lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-8161/20

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 13.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-8161/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6991
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-8161

KOHTUOTSUS

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Tartu Maakohus Kristiina Kask 13.01.2020. a, Tartu kohtumaja

2-19-8161 G. V. hagi M. K. vastu põhivõla, viivise ja kahju hüvitamise nõudes Eesti Vabariigi nimel Hageja: G. V. (isikukood Menetlusosalised ja nende esindajad xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja lepinguline esindaja: Tanel Riivits (Themis Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Kostja lepinguline esindaja: Mehis Adamson (Actum Consult OÜ; e-post: [email protected]) Kohtuistungi aeg 03.12.2019. a

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista M. K. G. V. kasuks 11 333,24 eurot, sh 10 505 eurot põhivõlg, 630,24 eurot 21.05.2019. a 1 (31)

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 198 eurot kahjuhüvitis.

3.Jätta rahuldamata G. V. hagi M. K. vastu põhivõla ja viivise nõudes suuremas ulatuses. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 37% ulatuses M. K. kanda ja 63% ulatuses G. V. kanda.
2.Välja mõista M. K. G. V. kasuks menetluskulud summas 84,56 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.
Välja mõista M. K. G. V. kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hageja nõue ja põhjendused
1.1.G. V. (lepingulise esindaja vahendusel) esitas 29.05.2019. a kohtule hagiavalduse (tl 1-7) M. K. vastu laenulepingust tuleneva põhivõla ja viivise ning kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.01.2015. a laenulepingu nr 20-15-01-23, mille alusel andis hageja 2 (31)

kostjale laenu 15 000 eurot. Hageja andis lepingu sõlmimisega samal päeval kostjale laenusumma üle sularahas. Pooled leppisid lepingus kokku, et kostja tagastab hagejale laenu koos intressiga kokku summas 19 000 eurot hiljemalt 25.02.2015. a. Pooled leppisid ka kokku, et kostja tasub hagejale tähtaegselt tasumata summadelt viivist 0,5 % päevas. Lepingus kokku lepitud 19 000 eurost tagastas kostja hagejale tähtaegselt vaid 4500 eurot, mille kostja andis hagejale üle sularahas. Vastavalt sõlmitud laenulepingu tingimustele arvestas hageja kostja poolt tasutud summa esmalt intressi katteks, seejärel viivitusintressi katteks ning seejärel põhinõude katteks. Sellest tulenevalt oli kokku lepitud intress 4000 eurot kostja poolt tähtaegselt tasutud ning tasumata põhivõla jääk lepingu tähtaja saabumisel 14 500 eurot (19 000 eurot - 4000 eurot intress 500 eurot põhivõla makse). Kuna kostja ei olnud võimeline kogu laenusummat lepingus määratud kuupäevaks tagastama, leppisid tehinguosalised kokku, et hagejale tagastamisele kuuluv võlasumma suureneb 2000 euro võrra. 25.02.2015. a leppisid pooled kokku, et kostja poolt tagastatavale põhinõudele lisandub 500 eurot ja 28.02.2015. a leppisid kokku, et lisandub veel 1500 eurot. Seega 28.02.2015. a seisuga oli kostja võlg hageja ees kokku 16 500 eurot. Hageja püüdlused kostjaga võla tasumise osas läbirääkimisi pidada on nelja ja poole aasta vältel olnud suures osas edutud. Kostja on andnud hagejale üksnes alusetuid lubadusi tasuda võlg koheselt, kui tekivad selleks rahalised vahendid. Hageja on andnud kostjale võimalusi tasuda võlgnevus vabatahtlikult ning on kannatlikult oodanud kostja poolset kohustuste täitmist, kuid võla katteks on erinevate isikute poolt sooritatud hageja pangakontole aastate jooksul vaid üksikuid makseid. Kostja ei ole rahalist kohustust hageja ees korrektselt täitnud ja võlgnevus on tähtaja möödumisega muutunud sissenõutavaks. 3 (31)

01.04.2015. a sooritas kostjaga lähisuhtes olnud K. A. kostja võla katteks hageja pangakontole kaks makset kogusummas 4400 eurot. Selleks ajaks oli põhivõlale lisandunud viivis summas 2805 eurot. K. A. teostatud maksete järel oli võlasumma jääk 14 905 eurot (16 500 + 2805 - 4400 = 14 905). Sama isik on hageja pangakontole sooritanud kostja võla katteks makse 03.12.2015. a summas 250 eurot ning 21.04.2016. a 1000 eurot. Kostja võla tasumiseks K. A. poolt hagejale laekunud maksed arvestati lepingu kohaselt sissenõutavaks muutunud viivise katteks.21.04.2016. a makse sooritamise järel oli põhivõla jääk 14 905 eurot ning arvestuslik viivis põhinõudelt 27 367,61 eurot. 04.04.2017. a sooritas kostja enda isiklikult pangakontolt hageja pangakontole makse summas 250 eurot. Võla tasumiseks hagejale laekunud makse arvestati lepingu kohaselt sissenõutavaks muutunud viivise katteks. 04.04.2017. a makse sooritamise järel oli kostja põhivõla jääk 14 905 eurot ning arvestuslik viivis põhinõudelt 52 977,79 eurot. Järgnevad maksed kostja võla katteks sooritas pangaülekandega hageja kontole ajavahemikus 10.08.201804.10.2018. a ettevõte E. M. OÜ. 10.08.2018. a laekus nimetatud ettevõttelt hageja pangakontole makse summas 150 eurot, 17.08.2018. a makse summas 100 eurot ja 04.10.2018. a makse summas 150 eurot. Kostja võla tasumiseks E. M. OÜ poolt hagejale laekunud maksed arvestati lepingu p 2.2. kohaselt sissenõutavaks muutunud viivise katteks. 04.10.2018 makse sooritamise järel oli põhivõla jääk 14 905 eurot ning arvestuslik viivis põhinõudelt 93 193,92 eurot. Viimane makse kostja võla katteks laekus hageja pangakontole 21.03.2019 summas 100 eurot. Makse sooritamise järel oli põhivõla jääk 14 905 eurot ning arvestuslik viivis põhinõudelt 105 548,6 eurot. Hagiavalduse 4 (31)

esitamise seisuga on kostjal tasumata hagejale põhivõlg summas 14 905 eurot ning arvestuslik viivis summas 110 085,60 eurot. Hageja on esitanud korduvalt nõudeid laenulepingu täitmiseks. 02.05.2019. a saatis hageja esindaja e-postiga kostjale võlanõude tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning kostja on laenumaksete tasumisega olulises viivituses. Seoses kostja poolt kohustuste mittetäitmisega tekkis hagejale kahju õigusabikulude näol. Hageja kandis kostjalt võla sissenõudmisega seotud õigusabikulusid summas 385 eurot. Eeltoodut arvestades taotles hageja hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 23.01.2015. a sõlmitud laenulepingu järgi tagastamata laenu põhiosa summas 14 905 eurot ja viivise põhivõlalt summas 14 905 eurot. Lisaks taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 385 eurot, mis on kohtueelselt hagejal tekkinud õigusabikulud.

1.2.17.09.2019. a esitas hageja kirjaliku arvamuse (tl 44-48) kostja vastuse kohta. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja leiab, et need ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist. Esiteks ei nõustu hageja kostja väitega, et pooled ei leppinud laenulepingus kokku intressis. Pooled on laenulepingus kokku leppinud, et kostja tagastab kokku lepitud tähtajaks hagejale lisaks laenusummale 4000 eurot. Seega on pooled kokku leppinud laenu kasutamise eest tasu, mis vastab intressi definitsioonile. Tavapäraselt märgitakse lepingus intress protsentuaalse näitajana, kuid lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt ei ole välistatud intressi kokkulepe kindla summana. Teiseks ei nõustu kostja väitega, et tõendatud ei ole hageja poolt raha üleandmine kostjale. Hageja on esitanud kohtule 5 (31)

tõendina väljavõtte poolte vestlusest Facebook Messinger`is, kus kostja ise tunnistab hagejale laenu võtmist summas 15 000 eurot ja ka intressikokkuleppe olemasolu. Vastavalt 23.01.2015. a sõlmitud laenulepingule pidi hageja andma kostjale laenu üle sularahas. 22.01.2015. a leidis poolte vahel aset vestlus Messengeris, kus kinnitati lõplikud laenutingimused ning lepiti kokku kohtumine laenusumma üleandmiseks. 23.01.2015. a vestlesid pooled taas Messengeris, kus kostja kinnitab kohtumise toimumist ning lisab juurde isegi kohtumise kestvuse. Vahetult enne laenu tagasimakse kuupäeva saabumist, s.o 22.02.2015. a kontakteerus kostja hagejaga taas Messengeris. Vestluse sisu annab täiendavalt kinnitust sellest, et laenusumma sai tõepoolest kuu aega tagasi hageja poolt kostjale üle antud. 25.02.2015. a kinnitab kostja hagejale, et laenumakse viibib temast mittesõltuvatel asjaoludel. Laenusaamist on kostja asunud salgama alles kohtumenetluses. Varasemalt aga on kostja andnud nii korduvaid lubadusi hagejale laenuvõla maksete sooritamiseks ja enamgi veel, ongi reaalselt laenu ka osaliselt tagastanud. Tõsi, seda ka läbi enda äriühingu. Tulenevalt asjaolust, et laenusumma tagasimakse kokkulepitud tähtpäevaks viibis, leppis kostja hagejaga kokku kompensatsioonis lisaintresside näol ning on võlgnevust kinnitanud. Messengeri vestluse väljavõte tõendab, et laenusumma üleandmine hageja poolt kostjale on tegelikkuses aset leidnud, kostja on lubanud korduvalt selle tagastamist tundes huvi jäägi vastu ning on tagatipuks hagejale arvukalt teostanud erinevaid makseid. Hageja ei nõustu ja vaidleb vastu kostja väitele, et hageja esitatud tõendid ei tõenda, et kostja on teinud hagejale makseid just kõne all oleva laenulepingu katteks. Hageja kinnitab kohtule, et poolte vahel ei olnud sel ajal muid rahalisi suhteid üksnes peale kõnealuse. 02.03.2015. a tunnistab kostja 6 (31)

messengeris hagejale, et laenuraha ei ole võimalik tagasi maksta. Samas lubab, et võlgnevuse likvideerimine hageja ees on prioriteetne. Sellega saab alguse kostja poolt lõputute lubaduste jada, mis kulmineerub hageja survestamise tulemusena osaliste tasumistega läbi aastate. 17.06.2015. a kinnitab kostja hagejale messengeris, et on vastavalt võimetele üle poole tagasi maksnud. Hageja kinnitab omalt poolt, et kaks korda on kostja tasunud, kuid summa jääb alla poole võlgnevusest. 17.06.2015. a seisuga oli kostja tasunud hagejale võlgnevuse katteks kokku 8900 eurot. 03.03.2017. a vestlevad pooled uuesti võlgnevuse jäägi teemal messengeris. Vestluses kinnitab kostja, et summat ta ei tea, kuid kindlasti on selleks hetkeks üle 10 000 euro tema poolt tasutud. Hageja saadab kostjale ülevaate laekumisest. Selleks hetkeks on kostja tasunud hagejale kokku 10150 eurot. 14.03.2017. a sõlmivad pooled messengeri vahendusel maksegraafiku kokkuleppe, mille kohaselt asub kostja alates märts 2017 a. tasuma hagejale igakuiselt minimaalselt 250 eurot. Esimene kokkuleppe järgne makse jõuab hagejani 04.04.2017 a. Kokkulepitud maksegraafikust kostja siiski kinni ei pea. Peale arvukaid dialooge messengeri vahendusel jõuab hageja pangakontole veel 400 eurot 2018. a (vt hagiavalduse lisa nr 4) kostja juhitud ettevõtte poolt ning 100 eurot 21.03.2019. a kostja juhitud teise ettevõtte kaudu, mis jääb ühtlasi viimaseks osamakseks. Seega on kostja tasunud hagejale võlgnevuse katteks enam kui 4 ja poole aasta jooksul kokku 10 900 eurot. Hageja ei nõustu ka kostja vastuväitega, et hageja nõue on aegunud. Hageja on esitanud kohtule pooltevahelistest messengeri vestlustest kuvatõmmised, mis tõendavad selgelt kostjapoolset kohustuse korduvat omaksvõttu ning korduvate maksete teostamist laenuvõla katteks. Seega on aegumine antud juhul välistatud ja selle õiguslikul põhjendamisel tugineb hageja TsÜS §-le 158. Esiteks lõike 1 tähenduses – 7 (31)

kostja on korduvalt tunnistanud võla tasumise kavatsust ja väljendanud igakülgselt selgeid soove olla seotud rahalise kohustusega. Seda viimati 15.03.2017. a. Teiseks tugineb hageja sama paragrahvi lõikele 2 – kostja on korduvalt sooritanud hagejale makseid ja seda aegumise kulgemise kestel, sooritades võla katteks viimati makse 20.03.2019. a. Seega leiab hageja, et nõue ei ole aegunud, vaid aegumine katkes igakordselt iga osamakse sooritamise järgselt.

1.3.03.12.2019. a kohtuistungil kuulas kohus hageja G. V. üle vande all. Hageja vähendas kohtuistungil hagiavalduses kahju hüvitamise nõude näol esitatud võla sissenõudmiskuludega seotud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõuet. Hageja täpsustas, et seoses kostjalt võla sissenõudmisega on kandnud hageja kahju summas 198 eurot mitte 385 eurot nagu hagiavalduses on ekslikult märgitud. Muus osas jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenu põhiosa summas 14 905 eurot, viivis põhivõlalt summas 14 905 eurot ning võla sissenõudmisega seotud kahjuhüvitis summas 198 eurot. 20.12.2019. a esitas hageja kohtule oma kohtukõne teesid kirjalikult.
2.Kostja vastus ja vastuväited
2.1.Kostja M. K. (lepingulise esindaja vahendusel) esitas 04.07.2019. a kohtule kirjaliku vastuse (tl 33-35), milles hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja tunnistab, et pooled sõlmisid 23.01.2015. a laenulepingu, mille järgi pidi hageja laenama kostjale sularahas 15 000 eurot ja kostja tagastama laenusumma tähtajaga 25.02.2015. a. Kostja leiab aga, et hageja ei ole 8 (31)

tõendanud laenu üleandmist. Hageja väidab, et kostja pole laenu tagasi maksnud, mistõttu on alust massiivsete viiviste arvestamiseks ning nõudmiseks. Kostja hinnangul peab hageja laenulepingu täitmise nõudmiseks tõendama kõigepealt laenu üleandmist, mida hageja kaudsed tõendid aga ei tõenda. Kostja märgib ka, et ebaõige on hageja väide selle kohta, et pooled leppisid laenulepingus kokku intressi summas 4000 eurot. Tegelikult leppisid pooled laenulepingus kokku, et laenusaaja tasub 4000 eurot laenuperioodi eest. Kostja on seisukohal, et isegi kui hageja tõendaks laenulepingu endapoolset täitmist, ei ole nimetatud lepingu alusel väidetava nõude sissenõudmine võimalik, kuna laenulepingu järgi muutus laen sissenõutavaks 24.02.2015. a. TsÜS § 146 järgi aegub lepingulises suhtes nõue 3 aasta jooksul alates sissenõutavaks muutumisest. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit või asjaolu, mille järgi oleks võimaliku laenunõude aegumine peatunud või uuesti alanud. Hageja ei ole tõendanud raha üleandmist. Isegi kui hüpoteetiliselt arvestada laenusuhte olemasolu, siis on seegi põhivõla nõue aegunud 24.02.2018. a.

2.2.Kohus otsustas omal algatusel pooled vande all üle kuulata ja kustus pooled selleks 03.12.2019. a kohtuistungile. Kostja M. K. sai kohtukutse kätte, kuid kohtuistungile ei ilmunud. Kostja ei esitanud kohtule istungile mitteilmumise mõjuvat põhjust.
2.3.Kohtuistungil esindas kostjat lepinguline esindaja, kes jäi varasemalt esitatud vastuväidete juurde, leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja palus jätta see rahuldamata. Täiendavalt leidis kostja esindaja, et ebaõige ja arusaamatu on hageja viivisearvestus. Veel tõi kostja esindaja välja, et hageja poolt tõendina esitatud laenuleping ei ole hageja poolt allkirjastatud, mistõttu ei ole kostja esindaja hinnangul leping kehtiv. Kostja esindaja leidis veel, et hageja poolt kohtule tõendina esitatud Facebook Messenger kuvatõmmised ei tõenda väidetavat 9 (31)

poolte vestlust, põhjusel, et tõendist ei nähtu täpsemalt, kes üldse on vestluse osalised, puuduvad täpsed kuupäevad, asukoht, kellaaeg jne. Kostja esindaja hinnangul ei pruugi olla need tõendid autentsed, võivad olla hageja poolt manipuleeritud ning ei ole seetõttu tõendina kõlbulikud. Kostja taotles, et kohus määraks ekspertiisi, tuvastamaks, et hageja esitatud Facebook Messenger vestluse väljavõtetel peab hageja vestlust kostjaga. Kohus jättis taotluse rahuldamata. 20.12.2019. a esitas kostja kohtule oma kohtukõne teesid kirjalikult. Kohtukõne teesides esitas kostja vastuväite kohtu tegevusele ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata järmise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.

3.1.Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlga 14 905 eurot ja võla tasumisega viitamise eest viivist põhivõlalt summas 14 905 eurot ning kahjuhüvitist summas 198 eurot. Hageja väitel on poolte vahel laenulepingust tulenev võlasuhe, millest tulenevat rahalist kohustust on kostja rikkunud. Kostja vaidleb hagile vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 23.01.2015. a allkirjastas kostja laenulepingu nr 20-15-01-23 (tl 8-9). Nimetatud laenulepingus on märgitud laenuandjaks G. V. (antud asjas hageja) ja laenuvõtjaks M. K. (antud asjas kostja). Lepingu punkti 1.1. kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu 15 000 eurot. Lepingu punkti 1.2. kohaselt toimub laenuandmine laenu andmisega laenusaaja kätte sularahas. Laenusumma ja tasu laenuandjale tasumise lõpptähtaeg on 25.02.2015. a. Lepingu punkti 1.4. kohaselt 10 (31)

tasub laenusaaja laenuandjale tasu 4000 eurot laenuperioodi eest.

3.2.Kostja ei vaidlusta lepingu sõlmimist, kuid on pööranud tähelepanu, et hageja poolt tõendina esitatud laenuleping on vaid kostja poolt allkirjastatud. Hageja on selgitanud, et allkirjastas omapoolselt ainult selle laenulepingu eksemplari, mis jäi kostja kätte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 21 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohus leiab, et laenulepingule allkirja andmisega on kostja väljendanud nõusolekut leping sõlmida. Vaidlust ei ole selle üle, et ka hageja on andnud oma nõustumuse leping sõlmida. Seega saab lugeda, et 23.01.2015. a laenuleping on poolte vahel sõlmitud.
3.3.VÕS § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 111 lg 1 kohaselt, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib 11 (31)

üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eelnimetatud sätetest tulenevalt on hageja nõude rahuldamise eelduseks see, et kostja on laenulepingust tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud. Hageja, kes kohustuse täitmist nõuab peab vaidluse korral tõendama, et tema kui laenuandja on omapoolse kohustuse, s.o laenuraha üleandmise kohustuse täitnud. Kui hageja esitab omalt poolt tõendid ja kostja vaidleb neile vastu, siis peab kostja omakorda oma vastuväiteid tõendama.

3.4.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on 23.01.2015. a laenulepingus kokku lepitud laenu, s.o 15 000 eurot kostjale üle andnud. Laenulepingu (tl 8) punktis 1.2. on pooled kokku leppinud, et laenuandmine toimub laenu andmisega laenusaaja kätte sularahas. Hageja väitel andiski ta lepingu sõlmimise päeval, s.o 23.01.2015. a kostjale laenusumma 15 000 eurot üle sularahas. Kostja laenusumma saamist ei tunnista. VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung).

12 (31)

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et VÕS § 95 lg 1 mõistes täitmise kviitungit hageja poolt kostjale laenuraha maksmise kohta ei vormistatud. Riigikohus on 17.11.2011. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-96-11 asunud seisukohale, et laenulepingu võlakohustuse täitmise tõendamine on liigi- ja vormivaba. Võlgnik võib võla tasumist tõendada nii VÕS § 95 lg-s 1 nimetatud tõendiga kui ka muude kirjalike dokumentidega ja tunnistajate ütlustega.

3.5.Hageja on esitanud kohtule kostjale raha üleandmise tõendamiseks Facebook Messinger kuvatõmmised (tl 49-63) poolte vestluse kohta. Lisaks on hageja esitanud tõendina enda pangakonto väljavõtted kostja ja kolmandate isikute poolt temale tehtud maksete kohta, mis hageja väitel on tehtud 23.01.2015. a sõlmitud laenulepingust tulenevate kostja kohustuste katteks. Hageja andis asjaolu kohta kohtus ka oma seletused vande all. Esmalt märgib kohus, et ei nõustu kostja vastuväitega selle kohta, et hageja esitatud Facebook Messinger kuvatõmmised ei ole tõendina kasutatavad. TsMS § 229 lg 1 järgi on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Vastavalt TsMS § 272 lg-le 1 on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu 13 (31)

andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Kohtu hinnangul liigituvad hageja esitatud Facebook Messinger kuvatõmmised TsMS § 272 lg-s 1 sätestatud tõendiliigi, s.o dokumentaalse tõendi alla. Need on esitatud ettenähtud protsessivormis ja on lubatavad. Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

3.6.Kohus, hinnates tõendeid kogumis, leiab, et saab lugeda tõendatuks, et hageja väite, et ta andis 23.01.2015. a kostjale üle sularahas laenusumma 15 000 eurot. 23.01.2015. a laenulepingus (tl 8-9) on pooled kokku leppinud, et hageja annab kostjale laenu 15 000 eurot laenu andmisega sularahas. Lepingus on kokku lepitud, et kostja tagastab hagejale laenusumma 15 000 eurot koos tasuga summas 4000 eurot lõpptähtajaga 25.02.2015.a. Hageja esitatud Facebook Messinger kuvatõmmistest (tl 4950) nähtub, et 22.01.2015. a on M. K. (kostja) kirjutanud alljärgnevad sõnumid: „ 15 võtsin ja 15 on vaja tagasi maksta, protsenti ma ei maksa omast rahast nagunii kohe peale, sest ma ei suuda seda ja seda ütlesin ma juba ammu“; samal päeval kell 20.38: „19 siis ja kuupäev nagu rääkisime 25.02?“; „Ok. Tulen täna mingi kell“; samal päeval kell 21.05: Hakkan sõitma 20 minuti jooksul“; samal päeval kell 21.30: „Tule sõida vastu mulle veits ole inimene“. 23.01.2015. a kirjutab M. K. : „Tund 18 sõitsin koju eile. Majaette. 00.04 läksime laiali ja 01.22 olin majaees“. 14 (31)
22.02.2015. a kirjutab M. K. : „Sa mäletad, kas homme oli see kuupäev? Mul pole märkmikku kaasas“. M. K. vastatakse: „Võin eksida, aga kas polnud mitte 24 või 25“. 25.02.2015. a kell 14.00 kirjutab M. K. : “Tuled täna poolepeale vastu, kui ma kätte saan asjad“. Küsimusele „millised asjad?“ vastab M. K. : „Raha“. Samal päeval kell 16.13 kirjutab M. K. : „Kuule nüüd ongi nii, et reedel tuleb see plekk tagasi alles. Mai tea kuidas või mis tingimustel või mis harjutusi ma tegema peaks, et jamaks ei läheks?“ „peale maksta midagi veel või kuidas saaks reedeni edasi lükata“. Kohtuistungil vande all antud ütlustega kinnitas hageja (tl 89 pöördel), et tõendina esitatud Facebook Messinger kuvatõmmistelt nähtuv vestlus käib tema ja kostja vahel. Hageja kinnitas (tl 87), et sõlmis 23.02.2015. a kostjaga laenulepingu ja andis selle järel kostjale sularahas üle 15 000 eurot. Hageja seletas, et kostja sõitis Tartust ja hageja Keilast ning nad said kokku Keila ja Jüri vahelisel maanteelõigul. Hageja läks kostja autosse. Kostja näitas talle laenulepingut, mille oli ennem valmis printinud. Hageja kirjutas sellele alla ja andis kostjale raha. Hageja seletused raha üleandmise kohta ühtivad kirjaliku tõendina esitatud Facebook Messinger kuvatõmmistest nähtuva vestlusega. Hageja on esitanud kohtule tõendina veel enda pangakonto väljavõtted (tl 12, 13 ja 14). Nimetatud tõenditelt nähtub, et K. A. on 01.04.2015. a kandnud hagejale 4400 eurot, 03.12.2015. a 250 eurot ja 21.04.2016. a 1000 eurot. Maksete selgituseks on märgitud: „ülekanne M. K. “. Kostja on 04.04.2017. a kandnud hagejale 250 eurot. E. M. OÜ on kandnud hagejale 10.08.2018. a 150 eurot, 17.08.2018. a 100 eurot ja 04.10.2018. a 150 eurot. Maksete selgituseks on märgitud „Kokkulepe M. K. “. W. OÜ on kandnud 21.03.2019. a hagejale 100 eurot.

15 (31)

Kohus tegi äriregistri andmete alusel kindlaks, et kostja M. K. on E. M. OÜ ainuosanik ja juhatuse liige ning perioodil 30.08.2017. a kuni 25.07.2019. a oli ta ka W. OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Kohtus kinnitas hageja vande all (tl 87p-88), et tal ei ole ei K. A. ega ka E. M. OÜ-ga ning W. OÜ-ga endal mingeid suhteid. Hageja seletas, et kostja ütles hagejale, et tema pangakontod olid kohtutäituri poolt arestitud ja hageja sai aru, et kostja tegi talle makseid enda lapse ema K. A. kontolt ja enda ettevõtete kontodelt. Ka maksete selgitustest oli näha, et maksed on M. K. . Hageja kinnitas ka (tl 87), et maksete tegemise ajal ei olnud tal kostjaga muid võlasuhteid peale 23.01.2015. a sõlmitud laenulepingu. Hageja seletas, et varasemalt oli neil olnud kostjaga üks laenukokkuleppe, kuid selle oli kostja ära tasunud. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid tõendavad hageja väidet, et kostja on 23.01.2015. a sõlmitud laenulepingut osaliselt täitnud. See fakt omakorda annab kinnitust hageja väitele tema poolt kostjale laenuraha üleandmise kohta. Kostja väidab, et nii tema poolt ja ka E. M. OÜ ning W. OÜ poolt hagejale tehtud rahaülekanded ei olnud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks. Kohus selgitas kostjale eelistungil, et kui hageja on esitanud omalt poolt tõendid ja kostja vaidleb neile vastu, siis on kostja koormis oma vastuväiteid tõendada. Kostja ei ole aga esitanud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et tema või temaga seotud äriühingud tegid hagejale ülekandeid mingi muu võlakohustuse katteks kui seda oli 23.01.2015. a sõlmitud laenuleping. Kuigi kostja tugineb oma vastuväidetes hageja väidetud asjaolude tõendamatusele, siis kostja ise ei ilmunud mõjuva põhjuseta tema vande all ülekuulamiseks määratud kohtuistungile. Kohus leiab, et TsMS § 270 lg 2 alusel saab 16 (31)

lugeda kostja vande all seletuste andmisest keeldunuks ning sama paragrahvi lõike 1 alusel saab lugeda vastaspoole, s.o hageja väidetud asjaolud tõendatuks. Kõike eeltoodut arvestades loeb kohus tõendatuks hageja väite, et ta andis 23.01.2015. a kostjale üle sularahas laenusumma 15 000 eurot.

3.7.Pooled on 23.01.2015. a sõlmitud laenulepingu punktides
1.3.ja 1.4. (tl 8) kokku leppinud, et kostja tagastab lõpptähtajaks 25.02.2015. a hagejale laenusumma 15000 eurot ja maksab tasu 4000 eurot. Arvestades asjaolusid leiab kohus, et lepingu punktis 1.4. kokku lepitud tasu 4000 eurot saab käsitleda laenuintressi kokkuleppena. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus on 26.11.2012. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-14112 (p-s 10) selgitanud laenuintressi mõistet. Kolleegium on selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Arvestades VÕS § 397 mõtet ja nimetatud Riigikohtu lahendis antud suuniseid laenuintressi mõiste sisustamisel, saab kohtu 17 (31)

hinnangul tõlgendada poolte vahel sõlmitud laenulepingu punktis 1.4. kokku lepitud tasu kokkulepet laenuintressi kokkuleppena. Kuigi seadusjärgne intressimäär (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär) on väljendatud protsentuaalse suurusena, siis seadus ei keela lepingus kokku leppida intressi kindla summana.

3.8.Hageja väitel maksis kostja lepingus kokkulepitud tähtajaks sularahas 4500 eurot. Hageja arvestas nimetatud summast 4000 eurot intressi katteks ja 500 eurot laenu põhivõla katteks. VÕS § 88 lg 8 näeb ette, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks sama paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Kohus leiab, et arvestades eelnimetatud sätteid on hageja õigesti arvestanud kostja poolt makstud summa esmalt intressi katteks ja alles siis põhikohustuse katteks. Kostja ei ole tõendanud, et lepingus kokku lepitud lõpptähtaks, s.o hiljemalt 25.02.2015. a maksis ta hagejale suurema summa kui 4500 eurot. Hageja arvestas nimetatud summast 4000 euro ulatuses täidetuks intressi laenu kasutamise aja eest ning 500 euro ulatuses laenu põhivõla. Seega saab lugeda, et lepingus kokku lepitud tähtajaks, s.o 25.02.2015. a oli kostjal hageja ees täitmata kohustus tagastamata laenu põhivõla näol summas 14 500 eurot. Seega saab lugeda, et kostja rikkus laenulepingust tulenevat maksekohustust. Laenu tagastamise kohustus muutus sissenõutavaks 25.02.2015. a ning alates sellest ajast oli 18 (31)

hagejal õigus kostjalt nõuda laenusumma 14 500 euro tagastamise kohustuse täitmist.

3.9.Hageja väitel leppisid pooled kokku, et kostja rikkumise tõttu suureneb kostja poolt hagejale tagastatav rahasumma lisaintresside kokku summas 2000 eurot võrra. Hageja väitel leppisid pooled vastavalt 25.02.2015. a kokku, et kostja poolt tagastatavale põhivõlale lisandub 500 eurot ja vastavalt 28.02.2015. a leppisid kokku, et põhivõlale lisandub veel 1500 eurot. Hageja väitel sõlmisid nad kostjaga 14.03.2017. a kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale alates märtsist 2017. a igakuiste osamaksetena, makstes vähemalt 250 eurot kuus. Kohus leiab, et eelnimetatud hageja väited saab lugeda tõendatuks. Hageja esitatud Facebook Messenger kuvatõmmistest (tl 5459) nähtub, et 25.02.2015. a, kui oli kostja poolt hagejale laenu tagastamise lõpptähtaeg kirjutab M. K. alljärgnevad sõnumid: „Nüüd ongi nii, et reedel tuleb see plekk tagasi alles. Mai tea kuidas või mis tingimustel või mis harjutusi ma tegema peaks, et jamaks ei läheks“; „Peale maksta midagi veel või kuidas saaks reedeni edasi lükata“; „mis sa ise arvad, mis oleks mõistlik? 500 lisaks ei päästa midagi? M. K. vastatakse sõnumiga „Raha päästab alati kõike“. M. K. vastab omakorda:“ Mhm. Ta oli ka nõus, et väikse venitamise eest midagi peale“. 28.02.2015. a kirjutab M. K. : Kõik õige, kokkulepe ei pidanud, aga tegelt on reedese seisuga korras ka asjad“; „20 pean nüüd tooma ? 20,5?“. M. K. vastatakse sõnumiga:“ Alguses oli 19. Siis tuli + 500 ja eile ytlesin nagu sa ütlesid, et hilinemise eest 1,5 küpsiseks, et rahulik oleks. Kohtus kinnitas hageja vande all antud ütlustega (tl 90), et kostjaga oli kokkulepe, et kuna ta ei suuda laenu õigeks 19 (31)

tähtajaks maksta, siis maksab ta selle eest rohkem. Esimene kord oli kokkulepe, et kostja maksab rohkem 500 eurot ja teinekord kokkulepe, et 1500 eurot ehk tagasi makstav summa pidi suurenema 2000 eurot võrra. Hageja esitatud Facebook Messenger kuvatõmmistest (tl 63) nähtub, et M. K. kirjutab sõnumi: „minimaalselt 250“; temalt küsitakse vastuseks: „mis kuupäevaks, millal saab siis?“. 15.03.2017. a vastab M. K. : „ See kuu hakkaks pihta. Ma igaks juhuks konkreetset päeva ei lubaks kuna mul pangapäevi pole, siis kannan esimesel võimalusel“; temale vastatakse: „No vaatame, kindlast peaks olema see summa suurem, päris 250 kaupa yle 4 aasta ei oota seda raha“. Kohtus kinnitas hageja vande all antud ütlustega (tl 90), et sõlmis kostjaga kokkuleppe, et kostja maksab laenu tagasi 250 euro suuruste osamaksete. Hageja seletas, et kostja pidas sellest kokkuleppest kokku vaid ühe kuu Kuigi kostja hageja väidetega laenu suurendamise kokkulepete kohta ei nõustu, ei ilmunud kostja ise ilma mõjuva põhjuseta tema vande all ülekuulamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 270 lg 2 alusel saab lugeda kostja vande all seletuste andmisest keeldunuks ning sama paragrahvi lõike 1 alusel saab lugeda vastaspoole, s.o hageja väidetud asjaolud tõendatuks. Eeltoodut arvestades loeb kohus tõendatuks, et pooled sõlmisid 25.02.2015. a ja 28.02.2015. a kokkulepped, millega kostja võttis kohustuse tasuda hagejale lisaks 23.02.2015. a sõlmitud kirjaliku laenulepingu järgi tasumisele kuuluvale põhivõlale hagejale täiendavat intressi 2000 eurot. Kohus loeb tõendatuks ka hageja väite, et 14.03.2017. a sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale laenulepingust tuleneva võla osade kaupa alates märtsist 2017. a, tasudes igakuiselt vähemalt 250 eurot kuus. 20 (31)

Kohus leiab, et eelnimetatud poolte kokkuleppeid saab käsitleda lepingu muutmise kokkulepetena. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. VÕS § 13 lg 2 järgi, kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Antud juhul ei sätesta poolte vahel 23.01.2015. a sõlmitud laenuleping selle muutmise kokkulepete kohustuslikku vormi. Kuna 25.02.2015. a ja 28 02.2015. a leppisid pooled kokku täiendava intressi, s.o tasu laenu kasutamise aja eest ning 14.03.2017. a kokkuleppe võla tasumiseks osade kaupa, siis saab järeldada, et pooled leppisid kokku ka laenu tagasimakse tähtaja pikendamises. Kui laenulepingu järgi tuli laen koos intressiga tagastada hiljemalt 25.02.2015. a, siis 25.02.2015, 28 02.2015. a ja 14.03.2017. a kokkulepetega pikendati laenu ja intresside tasumise tähtaega.

3.10.Eeltoodud asjaolusid arvestades oli kostjal laenulepingus ettenähtud lõpptähtajaks, s.o 25.02.2015. a tasumata laenu põhiosa summas 14 500 euro. 25.02.2015. a ja 28 02.2015. a lisakokkulepete kohaselt pidi kostja tasuma täiendavalt intressi summas 2000 eurot. Eespool tegi kohus kindlaks, et 01.04.2015. a tasus K. A. hagejale kostja kohustuste katteks hagejale 4400 eurot, 03.12.2015. a 250 eurot ja 21.04.2016. a 1000 eurot. 04.04.2017.a kandis kostja hagejale 250 eurot. E. M. OÜ on kandnud hagejale 10.08.2018. a 150 eurot, 17.08.2018. a 100 eurot ja 04.10.2018. a 150 eurot ning W. OÜ on 21.03.2019. a 100 eurot. Kokku on kostja ja nimetatud kolmandad isikud kandnud hagejale pärast laenulepingus kokkulepitud lõpptähtaega 6400 eurot. 21 (31)

Laenulepingu punktis 2.2. leppisid pooled kokku, et makse tasumisel laenusaaja poolt loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivis, siis tähtajaks tasumata tasu. Tuginedes nimetatud lepingutingimusele on hageja arvestanud kostja ja kolmandate isikute poolt kostja kohustuste katteks makstud summad (kokku 6400 eurot) esmalt viivise katteks ja alles seejärel intressi ja põhivõla katteks. Hageja arvestuste kohaselt on kostjal siiani tasumata põhivõlg summas 14 905 eurot.

3.11.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 23.01.2015. a sõlmitud laenulepingu punktis 1.5. on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja viivitab lepingujärgsete maksete tasumisega, tasub ta laenuandja nõudmisel viivist 0,5 % viivituses olevalt summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on esitanud hagiavalduses viivisearvestuse (tl4). Hageja on arvestanud viivist lepingus kokku lepitud määras alates 26.02.2015. a. Hageja on arvestanud 17.05.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 110 085,60 eurot. Kohus leiab, et hageja on õigesti arvestanud viivist määras, mille pooled olid lepingus kokku leppinud. Kohtu hinnangul aga ei ole hageja põhjendanud viiviste arvestamise aega. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib viivist nõuda alates arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on 22 (31)

õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Eespool luges kohus tõendatuks hageja väite, et 25.02.2015. a ja 28 02.2015. a leppisid pooled kokku täiendava intressi, s.o tasu laenu kasutamise aja eest ning 14.03.2017. a kokkuleppe võla tasumiseks osade kaupa 250 euro suuruste osamaksetena alates märtsist 2017. a. Nimetatud kokkuleppeid arvestades ei saa järeldada, juba 26.02.2015. a, s.o alates ajast, millest hageja on viivist arvestanud. Esitatud asjaoludest võib järeldada, et poolte kokkulepetega pikendati laenu tagastamise ja intressi maksmise tähtaega. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja viimast, s.o 14.03.2017. a kokkulepet nõuetekohaselt ei täitnud. Vastavalt VÕS § 116 lg-le 6 ja § 196 lg-le 1 oli hagejal võlausaldajana õigus maksegraafiku kokkulepe kui kestvusleping kostja rikkumise tõttu erakorraliselt üles öelda. Hageja on esitanud kohtule tõendina 02.05.2019. a kostjale koostatud võlanõude (tl 15-16). Nimetatud nõudekirjas teatab hageja esindaja kostjale, et laenulepingust tulenev kohustus on muutunud sissenõutavaks ja hageja nõuab selle täitmist hiljemalt 09.05.2019. a. Kohtu hinnangul saab nimetatud nõudekirja käsitleda poolte vahel 14.03.2017. a sõlmitud maksegraafiku kokkuleppe ülesütlemise tahteavaldusena. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks varem lepingu üles öelnud ja nõudnud kostjalt kohustuste täitmist. Eeltoodud asjaolusid arvestades loeb kohus, et hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 10.05.2019. a, s.o järgmisel päeval pärast hageja poolt kostjale kohustuste täitmist määratud tähtaega. 23 (31)

Hageja nõuab hagis kostjalt viivist perioodi eest kuni 21.05.2019. a. Arvestades hageja nõude sissenõutavaks muutumist on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alles alates 10.05.2019. a. 25.02.2015. a seisuga oli kostjal tasumata hagejale põhivõlg 14 905 eurot. 25.02.2015. a ja 28 02.2015. a sõlmisid pooled lepingu muutmise kokkulepped, mille kohaselt pidi kostja maksma hagejale laenu kasutamise eest täiendavalt intressi summas 2000 eurot. Hageja on tõendanud, et perioodil 01.04.2015. a kuni 21.03.2019. a tasus kostja ise ja kolmandad isikud tema eest hagejale kokku 6400 eurot. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud hagejale maksete tegemist suuremas ulatuses. Tulenevalt VÕS § 88 lg-st 8 saab lugeda, et täitmine toimus esmalt intressi ning alles siis põhikohustuse katteks. Seega saab lugeda, et 09.05.2019.a seisuga oli kostjal hageja ees täitmata põhivõlg summas 10 505 eurot. Arvestades poolte vahel 23.01.2015. a sõlmitud lepingu punktis 1.5. (tl 8) kokku lepitud viivise määra, s.o 0,5 % viivituses olevalt summalt päevas, kujuneb 10 505 euro suuruselt põhivõlalt perioodi 10.05.2019. a kuni 21.05.2019. a eest viivise suuruseks 630,24 eurot. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt põhivõla saamiseks summas 10 505 eurot ja 21.05.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks summas 630,24 eurot.

3.11.Lisaks põhivõlale ja viivisele nõuab hageja kostjalt kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamist summas 198 eurot. Kohus leiab, et nimetatud nõue on põhjendatud. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei 24 (31)

vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eespool tegi kohus kindlaks, et kostja rikkus 23.01.2015. a sõlmitud laenulepingust ja 25.02.2015. a, 28 02.2015. a ning 14.03.2017. a sõlmitud lepingu muutmise kokkulepetest tulenevat raha maksmise kohustust hageja eest. Hageja on esitanud kohtule tõendina Themis Õigusbüroo 02.05.2019. a kirja kostjale, kus nõutakse kohustuse täitmist. Hageja on põhjendanud, et seoses kostjalt nõude sissenõudmisega tekkis tal kohtueelsete õigusabikulude näol kahju summas 198 eurot. Kostja vaidleb küll hagile vastu, kuid iseenesest ei ole kostja vaidlustanud hagejal kohtueelsete õigusabikulude tekkimist nõutavas summas. Arvestades asjaolusid saab kohtu hinnangul järeldada, et hagejal tekkis kahju õigusabikulude näol seoses kostja poolt kohustuste rikkumisega. Kostja rikkumise kõrvaldamiseks on hageja kandnud kohtueelsete õigusabikulude näol kahju summas 198 eurot ning VÕS § 115 lg 1 alusel kuulub see kostja poolt hagejale hüvitamisele.

3.12.Kohus leiab, et kostja aegumise vastuväide hageja nõudele ei ole põhjendatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 2 muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

25 (31)

Eespool luges kohus tuvastatuks, et hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 10.05.2019. a. Hageja esitas kohtule hagi 29.05.2019. a. Selleks ajaks ei olnud möödunud TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumise tähtaeg.

3.13.Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 10 505 eurot, 21.05.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 630,24 eurot ning kahjuhüvitise summas 198 eurot, kokku 11 333,24 eurot. Hageja põhivõla ja viivise nõue suuremas ulatuses ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus
4.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude 37 % ulatuses, seega jätab kohus menetluskulud 37 %-i ulatuses kostja kanda ja 63 %-i ulatuses hageja kanda.
5.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
5.1.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 3257,79 eurot, sh 1000 eurot hagilt

26 (31)

tasutud riigilõiv ja 2257,79 eurot lepingulise esindaja tasu ja kulud. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu summas 1000 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud vaid osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist Tanel Riivits, kes ei ole advokaat, kuid vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud haridusnõuetele ja võib olla kohtus lepinguline esindaja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja ajakulu olnud kokku 18,85 tundi, sh 3,75 tundi –22.05 2019 hagiavalduse koostamine ja esitamine, konsulteerimine kliendiga, 20.09.2019 parandused; 4,5 tundi – 17.09.2019 kostja vastuse analüüs, kliendiga konsulteerimine, lisatõendite sorteerimine ja vastuse koostamine; 1,85 tundi – 17.10.2019 kohtuistungi ettevalmistamine ja istungil osalemine; 4 tundi sõidukulu istungile Tallinnast Tartusse ja tagasi; 2 tundi 02.12.2019 kohtuistungi ettevalmistamine; 2 tundi – 03.12.2019 kohtuistungil osalemine; 0,75 tundi määruste vastuvõtmine, kliendile ülevaated asjast. Hageja esindaja taotleb tehtud õigusabitoimingute eest tasu 132 eurot koos käibemaksuga ühe tunni eest. Kohtuistungile sõitmise aja eest taotleb hageja esindaja tasu 4 tunni eest 272,59 27 (31)

eurot. Lisaks tasule taotleb hageja esindaja kohtuistungile sõitmisega seotud sõidukulude hüvitamist summas 25 eurot. Kostja esitas oma seisukoha kostja menetluskulude suuruse kohta. Kostja arvates on hageja lepingulise esindaja töömaht osaliselt liialdatud. Kostja leiab, et põhjendatuks saab lugeda hageja esindaja märgitud toimingutele ajakulu maksimaalselt 8,25 tunni ulatuses. Kostja leiab, et ajaliselt põhjendatud ei ole hageja esindaja sõiduaeg Tallinnast Tartusse ja tagasi, kuna hageja esindajal asub kontor nii Võrus kui ka Tallinnas. Kostja leiab, et põhjendatud ei ole ka hageja esindaja sõidukulud, kuna nende kohta kuludokumente ei ole esitatud. Kohus nõustub kostjaga ja leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja ajakulu on osaliselt ülemäärane ning ei kuulu sellises ulatuses teise menetlusosalise poolt hüvitamisele. Kohus hindab, et arvestades asja menetluse käiku ja keerukust, saab lugeda põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja ajakulu hagiavalduse koostamisele ja seda ettevalmistavatele toimingutele 3,75 tunni ulatuses, kostja vastuse analüüsimisele, kliendiga konsulteerimisele ja vastuse koostamisele 3 tunni ulatuses, 17.10.2019. a eelistungil osalemisele ja ettevalmistamisele 1,5 tunni ulatuses (istung kestis 55 min), eelistungile sõiduks ajakulu Tallinnnast Tartusse 4 tunni ulatuses, 03.12.2019. a kohtuistungile ettevalmistusele 1 tunni ulatuses ja kohtuistungil osalemisele 2 tunni ulatuses (istung kestis 2 tundi). Kokku nimetatud toimingutele loeb kohus põhjendatuks ajakulu 15,25 tunni ulatuses. Lisaks loeb kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu Tallinnast Tartusse istungile ja tagasi sõitmise eest 4 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja esindaja taotletav tasumäär õigusabi toimingute eest, s.o 132 eurot koos 28 (31)

käibemaksuga ühe tunni eest ning samuti on põhjendatud tasumäär kohtuistungile ja tagasi sõidule kulutatud aja eest määras 68,14 eurot ühe tunni eest. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu kokku summas 2285,59 eurot, sh õigusabitoimingutele 15,25 tunni ulatuses summas 2013 eurot ja kohtuistungile ja tagasi sõitmisele 4 tunni ulatuses summas 272,59 eurot. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindaja sõidukulud summas 25 eurot. Hageja esindaja ei ole esitanud sõidukulude kohta tõendit, kuid kohtu hinnangul saab sellest olenemata sõidukulud lugeda taotletud ulatuses vajalikuks menetluskuluks. TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 3038 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 1000 eurot, hageja lepingulise esindaja tasu summas 2013 eurot ja hageja esindaja sõidukulud summas 25 eurot.

5.2.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu kokku summas 1705 eurot. Kostjat esindas menetluses jurist Mehis Adamson, kes ei ole advokaat, kuid vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud haridusnõuetele ja võib olla kohtus lepinguline esindaja. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja ajakulu olnud kokku 15,5 tundi, sh 3,5 tundi – hagiga tutvumine, konsultatsioon kostjaga, tõenditega tutvumine; 1,5 tundi – kostja vastuse koostamine; 2,5 tundi – hagejate vastuse ja tõenditega tutvumine; 2 tundi – 17.10.2019 istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine; 1 tund kohtuistungi protokolliga tutvumisele, õigsuse kontrollile ja kostjaga kooskõlastamisele; 3 tundi – 29 (31)

03.12.2019 istungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele; 2 tundi kohtuistungi protokolliga tutvumisele õigsuse kontrollile ja kostjaga kooskõlastamisele. Kostja esindaja taotleb tehtud õigusabitoimingute eest tasu 110 eurot ilma käibemaksuta. Kohus hindab, et iseenesest on kostja esindaja märgitud toimingud olnud vajalik, kuid kohus peab osaliselt ülemääraseks märgitud ajakulu toimingutele. Kohus vähendab märgitud ajakulu 17.09.2019. a istungi ettevalmistuseks 0,5 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja esindaja taotletav tasumäär õigusabi toimingute eest, s.o 110 eurot ilma käibemaksuta ühe tunni eest. Seega loeb kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tasu 15 tunni eest kokku summas 1650 eurot. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks kostja menetluskulud kokku summas 1650 eurot.

5.3.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda 37% hageja menetluskuludest, s.o 1124,06 eurot ja hagejal 63% kostja menetluskuludest, s.o 1039,50 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestab kohus poolte menetluskulude nõuded rahuldatud ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena lõppeb kostja nõue ja väheneb hageja nõue kostja nõudega kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 84,56 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras /allkirjastatud digitaalselt/ 30 (31)

Kristiina Kask Kohtunik

31 (31)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja