Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

kostjale laenu 15 000 eurot. Hageja andis lepingu sõlmimisega samal päeval kostjale laenusumma üle sularahas. Pooled leppisid lepingus kokku, et kostja tagastab hagejale laenu koos intressiga kokku summas 19 000 eurot hiljemalt 25.02.2015. a. Pooled leppisid ka kokku, et kostja tasub hagejale tähtaegselt tasumata summadelt viivist 0,5 % päevas. Lepingus kokku lepitud 19 000 eurost tagastas kostja hagejale tähtaegselt vaid 4500 eurot, mille kostja andis hagejale üle sularahas. Vastavalt sõlmitud laenulepingu tingimustele arvestas hageja kostja poolt tasutud summa esmalt intressi katteks, seejärel viivitusintressi katteks ning seejärel põhinõude katteks. Sellest tulenevalt oli kokku lepitud intress 4000 eurot kostja poolt tähtaegselt tasutud ning tasumata põhivõla jääk lepingu tähtaja saabumisel 14 500 eurot (19 000 eurot - 4000 eurot intress 500 eurot põhivõla makse). Kuna kostja ei olnud võimeline kogu laenusummat lepingus määratud kuupäevaks tagastama, leppisid tehinguosalised kokku, et hagejale tagastamisele kuuluv võlasumma suureneb 2000 euro võrra. 25.02.2015. a leppisid pooled kokku, et kostja poolt tagastatavale põhinõudele lisandub 500 eurot ja 28.02.2015. a leppisid kokku, et lisandub veel 1500 eurot. Seega 28.02.2015. a seisuga oli kostja võlg hageja ees kokku 16 500 eurot. Hageja püüdlused kostjaga võla tasumise osas läbirääkimisi pidada on nelja ja poole aasta vältel olnud suures osas edutud. Kostja on andnud hagejale üksnes alusetuid lubadusi tasuda võlg koheselt, kui tekivad selleks rahalised vahendid. Hageja on andnud kostjale võimalusi tasuda võlgnevus vabatahtlikult ning on kannatlikult oodanud kostja poolset kohustuste täitmist, kuid võla katteks on erinevate isikute poolt sooritatud hageja pangakontole aastate jooksul vaid üksikuid makseid. Kostja ei ole rahalist kohustust hageja ees korrektselt täitnud ja võlgnevus on tähtaja möödumisega muutunud sissenõutavaks. 3 (31)

01.04.2015. a sooritas kostjaga lähisuhtes olnud K. A. kostja võla katteks hageja pangakontole kaks makset kogusummas 4400 eurot. Selleks ajaks oli põhivõlale lisandunud viivis summas 2805 eurot. K. A. teostatud maksete järel oli võlasumma jääk 14 905 eurot (16 500 + 2805 - 4400 = 14 905). Sama isik on hageja pangakontole sooritanud kostja võla katteks makse 03.12.2015. a summas 250 eurot ning 21.04.2016. a 1000 eurot. Kostja võla tasumiseks K. A. poolt hagejale laekunud maksed arvestati lepingu kohaselt sissenõutavaks muutunud viivise katteks.21.04.2016. a makse sooritamise järel oli põhivõla jääk 14 905 eurot ning arvestuslik viivis põhinõudelt 27 367,61 eurot. 04.04.2017. a sooritas kostja enda isiklikult pangakontolt hageja pangakontole makse summas 250 eurot. Võla tasumiseks hagejale laekunud makse arvestati lepingu kohaselt sissenõutavaks muutunud viivise katteks. 04.04.2017. a makse sooritamise järel oli kostja põhivõla jääk 14 905 eurot ning arvestuslik viivis põhinõudelt 52 977,79 eurot. Järgnevad maksed kostja võla katteks sooritas pangaülekandega hageja kontole ajavahemikus 10.08.201804.10.2018. a ettevõte E. M. OÜ. 10.08.2018. a laekus nimetatud ettevõttelt hageja pangakontole makse summas 150 eurot, 17.08.2018. a makse summas 100 eurot ja 04.10.2018. a makse summas 150 eurot. Kostja võla tasumiseks E. M. OÜ poolt hagejale laekunud maksed arvestati lepingu p 2.2. kohaselt sissenõutavaks muutunud viivise katteks. 04.10.2018 makse sooritamise järel oli põhivõla jääk 14 905 eurot ning arvestuslik viivis põhinõudelt 93 193,92 eurot. Viimane makse kostja võla katteks laekus hageja pangakontole 21.03.2019 summas 100 eurot. Makse sooritamise järel oli põhivõla jääk 14 905 eurot ning arvestuslik viivis põhinõudelt 105 548,6 eurot. Hagiavalduse 4 (31)

esitamise seisuga on kostjal tasumata hagejale põhivõlg summas 14 905 eurot ning arvestuslik viivis summas 110 085,60 eurot. Hageja on esitanud korduvalt nõudeid laenulepingu täitmiseks. 02.05.2019. a saatis hageja esindaja e-postiga kostjale võlanõude tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning kostja on laenumaksete tasumisega olulises viivituses. Seoses kostja poolt kohustuste mittetäitmisega tekkis hagejale kahju õigusabikulude näol. Hageja kandis kostjalt võla sissenõudmisega seotud õigusabikulusid summas 385 eurot. Eeltoodut arvestades taotles hageja hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 23.01.2015. a sõlmitud laenulepingu järgi tagastamata laenu põhiosa summas 14 905 eurot ja viivise põhivõlalt summas 14 905 eurot. Lisaks taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 385 eurot, mis on kohtueelselt hagejal tekkinud õigusabikulud.

tõendina väljavõtte poolte vestlusest Facebook Messinger`is, kus kostja ise tunnistab hagejale laenu võtmist summas 15 000 eurot ja ka intressikokkuleppe olemasolu. Vastavalt 23.01.2015. a sõlmitud laenulepingule pidi hageja andma kostjale laenu üle sularahas. 22.01.2015. a leidis poolte vahel aset vestlus Messengeris, kus kinnitati lõplikud laenutingimused ning lepiti kokku kohtumine laenusumma üleandmiseks. 23.01.2015. a vestlesid pooled taas Messengeris, kus kostja kinnitab kohtumise toimumist ning lisab juurde isegi kohtumise kestvuse. Vahetult enne laenu tagasimakse kuupäeva saabumist, s.o 22.02.2015. a kontakteerus kostja hagejaga taas Messengeris. Vestluse sisu annab täiendavalt kinnitust sellest, et laenusumma sai tõepoolest kuu aega tagasi hageja poolt kostjale üle antud. 25.02.2015. a kinnitab kostja hagejale, et laenumakse viibib temast mittesõltuvatel asjaoludel. Laenusaamist on kostja asunud salgama alles kohtumenetluses. Varasemalt aga on kostja andnud nii korduvaid lubadusi hagejale laenuvõla maksete sooritamiseks ja enamgi veel, ongi reaalselt laenu ka osaliselt tagastanud. Tõsi, seda ka läbi enda äriühingu. Tulenevalt asjaolust, et laenusumma tagasimakse kokkulepitud tähtpäevaks viibis, leppis kostja hagejaga kokku kompensatsioonis lisaintresside näol ning on võlgnevust kinnitanud. Messengeri vestluse väljavõte tõendab, et laenusumma üleandmine hageja poolt kostjale on tegelikkuses aset leidnud, kostja on lubanud korduvalt selle tagastamist tundes huvi jäägi vastu ning on tagatipuks hagejale arvukalt teostanud erinevaid makseid. Hageja ei nõustu ja vaidleb vastu kostja väitele, et hageja esitatud tõendid ei tõenda, et kostja on teinud hagejale makseid just kõne all oleva laenulepingu katteks. Hageja kinnitab kohtule, et poolte vahel ei olnud sel ajal muid rahalisi suhteid üksnes peale kõnealuse. 02.03.2015. a tunnistab kostja 6 (31)

messengeris hagejale, et laenuraha ei ole võimalik tagasi maksta. Samas lubab, et võlgnevuse likvideerimine hageja ees on prioriteetne. Sellega saab alguse kostja poolt lõputute lubaduste jada, mis kulmineerub hageja survestamise tulemusena osaliste tasumistega läbi aastate. 17.06.2015. a kinnitab kostja hagejale messengeris, et on vastavalt võimetele üle poole tagasi maksnud. Hageja kinnitab omalt poolt, et kaks korda on kostja tasunud, kuid summa jääb alla poole võlgnevusest. 17.06.2015. a seisuga oli kostja tasunud hagejale võlgnevuse katteks kokku 8900 eurot. 03.03.2017. a vestlevad pooled uuesti võlgnevuse jäägi teemal messengeris. Vestluses kinnitab kostja, et summat ta ei tea, kuid kindlasti on selleks hetkeks üle 10 000 euro tema poolt tasutud. Hageja saadab kostjale ülevaate laekumisest. Selleks hetkeks on kostja tasunud hagejale kokku 10150 eurot. 14.03.2017. a sõlmivad pooled messengeri vahendusel maksegraafiku kokkuleppe, mille kohaselt asub kostja alates märts 2017 a. tasuma hagejale igakuiselt minimaalselt 250 eurot. Esimene kokkuleppe järgne makse jõuab hagejani 04.04.2017 a. Kokkulepitud maksegraafikust kostja siiski kinni ei pea. Peale arvukaid dialooge messengeri vahendusel jõuab hageja pangakontole veel 400 eurot 2018. a (vt hagiavalduse lisa nr 4) kostja juhitud ettevõtte poolt ning 100 eurot 21.03.2019. a kostja juhitud teise ettevõtte kaudu, mis jääb ühtlasi viimaseks osamakseks. Seega on kostja tasunud hagejale võlgnevuse katteks enam kui 4 ja poole aasta jooksul kokku 10 900 eurot. Hageja ei nõustu ka kostja vastuväitega, et hageja nõue on aegunud. Hageja on esitanud kohtule pooltevahelistest messengeri vestlustest kuvatõmmised, mis tõendavad selgelt kostjapoolset kohustuse korduvat omaksvõttu ning korduvate maksete teostamist laenuvõla katteks. Seega on aegumine antud juhul välistatud ja selle õiguslikul põhjendamisel tugineb hageja TsÜS §-le 158. Esiteks lõike 1 tähenduses – 7 (31)

kostja on korduvalt tunnistanud võla tasumise kavatsust ja väljendanud igakülgselt selgeid soove olla seotud rahalise kohustusega. Seda viimati 15.03.2017. a. Teiseks tugineb hageja sama paragrahvi lõikele 2 – kostja on korduvalt sooritanud hagejale makseid ja seda aegumise kulgemise kestel, sooritades võla katteks viimati makse 20.03.2019. a. Seega leiab hageja, et nõue ei ole aegunud, vaid aegumine katkes igakordselt iga osamakse sooritamise järgselt.

tõendanud laenu üleandmist. Hageja väidab, et kostja pole laenu tagasi maksnud, mistõttu on alust massiivsete viiviste arvestamiseks ning nõudmiseks. Kostja hinnangul peab hageja laenulepingu täitmise nõudmiseks tõendama kõigepealt laenu üleandmist, mida hageja kaudsed tõendid aga ei tõenda. Kostja märgib ka, et ebaõige on hageja väide selle kohta, et pooled leppisid laenulepingus kokku intressi summas 4000 eurot. Tegelikult leppisid pooled laenulepingus kokku, et laenusaaja tasub 4000 eurot laenuperioodi eest. Kostja on seisukohal, et isegi kui hageja tõendaks laenulepingu endapoolset täitmist, ei ole nimetatud lepingu alusel väidetava nõude sissenõudmine võimalik, kuna laenulepingu järgi muutus laen sissenõutavaks 24.02.2015. a. TsÜS § 146 järgi aegub lepingulises suhtes nõue 3 aasta jooksul alates sissenõutavaks muutumisest. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit või asjaolu, mille järgi oleks võimaliku laenunõude aegumine peatunud või uuesti alanud. Hageja ei ole tõendanud raha üleandmist. Isegi kui hüpoteetiliselt arvestada laenusuhte olemasolu, siis on seegi põhivõla nõue aegunud 24.02.2018. a.

poolte vestlust, põhjusel, et tõendist ei nähtu täpsemalt, kes üldse on vestluse osalised, puuduvad täpsed kuupäevad, asukoht, kellaaeg jne. Kostja esindaja hinnangul ei pruugi olla need tõendid autentsed, võivad olla hageja poolt manipuleeritud ning ei ole seetõttu tõendina kõlbulikud. Kostja taotles, et kohus määraks ekspertiisi, tuvastamaks, et hageja esitatud Facebook Messenger vestluse väljavõtetel peab hageja vestlust kostjaga. Kohus jättis taotluse rahuldamata. 20.12.2019. a esitas kostja kohtule oma kohtukõne teesid kirjalikult. Kohtukõne teesides esitas kostja vastuväite kohtu tegevusele ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata järmise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.

tasub laenusaaja laenuandjale tasu 4000 eurot laenuperioodi eest.

üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eelnimetatud sätetest tulenevalt on hageja nõude rahuldamise eelduseks see, et kostja on laenulepingust tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud. Hageja, kes kohustuse täitmist nõuab peab vaidluse korral tõendama, et tema kui laenuandja on omapoolse kohustuse, s.o laenuraha üleandmise kohustuse täitnud. Kui hageja esitab omalt poolt tõendid ja kostja vaidleb neile vastu, siis peab kostja omakorda oma vastuväiteid tõendama.

12 (31)

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et VÕS § 95 lg 1 mõistes täitmise kviitungit hageja poolt kostjale laenuraha maksmise kohta ei vormistatud. Riigikohus on 17.11.2011. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-96-11 asunud seisukohale, et laenulepingu võlakohustuse täitmise tõendamine on liigi- ja vormivaba. Võlgnik võib võla tasumist tõendada nii VÕS § 95 lg-s 1 nimetatud tõendiga kui ka muude kirjalike dokumentidega ja tunnistajate ütlustega.

andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Kohtu hinnangul liigituvad hageja esitatud Facebook Messinger kuvatõmmised TsMS § 272 lg-s 1 sätestatud tõendiliigi, s.o dokumentaalse tõendi alla. Need on esitatud ettenähtud protsessivormis ja on lubatavad. Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

15 (31)

Kohus tegi äriregistri andmete alusel kindlaks, et kostja M. K. on E. M. OÜ ainuosanik ja juhatuse liige ning perioodil 30.08.2017. a kuni 25.07.2019. a oli ta ka W. OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Kohtus kinnitas hageja vande all (tl 87p-88), et tal ei ole ei K. A. ega ka E. M. OÜ-ga ning W. OÜ-ga endal mingeid suhteid. Hageja seletas, et kostja ütles hagejale, et tema pangakontod olid kohtutäituri poolt arestitud ja hageja sai aru, et kostja tegi talle makseid enda lapse ema K. A. kontolt ja enda ettevõtete kontodelt. Ka maksete selgitustest oli näha, et maksed on M. K. . Hageja kinnitas ka (tl 87), et maksete tegemise ajal ei olnud tal kostjaga muid võlasuhteid peale 23.01.2015. a sõlmitud laenulepingu. Hageja seletas, et varasemalt oli neil olnud kostjaga üks laenukokkuleppe, kuid selle oli kostja ära tasunud. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid tõendavad hageja väidet, et kostja on 23.01.2015. a sõlmitud laenulepingut osaliselt täitnud. See fakt omakorda annab kinnitust hageja väitele tema poolt kostjale laenuraha üleandmise kohta. Kostja väidab, et nii tema poolt ja ka E. M. OÜ ning W. OÜ poolt hagejale tehtud rahaülekanded ei olnud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks. Kohus selgitas kostjale eelistungil, et kui hageja on esitanud omalt poolt tõendid ja kostja vaidleb neile vastu, siis on kostja koormis oma vastuväiteid tõendada. Kostja ei ole aga esitanud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et tema või temaga seotud äriühingud tegid hagejale ülekandeid mingi muu võlakohustuse katteks kui seda oli 23.01.2015. a sõlmitud laenuleping. Kuigi kostja tugineb oma vastuväidetes hageja väidetud asjaolude tõendamatusele, siis kostja ise ei ilmunud mõjuva põhjuseta tema vande all ülekuulamiseks määratud kohtuistungile. Kohus leiab, et TsMS § 270 lg 2 alusel saab 16 (31)

lugeda kostja vande all seletuste andmisest keeldunuks ning sama paragrahvi lõike 1 alusel saab lugeda vastaspoole, s.o hageja väidetud asjaolud tõendatuks. Kõike eeltoodut arvestades loeb kohus tõendatuks hageja väite, et ta andis 23.01.2015. a kostjale üle sularahas laenusumma 15 000 eurot.

hinnangul tõlgendada poolte vahel sõlmitud laenulepingu punktis 1.4. kokku lepitud tasu kokkulepet laenuintressi kokkuleppena. Kuigi seadusjärgne intressimäär (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär) on väljendatud protsentuaalse suurusena, siis seadus ei keela lepingus kokku leppida intressi kindla summana.

hagejal õigus kostjalt nõuda laenusumma 14 500 euro tagastamise kohustuse täitmist.

tähtajaks maksta, siis maksab ta selle eest rohkem. Esimene kord oli kokkulepe, et kostja maksab rohkem 500 eurot ja teinekord kokkulepe, et 1500 eurot ehk tagasi makstav summa pidi suurenema 2000 eurot võrra. Hageja esitatud Facebook Messenger kuvatõmmistest (tl 63) nähtub, et M. K. kirjutab sõnumi: „minimaalselt 250“; temalt küsitakse vastuseks: „mis kuupäevaks, millal saab siis?“. 15.03.2017. a vastab M. K. : „ See kuu hakkaks pihta. Ma igaks juhuks konkreetset päeva ei lubaks kuna mul pangapäevi pole, siis kannan esimesel võimalusel“; temale vastatakse: „No vaatame, kindlast peaks olema see summa suurem, päris 250 kaupa yle 4 aasta ei oota seda raha“. Kohtus kinnitas hageja vande all antud ütlustega (tl 90), et sõlmis kostjaga kokkuleppe, et kostja maksab laenu tagasi 250 euro suuruste osamaksete. Hageja seletas, et kostja pidas sellest kokkuleppest kokku vaid ühe kuu Kuigi kostja hageja väidetega laenu suurendamise kokkulepete kohta ei nõustu, ei ilmunud kostja ise ilma mõjuva põhjuseta tema vande all ülekuulamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 270 lg 2 alusel saab lugeda kostja vande all seletuste andmisest keeldunuks ning sama paragrahvi lõike 1 alusel saab lugeda vastaspoole, s.o hageja väidetud asjaolud tõendatuks. Eeltoodut arvestades loeb kohus tõendatuks, et pooled sõlmisid 25.02.2015. a ja 28.02.2015. a kokkulepped, millega kostja võttis kohustuse tasuda hagejale lisaks 23.02.2015. a sõlmitud kirjaliku laenulepingu järgi tasumisele kuuluvale põhivõlale hagejale täiendavat intressi 2000 eurot. Kohus loeb tõendatuks ka hageja väite, et 14.03.2017. a sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale laenulepingust tuleneva võla osade kaupa alates märtsist 2017. a, tasudes igakuiselt vähemalt 250 eurot kuus. 20 (31)

Kohus leiab, et eelnimetatud poolte kokkuleppeid saab käsitleda lepingu muutmise kokkulepetena. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. VÕS § 13 lg 2 järgi, kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Antud juhul ei sätesta poolte vahel 23.01.2015. a sõlmitud laenuleping selle muutmise kokkulepete kohustuslikku vormi. Kuna 25.02.2015. a ja 28 02.2015. a leppisid pooled kokku täiendava intressi, s.o tasu laenu kasutamise aja eest ning 14.03.2017. a kokkuleppe võla tasumiseks osade kaupa, siis saab järeldada, et pooled leppisid kokku ka laenu tagasimakse tähtaja pikendamises. Kui laenulepingu järgi tuli laen koos intressiga tagastada hiljemalt 25.02.2015. a, siis 25.02.2015, 28 02.2015. a ja 14.03.2017. a kokkulepetega pikendati laenu ja intresside tasumise tähtaega.

Laenulepingu punktis 2.2. leppisid pooled kokku, et makse tasumisel laenusaaja poolt loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivis, siis tähtajaks tasumata tasu. Tuginedes nimetatud lepingutingimusele on hageja arvestanud kostja ja kolmandate isikute poolt kostja kohustuste katteks makstud summad (kokku 6400 eurot) esmalt viivise katteks ja alles seejärel intressi ja põhivõla katteks. Hageja arvestuste kohaselt on kostjal siiani tasumata põhivõlg summas 14 905 eurot.

õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Eespool luges kohus tõendatuks hageja väite, et 25.02.2015. a ja 28 02.2015. a leppisid pooled kokku täiendava intressi, s.o tasu laenu kasutamise aja eest ning 14.03.2017. a kokkuleppe võla tasumiseks osade kaupa 250 euro suuruste osamaksetena alates märtsist 2017. a. Nimetatud kokkuleppeid arvestades ei saa järeldada, juba 26.02.2015. a, s.o alates ajast, millest hageja on viivist arvestanud. Esitatud asjaoludest võib järeldada, et poolte kokkulepetega pikendati laenu tagastamise ja intressi maksmise tähtaega. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja viimast, s.o 14.03.2017. a kokkulepet nõuetekohaselt ei täitnud. Vastavalt VÕS § 116 lg-le 6 ja § 196 lg-le 1 oli hagejal võlausaldajana õigus maksegraafiku kokkulepe kui kestvusleping kostja rikkumise tõttu erakorraliselt üles öelda. Hageja on esitanud kohtule tõendina 02.05.2019. a kostjale koostatud võlanõude (tl 15-16). Nimetatud nõudekirjas teatab hageja esindaja kostjale, et laenulepingust tulenev kohustus on muutunud sissenõutavaks ja hageja nõuab selle täitmist hiljemalt 09.05.2019. a. Kohtu hinnangul saab nimetatud nõudekirja käsitleda poolte vahel 14.03.2017. a sõlmitud maksegraafiku kokkuleppe ülesütlemise tahteavaldusena. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks varem lepingu üles öelnud ja nõudnud kostjalt kohustuste täitmist. Eeltoodud asjaolusid arvestades loeb kohus, et hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 10.05.2019. a, s.o järgmisel päeval pärast hageja poolt kostjale kohustuste täitmist määratud tähtaega. 23 (31)

Hageja nõuab hagis kostjalt viivist perioodi eest kuni 21.05.2019. a. Arvestades hageja nõude sissenõutavaks muutumist on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alles alates 10.05.2019. a. 25.02.2015. a seisuga oli kostjal tasumata hagejale põhivõlg 14 905 eurot. 25.02.2015. a ja 28 02.2015. a sõlmisid pooled lepingu muutmise kokkulepped, mille kohaselt pidi kostja maksma hagejale laenu kasutamise eest täiendavalt intressi summas 2000 eurot. Hageja on tõendanud, et perioodil 01.04.2015. a kuni 21.03.2019. a tasus kostja ise ja kolmandad isikud tema eest hagejale kokku 6400 eurot. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud hagejale maksete tegemist suuremas ulatuses. Tulenevalt VÕS § 88 lg-st 8 saab lugeda, et täitmine toimus esmalt intressi ning alles siis põhikohustuse katteks. Seega saab lugeda, et 09.05.2019.a seisuga oli kostjal hageja ees täitmata põhivõlg summas 10 505 eurot. Arvestades poolte vahel 23.01.2015. a sõlmitud lepingu punktis 1.5. (tl 8) kokku lepitud viivise määra, s.o 0,5 % viivituses olevalt summalt päevas, kujuneb 10 505 euro suuruselt põhivõlalt perioodi 10.05.2019. a kuni 21.05.2019. a eest viivise suuruseks 630,24 eurot. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt põhivõla saamiseks summas 10 505 eurot ja 21.05.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks summas 630,24 eurot.

vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eespool tegi kohus kindlaks, et kostja rikkus 23.01.2015. a sõlmitud laenulepingust ja 25.02.2015. a, 28 02.2015. a ning 14.03.2017. a sõlmitud lepingu muutmise kokkulepetest tulenevat raha maksmise kohustust hageja eest. Hageja on esitanud kohtule tõendina Themis Õigusbüroo 02.05.2019. a kirja kostjale, kus nõutakse kohustuse täitmist. Hageja on põhjendanud, et seoses kostjalt nõude sissenõudmisega tekkis tal kohtueelsete õigusabikulude näol kahju summas 198 eurot. Kostja vaidleb küll hagile vastu, kuid iseenesest ei ole kostja vaidlustanud hagejal kohtueelsete õigusabikulude tekkimist nõutavas summas. Arvestades asjaolusid saab kohtu hinnangul järeldada, et hagejal tekkis kahju õigusabikulude näol seoses kostja poolt kohustuste rikkumisega. Kostja rikkumise kõrvaldamiseks on hageja kandnud kohtueelsete õigusabikulude näol kahju summas 198 eurot ning VÕS § 115 lg 1 alusel kuulub see kostja poolt hagejale hüvitamisele.

25 (31)

Eespool luges kohus tuvastatuks, et hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 10.05.2019. a. Hageja esitas kohtule hagi 29.05.2019. a. Selleks ajaks ei olnud möödunud TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumise tähtaeg.

26 (31)

tasutud riigilõiv ja 2257,79 eurot lepingulise esindaja tasu ja kulud. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu summas 1000 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud vaid osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist Tanel Riivits, kes ei ole advokaat, kuid vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud haridusnõuetele ja võib olla kohtus lepinguline esindaja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja ajakulu olnud kokku 18,85 tundi, sh 3,75 tundi –22.05 2019 hagiavalduse koostamine ja esitamine, konsulteerimine kliendiga, 20.09.2019 parandused; 4,5 tundi – 17.09.2019 kostja vastuse analüüs, kliendiga konsulteerimine, lisatõendite sorteerimine ja vastuse koostamine; 1,85 tundi – 17.10.2019 kohtuistungi ettevalmistamine ja istungil osalemine; 4 tundi sõidukulu istungile Tallinnast Tartusse ja tagasi; 2 tundi 02.12.2019 kohtuistungi ettevalmistamine; 2 tundi – 03.12.2019 kohtuistungil osalemine; 0,75 tundi määruste vastuvõtmine, kliendile ülevaated asjast. Hageja esindaja taotleb tehtud õigusabitoimingute eest tasu 132 eurot koos käibemaksuga ühe tunni eest. Kohtuistungile sõitmise aja eest taotleb hageja esindaja tasu 4 tunni eest 272,59 27 (31)

eurot. Lisaks tasule taotleb hageja esindaja kohtuistungile sõitmisega seotud sõidukulude hüvitamist summas 25 eurot. Kostja esitas oma seisukoha kostja menetluskulude suuruse kohta. Kostja arvates on hageja lepingulise esindaja töömaht osaliselt liialdatud. Kostja leiab, et põhjendatuks saab lugeda hageja esindaja märgitud toimingutele ajakulu maksimaalselt 8,25 tunni ulatuses. Kostja leiab, et ajaliselt põhjendatud ei ole hageja esindaja sõiduaeg Tallinnast Tartusse ja tagasi, kuna hageja esindajal asub kontor nii Võrus kui ka Tallinnas. Kostja leiab, et põhjendatud ei ole ka hageja esindaja sõidukulud, kuna nende kohta kuludokumente ei ole esitatud. Kohus nõustub kostjaga ja leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja ajakulu on osaliselt ülemäärane ning ei kuulu sellises ulatuses teise menetlusosalise poolt hüvitamisele. Kohus hindab, et arvestades asja menetluse käiku ja keerukust, saab lugeda põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja ajakulu hagiavalduse koostamisele ja seda ettevalmistavatele toimingutele 3,75 tunni ulatuses, kostja vastuse analüüsimisele, kliendiga konsulteerimisele ja vastuse koostamisele 3 tunni ulatuses, 17.10.2019. a eelistungil osalemisele ja ettevalmistamisele 1,5 tunni ulatuses (istung kestis 55 min), eelistungile sõiduks ajakulu Tallinnnast Tartusse 4 tunni ulatuses, 03.12.2019. a kohtuistungile ettevalmistusele 1 tunni ulatuses ja kohtuistungil osalemisele 2 tunni ulatuses (istung kestis 2 tundi). Kokku nimetatud toimingutele loeb kohus põhjendatuks ajakulu 15,25 tunni ulatuses. Lisaks loeb kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu Tallinnast Tartusse istungile ja tagasi sõitmise eest 4 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja esindaja taotletav tasumäär õigusabi toimingute eest, s.o 132 eurot koos 28 (31)

käibemaksuga ühe tunni eest ning samuti on põhjendatud tasumäär kohtuistungile ja tagasi sõidule kulutatud aja eest määras 68,14 eurot ühe tunni eest. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu kokku summas 2285,59 eurot, sh õigusabitoimingutele 15,25 tunni ulatuses summas 2013 eurot ja kohtuistungile ja tagasi sõitmisele 4 tunni ulatuses summas 272,59 eurot. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindaja sõidukulud summas 25 eurot. Hageja esindaja ei ole esitanud sõidukulude kohta tõendit, kuid kohtu hinnangul saab sellest olenemata sõidukulud lugeda taotletud ulatuses vajalikuks menetluskuluks. TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 3038 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 1000 eurot, hageja lepingulise esindaja tasu summas 2013 eurot ja hageja esindaja sõidukulud summas 25 eurot.

03.12.2019 istungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele; 2 tundi kohtuistungi protokolliga tutvumisele õigsuse kontrollile ja kostjaga kooskõlastamisele. Kostja esindaja taotleb tehtud õigusabitoimingute eest tasu 110 eurot ilma käibemaksuta. Kohus hindab, et iseenesest on kostja esindaja märgitud toimingud olnud vajalik, kuid kohus peab osaliselt ülemääraseks märgitud ajakulu toimingutele. Kohus vähendab märgitud ajakulu 17.09.2019. a istungi ettevalmistuseks 0,5 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja esindaja taotletav tasumäär õigusabi toimingute eest, s.o 110 eurot ilma käibemaksuta ühe tunni eest. Seega loeb kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tasu 15 tunni eest kokku summas 1650 eurot. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks kostja menetluskulud kokku summas 1650 eurot.

Kristiina Kask Kohtunik

31 (31)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.