Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

01.09.2016 määrusega lõpetas Viru Maakohus I L (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Määruse resolutsiooni punktiga 3 kinnitati võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: x,x,x. Kohus algatas võlgniku suhtes võlgniku kohustusest vabastamise menetluse, jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustas I Lt (pankrotis) esitama kohtule kirjalik aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta üks kord aastas hiljemalt jooksva aasta 1. juuniks. Esimene aruanne esitada kohtule kuu aega hiljem kohtumääruse kättesaamisest. Võlgnik usaldusisiku aruannet ei esitanud. Kohus nõudis 26.07.2019. a kohtunõudega usaldusisiku aruande esitamist. Võlgniku asukoht on kohtule teadmata, mistõttu kohus pöördus andemete saamiseks Politsei- ja piirivalveameti poole. Politsei- ja Piirivalveameti poolt vastusest ei ilmnenud uusi kontaktandmeid võlgniku suhtes. Kohus edastas päringu võlausaldajatele, et välja selgitada, kas võlgnik on asunud võlgnevusi tasuma. Kohtule saabunud vastuste kohaselt ei ole võlgnik võlgnevusi võlausaldajate ees vähendanud ning mitte ühtegi makset ei ole tehtud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud materjalidega, leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 3 alusel ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Vaatamata korduvatele pöördumistele ei ole võlgnik kohtule aruannet esitanud, samuti ei ole võlgnik kohustusi võlausaldajate ees täitnud ja võlgu tasunud. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

2-15-6779 01.09.2016. a määruses selgitas kohus võlgnikule võlgniku ja usaldusisiku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks menetluse kestel võlgnevusi tasunud. Võlgnik ei ole ka kohtule teavitanud, kas soovib jätkata võlgadest vabastamise menetlusega või mitte. Kohtu hinnangul on võlgnik raskelt PankrS § 173 lg 1 ja 2 sätestatud kohustusi rikkunud, kuna võlgnik ei teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset ning jättis süüliselt oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Kuivõrd võlgnik ei tasunud nõuete katteks ühtegi makset, puuduvad alused isiku kohustustest vabastamiseks. Seetõttu tuleb keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamast, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 175 lg 6 esimese lause alusel, määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 172 lg-tega 1 ja 7 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuna võlgnik jättis võlgades vabastamise menetluses enda kohustused täitmata ja kohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast, on asjaolusid arvestades õiglane jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulusid ei ole.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.