa väljamõistmist ta hagejalt ka taotleb. Hageja väidetel ei ole kostja tõendanud nõude eeldusi ega ka nõude suurust.

Riigikohus on 08.02.2019.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-10-12908 punktis 14.2 selgitanud, et kui lepingust taganemise korral esineb üleantus puudusi, mille kõrvaldamisega kaasnevad kulud ja nende puuduste esinemine on käsitatav lepingu rikkumisena, võib õigustatud poolel olla kahju hüvitamise nõue.

Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020.a kohtuotsuse punktis 77 käesolevas kohtuasjas on tuvastatud, et hageja poolseks oluliseks rikkumiseks oli keeldumine teha kokkulepituid töid teisel korrusel 20.02.2014.a kokkulepitud mahus. Rikkumine sai tellijale teatavaks 13.05.2014.a koosolekul, kus hageja teatas, et vormistab teise korruse välisseinad tuuletõkkeplaadiga, soojustab vahelae klaasvillaga ja katab põranda niiskuskindla puitlaastplaadiga ning et soojustustöid teisel korrusel kokku ei lepitud. Kuna töövõtja keeldus osaliselt kokkulepitud töid tegemast, oli tellijal õigus kasutada VÕS §-s 116 ettenähtud õiguskaitsevahendit ja taganeda lepingust täiendavat tähtaega andmata 21.05.2014 vastavalt VÕS § 118 lõikele 1 (dtl 2859-2888).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Riigikohus on 13.12.2011.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-2-1-124-11 punktis 16 selgitanud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud (vt Riigikohtu

kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus kahjuhüvitise välja kulutuste eest mõistlikus ulatuses, arvestades seejuures, kostja vastuväiteid. Juhul kui hageja on asja korda teinud ja nõuab kahju hüvitamist tegelikult kantud kulutuste järgi, siis võib kohus seda vähendada VÕS § 139 lg 2 järgi ja mõista välja kulutused mõistlikus ulatuses. VÕS § 139 kohaldamiseks peab kostja esitama taotluse (vt selle kohta nt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 16).

Kostja väidetel on ta kandnud kulutusi kokku summas 137 654,78 eurot, milline summa koosneb elamu lõpuni ehitamiseks (hagejaga sõlmitud lepingute mahus) kantud kulutustest summas 134 162,78 eurot, ehitusplatsi koristustöödest summas 2412 eurot ja sõlmede ümberprojekteerimise kulust summas 1080 eurot.

Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja korraldanud xxx elamu lõpuni ehitamise. Lisaks on kostja väidetel korraldanud ta hageja tehtud töödes ilmnenud puuduste kõrvaldamise hagejaga sõlmitud projekteerimislepingu ja ehituslepingu mahus. Kostja on kohtu ette toonud, et kokkulepitud tööde valmiduse saavutamiseks on ta teinud kulutusi kokku summas 28 839,38 eurot. Hageja vaidleb kostja nõudele vastu, kuivõrd nõue on tõendamata.

Kuna kostja nõue koosneb erinevatest komponentidest, siis annab kohus järgnevalt hinnangu kõikidele nõudesummadele eraldi.

Kostja väidetel kandis ta kulutusi ehitusplatsi koristusele summas 2412 eurot. Kostja on arvamusel, et tegemist on põhjendatud ning vajaliku kuluga hagejaga kokkulepitud tulemuse saavutamiseks. Hageja arvates on tegemist põhjendamatu ning hilinenult esitatud nõudega hageja vastu.

Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 13.08.2014.a P OÜ arvega nr 14100 on kostja kandnud kulutusi ehitusplatsi koristamisega seoses summas 2412 eurot (dtl 601, 602). Kohtule esitatud 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusega töö nr TR 1723-1/2015 punktides 5.7.2 ja 5.7.4 on samuti välja toodud kuluga (dtl 509, 1367, 1372). Kohus ei nõustu hageja väitega selles, et tegemist on hilinenult esitatud nõudega.

Kostja on antud nõude koos kuludokumentidega esitanud juba koos vastusega hagiavaldusele 02.04.2015.a. Seega on nõue esitatud õigeaegselt. Samuti ei nõustu kohus hagejaga selles nagu oleks hageja teostanud ehitusplatsi koristuse. Tunnistaja U T 08.05.2017.a kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et hageja viis ehitusplatsilt ära üksnes enda materjalid, seadmed ning teostati üldkoristus. Eeltoodust tulenevalt on tegemist põhjendatud ning vajaliku kuluga, mis tuleb hagejal kostjale hüvitada.

Kostja nõuab hagejalt sõlmede ümberehituse kulu summas 1080 eurot. Hageja vaidleb antud nõudele vastu. Kohtule esitatud 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusega töö nr TR 1723-1/2015 on tuvastatud, et viidatud töö on vajalik kokkulepitud tulemuse saavutamiseks (dtl 1367, 1372). Kuivõrd kostja on sellises summas kulu kandnud (dtl 597, 598) ning see oli tingitud hagejast tulenevalt puudustega projekti koostamisest, siis peab kohus antud nõuet põhjendatuks.

Kostja nõuab hagejalt vastuhagis ka elamu lõpuni ehitamise kulusid. Kostja väidetel on ta kandnud alljärgnevaid kulusid.

Kostja on toonud kohtu ette, et ta on teinud kulutusi korsten FIBO 200+160 soetamiseks (plokid, müürisegu, tahmaluugid, siibrid, vihmamüts) (I ja II korrus) kogusummas 1627,41 eurot, milliste kulude tõendamiseks on esitatud Bauhof Group AS 07.05.2015.a arve-saateleht nr 0115.005324 ning 03.05.2015.a maksekorraldus (dtl 1386-1388). Kostja tugineb antud nõude esitamisel 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele töö nr TR 17231/2015 lk 69 punkt 6.6.1 (dtl 510). Hageja vaidleb kostja antud nõudele vastu.

Kuna tõendatud on eelpool viidatud ekspertarvamusega, et korstna ehitamine oli ehituslepingu kohaselt hageja kohustuseks ning hageja antud tööd ei teostanud, siis on tegemist põhjendatud kuluga.

Kostja on kandnud kulutusi ka FIBO korstna ehitamiseks summas 1020 eurot (dtl 1378, 1383), milline töö oli hageja lepinguliseks kohustuseks. Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse punktile 6.6, millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata. Sellest tulenevalt on tegemist põhjendatud kuluga.

Kostja on kohtu ette toonud, et korstna lisamaterjalide maksumus moodustab summas 376,80 eurot (dtl 1380, 1384). Kuivõrd hageja kohustuseks oli korstna ehitus ning antud töö oli eelpool osundatud ekspertarvamuse kohaselt täielikult teostamata, siis on korstna lisamaterjalidega seotud kulu kohtu arvates põhjendatud.

Korstna krohvimine (I ja II korrus) oli kostja väidetel hageja kohustuseks (korstna ehitus) vastavalt 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 6.6.1, 6.6.2 ja 6.6.3 (dtl 44). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse punktile 6.6, millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata. Kostja väidetel on ta kandnud antud töö teostamisega kulu summas 333,60 eurot (dtl 1378, 1383). Kuivõrd antud töö teostamine oli hageja kohustuseks, siis on tegemist põhjendatud kuluga.

Kostja on kandnud ventilatsiooniagregaadi Systemair soetamise ja paigaldamise kulu summas 2484,00 eurot (dtl 1389, 1390). Hageja sellega ei nõustu. Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk 69 punkt 8.1, millisega on tõendatud, et ventilatsiooniseadme paigaldamine oli hageja kohustuseks ning antud töö on teostamata (dtl 510). Osundatud hageja kohustus nähtub ka poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 8 (dtl 45). Sellest tulenevalt on antud kostja nõue hageja vastu põhjendatud.

Kostja on kandnud kulutusi elektrikaabeldusele ning peakilbi paigaldusele vastavalt projektile kogusummas 14 755,00 eurot (dtl 1391-1404). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk 69 punktid 7.1. kuni 7.5 ja lk 71 punkt 11.1.2, millise kohaselt oli elektritööde teostamine koos vajaliku materjalide hankimisega hageja kohustuseks ning tulenevalt puudustega elektriprojektis on vajalik ümberehitus ja täiendava kaabelduse lisamine (dtl 510). Antud hageja kohustus nähtub ka poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 7 (dtl 44). Hageja sisulisi vastuväiteid antud nõudele esitanud ei ole, mistõttu on tegemist põhjendatud kostja nõudega.

Kostja on seisukohal, et esimese korruse saunakerise soetamine ja paigaldus oli hageja kohustus. Nimetatu nähtub ka poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.8.6 (dtl 46). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk 71 punkt 10.8.6 (dtl 512). Kuivõrd tõendatud on, et kostja on kandnud kulutusi saunakerisele summas 371,20 eurot (dtl 1405, 1406), siis on tegemist põhjendatud nõudega.

Kostja on seisukohal, et esimese korruse uste ning nii esimese ja teise korruse akende soetamine oli hageja kohustus. Nimetatu nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud

tööde piirid Leping E-1302 punktis 5.1 (dtl 43). Kostja tugineb ka 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk 67 punkt 5.1.1 kuni 5.1.4 (dtl 508). Kuivõrd tõendatud on, et hageja kostjale uksi ega aknaid ei tarninud ega paigaldanud, siis on hageja vastav kohustus täitmata. Kostja on kandnud antud kulutusi summas 10 119,64 eurot (dtl 1407-1410) ning sellest tulenevalt on tegemist põhjendatud kuluga.

Kostja on seisukohal, et esimese korruse niiskete ruumide seinaplaadi hankimine ja paigaldus oli hageja kohustus. Nimetatu nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.2.6.1 (dtl 45). Kostja tugineb ka 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 10.2.6.1 (dtl 511). Kostja sisulisi vastuväiteid antud kulule esitanud ei ole, mistõttu on kostja kantud kulu summas 595,32 eurot põhjendatud (dtl 1411- 1418).

Kostja on seisukohal, et esimese korruse niiskete ruumide põrandaplaadi hankimine ja paigaldamine oli hageja kohustus. Nähtub ka poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.2.6.2 (dtl 45). Kostja tugineb ka 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk 70 punkt 10.2.6.2 (dtl 511). Kostja sisulisi vastuväiteid antud kulule esitanud ei ole, mistõttu on kostja kantud kulu summas 416,40 eurot põhjendatud (dtl 1411- 1418).

Kostja on seisukohal, et esimese korruse kuivade ruumide põrandaplaadi hankimine ja paigaldamine oli hageja kohustus. Nähtub ka poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.3.2 (dtl 45). Kostja tugineb ka 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 10.3.2 (dtl 511). Kostja sisulisi vastuväiteid antud kulule esitanud ei ole, mistõttu on kostja kantud kulu summas 148,12 eurot põhjendatud (dtl 1411- 1418).

Kostja on seisukohal, et esimese korruse parketi ja parketi alusvaiba (rullmaterjal) hankimine ja paigaldus oli hageja kohustus. Poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.5.1 ja 10.5.2 tuleneb, et hageja kohustuseks on parketi letihinnaga kuni 22 eurot/m2 ja parketi alusvaiba- rullmaterjali hankimine (dtl 45). Kostja tugineb ka 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 10.5.1 ja 10.5.2, millise kohaselt on antud töö 100% teostamata (dtl 511). Kostja kantud ja tõendatud kulu summas 2119,09 eurot (dtl 1419, 1420, 1421, 1422) on põhjendatud.

Kostja on lisaks parketi ja parketi alusvaiba hankimisele lisanud kahjuhüvitisele juurde ka parketi paigalduse maksumuse summas 504 eurot. Kostja sellises summas kulu kandnud ei ole ning on märkinud, et parketi on ta paigaldanud ise. Hageja on seisukohal, et kostja ei saa temalt nõuda parketi paigaldamisega seotud kulusid, kuivõrd kostja ei soovinud hagejalt parketi paigaldamist. Kohus on seisukohal, et nimetatu nähtub ka pooltevahelise lepingu punktidest 10.5.1 ja 10.5.2, et hageja kohustuseks oli üksnes materjali hankimine, mitte parketi paigaldamine. Sellest tulenevalt ei saa pidada kostja nõuet hageja vastu sellises summas põhjendatuks.

Kostja leiab, et esimese korruse abiruumi tõstukse hankimine ja paigaldus oli hageja kohustus. Nähtub ka poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 5.1.5 (dtl 43). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 5.1.5 (dtl 508). Hageja sellele kulule vastuväiteid esitanud ei ole, mistõttu on kostja tehtud kulutused tõendatud ning põhjendatud summas 1293,61 eurot (dtl 1423-1426).

Kostja väidetel oli välisfassaadi laudade hankimine ja paigaldus hageja kohustus, milline nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 5.2.1 (dtl 43). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 5.2.1, millise kohaselt oli antud töö hageja poolt tegemata 40 % ulatuses (dtl 508), mistõttu on kulu summas 5520 eurot põhjendatud (dtl 1377, 1382).

Kostja väidetel oli horisontaalse soojustuse ümber maja (välisfassaad) tegemine hageja

kohustus, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 2.9 (dtl 42). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 2.9, millises ekspert on lisanud kommentaari, et selgitada, kas soojustus on tehtud 1,2 meetrit (dtl 506). Kostja on kohtu ette toonud, et soojustus oli maapinnal ning seda tuli korrigeerida maksumuses 1525,20 eurot (dtl 1380, 1384). Tegemist on kohtu arvates põhjendatud kuluga.

Kostja väidetel oli katuseredeli ja platvormi (katuse sild) hankimine ja paigaldus hageja kohustuseks, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E1302 punktis 5.4.2 ja 5.4.3 (dtl 43). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punktid 5.4.2 ja 5.4.3, millise kohaselt oli antud töö hageja poolt täielikult teostamata (dtl 508). Seega moodustab kulu summas 627,60 eurot (dtl 1380, 1384). Hageja antud kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

Kostja väidetel oli lumetõkete hankimine ja paigaldamine hageja kohustus, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 5.4.4 (dtl 43). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk 40-41, fotod 1-3 (dtl 481-482). Kostja väidetel paigaldas hageja lumetõkke kogu ulatuses maja esiküljele, kuid jättis selle täies ulatuses terrassi kohale paigaldamata. OÜ T tarnis ja paigaldas lumetõkke ka terrassi kohale (dtl 1380, 1384). Kohtu arvates on tegemist põhjendatud kuluga summas 1161,60 eurot.

Kostja väidetel oli vihmaveerennide ja torude (katuse konstruktiivsed osad) hankimine ja paigaldamine hageja kohustus, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 5.4.5 (dtl 43). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 5.4.4, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd teostamata (dtl 508). Hageja vastavaid kostja kulutusi summas 1464,00 eurot sisuliselt vaidlustanud ei ole (dtl 1380, 1384).

Kostja väidetel oli fassaaditööde - täpsemalt tuulekasti laudade hankimine ja paigaldamine hageja kohustus, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 5.2.5 (dtl 43). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk 67 punkt 52.5, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd 50 % ulatuses teostamata (dtl 508). Kostja on kandnud kulu summas 1554 eurot (dtl 1380, 1384). Hageja on vaidlustanud selle kulutuse viidates ekspertarvamuse punktile 5.2.5, kuid kostja tugineb antud kulutuse osas sama arvamuse punktile 52.5 (dtl 508). Seega on tegemist põhjendatud kuluga.

Esimese ja teise korruse aknaplekkide hankimine ja paigaldamine oli kostja väidetel hageja kohustus, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 5.5.1 (dtl 43). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 5.5.1, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd täielikult teostamata (dtl 509). Hageja sisulisi vastuväiteid kantud kulule 360 eurot esitanud ei ole (dtl 1380, 1384).

Kostja väidetel oli esimese korruse seinte katmine fermacellplaadiga hageja kohustus, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 5.5.1 (dtl 44). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 3.3.1, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd teostamata 55 % ultuses ning punkt 6.3.2 kohaselt on antud töö täielikult teostamata (dtl 507, 509). Hageja on vaidlustanud tööde teostamise maksumuse summas 6696 eurot (dtl 1378, 1383). Kuivõrd lepingu kohaselt on tegemist hageja kohustusega, siis on antud kulu põhjendatud.

Esimese korruse aknapalede ehitamine oli kostja väidetel hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 5.5.1 (dtl 44). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 6.5.2, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd täielikult teostamata (dtl 510). Kostja väidetel on ta kandnud kulu

summas 1140 eurot (dtl 1378, 1383). Tegemist on põhjendatud kuluga.

Esimese korruse lagede katmine kipsplaadiga, karkass (1854 eurot), suures toas laenurga ehitus (144 eurot) ning teise korruse lagede, puitkarkassi ja kipsplaadiga katmine (3294 eurot) oli kostja väidetel hageja kohustus, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 6.3.1 (dtl 44). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 6.3.1, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd täielikult teostamata (dtl 509). Kostja väidetel on ta kandnud kulu kogusummas 5292 eurot (dtl 1378, 1380, 1383, 1384). Hageja vaidleb kulu suurusele vastu, kuid kuna tegemist on hageja lepingulise kohustusega, siis on kohtu arvates tegemist põhjendatud kuluga.

Esimese korruse seinte pahteldamine ning kruntvärvimine oli kostja väidetel hageja kohustus, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.4.1 kuni 10.4.8 (dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk 70 punkt 10.4.1 kuni 10.4.8, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd täielikult teostamata (dtl 511). Kostja väidetel on ta kandnud kulu kogusummas 5604 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja kulu suurusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.

Esimese korruse lagede pahteldamine ja värvimine oli kostja väidetel hageja kohustus, mis nähtub ka poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.4.1 kuni 10.4.8 (dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk 70 punkt 10.4.1 kuni 10.4.8, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd täielikult teostamata (dtl 511). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 2778 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja kulu suurusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.

Esimese korruse aknalaudade paigaldamine oli kostja väidetel hageja kohustus, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 6.5.1 (dtl 44). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 6.5.1, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd täielikult teostamata (dtl 510). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 1164 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja vaidlustab kulu suuruse, kuid kuna tegemist on lepingulise kohustusega, siis on tegemist põhjendatud kuluga.

Esimese korruse siseuste ja uste piirdeliistude paigaldamine oli kostja väidetel hageja kohustus, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 6.4 ja 10.6.1 (dtl 44, 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punktid 6.4 ja 10.6.1, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd täielikult teostamata (dtl 509-511). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 738 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja kulu suurust sisuliselt vaidlustanud ei ole.

Esimese korruse katlaruumi uks oli kostja väidetel hageja kohustus, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 6.4 (dtl 44). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 6.4, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd täielikult teostamata (dtl 509). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 429,60 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja vaidleb sellele vastu, kuivõrd ei nähtu ekspertarvamuses, mistõttu ei kuulu antud kahju hageja poolt hüvitamisele. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on hageja lepingulise kohustusega, siis on antud kulu põhjendatud.

Esimese korruse aurutõkke parandustööd – aurutõkke kilede teipimine oli kostja väidetel hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E1302 punktis 6.1.1 (dtl 44). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 6.1.1, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd täielikult teostamata (dtl 509). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 165,60 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja vaidlustab kulu suuruse. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on hageja lepingulise kohustusega, siis on antud kulu põhjendatud.

Betoonpõrandate katmine nakkeparandajaga ja vajadusel isevalguva seguga oli kostja

väidetel hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.1.1 ja 10.1.2 (dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lk 70 punkt 10.1.1 – 10.1.2, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd täielikult teostamata (dtl 511). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 196,80 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja antud kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

Esimese korruse vannitoas vannile veetoomine oli kostja väidetel hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 12.1.1 (dtl 46). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 12.1.1, millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 512). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 297,60 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja vaidlustab kulu suuruse väitega, et eksperdi arvamuses ei ole vastavat tööd käsitletud. Kuivõrd tegemist on hageja lepingulise kohustustega, siis on antud kulu põhjendatud.

Esimese korruse vannitoas vanni paigaldamine oli kostja väidetel hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 12.1.1 (dtl 46). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 12.1.1, millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 512). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 144 eurot (dtl 1380, 1384). Hageja antud kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

Esimese korruse panipaigas veemõõdusõlme ehitus oli kostja väidetel hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 9.3 (dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 9.3, millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 510). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 1008 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja kulu suurust sisuliselt vaidlustanud ei ole.

Esimese korruse panipaigas veetorude ümbertõstmine oli kostja väidetel hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 9.1 (dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 9.1, millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 510). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 283,20 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja vaidlustab kulu suuruse, kuivõrd on arusaamatu, miks on vajalik veetorude ümbertõstmine. Kuna tegemist on hageja lepingulise kohustusega, siis on antud kulu põhjendatud.

Ehitusprojekti kohaselt pidi trepiava laiuseks vahelaes olema 90 cm, milline pidi vastama paigaldatavale 90 cm laiusele trepile. 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lk 26 punkt 3.3.3 kohaselt on trepiava tegelik laius 125 cm, mistõttu ei vasta trepiava ehitusprojektile. Trepi paigaldamiseks tuleb trepiava viia vastavusse ehitusprojektiga (dtl 467). Esimese ja teise korruse trepiava väiksemaks ehitamise maksumus moodustab summas 300 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja antud kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

Kostja väidetel tuli esimese korruse sauna ventilatsioon ümber ehitada, kuivõrd puuküttega kerise jaoks oli see valesti paigaldatud. Selline asjaolu ilmnes tööde käigus ning ehitaja kohustus antud töö tegema, et oleks täidetud lepingu eesmärk. Töö kulu summas 402,00 eurot (dtl 1378, 1383). Kohus ei nõustu hageja arvamusega, et kostja ei saa kahju hüvitamist nõuda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd tegemist on hageja lepingulise kohustusega, siis tuli antud töö hagejal nõuetekohaselt teostada.

Esimese korruse sauna seinte, lae fooliumi ja voodri paigaldus oli kostja väidetel hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.8.1 kuni 10.8.3 (dtl 46). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punktid 10.8.1 kuni 10.8.3, millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 512). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 1654,80 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

Esimese korruse sauna lava ehitamine oli hageja kohustuseks vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.8.4 kuni 10.8.5 (dtl 46). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punktid 10.8.4 kuni 10.8.5, millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 512). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 762 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja nimetatud kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

Esimese korruse sauna ukse hankimine ja paigaldamine oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 6.4.2 (dtl 44). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 6.4.2, millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 510). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 252 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja antud kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

Esimese korruse seinte plaatimine oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktid 10.2 kuni 10.3 (dtl 46). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punktid 10.2 kuni 10.3, millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 511). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 2364 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

Põrandate tasandus, kalded, plaatimine esimesel korrusel oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.1 kuni 10.3 (dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punktid 10.1 kuni 10.3, millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 511). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 2520 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

Põranda liistude paigaldus esimesel korrusel oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.6.2 (dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 10.6.2, millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 511). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 390 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

Välisveele veemõõtja paigaldus ning väliskraani paigaldamine oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktid 9.3 ja 9.4 (dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punktid 9.3 ja 9.4, millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 510). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 158,40 eurot (dtl 1380, 1384). Hageja kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

Ventilatsioonitorude/pliidikubu paigaldamine köögis oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 8.2 (dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 8.2, millise kohaselt oli ventilastiooniprojekt puudustega, mistõttu oli vajalik ümberprojekteerimine (dtl 510). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 102 eurot (dtl 1380, 1384). Hageja kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

Kostja väidetel oli betoonpõrandate ettevalmistus lõppviimistluseks hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.1 (dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk 71 punkt 10.1, millise kohaselt on antud töö hageja poolt täielikult teostamata (dtl 511). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 397,20 eurot (dtl 1380, 1384). Hageja on antud kulusumma vaidlustanud, kuivõrd käesolevas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020.a kohtuotsuse kohaselt on vastava töö hind 347 eurot. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et viidatud otsuses on kajastatud hageja poolt tehtud töö maksumus seisuga 21.05.2014.a, kuid kostja nõuab teostamata tööde tegelikku maksumuse hüvitamist. Sellest tulenevalt on viidatud kostja nõue põhjendatud.

Saunakerise paigaldamine esimesel korrusel oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.8.6 (dtl 46). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 10.8.6, millise kohaselt on antud töö täielikult teostamata (dtl 512). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 223,20 eurot (dtl 1380, 1384). Hageja tugineb asjaolule, et saunakerise hankimine oli kostja kohustus. Kuivõrd vaidlust ei ole, et kerise hankimine oli kostja kohus, kuid paigaldamine oli kokkuleppe kohaselt hageja kohustus, siis on antud nõue põhjendatud, kuivõrd kostja nõuab hüvitist saunakerise paigaldamise eest (dtl 1380). Summa suurusele vastuväiteid esitatud ei ole.

Elektriboileri paigaldamine ja ühendamine esimesel korrusel oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 9.1 (dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 9.1, millise kohaselt oli antud töö hageja poolt 40 % ulatuses teostamata, sealhulgas teostamata elektriboileri paigaldamine ja ühendamine (dtl 510). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 99,60 eurot (dtl 1380, 1384). Hageja kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

Kostja väidetel oli koristamine (utiliseerimine esimesel korrusel) peale siseviimistluse lõppu hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.10 (dtl 46). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 10.10, millise kohaselt oli antud töö hageja poolt täielikult teostamata (dtl 512). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 420 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

Vahelae soojustus (Isover KL 37) teisel korrusel oli kostja väidetel hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 3.4.3 (dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 3.4.3, millise kohaselt oli antud töö hageja poolt 60 % ulatuses teostamata, sealhulgas teostamata vahelae (katuslae) soojustus (dtl 507). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 800,40 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

Katuslae osas puitlaastplaadi paigaldamine (PLP 22, niiskuskindel) teisel korrusel oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E1302 punktis 3.4.1 (dtl 43). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 3.4.1, millise kohaselt on antud töö täielikult teostamata (dtl 507). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 2334 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

Välisseinte tuuletõkke (VKL 13) teisel korrusel paigaldamine oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 3.2.2 (dtl 42). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 1725,60 eurot (dtl 1380, 1384). Hageja väidetel on tegemist 100 % puudusteta tööga, mistõttu kahju hüvitamist nõuda ei saa. Kohus märgib, et hageja poolt viidatud puudusteta töö puudutas esimese korruse välisseina, kuid teisel korrusel polnud tuuletõket paigaldatud ega muud moodi soojustatud. Seega on kohtu arvates tegemist põhjendatud kuluga.

Välispiirde soojustus (KL 33) teisel korrusel oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktid 3.2.4 ja 3.2.7 (dtl 42). Kostja väidetel oli hageja kohustus välisseinte elemendi „klaasvill Isover“ paigaldamine kogu majakomplekti ulatuses, kuid hageja paigldas soojustuse üksnes esimesel korrusel, kuid maja teisel korrusel polnud välisseinu soojustatud. Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 4146 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja vastuväidete kohaselt on ekspertarvamuse järgi tegemist puudusteta tööga, mistõttu ei saa kostja kahju hüvitamist nõuda. Kohus nõustub kostjaga selles, et lepingu eesmärgi saavutamiseks on kogu majakomplekti soojustamine nõutav ning nimetatu tuleneb pooltevahelisest kokkuleppest (dtl 42). Seega on antud kulu põhjendatud.

Seinte ja lagede aurutõkkekile paigaldamine oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 6.1.1 (dtl 44). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 786 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja vastuväidete kohaselt on ekspertarvamuse järgi tegemist puudusteta tööga, mistõttu ei saa kostja kahju hüvitamist nõuda. Samas tugineb kostja 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 6.1.1, millise kohaselt on antud töö täielikult teostamata (dtl 509). Seega on antud kulu põhjendatud.

Mittekandvate seinte ehitus oli kostja väidetel hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 6.2 (dtl 44). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 6.2, millise kohaselt on antud töö täielikult teostamata (dtl 509). Hageja tugineb asjaolule, et kostja 13.05.2014.a e-kirjas märkinud, et teise korruse vahelised seinad jäävad hetkel ehitamata ning käsitlenud seda lepingu muutmisena, mistõttu ei ole selle kulu osas kahju hüvitamine põhjendatud. Kostja sellise käsitlusega ei nõustu ning palub 8304 euro summas kantud kulu kahju hüvitisena välja mõista. Kohus asub seisukohale, et mittekandvate seinte ehitus kogu maja ulatuses on olnud hageja kohustuseks vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktile 6.2 ning seetõttu on antud kulu põhjendatud.

Kostja palub hüvitada lisasoojustuse kaldlakke paigalduse teisel korrusel summas 1383,60 eurot (dtl 1380, 1384). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk 66 punkt 3.4.3 ja 3.5.4 (dtl 507). Kuivõrd antud tööd on hagejal jäänud teostamata, siis on kostja vastav nõue põhjendatud.

Kostja palub hüvitada esimese ja teise korruse horisontaalse lisasoojustuse summas 1516,80 eurot (dtl 1380, 1384). Hageja on vaidlustanud kulu summas, mis ületab 1131 euro tuginedes 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 3.4.3 (dtl 507). Kostja väidetel on tegemist hageja kohustusega vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 3.4.3 (dtl 43). Tõendatud on ülalviidatud ekspertarvamusega, et hageja poolt jäi antud töö teostamata 60 % ulatuses. Seega on kohtu arvates tegemist põhjendatud kuluga.

Veetorude paigaldus ja survestamine oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 9.1 (dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 9.1, millise kohaselt on antud töö teostamata 40 % ulatuses, sealhulgas puudub teisel korrusel (dtl 510). Küttetorude paigaldus teisele korrusele oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 9.5 (dtl 45). Samuti on ekspert arvamusel, et hageja ei ole antud töid teostanud (dtl 510). Seega on tegemist põhjendatud kuluga kogusummas 3843,60 eurot (3159,60 + 684) ülemise kütte-veetorustiku, sooja vee tsirkulatsiooni ja pumba paigalduseks (dtl 1380, 1384). Hageja on vaidlustanud antud summa suuruse, kuid töö maksumus on kujunenud vastavalt turuhinnale.

Utiliseerimine peale siseviimistluse lõppu oli hageja kohustuseks vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.10 (dtl 46). 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisa 2 punkt 10.10 kohaselt on antud töö täielikult teostamata (dtl 512). Kostja väidetel on vastav kulu summas 192,00 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja sisulisi vastuväiteid sellele kulule esitanud ei ole. Kohus peab seda põhjendatuks kuluks.

Lisaks on kostja kohtu ette toonud hageja poolt järgnevad puudustega tehtud ehitustööde ümbertegemise kulud kogusummas 24 772 eurot.

Kostja arvates oli hageja kohustuseks koostada ning anda kostjale üle muuhulgas elektriprojekt (dtl 581). Elektriprojekti teostamata jätmine on fikseeritud kostja 21.05.2014.a ülesütlemisavalduses (dtl 34) ning elektriprojekti nõuetele mittevastavus on

tõendatud ja saanud kostjale teatavaks 23.03.2015.a ekspertarvamusest punkt 3.14 (dtl 475-476). Kostja on tõendanud, et on teinud kulutusi summas 885 eurot elektrisüsteemi projekteerimisega seoses (dtl 595, 596).

Kostja on seisukohal, et hageja kohustuseks oli kooskõlas 04.12.2013.a projekteerimislepingu punktiga 6 energiamärgise väljastamine (dtl 581). Kuna hageja antud kohustust ei täitnud, siis on vastava märgise väljastanud E OÜ ning kostja on kandnud kulu summas 192 eurot (dtl 593, 594). Kohus peab antud kulu põhjendatuks.

Kostja on kohtu ette toonud, et on teostanud soklisõlme ümberehituse koos majaesiste tugimüüride püstitamisega, et tagada vundamendi soojustust ja taldmiku katmist täitepinnasega. Sellega seoses on kostja kandnud järgmiseid väljaminekuid (dtl 1377, 1382):

              

Majaesise trepi lammutamine maksumusega 360,00 eurot; Perimeetri lahti kaevamine, tagasitäide maksumusega 1044,00 eurot; Fassaadilaudade eemaldamine, tellingud maksumusega 540,00 eurot; Soojustus 100 mm paigaldus maksumusega 2388,00 eurot; „Mummulise“ katte paigaldus maksumusega 234,00 eurot; Tempsi plaadi paigaldus puitkarkassile maksumusega 1512,00 eurot; Trepialuste killustikalus, kaevetööd, XPS maksumusega 660,00 eurot; Trepi ja panduse betoneerimine maksumusega 1008,00 eurot; Veepleki ja rotivõrgu paigaldus maksumusega 180,00 eurot; Utiliseerimine maksumusega 168,00 eurot; Kaevetööd (majaesised tugimüürid) maksumusega 324,00 eurot; Killustik ja liivalus (majaesised tugimüürid) maksumusega 276,00 eurot; Soojustus EPS100 (majaesised tugimüürid) maksumusega 603,60 eurot; Betoneerimine, raketis, armatuur (majaesised tugimüürid) maksumusega 1248,00 eurot; Tagasitäide (majaesised tugimüürid) maksumusega 420,00 eurot.

Hageja on eelpool loetletud tööde osas märkinud, et tegemist on standardse soklisõlme lahedusega toetudes X.T 22.04.2016.a eksperthinnangu punktile 6, millises ekspert on avaldanud, et soklisõlme projektlahendus on tehtud nõuetekohaselt (dtl 1184-1185). Kohus märgib, et kindlasti pole võimalik pidada puudusteta tööks külmasillaga ehitatud elamu soklit. Asjaolu, et sokkel oli ehitatud külmasillaga on tõendatud Q.H 23.03.2015.a ekspertarvamusega punktid 2.8.5 kuni 2.8.6 (dtl 463). Õige ei ole ka hageja arvamus selle kohta, et kostjapoolne puudusest teavitamine on toimunud pärast mõistlikku aega teavitades sellest alles 02.05.2015.a. Kohus juhib tähelepanu sellele, et kostja sai osundatud puudusest teada eelpool viidatud ekspertarvamusega tutvudes, mistõttu on puudusest teavitad mõistliku aja jooksul. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue põhjendatud.

Kostja on kohtu ette toonud, et katuse ümberehitusega on ta teinud järgmised väljaminekud (dtl 1377, 1382):

        

Katusepleki ja roovi demontaaž maksumusega 576,00 eurot; Distantsliistu paigaldus maksumusega 360,00 eurot; Katusekatte paigaldus 110g/m2 maksumusega 798,00 eurot; Distantsliistu ja roovi paigaldus maksumusega 1440,00 eurot; Sarikate pikendamine maksumusega 516,00 eurot; Katusepleki paigaldamine, plekid maksumusega 3048,00 eurot; Tuulekasti ehitamine, tellingud maksumusega 1992,00 eurot; Utiliseerimine maksumusega 348,00 eurot; Osa tuulekastide laiemaks muutmine maksumusega 1080,00 eurot.

Hageja on märkinud, et tuulutusega seonduvast puudusest on kostja teavitanud hilinenult.

Kohus nimetatuga ei nõustu, kuna kostja sai tuulutuses esinevatest puudustest teada tutvudes ekspert Q.H 23.03.2015.a arvamusega, millise punktides 3.7.2 ja 3.8.1 kuni 3.8.4 on leitud, et projekteeritud ja paigaldatud ogaplaatsõrestikud ei võimalda nõuetekohase soojustuse ja tuulutusega katuse väljaehitamist, katusekate ei ole paigaldatud vastavalt tootja juhendile ning puudub tuulutusava (dtl 470). Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist on põhjendatud kuluga.

Kostja on kohtu ette toonud, et põrandakütte kontuuride tegemisega on kostja teinud järgmiseid kulutusi (dtl 1376, 1381):

       

Põranda lammutamine maksumusega 295,00 eurot; Seinte lammutamine maksumusega 195,00 eurot; Veetorude jätkamine maksumusega 75,00 eurot; Põrandaküttetorude paigaldamine maksumusega 256,00 eurot; Kollektori paigaldamine maksumusega 285,00 eurot; Betoneerimine maksumusega 602,00 eurot; Seinte ehitamine maksumusega 310,00 eurot; Utiliseerimine maksumusega 220,00 eurot.

Hageja on antud tööde puhul avaldanud, et puudustest pole teavitatud mõistliku aja jooksul. Kohus märgib, et antud juhul on puuduste ulatus tuvastatud 23.03.2015.a ekspertarvamusega. Sellest tulenevalt peab kohus antud kulutusi põhjendatuks.

Kostja on kohtu ette toonud, et on kandnud järgmiseid kulusid märgades ruumides Knauf Aquapanel plaatide paigaldamisega (dtl 1378, 1383):

 

Välisseintes plaatide demontaaž maksumusega 168,00 eurot; Aurutõkke parandustööd maksumusega 165,60 eurot.

Hageja on viidatud puuduste puhul avaldanud, et pole arusaadav, millal sai kostja nendest teada. Kohus märgib, et kostja sai puudustest teada tutvudes 23.03.2015.a ekspertarvamusega, millises on ekspert Q.H punktis 3.10.5 leidnud, et niisketes ruumides olid plaadid Knauf Aquapanel kinnitatud välisseintele ilma aurutõkkekileta (dtl 473), punktis 3.10.4 ja 3.10.6 on välja toodud, et plaatide paigaldus ei vasta tootja paigaldusjuhisele, plaadid ei olnud paigaldatud seintele kruvidega, plaatide vahel puudus vuugiliim, plaadid ei olnud kaetud sisetööde krundiga (473). Sellest tulenevalt peab kohus antud kulutusi põhjendatuks.

osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele kahjuhüvitis summas 28 335,38 eurot ja viivis summalt 28 335,38 eurot alates 21.06.2016.a kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuid mitte üle põhinõude.

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

on teinud pooltele 30.10.2023.a kompromiss ettepaneku ning palunud poolte seisukohta hiljemalt 13.11.2023.a (dtl 3217). Kostja on sellele vastanud ja teinud hagejale omapoolse kompromissettepaneku, millise kohaselt hageja hüvitab kostjale kohtu poolt pakutud põhinõudena 16 000 eurot, viivise seisuga 10.11.2023.a summas 9891,40 eurot ja 55,48 % menetluskulud summas 32 572,83 eurot, kokku summas 58 464,23 eurot (dtl 3224-3225). Hageja on ettepanekule vastanud, et kompromissiläbirääkimised ei ole võimalikud (dtl 3226).

euro võrra) ning kostja on pakkunud kompromissi kogusummas 58 464,23 eurot ja kohus rahuldab hagi põhinõude summas 28 335,38 eurot, millele lisandub viivis, mis tänase seisuga moodustab summas 19 327,87 eurot (21.06.2016.a kuni 17.05.2024.a), kokku summas 47 663,25 eurot, siis peab kohus põhjendatuks jätta kõik menetluskulud hageja kanda kooskõlas TsMS § 163 lg 2.

määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2024. a otsusega nr 2-14-52954

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.