Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10. augustil 2016 töövõtulepingu nr P16. Lepingu järgi kohustus hageja tegema raudteetrassidel parandustöid ning kostja tööd vastu võtma ja maksma selle eest hagejale tasu. Samuti kohustus kostja tagama tööde tegemiseks kasutatavate masinate transpordi Eestis asuvalt tööobjektilt Valgevenes asuva jaamani „Bigosovo-Eksport“. Hageja teostas parandustööd ja esitas kostjale perioodil 30. september kuni 15. oktoober 2016 allkirjastamiseks üheksa tööde vastuvõtuakti kogumaksumusega 176246 eurot 60 senti. Kostja allkirjastas kuus akti ja tasus hagejale 159 781 eurot. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud tasu 16 465 eurot 60 senti. Hageja arvates jättis kostja põhjendamatult vastuvõtuaktid nr 7–9 allkirjastamata ning tasu maksmata. Kostja esitas pretensiooni hageja tehtud tööde kohta, kuid hilinenult, samuti oli see sisuliselt põhjendamata. Kuna kostja jättis tööde eest tähtaegselt tasumata, nõuab hageja kostjalt viivist 16 465 eurot 60 senti. Kostja on olnud makseviivituses alates 21. oktoobrist 2016. Lepingu p-i 8.2 järgi vastutab kostja maksetähtaegade rikkumise eest viivisega suuruses 0,1 % lepingu maksumusest (s.o 176 246 eurot 60 senti) iga lepingu täitmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle 10 % lepingu maksumusest. Arvestades Riigikohtu praktikat nõuab hageja kostjalt viivist põhivõla ulatuses ehk 16 465 eurot 60 senti. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 95 173 eurot 37 senti tööde tegemisel kasutatud masinate tagasi transportimisega viivitamise eest lepingu p-de 8.4, 8.5 ja VÕS § 162 alusel. Kostja vastutab teemasinate mitteõigeaegse tagastamise eest järgnevalt: masina ВПРС-08 eest 4924 eurot (2462 eurot x 2 päeva), masina ВПР-09-ЗХ eest 70 875 eurot (4725 eurot x 15 päeva) ning masina ССП-110 eest 19 110 eurot (1274 eurot x 15 päeva). Lisaks vastutab kostja lepingu p-i 8.5 järgi tollidokumentide ebaõige vormistuse eest teemasinate sissetoomisel ning Valgevene Vabariigi territooriumile väljaviimisel summas 0,15 % lepingu maksumusest (s.o 176 246 eurot 60 senti) teemasinate iga seisakupäeva eest. Seega peab kostja tasuma täiendavalt leppetrahvi summas 264 eurot 37 senti (1 päev x (176 246 eurot 60 senti x 0,15 %)). Hageja väitel teavitas ta kostjat

Hageja eiras kostja hinnangul lepingu p-s 8.3 sätestatut, mille kohaselt ei kuulu viivisemäär muutmisele, viivised tasutakse poole esimese kirjaliku nõude alusel 30 kalendripäeva jooksul alates vastava nõude kättesaamise päevast. Kostja väitel teavitas hagejat lepingus ettenähtud tähtaja jooksul tööde vastuvõtmisest keeldumisest ning erinevatest puudustest. Lepingu p-s 6.3 kokkulepitud viiepäevane tähtaeg oli esitatud aktidega tutvumise, mitte nende tagastamise ja pretensioonide esitamise, tähtaeg. Kostja esitas hageja leppetrahvi nõudele vastuväite, mille kohaselt on leppetrahv arvestades kogu poolte vahel sõlmitud lepingu maksumust ebamõistlikult suur.

päeva jooksul alates 19. oktoobrist 2016. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 6.31 sätestas õigustlõpetava tähtaja, mille jooksul oli kostjal õigus tugineda puudustele hageja tehtud töödes, sealhulgas ka esitada kahjunõudeid tuginedes viidatud puudustele.

MAAKOHTU LAHEND

-

pooled sõlmisid 10. augustil 2016 töövõtulepingu, mille esemeks olid raudteetrassi parandustööd (profiili parandamine) kokkulepitud kolme teemasinaga; kostja allkirjastas hageja esitatud vastuvõtuaktid nr 1–6 ning jättis allkirjastamata aktid nr 7–9; lepingu p-i 6.3 järgi oli õigus esitada vastuvõtuaktidele pretensioon viie päeva jooksul arvates vastuvõtuaktide saamisest, hageja esitas pretensiooni 4. novembril 2016; kostja jättis hagejale tasumata vastuvõtuaktides nr 7–9 kajastatud tööde eest 16 465 eurot; lepingu p-i 7.2.11 alusel oli kostjal kohustus tagastada parandustöödeks kasutatud kolm teemasinat Valgevene jaama “Bigosovo Eksport” viie päeva jooksul alates iga teemasina töö lõpetamisest, töö lõpetati kahe teemasina puhul 7. oktoobril 2016 ja ühe masina puhul 20. oktoobril 2016, masinad toimetati kokkulepitud jaama

Pooled vaidlevad selle üle, kas vastuvõtuaktides nr 7–9 kirjeldatud töö on vastu võetud või saab need lugeda vastu võetuks, kas kostjal oli õigus keelduda töövõtulepingu alusel tasu maksmisest ning, kas hagejal on õigus nõuda leppetrahvi seoses teemasinate tagastamisega hilinemisega. Seoses vastuhagiga on vaidlus selle üle, kas kostjale on tekkinud kahju seoses hageja poolt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu täitmisega ning kas hageja vastutab tekkinud kahju eest. Maakohus leidis, et hageja nõuded töö eest tasu saamiseks ning tasu maksmise kohustuse täitmata jätmise eest viivise nõudmiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Hagejal esineb alus ka leppetrahvi nõude esitamiseks. Kostja vastuhagis esitatud nõue kahju hüvitamiseks on õiguslikult põhjendamata ja tõendamata ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Maakohus käsitles esmalt hageja töövõtulepingust tulenevat saamata jäänud tasu nõuet 16 465 eurot 60 senti. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Töö 5(11)

vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638, mille esimese lause järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline ning teine lause sätestab, et töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Maakohtu hinnangul ei ole vaidlust, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu lisas 2 (I kd, tl 25 pöördel) on kokku lepitud arvelduste kord ja tähtajad – tööde eest tasumine pidi toimima kolmes osas – ettemaksuna 50 % lepingu summast 24. ja 26. augustil 2016, septembrikuus teemasinate tehtud töö eest hiljemalt 20. oktoobril 2016 ning oktoobrikuus tehtud töö eest 20 päeva jooksul tööde lõpetamise päevast. Lepingu p-i 6.1 kohaselt toimus töö üleandmine ja vastuvõtmine tehtud tööde aktide allkirjastamisega poolte poolt, allkirjastamise tingimuseks on tööde vastavus lepingus ettenähtud tingimustele. Lepingu p-i 6.3 järgi kohustus tellija kontrollima aktid viie päeva jooksul nende saamisest ja tagastama need töövõtjale või esitama põhjendatud tööde vastuvõtmisest keeldumise koos puuduste loeteluga tehtud töödes. Aktide allkirjastamisest on õigus keelduda vastavalt lepingu p-le 6.4 kuni puudused töödes on kõrvaldatud. Tulenevalt VÕS § 644 lg-st 3 ei või tellija töö lepingutingimuste mittevastavusele tugineda, kui ta jätab töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt teatamata või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Maakohus nõustus hagejaga, et arvestades pooltevahelise töövõtulepingu spetsiifikat, mille puhul toimus tööde tegemine eriotstarbeliste raudtee teeparandusmasinate abil, mis olid kohale toimetatud teisest riigist, oli töös esinevatest puudustest teatamise mõistlik aeg poolte kokkuleppel piiratud viie päevaga. Teemasinate töö oli piiritletud kindlate ajavahemikega ning viie kalendripäeva jooksul alates iga teemasina töö lõpetamisest oli tellija kohustatud tagama teemasinate tagastamise. Kostjale tuleb lugeda tehtud tööde aktid nr 4–9, mis on koostatud 15. oktoobril 2016, kätte toimetatuks, sest aktid nr 4–6 on kostja esindaja allkirjastatud. Kostja ei ole tõendanud, et ta sai aktid kätte viis päeva enne pretensiooni esitamist ehk, et 4. novembri 2016 pretensioon on esitatud tähtaegselt. Kostja pretensiooni esitamise ajaks olid teemasinad juba kostja korraldusel toimetatud Valgevene Vabariiki. Kuna hageja lepingu alusel tehtud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks, ei pidanud maakohus vajalikuks analüüsida, kas kostja väited töös esinevate puuduste kohta on tõesed. Maakohus leidis, et hageja nõue töövõtulepingust tuleneva tasu saamiseks 16 465 eurot 60 senti on sissenõutav. Samuti leidis maakohus, et hageja viivisenõue 16 465 eurot 60 senti on VÕS § 113 lg 1 ja lepingu p-i 8.2 alusel põhjendatud. Järgmiseks käsitles maakohus hageja leppetrahvi nõuet 95 173 eurot 37 senti. Hageja leppetrahvi nõude aluseks on teemasinate mittetähtaegne tagastamine kostjalt, mille puhul oli sätestatud lepingu p-s 8.4 tellija süüline vastutus masinvahetuse maksumuse suuruses teemasinate seisaku iga päeva eest, lisaks on sätestatud vastutus tellija poolt tollidokumentide ebaõige vormistuse korral teemasinate sissetoomisel ning väljaviimisel 0,15 % lepingu maksumusest teemasinate iga seisakupäeva eest. Maakohus tuvastas, et töömasinad pidi tagastatama lepingu p-i 7.2.11 järgi hiljemalt

„Bigosovo-Eksport“ 27. oktoobril 2016, millega seoses on hageja arvestanud leppetrahvi 94 909 eurot. Lisaks nõuab hageja täiendavat leppetrahvi ühepäevase viivituse eest seoses tollideklaratsiooni vormi ebaõige täitmisega kostja poolt 264 eurot 37 senti. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli hagejaga suuline kokkulepe masinate tagastamiseks ühe saadetisena. Maakohus tuvastas, et hageja on kostjat hoiatanud seoses teemasinate seisakuga leppetrahvi rakendamise võimalusest 4. oktoobri 2016 kirjaga ning esitanud enne kohtusse pöördumist leppetrahvi tasumise nõude kostjale saadetud pretensioonides 28. novembril 2016 ja 27. märtsil 2017. Maakohtu hinnangul on hageja täitnud VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud nõude mõistliku aja jooksul teisele lepingupoolele leppetrahvi nõudmisest teatamiseks. Maakohus selgitas, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja taotles leppetrahvi vähendamist, leides, et leppetrahv, mis ületab rohkem kui poole lepingu maksumusest, on ebamõistlikult suur. Kostja on toonud esile, et ühepäevane seisak masinate tagastamisel seoses vigadega tollideklaratsiooni vormistamisel oli tingitud hageja veast masinate saatedokumentides, kus oli saajana märgitud vale isik. Andmata hinnangut nimetatud hageja väitele, kuivõrd tollivormistuse vigade tõttu tekkinud seisaku eest nõutav leppetrahv moodustab marginaalse osa kogu nõutud leppetrahvist, leidis kohus, et leppetrahvi vähendamine on põhjendatud. Kohus vähendas leppetrahvi 17 068 euro 80 sendini, mis on ligi 10 % lepingu maksumusest. Maakohus lisas, et vähendatud leppetrahv koos põhinõude ja viivisega on 50 000 eurot, mille tasumiseks kompromissina tegi ettepaneku hageja. Maakohus märkis seoses kostja vastuhagiga, et tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Praeguses vaidluses tuli kostjal esitada tõendid selle kohta, et tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele ja et ta kasutab hageja nõuet välistavat õiguskaitsevahendit. Maakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud kahju hüvitamise nõude eelduste esinemist. Kostja ei ole tõendanud, et temale on tekkinud kahju hageja kohustuste rikkumise tagajärjel. Leppetrahvi nõue kostja lepingupartnerilt aktsiaseltsilt Eesti Raudtee on esitatud 14. augustil 2017 tööde tähtaegade ületamise eest muuhulgas teenuse osutamise töövõtulepingu alusel. Kostja ei ole tõendanud, et tööde tähtaegade ületamine on seotud hageja lepingu rikkumisega. Vastupidi – kohtuistungil kostja esindaja möönis, et hageja andis oma töö üle õigeaegselt, kuid puudustega. Kostja esitatud tõendid temale esitatud leppetrahvi nõude tasumise kohta tasaarveldamiste teel ei ole arusaadavad ega tõenda maakohtu hinnangul tõendamist vajavat asjaolu – kostjale kahju tekkimist. Kostja ei ole esitanud tasaarvelduse aluseks olevaid alusdokumente. Ka kostja esitatud mõõtelehed ei tõenda kostja reaalselt parandustööde tegemist ja nende maksumust. Mõõtelehtedel kajastatud objektidel hageja tehtud tööd on kostjalt vastu võetud või tuleb lugeda vastu võetuks, osa mõõtelehti on esitatud objektide kohta (nt Narva jaam I peatee), millistel ei ole hageja töid teinud ega nende eest kostjalt ka tasu nõudnud. 7(11)

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

tööd ei olnud nõuetekohased ning selleks, et need üle anda aktsiaseltsile Eesti Raudtee, pidi kostja need ümber tegema. Hageja mittenõuetekohaselt tehtud tööde puuduste kõrvaldamisele kulutas kostja 37 759 eurot 60 senti. Kuivõrd hageja puudutega tehtud tööde tõttu ei olnud kostjal võimalik töid aktsiaseltsile Eesti Raudtee tähtaegselt üle anda, esitati kostja vastu leppetrahvi nõue 32 452 eurot. Kostja osundab ka sellele, et maakohus on õigustamatult jätnud tähelepanuta kostja poolt

Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Maakohus järeldas õigesti, et hageja nõue töövõtulepingust tuleneva tasu saamiseks on muutunud sissenõutavaks, kuna kostja ei esitanud oma (alusetuid) vastuväiteid tähtaegselt. Hageja ei nõustu kostjaga, et vaidlusalused aktid ei ole kostjale kätte toimetatud. Kohtupraktika kohaselt tuleb eeldada, et e-kiri jõudis saaja serverisse selle saatmise päeval (RKTKo nr 3-2-1-129-15, p 18; vt ka nr 3-2-1-127-07, p 12). Hageja on tõendanud kirja saatmist. Seega tuleb kohtupraktika järgi lugeda tõendatuks, et e-kiri saabus kostja serverisse 19. oktoobril 2016. Kostja e-kirja kättesaamist kinnitab muuhulgas tema poolt (hilinenult) pretensioonikirja esitamine 4. novembril 2016, kuna ilma 19. oktoobri 2016 kirjale lisatud vastuvõtuaktideta poleks tal olnud võimalik neile vastu vaielda. Kostja ei ole ka väitnud, et e-kiri on tema serverisse jõudnud hiljem või et ta ei saanud mingil muul mõistlikul põhjusel sellega tutvuda. Maakohus järgis leppetrahvi väljamõistmisel kõiki õigusnorme ning hindas õigesti asjas kogutud tõendeid. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja ei ole tõendanud kostja süü olemasolu. Hageja ei nõustu kostja väitega, ei leppetrahvi nõue eeldab tegeliku kahju tõendamist. Leppetrahv võib olla teatud juhtudel hea usu põhimõttega vastuolus, kuid tegeliku kahju puudumine ei ole leppetrahvi välistavaks asjaoluks. Lisaks on Riigikohtu praktika kohaselt võimalik leppida leppetrahv kokku ka üksnes sanktsioonilisena, s.o sõltumata tegelikust kahjust (RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 17). Maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust. Kohus pööras 18. jaanuari 2019 eelistungil kostja tähelepanu sellele, et tema esitatud tõendid ei ole vastuhagi rahuldamiseks piisavad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9(11)

10(11)

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.