lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-129565/15

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-129565/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1376
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisÄS § 140Osa eest tasumineÄS § 1401 lg 1, 2TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusÄS § 187 lg 2Juhatuse liikmete vastutusTsMS § 637 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-129565/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja12.12.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
BARGI GRUPP OÜ16102470(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-23-129565

Määruse tegemise aeg ja koht

31.01.2025.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Maris Kuurberg, Mati Maksing

Kohtuasi

BARGI GRUPP OÜ hagi M.F vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse BARGI GRUPP OÜ apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised esindajad

ja

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): BARGI nende GRUPP OÜ (registrikood 16102470), lepingulised esindajad Priit Janu ja Revo Janu Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): M.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vladimir Buldakov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Keelduda menetlusse võtmast BARGI GRUPP OÜ apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 12.12.2024 otsuse peale.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud apellandi menetluskulud tema enda kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Vaidluse asjaolud

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(4)

1.BARGI GRUPP OÜ (hageja) esitas 15.08.2023 Harju Maakohtusse hagi M.F (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2500 eurot. 19.11.2024 täiendas hageja esitatud nõuet ning palus mõista kostjalt hageja kasuks välja viivitusintress põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja BARGI GRUPP OÜ asutamislepingu ning võttis endale kohustuse hageja kapitaliseerida põhikirja lisa punktis 2.2 nimetatud ajaks vastavalt nimiväärtusele. Põhikirja punkti 2.2 kohaselt tasub osanik osaühingu sissemakseta asutamise korral osa eest täielikult kahe aasta jooksul, kuid hiljemalt ÄS § 140 1 lg-s 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. Hagejal tekkisid makseraskused 20.01.2021, millega saabus ÄS § 1401 lg-s 2 märgitud tingimus ja kostja kohustus muutus sissenõutavaks. Hagiavalduse esitamise ajaks ei ole kostja kohustust hageja ees täitnud. Alternatiivselt esitab hageja kostja vastu juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude.
2.Kostja esitas 19.02.2024 seisukoha, milles ei tunnista hageja esitatud nõuet ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et tal puudub hageja ees kohustus. Kostja ja X vahel sõlmiti 14.12.2020 osaühingu osa müügileping, mille punkti 2.1 kohaselt müüs kostja Xle hageja osa. Lepingu punkti 2.3 kohaselt leppisid kostja ja X kokku, et hageja osa eest kohustub sissemakse täies ulatuses tasuma X. Müüja juhatuse liikmena kinnitas, et osaühing on nimetatud kohustuse üleandmisega nõus. Kostja ei ole osaühingu juhatuse liige alates 18.12.2020, seega oli kostja tagasi kutsunud juhatusest enne, kui saabus tingimus osa tasumiseks.
3.Hageja esitas 19.11.2024 seisukoha, milles leiab, et hageja ei olnud 14.12.2020 müügilepingu pooleks ega osalenud eelviidatud tehingus. Asjas ei ole tõendatud, et hageja andis kohustuse ülevõtmiseks notariaalselt tõestatud või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku. Kostja esitas hageja osas 2020. aasta detsember käibedeklaratsiooni, millel deklareeris hageja maksukohustuse ja maksuvõlana 16 562 eurot. Seega saabus tingimus hiljemalt 31.12.2020. Kostja oli hageja seadusliku esindajana kohustatud isikuks hagejale kuuluv nõue hiljemalt 31.12.2020 seisuga iseenda osas maksma panna, mitte delegeerida sissenõutavaks muutunud kohustus edasi varatule isikule.
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et pooled ei vaidle selle üle, et 19.11.2020 sõlmis kostja hageja asutamislepingu, mille põhikirja lisa punkti 2.1 kohaselt ei tasuta osaühingu osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist ning punkti 2.2 kohaselt tasub osaühingu sissemakseta asutamise korral osanik osa eest täielikult kahe aasta jooksul, kuid kõige hiljem äriseadustiku (ÄS) § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. Osaühingu osa nimiväärtus on 2500 eurot. Osaühingu osa eest sissemakset tasutud ei ole.
5.19.11.2020 kehtinud ÄS § 1401 lg 1 kohaselt võis osaühingu asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Kehtinud ÄS § 140 1 lg 2 sätestas, et kuni osanik ei ole kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.
6.Kostja ja X sõlmisid 14.12.2020 osaühingu osa müügilepingu, mille kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et ostja ehk X kohustub lepingu esemeks oleva osa eest sissemakse täies ulatuses tasuma. Lepingu punktis 3 on lepitud kokku, et kõik lepingu esemeks oleva osaga seotud õigused ja kohustused lähevad ostjale üle lepingu

2(4)

notariaalse tõestamise hetkest. Lepingu punkti 2.3 kohaselt kinnitab müüja ehk kostja juhatuse liikmena, et osaühing on nimetatud kohustuse üleandmisega nõus. Seega nähtub notariaalselt tõestatud lepingust ühemõtteliselt, et kostja on hageja esindajana kinnitanud, et hageja on nimetatud kohustuse üleandmisega nõus. Kohtu hinnangul on seega kohustus osa eest sissemakse tegemiseks läinud kostjalt üle Xle.

7.Hageja on leidnud, et tema nõue kostja vastu võib tuleneda ka kostja poolsest juhatuse liikme kohustuse rikkumisest. ÄS § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
8.Hageja esitas tõendi kohaselt on Maksu- ja Tolliameti andmetel hagejal 05.09.2023 seisuga võlg alates 20.01.2021 summas 16 562 eurot. Kuna võlg on seotud eelmise perioodi käibedeklaratsiooniga ehk kajastab 2020. aasta detsembri seisu, ei ole esitatud tõendiga võimalik tõsikindlalt järeldada, kas 16 562 euro suuruse võla tekitas kostja või X. Asjaolu, et Tartu Maakohus on 14.11.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-19-107925 Xlt välja mõistnud põhinõudena 1471,45 eurot ning 25.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-114918 põhinõudena 179 eurot, ei näita veel, et X oleks hageja osa võõrandamise ajal olnud maksejõuetu ning, et kostja hoolsuskohustust järgides oleks tema maksejõuetusest osa võõrandamise ajal teadma pidanud. Seda ei tõenda kohtu hinnangul ka Tartu Maakohtu 13.01.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-8161, millega Xlt mõistet välja 11 333,24 eurot. See, et X osas kuulutati 14.03.2022 välja pankrot, ei näita samuti, et ta oleks olnud võlgades juba 14.12.2020, mil kostja osaühingu osa Xle võõrandas. Argument, et hageja osa osteti 200 euroga näitab, et ostja ja müüja pidasid äriühingu seisundit halvaks, ei ole üheselt veenev, sest tavalisi turutingimusi eeldades ei ostaks negatiivse väärtusega äriühingu osa mõistlik ostja ka 200 euroga. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks osa võõrandamisel rikkunud hageja juhatuse liikmena hoolsuskohustust. Apellatsioonkaebus
9.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda. Määruse põhjendused
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja (edaspidi ka apellant) maakohtu otsuse. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist osas, milles maakohus tuvastas hageja menetluskulude põhjendatud suuruse, ei ole eraldi põhjendustega vaidlustatud.
11.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. 3(4)
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on hagi põhjendatult jätnud rahuldamata, sest asjas leidis tõendamist senise võlausaldaja, st hageja nõusolek kohustuse, osa eest sissemakse tasumise kohustuse, üleandmiseks. Juhatuse liikme vastu esitatud kahjunõue saaks mh olla edukas, kui hageja tõendaks, et kostja rikkus juhatuse liikmena äriühingu huve andes nõusoleku eelnimetatud kohustuse üleminekuks. See aga tõendamist ei leidnud. Asjaolu, et hagejal oli osa võõrandamisel ja kohustuse üleandmisel võlgnevusi kolmandate isikute ees, ei tähenda veel seda, et tõendatud oleks kostja kui äriühingu juhatuse liikme poolt kahju tekitamine äriühingule. Maakohus on ringkonnakohtu arvates piisavalt põhjendanud, miks hageja kahju hüvitamise nõue ei ole edukas. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust.
13.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kui apellandil ei tekkinud apellatsioonkaebuse esitamisega kulusid, siis tal ka kulud puuduvad. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, siis hagejalt riigilõivu tasumist riigituludesse ei nõuta. Riigilõivu tasumise kohustuse täitmine oleks olnud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduseks. Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-25-14764/28Riigikohtu tsiviilkolleegium