Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Andres Suik 10.01.2020, Tallinn 2-19-108528
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
47 094,87 eurot Hageja: Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703, asukoht Rävala pst 2, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: N M (e-post: xxx); Kostja: A K (isikukood xxx, elukoht xxx). Kolmas isik: Osaühing Vabaduse Invest (registrikood 12184784, asukoht Suur-Paala tn 2a, 13619 Tallinn, e-post [email protected]). Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Hüpoteeklaen AS hagi A K vastu võla nõudes
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt A K hageja Hüpoteeklaen AS kasuks välja 39 923,21 eurot.
3.Mõista kostjalt A K hageja Hüpoteeklaen AS kasuks välja viivis põhinõudest (32 747,31 eurot) määras 0,06% päevas alates 07.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kogusummas käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud nõue ja viivis kokku mitte rohkem kui 42 600 eurot.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta hageja ning kostja menetluskulud kostja A K kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt A K hageja Hüpoteeklaen AS kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 1000 eurot. 4.3 Jätta kolmanda isiku Osaühing Vabaduse Invest menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-post [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib
2-19-108528 menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hüpoteeklaen AS esitas 11.06.2019 hagiavalduse A K vastu ja hagiavalduse tervikteksti uuesti 02.07.2019. Hageja palub mõista A K’lt Hüpoteeklaen AS kasuks välja 39 923,21 eurot. Samuti palub hageja mõista välja viivis põhisummalt lepingus ette nähtud viivisemääras - 0,06% päevas alates 07.06.2019 kuni kohase täitmiseni, kuid kogusummas mitte rohkem kui käenduslepingus toodud vastutuse piirang 42 600 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hüpoteeklaen AS (edaspidi ka Hageja) ja Vabaduse Invest OÜ (registrikood 12184784) sõlmisid 12.06.2018 laenulepingu nr xxx muudatuse nr 4, mille järgi oli laenusummaks 32 747,31 eurot intressiga 4% aastas, viivisemäär 0,06% päevas. A K (edaspidi ka Kostja) sõlmis Hagejaga samal päeval 12.06.2018 käenduslepingu, mille maksimaalse vastutuse määraks on 42 600 eurot. Eelnevalt oli poolte vahel 21.11.2017 sõlmitud laenulepingu xxx muudatus nr 3 – laenusumma 193 124,81 eurot, intress 8% aastas, viivisemäär 0.06% päevas. Nimetatud lepingu tagatiseks oli hüpoteegiga koormatud korteriomand xxx, mis müüdi 12.06.2018 hinnaga 164 640,00 eurot ja millest tagastati osa laenusummast. Ülejäänud laenusumma ning kõrvalnõuded refinantseeriti 12.06.2018 lepingumuudatusena – laenuleping nr xxx muudatus nr 4.
3.Laenusaaja ei täitnud laenulepingust nr xxx muudatus nr 4 tulenevat kohustust ja 11.10.2018 edastas Hageja Vabaduse Invest OÜ’le ja Kostjale laenulepingu ülesütlemise teate, mille järgi tuli tasumata summa tasuda hiljemalt 18.10.2018. Vabaduse Invest OÜ ja Kostja võlgnevust etteantud tähtaja jooksul ei tasunud ja ei esitanud Hagejale ka makseettepanekut, eeltoodust tulenevalt Hageja luges lepingu üles öelduks alates 19.10.2018. 20.12.2018 – 05.03.2019 pidasid pooled läbirääkimisi kompromissi sõlmimise osas, mis aga Kostja poolse huvi puuduse ja võimetuse tõttu allkirjastada kompromissilepingut, tulemusteni ei viinud.
4.Hageja sõlmis Kostjaga 12.06.2018 käenduslepingu laenulepingu nr xxx muudatusest nr 4 tuleneva nõude tagamiseks. VÕS § 142 lg-st 1 tuleneb, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg-st 3 tulenevalt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käenduslepingu punkt 3.5. alusel on Kostja vastutus piiratud summaga 42 600 eurot. VÕS § 100 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vabaduse Invest OÜ ei ole oma laenulepingu nr xxx muudatusest nr 4 tulenevat kohustust täitnud ja 06.06.2019 seisuga on Hageja nõue Vabaduse Invest OÜ vastu 39 923,21 eurot. Siinjuures märgib Hageja, et Vabaduse Invest OÜ ei tasunud mitte ühtegi laenulepingu nr xxx muudatusest nr 4 tulenevat graafikujärgset makset. Tulenevalt käenduslepingu punktist 4.2.1. lõppeb käendusleping siis, kui võlgnik ehk Vabaduse Invest OÜ täidab ja tasub laenulepingust tulenevad kohustused täielikult, kuivõrd Vabaduse Invest OÜ’l on laenulepingust tulenev võlgnevus ja täitamata kohustused, siis on ka käendusleping kehtiv. Käenduslepingu punktist 1.2 ja selle alapunktidest 1.2.1-1.2.2 tuleneb, et juhul, kui võlgnik ei täida krediidilepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kohustub käendaja: täitma laenulepingust tulenevad nõuded oma vara ja vahendite arvelt tähtaegselt ja täies ulatuses, tasudes kreeditorile laenulepingust tuleneva
2-19-108528 võlgnevuse, intressid, viivised, kahjud ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutused ja kandma kreeditori ees koos võlgnikuga solidaarset vastutust.
5.VÕS § 145 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu punktist 1.2 ja selle alapunktidest 1.2.1-1.2.2 tuleneb, et juhul, kui võlgnik ei täida krediidilepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kohustub käendaja: täitma laenulepingust tulenevad nõuded oma vara ja vahendite arvelt tähtaegselt ja täies ulatuses, tasudes kreeditorile laenulepingust tuleneva võlgnevuse, intressid, viivised, kahjud ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutused ja kandma kreeditori ees koos võlgnikuga solidaarset vastutust.
6.VÕS § 101 lg 1 annab Hagejale kui võlausaldajale võimaluse kasutada ükskõik millist õiguskatsevahendit, mis on loetletud sama paragrahvi punktides 1- 6, sh punktis 1 toodud õigust – nõuda kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
7.Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ls-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud põhinõudelt viivist perioodi 12.10.2018-06.06.2019 eest viivist summas 4 676,22 eurot (0,06% päevas). Hageja nõue Kostja vastu summas 39 923,21 eurot koosneb järgnevast: põhinõue: 32 747,31 eurot; intress kogunenud kuni 11.10.2018: 419,58 eurot; nõudekirja saatmise kulu: 80 eurot; leppetrahv: 2000 eurot; viivis kuni 12.10.2018 06.06.2019: 4 676,32 eurot. Nõudele lisanduvad viivised alates 07.06.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Põhinõue 32 747,31 eurot tuleneb lepingu 1670.0415.B muudatusest nr 4, mille järgi oli laenusummaks 32 747,31 eurot.
8.Vastavalt laenulepingu xxx muudatusele nr 4 oli intressi määraks 4% aastas. Intressi on arvestatud alates lepingu sõlmimisest 12.06.2018 kuni lepingu ülesütlemiseni 11.10.2018 kokku summas 419,58 eurot. Kuupäev intressi summa ühik 15.06.2019 0 eur 15.07.2019 109,16 eur 15.08.2019 108,71 eur 15.09.2019 108,27 eur 11.10.2019 93,44 eur Kokku 419,58 eur
Arvestuses on lähtutud sellest, et laenusumma igakuiselt väheneb. Intressi arvestus on jälgitav ka laenulepingu graafikus toodud intressiarvestusest. Laenu kuumaksega hilinemise eest Hageja eraldi viiviseid, nagu pangad, ei nõua.
9.Nõudekirjad – teade võlgnevuse kohta on edastatud 25.09.2018 posti teel tavakirjaga ja tähitud postiga laenusaajale Vabaduse Invest OÜ ja käendajale ehk Kostjale. Samuti on laenulepingu ülesütlemise teade edastatud 11.10.2018 posti teel tavakirjaga ja tähitud postiga laenusaajale Vabaduse Invest OÜ ja käendajale ehk Kostjale. Vastavalt laenulepingu punktile 11.8 ja Hageja 31.08.2019 kehtinud hinnakirjale on meeldetuletus osamakse tasumisega viivitamise korral 40 eurot.
2-19-108528
10.Hageja poolt esitatud leppetrahvide nõue tuleneb laenulepingu nr xxx muudatuse nr 4 punktist 4.2, mille kohaselt kui laenusaaja on viivitanud graafikujärgse laenusumma tagasimaksega kolmkümmend (30) kalendripäeva, kohustub ta tasuma laenuandja nõudel ühekordset leppetrahvi kuni üks tuhat (1000) eurot. Leppetrahvist kaetakse graafikujärgse laenusumma sissenõudmisega seotud kulutused. Sama laenulepingu punktist 5.3 tuleneb, et kui laenusaaja on viivitanud graafikujärgse intressi tagasimaksega kolmkümmend (30) kalendripäeva, kohustub ta tasuma laenuandja nõudel ühekordset leppetrahvi kuni üks tuhat (1000) eurot. Leppetrahvist kaetakse graafikujärgse intressi sissenõudmisega seotud kulutused. 15.07.2018 ja 15.08.2018 graafikujärgise laenusumma ja intressi tasumisega viivitamise eest rohkem kui 30 päeva, on Hageja kohaldanud leppetrahvi kokku summas 2000 eurot – mõlema graafikujärgse laenusumma ja intressi hilinemise eest enam kui 30 päeva 1000 eurot, so 2 x 1000 eurot. Hageja märgib, et laenuleping annab võimaluse kohaldada leppetrahvi kuni summas 4000 eurot.
11.Hageja muutis oma viivisenõuet, kuivõrd esialgses hagiavalduses on Hageja jätnud arvestamata viivise perioodi eest 12.10.2019 - 31.12.2019 ja lisas puuduste kõrvaldamise hagiavaldusse ka eelnimetatud viivisearvestuse. Vastavalt laenulepingu nr xxx muudatus nr 4 punktile 8.2 on viivise suuruseks 0,06% päevas. Viivist on arvestatud põhisummalt 32 747,31 eurot perioodil 12.10.2018-31.12.2019 ja perioodil 01.01.2019-06.06.2019 viivisemääras 0,06% päevas, s.o 19,648386 eurot/päevas x (81 päeva +157 päeva) = 4 676,32 eurot (lisa 4).
12.Oma 25.09.2019 menetlusdokumendis märgib hageja vastusena kostja poolt esitatud seisukohtadele, et hageja ei leia, et käesolevas hagiavalduses tuleks alustada varasematest laenulepingutest kui laenuleping xxx muudatus nr 4 ja muudatus nr 3. Samas ei vaidle hageja vastu ka sellele, et menetlusse on võimalik kaasata kõik eelnevad laenulepingud. Iga laenulepingu sõlmimisel, sh muudatuse puhul hindab hageja laenusaaja võimet laenu tagastada. Puudub vaidlus selles, et Vabaduse Invest OÜ võttis hagejalt laenu ärilisel eesmärgil ja Kostja seda laenu isiklikult käendas. Ärilaenuks nimetatakse laenu, mida saab taotleda majandus- ja kutsetegevuse raames ja sellele ei kohaldata tarbijakrediidi sätteid.
13.Hageja selgitused 21.11.2017 sõlmitud laenuleping xxx muudatuse nr 3 kohta: Kostja esitas Vabanduse Invest OÜ esindajana hagejale 20.11.2017 avalduse, milles märkis: „Palun Hüpoteeklaen AS ees pikendada kehtivat laenulepingut 1670 m2 7 kuu võrra. Jooksev intress palun lisada laenusummale. Samuti laenu summale lisada laenulepingu tasu“ avaldus on koostatud käsikirjas ja sellel on kostja allkiri. 21.11.2017 on Hageja koostanud, Vabaduse Invest OÜ ärilaenu 20.11.2017 taotluse osas suurendada laenulepingust nr xxx muudatus nr 2 tulenevat laenusumma limiiti, ärilaenu laenuanalüüsi ja maksevõime hindamiseks (lisa 2), kus on välja toodud, et Vabaduse Invest OÜ laenusumma on 193124,81 eurot, intressiga 8% aastas. Hageja on märkinud ettevõtte riskide ja info all, et Vabaduse Invest OÜ-l maksevõime puudub, laenu tagastamine toimub korteri xxx müügist, mille müügihind on 180 000 eurot. Alles jäänud summa jääb ilma tagatiseta, laenujäägi peale sõlmime annuiteet graafiku. Vabaduse Invest pidi tagatise korter aadressil xxx võõrandama ja kui võõrandamine ebaõnnestub, siis kaasnes sellega hinnaalandus iga 2 kuu tagant 5000 euro võrra: 21.01.2018 miinus 5000 eurot, 20.03.2018 miinus 5000 eurot ja 20.05.2018 miinus 5000 eurot.
14.21.11.2017 tegi Hageja Vabaduse Invest OÜ laenutaotluse osas krediidikomitee otsuse, milles on välja toodud tagatiseks antud kinnistuste turuväärtused ning laenulepingu ja tagatise väärtuse suhe (LTV), mis krediidiotsusest nähtuvalt oli Kostja ärilaenu puhul 107%. Hageja hindas nii Kostja plaani tagatis müüa, ärilaenu laenuanalüüsi ja maksevõime hindamiseks, kui ka laenusumma ja tagatise vääruse suhet ning krediidikomitee tegi 21.11.2017 positiivse laenuotsuse Vabaduse Invest OÜ ärilaenu pikendamise taotluse osas. Kuivõrd tegemist ei olnud tarbijakrediidiga, siis ei hinnanud Hageja ei Vabaduse Invest OÜ sissetulekuid ega ka Kostja
2-19-108528 sissetulekuid.
15.21.11.2017 sõlmisid Hageja ja Vabaduse Invest OÜ, kelle esindajaks oli 27.03.2017 välja antud notariaalse volikirja nr xxx alusel (kehtib 5 aastat) Kostja laenulepingu nr xxx muudatuse nr
3.Lepingu lisana sõlmiti erikokkulepe, mille punktis 2.2.2 oli fikseeritud tagatise hinnaalandus: 20.01.2018 müügihind 174 900 eurot, 20.03.2019 müügihind 169 900 eurot, 20.05.2018 müügihind 164 900 eurot. Samal päeval sõlmis Kostja Hagejaga laenulepingu xxx muudatus nr 3 juurde käiva käenduslepingu (lisa 6), millega käendas eelnimetatud laenulepingut ja millega oli käendaja vastutus piiratud 251 070 euroga. Kostja oli teadlik Vabaduse Invest OÜ majanduslikust olukorrast, samuti plaanist korter võõrandada ja sellest laenuleping xxx muudatus nr 3 tasuda ning laenujäägi osas sõlmida annuiteetgraafik. Laenulepingu xxx muudatuse nr 3 tagatiseks olnud korteriomand xxx müüdi 12.06.2018 hinnaga 164 640,00 eurot ja millest tagastati osa laenusummast. Ülejäänud laenusumma ning kõrvalnõuded refinantseeriti 12.06.2018 – laenuleping nr xxx muudatus nr 4. Pooltel puudub selle üle vaidlus.
16.Hageja selgitused 21.11.2017 sõlmitud laenulepingu xxx muudatuse nr 4 kohta: Kostja esitas Vabaduse Invest OÜ esindajana hagejale 12.06.2018 avalduse, milles märkis: „Seoses korteriomandi xxx müügiga palun vähendada summas 164 640 EUR, lepingu nr xxx muudatus nr.3. Laekunud summast palun kinni pidada tänaseks kogunenud jooksev intress, viivised ja lepingu muudatuse tasu ja lepingu muudatuse tasu. Alles jäänud summa 32 747,31 EUR palun vormistada 15.a annuiteetgraafikuks“, avaldusel on Kostja allkiri Vabaduse Invest OÜ esindajana volikirja alusel. 25.05.2018 on Hageja koostanud, Vabaduse Invest OÜ laenuanalüüsi ja maksevõime hindamise (lisa 8), kus on välja toodud, et Vabaduse Invest OÜ laenusumma on 32 281,18 eurot, intressiga 4% aastas. Hageja on märkinud ettevõtte tegevuse all, et Vabaduse Invest OÜ tagastab lepingu nr xxx muudatus 3 laenu korteri xxx müügist saadud vahendistest. Vabaduse Invest OÜ tagastab 164 640 eur ja alles jäänud laenusumma 32 281,18 jääb ilma tagatiseta, mille peale sõlmime annuiteet graafiku.
17.11.06.2018 tegi Hageja Vabaduse Invest OÜ laenutaotluse osas krediidikomitee otsuse, milles lähtus tehtud ärilaenu laenuanalüüsi ja maksevõime hindamisest ja arvestades asjaolusid tegi 11.06.2019 positiivse laenuotsuse Vabaduse Invest OÜ taotluse osas võimaldada laenujääk tasuda 15 aasta jooksul. Kuivõrd tegemist ei olnud tarbijakrediidiga, siis ei hinnanud Hageja ei Vabaduse Invest OÜ sissetulekuid ega ka Kostja sissetulekuid. 12.06.2019 sõlmisid Hageja ja Vabaduse Invest OÜ, kelle esindajaks oli 27.03.2017 välja antud notariaalse volikirja nr xxx alusel Kostja laenulepingu nr xxx muudatuse nr 4. Lepingu maksegraafiku järgi oli igakuiseks makses järgnevad 15 aastat 242,23 eurot (hagiavalduse lisa 1). Samal päeval sõlmis Kostja Hagejaga laenulepingu xxx muudatus nr 4 juurde käiva käenduslepingu (hagiavalduse lisa 2), millega käendas eelnimetatud laenulepingut ja millega oli käendaja vastutus piiratud 42 600 euroga.
18.Hageja leiab, et Kostja oli nii Vabaduse Invest OÜ laenulepingut allkirjastades teadlik ettevõtte majanduslikust olukorrast ja laenukohustust võttes pidas võimalikuks selle täitmist ettevõtte poolt. Samuti pidid Kostja olema teadlik käenduslepingut allkirjastades, et juhul kui Vabaduse Invest OÜ oma kohustusi ei täida, siis on hagejal võimalik võlgnevus sisse nõuda ka Kostjalt. Hageja märgib, et kostja on koguaeg olnud valmis vastutama laenukohustuse täitamata jätmise korral isiklikult laenukohustuse täitmise eest. Hageja toob välja ka asjaolu, et Kostja oli ka laenulepingule nr xxx muudatuse nr 4 eelnenud laenulepingu nr xxx muudatuse nr 3 käendajaks (lisa 1 ja 2), kus käendaja vastutus oli piiratud summaga 251 070 eurot ning samuti kõigi eelnenud lepingute käendajaks ja ka laenulepingute allkirjastajaks.
19.Kostja väited, et korter xxx omandati enampakkumiselt Hageja soovitusel, ei vasta täielikult tõele. Nimelt omandas enampakkumisel korteri xxx hinnaga 139 00 eurot, kes loovutas omandatud kinnisvara Vabaduse Invest OÜ-le. Nagu Kostja ise märkis, siis oli eesmärgiks oli
2-19-108528 korteriomand omandada, seda hallata ja võõrandada kasumit teenides. Seega tegemist on ärilise eesmärgiga, millega kaasnevad alati riskid. Tõene on väide, et nimetatud asjas esitas korteri endine omanik kohtule 28.01.2016 hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja taotles hagi tagamist. Tsiviilasjas nr 2-16-1454 tegi Harju Maakohus 13.04.2016 kohtumääruse, millega jättis hagiavalduse läbi vaatamata ja tühistas hagi tagamise taotluse. Kohtumäärus jõustus 08.06.2016, seega on Kostja väide, et kohtuasja tõttu ei õnnestunud omandatud korterit müüa kuni juunini 2018 täiesti alusetu ja paljasõnaline. Vabaduse Invest OÜ oleks saanud korteri võõrandada oluliselt varem langetades hinda mõistlikule tasemale ja realiseerides vähem riske läbi võimaliku laenukahju. Hageja leiab, et ei Kostja ega ka Vabaduse Invest OÜ ei ole olnud sundolukorras TsÜS § 86 lg 2 ja 3 mõistes, kuna ettevõttel oli olemas realiseeritav tagatis, kuid sooviti teenida võimalikult suurt kasumit ja seetõttu kanti äririske. Lisaks on täitemenetlusest vara omandades alati risk, et endine omanik asub täitemenetlust vaidlustama, sellise riskiga tuleb arvestada ka siis, kui täitemenetlus on läbi viidud korrektselt, mida see ka antud olukorras oli. Vabaduse Invest OÜ oli võimalus, mitte sõlmida laenulepingu xxx muudatusi ja realiseerida tagatis xxx ka kohtutäituri vahendusel täitemenetluses enampakkumise teel. Kui Kostja endiselt väidab, et oli sundolukorras, siis tuleb Kostjal kohtule ja Hagejale tõendada, milles seisnes tema sundolukord käendajana ja Vabaduse Invest OÜ sundolukord laenusaajana, kui oli olemas realiseeritav vara, millest oleks saanud laenusumma tagastada, sest 02.09.2019 esitatud vastusest sundolukorda ei nähtu. Hageja hinnangul puudus Vabaduse Invest OÜ-l laenulepingut sõlmides ja Kostjal käenduslepingut sõlmides erakorralisest vajadus, sõltuvussuhe, kogenematus või muu selline asjaolu mis viitaks sundolukorrale ning Vabanduse Invest OÜ-l oli olemas võõrandatav tagatis ning käendaja oli vabatahtlikult olnud nõus laenuleping nr xxx ja selle muudatused 1, 2, 3 ja 4 käendama.
20.Hageja pole kunagi pidanud läbirääkimisi Vabaduse Invest OÜ nõude müümise osas. Hageja pöördus 31.12.2019 Kostja kui käendaja poole Vabaduse Invest OÜ laenuvõlgnevuse sissenõudmise osas, mille eesmärgiks oli jõuda kohtuvälise lahenduseni nii, et käendaja ehk Kostja tasub täielikult või osaliselt käendajana Vabaduse Invest OÜ laenulepingu nr xxx muudatusest 4 tuleneva võlgnevuse. Hageja ei võõranda laenulepingutest tulenevaid nõudeid, selline praktika meil puudub. Veelgi enam puudub mõte selle võõrandamisest käendajale, kes ise vastutab Hageja ees ise samast laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise ees. Hageja ei ole kordagi kirjutanud Kostjale, et toimub Vabaduse Invest OÜ nõude võõrandamine. Hageja on kompromisslepingu punktis 4 märkinud, et Krediidiandja ei esita käendaja vastu laenulepingust nr xxx muudatus nr 4 tulenevat nõuet kohtumenetluses ega oma rohkem nimetud laenulepingust tulenevaid nõuded käendaja vastu.
KOSTJA VASTUVÄITED
21.Kostja esitas 16.08.2019 vastuse hagiavaldusele ja 02.09.2019 täiendatud vastuse. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista Hageja nõudeid. Kostja leiab, et Hageja hagiavaldus ei ole täpne ega kajasta kõiki olulisi asjaolusid ning sellisel viisil hagiavalduse koostamine on olnud ilmselt taotluslik. Samuti peab Kostja oluliseks mainida, et Hageja pole esitanud hagiavaldust põhivõlgniku (Vabaduse Invest OÜ) vastu, vaid on teinud seda üksnes Kostja vastu.
22.Kostja põhjendab oma seisukohti mh sellega, et Hageja on alustanud faktiliste asjaolude kirjeldamist hilisemast perioodist. See tähendab perioodist, kui Hageja sõlmis Vabaduse Invest OÜ-ga laenulepingu nr xxx muudatuse nr 4 ning Kostjaga käenduslepingu. Kuigi viimati nimetatud lepingud on samuti hagiavalduse esitamise põhjuseks, tuleks alustada varasematest sündmustest, mis on tegelikult nõude aluseks, kuid mida Hageja üksnes üldsõnaliselt hagiavalduses kajastab.
23.Tõsi on see, et 21.11.2017.a. sõlmitud laenulepingu nr xxx muudatus nr 4 alusel Hageja andis ja Vabaduse Invest OÜ võttis laenu. Laen võeti sundolukorras, kuivõrd Hageja ja Vabaduse
2-19-108528 Invest OÜ vahel varasemalt tehtud tehingud polnud Hagejast lähtuvalt saavutanud oma eesmärki. Tõsi on ka see, et laenulepingust tulenevat nõuet tagas xxx asuvale korteriomandile seatud hüpoteek. Vabaduse Invest OÜ omandas eelnimetatud korteriomandi majandustegevuse raames – st. korteriomandi ostmisega, haldamisega ja võõrandamise sooviti teenida kasumit. Oluline on selgitada, et korteriomand osteti Hageja poolsel soovitusel enampakkumise teel. Enampakkumine korraldati Hageja poolt varasemalt kolmandale isikule antud laenu sissenõudmiseks. Peale korteriomandi omandamist selgus, et Vabaduse Invest OÜ ei saa seda kasutada ega müüa, kuivõrd Hageja oli enampakkumise korraldamiseks ettenähtud eeldused täitmata jätnud või oli täitnud neid puudulikult. Eeltoodu tähendas, et korteriomandi eelmine omanik esitas kohtule hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-16-1454). Korteriomand omandati juba 2015.a. aprillis, kuid vaidluste tõttu suudeti see müüa alles 2018.a. juuni kuus.
24.Eelkirjeldatud asjaolud on käesolevas tsiviilasjas olulise tähtsusega, kuivõrd need peaksid toetama Kostja seisukohtasi ning võimaldama Hageja alusetule nõudele vastu vaielda. Kuigi VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise ning taolisi vastuväiteid on käendajal õigus esitada ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus, on antud menetluses seda raske teostada. Tõenäoliselt just seetõttu esitas Hageja hagiavalduse üksnes käendaja vastu ning jättis põhivõlgniku vastu hagiavalduse esitamata. Eeltoodust tulenevalt soovib Kostja esitada avaldust kolmanda isiku kaasamiseks.
25.Varasemalt sai selgitatud, et Vabaduse Invest OÜ võttis laenu sundolukorras. Vastava selgituse on Kostjale andnud Vabaduse Invest OÜ juhatuse liige. Sundolukord oli tekkinud kostja vastuse punktis 2. nimetatud asjaoludest – Hageja soovitusel majandustegevuseks ja kasumi teenimiseks enampakkumiselt ostetud korterit ei olnud võimalik kasutada ega võõrandada. Eeltoodust tulenevalt oli aga vaja teenindada korteriomandi soetamiseks ning haldamiseks võetud kohustusi (laenu tagasimaksed, intressid, kommunaalmaksed jne). Olgu mainitud, et korteriomand omandati juba 2015.a. aprillis, kuid hagiavalduses mainitud laenulepingu nr xxx muudatus nr 3 sõlmiti 2017.a. novembris (21.11.2017.a.). Nimetatud hetkeks oli Hageja tegevuse tõttu muutunud Vabaduse Invest OÜ majanduslik olukord niivõrd palju halvemaks, et laenulepingu muudatuse sõlmimine oli möödapääsmatu, kuid sundolukord ei piirdunud üksnes sellega.
26.Lähtuvalt Vabaduse Invest OÜ majanduslikust olukorrast poleks Hageja tohtinud laenu üldse väljastada. Nagu eelpool mainitud, jättis Hageja tõenäoliselt taotluslikult Vabaduse Invest OÜ vastu hagiavalduse esitamata, et vältida Hagejale ebamugavate tõendite esitamist. Kostja soovib lisaks kolmanda isiku kaasamisele paluda ka kohtu abi tõendite kogumisel (N. laenulepingute sõlmimise aluseks olnud Vabaduse Invest OÜ majandusliku olukorra kohta kogutud dokumendid jne). Kogutavad tõendid peaksid ja saaksid toetada oluliselt Kostja seisukohtasi ning omama eriti suurt tähtsust juhuks, kui kolmas isik jäetakse menetlusse kaasamata. Eriti olulised oleksid seejuures laenulepingu sõlmimisel Vabaduse Invest OÜ krediidivõimekuse hindamise aluseks olnud dokumendid.
27.Kuigi Hageja hagiavaldus on pealiskaudne ning olulisi asjaolusid on kajastatud valikuliselt, sisaldab see siiski ka teadlikult ebaõigesti esitatud väiteid. Hageja märgib, et pooled pidasid läbirääkimisi kompromissi sõlmimise osas, mis aga Kostja poolse huvi puuduse ja võimetuse tõttu allkirjastada kompromisslepingut, tulemusteni ei viinud. Tõsi on see, et Kostja ja Hageja pidasid läbirääkimisi, kuid võimalik kompromiss jäi sõlmimata Hagejast lähtuvatest asjaoludest tingituna.
28.Kostja palus jätta Hageja hagiavaldus rahuldamata, kaasata kolmanda isikuna Kostja poolel Vabaduse Invest OÜ; kohustada Hagejat esitama kohtule kõik Vabaduse Invest OÜ krediidivõimekuse hindamise aluseks olnud dokumendid, mis olid Vabaduse Invest OÜ ja Hageja vahelise laenulepingu nr xxx ning kõikide selle juurde kuuluvate muudatuste sõlmimise eelduseks.
2-19-108528
29.Oma 02.01.2020 menetlusdokumendis viitab kostja oma kompromissiettepanekule, milles kostja märkis, et Riigikohus on korduvalt (N. lahend 3-2-1-169-13 p 21 jne.) selgitanud, et laenuandja peab alati hindama laenusaaja krediidivõimet (vastutustundliku laenamise põhimõte). Samuti on Riigikohus korduvalt selgitanud, et sama põhimõte kehtib ka käendaja krediidivõimekuse kontrollimise kohta. Hageja on eelnimetatud nõuet täitnud puudulikult või pole üldse täitnud. Käesolevas menetluses on kolmas isik kinnitanud, et laenulepingu muudatus sai sõlmitud Hageja survel ja sundolukorras. Samuti sai tõendatud, et Hageja hindas kolmanda isiku krediidivõimet puudulikult või ei hinnanud seda üldse (kolmanda isiku kahjum majandustegevusest jne). Hageja selgitab, et tema krediidivõimet pole Kostja kunagi hinnanud ega teinud midagi, et seda hinnata (päringute esitamine, deklaratsioonide nõudmine jne).
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
30.Kostja taotlusel menetlusse kolmanda isikuna kaasatud Osaühing Vabaduse Invest teatas oma 12.12.2019 menetlusdokumendis, et hagiavalduses kajastatud nõude tekkimise põhjus seisneb üksnes ja ainult xxx asuva korteriomandi omandamises. OÜ Vabaduse Invest soovis eelnimetatud korteriomandit omandada majandustegevuse raames kiire tulu teenimiseks. Idee selleks (sh. korteriomandi omandamiseks) andis Hüpoteeklaen AS. Korteriomandi eelmine omanik oli E S (sünd. xxx.), kes oli võtnud laenu Hüpoteeklaen AS-ilt ning sellest tulenevalt oli korteriomandile seatud hüpoteek Hüpoteeklaen AS-i kasuks. OÜ Vabaduse Invest omandas korteriomandi enampakkumise teel 23.04.2015.a. ning enampakkumine toimus Hüpoteeklaen AS poolt esitatud täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetluse raames.
31.Eeltoodust tulenevalt sisuliselt refinantseeriti eelmine korteriomandiga seotud halb laen, kuid refinantseerimine toimus laenusaaja (OÜ Vabaduse Invest), mitte laenuandja (Hüpoteeklaen AS) poolt. OÜ Vabaduse Invest oli sellise tehinguga nõus üksnes seetõttu, et eelkirjeldatud viis võimaldas saada laenu, millise väljastamine tavatingimustes oleks välistatud ning omandatud korteriomandi kiire võõrandamine oleks toonud tulu. Oluline on selgitada, et korteriomandi omandamisel olid kinnisvarahinnad tõusmas ning kinnisvaraturg elavnes oluliselt.
32.Peale korteriomandi omandamist selgus, et seda pole võimalik võõrandada, kuivõrd Hüpoteeklaen AS polnud täitnud võlanõude menetlemisel ja enampakkumise korraldamisel selleks ettenähtud tingimusi. Eeltoodust tulenevalt esitas korteriomandi eelmine omanik kohtule hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning OÜ Vabaduse Invest sattus endast olenemata kulukasse kohtuvaidlusesse. Lisaks planeerimata kuludele tähendas viimati nimetatud kohtuvaidlus OÜ Vabaduse Invest jaoks seda, et omandatud korteriomandit ei saanud kasutada ega võõrandada. Vaatamata eeltoodule kasvasid OÜ Vabaduse Invest igakuised kulud laenu- ja intressimaksete ning korteriomandiga seotud kommunaalmaksete näol.
33.2017.a. oli OÜ Vabaduse Invest majanduslik seis muutunud eelkirjeldatud asjaolude tõttu halvaks ning kohustuste täitmine oli raskendatud. Vaatamata eeltoodule survestas Hüpoteeklaen AS sõlmima 2017.a. lõpus laenulepingu nr xxx muudatust nr 3. Asjaolu, et antud hetkel poleks tohtinud kahjumi tõttu OÜ-le Vabaduse Invest laenu üldse anda, ei olnud Hüpoteeklaen AS-ile argumendiks. Sundolukorras oli OÜ Vabaduse Invest sunnitud sõlmima kahjulikel tingimustel laenulepingu muudatuse nr 3 (tähtaeg, kõrge intress).
34.Enampakkumisel omandatud korteriomand suudeti võõrandada alles 12.06.2018 ning selleks ajaks oli OÜ Vabaduse Invest majanduslik olukord halvenenud veelgi. Korteriomand võõrandati jällegi sundolukorras ning OÜ-le Vabaduse Invest kahjulikul tingimusel, millest tulenevalt jäi OÜ Vabaduse Invest peale korteriomandi võõrandamist Hüpoteeklaen AS-ile ikka veel võlgu. Vaatamata asjaolule, et OÜ Vabaduse Invest majandusnäitajad ei võimaldanud uue laenulepingu muudatuse sõlmimist, otsustati Hüpoteeklaen AS-i survel seda siiski teha.
2-19-108528 12.06.2018.a. sõlmitud laenulepingu nr xxx muudatuse nr 4 allkirjastamisega kujundati sisuliselt ümber varasemast muudatusest tekkinud võlgnevus.
35.Kahjuks oli Hüpoteeklaen AS-i soovitusel tehtud tehingud viinud OÜ Vabaduse Invest sellisesse seisu, et oma kohustusi polnud enam võimalik nõuetekohaselt täita. OÜ Vabaduse Invest on teadlik, et sarnastel eelkirjeldatud viisidel survestati ka A K’i allkirjastama käenduslepinguid. OÜ Vabaduse Invest lisab oma seisukohale kinnistusraamatu väljavõtte, milline kirjeldab seisukohas mainitud korteriomandi omanike vahetust. Samuti tõendab kinnistusraamatu väljavõte seda, et Hüpoteeklaen AS oli enne korteriomandi omandamist OÜ Vabaduse Invest poolt korteriomandi suhtes hüpoteegipidaja, mis omakorda tõendab seda, et Hüpoteeklaen AS oli otseselt huvitatud, et OÜ Vabaduse Invest omandaks korteriomandi ja võtaks sisuliselt üle eelmise omaniku “halvaks läinud kohustused” Hüpoteeklaen AS-i ees.
36.Lisaks eeltoodule lisab OÜ Vabaduse Invest käesolevale seisukohale enda 2017.a. majandusaasta aruande, milline tõendab, et majandustegevusest tekkinud kahjumi tõttu polnud Hüpoteeklaen AS hinnanud õigesti (või üleüldse?) OÜ Vabaduse Invest krediidivõimekust ning poleks seetõttu tohtinud sõlmida laenulepingu nr xxx. muudatust nr 3 ja muudatust nr 4. OÜ Vabaduse Invest leiab, et Hüpoteeklaen AS on tekitanud oma käitumisega OÜ-le Vabaduse Invest ja A K’ile olulist kahju.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
37.Pooled on andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseseks. Seetõttu lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1.
38.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Esmalt märgib kohus, et pooltel ei ole vaidlust haginõude aluseks olevate lepingute sõlmimise osas. Hageja ja Vabaduse Invest OÜ sõlmisid 12.06.2018 laenulepingu nr xxx muudatuse nr 4, mille järgi oli laenusummaks 32 747,31 eurot intressiga 4% aastas, viivisemäär 0,06% päevas. Kostja sõlmis hagejaga samal päeval 12.06.2018 käenduslepingu, mille maksimaalse vastutuse määraks on 42 600 eurot (dtl 25-36). Vaidlus puudub ka selles, et laenusaaja ei täitnud laenulepingust nr xxx muudatusest nr 4 tulenevat kohustust ja 11.10.2018 edastas Hageja Vabaduse Invest OÜ’le ja kostjale laenulepingu ülesütlemise teate, mille järgi tuli tasumata summa tasuda hiljemalt 18.10.2018. Vabaduse Invest OÜ ja kostja võlgnevust etteantud tähtaja jooksul ei tasunud ja ei esitanud hagejale ka makseettepanekut, eeltoodust tulenevalt hageja luges lepingu üles öelduks alates 19.10.2018 (dtl 37). Hageja kinnitusel ei tasunud Vabaduse Invest OÜ mitte ühtegi laenulepingu nr xxx muudatusest nr 4 tulenevat graafikujärgset makset ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud.
39.Hageja nõue kostja kui käendaja vastu summas 39 923,21 eurot koosneb põhinõudest 32 747,31 eurot; intressist kuni 11.10.2018 summas 419,58 eurot; nõudekirja saatmise kulust summas 80 eurot; leppetrahvist summas 2000 eurot; viivisest kuni 12.10.2018 - 06.06.2019 summas 4 676,32 eurot. Nõudele lisanduvad viivised alates 07.06.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Põhinõue 32 747,31 eurot tuleneb lepingu xxx muudatusest nr 4, mille järgi oli laenusummaks 32 747,31 eurot. Kostja ei vaidlusta hageja nõude arvestuslikku külge ning kohus leiab, et hageja on oma nõude kujunemist ja suurust piisavalt tõendanud.
40.Kostja kui käendaja vastutus hageja ees tuleneb käenduslepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 3 tulenevalt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käenduslepingu punkt 3.5. alusel on kostja vastutus piiratud summaga 42 600 eurot. Vaidlus
2-19-108528 puudub, et Vabaduse Invest OÜ ei ole oma laenulepingu nr xxx muudatusest nr 4 tulenevat kohustust täitnud. VÕS § 145 on sätestatud, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu punktist 1.2 tuleneb, et juhul, kui võlgnik ei täida krediidilepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kohustub käendaja täitma laenulepingust tulenevad nõuded oma vara ja vahendite arvelt tähtaegselt ja täies ulatuses, tasudes kreeditorile laenulepingust tuleneva võlgnevuse, intressid, viivised, kahjud ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutused ja kandma kreeditori ees koos võlgnikuga solidaarset vastutust (dtl 34).
41.Kostja peamine vastuväide hagile seisneb väites, justkui oleks vaidlusalune laen võetud sundolukorras, kuivõrd hageja ja Vabaduse Invest OÜ vahel varasemalt tehtud tehingud polnud saavutanud oma eesmärki. Kostja selgitab sundolukorda sellega, et väidetavalt hageja soovitusel majandustegevuseks ja kasumi teenimiseks enampakkumiselt ostetud korterit ei olnud võimalik kasutada ega võõrandada. Kostja märgib, et korteriomand omandati juba 2015 aprillis, kuid hagiavalduses mainitud laenulepingu nr xxx. muudatus nr 3 sõlmiti 21.11.2017. Kostja väitel oli nimetatud hetkeks hageja tegevuse tõttu muutunud Vabaduse Invest OÜ majanduslik olukord niivõrd palju halvemaks, et laenulepingu muudatuse sõlmimine oli möödapääsmatu, kuid sundolukord ei piirdunud üksnes sellega. Kostja leiab, et lähtuvalt Vabaduse Invest OÜ majanduslikust olukorrast poleks hageja tohtinud laenu üldse väljastada.
42.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)§ 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (edaspidi ka sundolukord), ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tehingu tühisuse tuvastamiseks TsÜS § 86 lg-te 2 ja 3 järgi tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seejärel tuleb kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras. Tühisusele tuginev pool peab seejuures nimetatama ja tõendama vähemalt ühe TsÜS § 86 lg-s 2 nimetatud tehingu poole sundseisu iseloomustava täiendava asjaolu (vt ka Riigikohtu 17.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, p-d 8-10). Kohus nõustub hagejaga, et Vabaduse Invest OÜ-l laenulepingut sõlmides ja kostjal käenduslepingut sõlmides puudus erakorraline vajadus, sõltuvussuhe, kogenematus või muu selline asjaolu mis viitaks sundolukorrale.
43.Kohtu hinnangul ei saa asja materjalide põhjal järeldada, et kostja vastutuse aluseks olev laenuleping või käendusleping oleks sõlmitud võlgniku või kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Riigikohus on 17.06.2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11 tehtud määruse punktis 8 selgitanud, et soorituste väärtuste vahe tõendamiseks tuleb poolel näidata võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahet, seega käibes tavapärast vastet tühistatava tehingu suhtes, mitte aga ühe poole subjektiivset huvi tehingu väärtuse vastu. Seega võib olla näiteks krediidilepingu soorituste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ülikõrge krediidi kulukuse määra tõttu, aga mitte ainult. Vastastikuste soorituste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust väljasolekut peab üldjuhul tõendama tehingu tühisusele tuginev isik. Tõendamiskoormis lasub käesolevas tsiviilasjas seega kostjal. Kostja ega kolmas isik pole tõendanud asjaolusid, mis viitaks vaidlusaluste vastastikuste lepinguliste soorituste väärtuse vastuolule heade kommetega.
44.Kohus leiab, et kostja ja kolmanda isiku väited sundolukorra kohta on paljasõnalised, ekslikud ning kantud üksnes soovist oma kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Tõendamata ja
2-19-108528 asjakohatud on väited, nagu oleks xxx korteriomand ostetud hageja soovitusel enampakkumise teel. Kolmas isik Vabaduse Invest OÜ kinnitas kohtule, et „OÜ Vabaduse Invest soovis eelnimetatud korteriomandit omandada majandustegevuse raames kiire tulu teenimiseks“ (dtl 220). Seega oli xxx korteriomandi omandamine üksnes OÜ Vabaduse Invest enda äriline otsus, mille teostamises ja millega seotud ärilistes riskides on täiesti põhjendamatu süüdistada hagejat. Hageja märgib õigesti, et äritegevusega kaasnevad alati riskid.
45.Täiesti põhjendamatu on ka kostja etteheide, justkui ei olnuks majandustegevuseks ja kasumi teenimiseks ostetud korterit võimalik kasutada ega võõrandada, sest korteriomandi eelmine omanik esitas kohtule hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-16-1454). Kostja sõnul omandati korteriomand 2015 aprillis, kuid vaidluste tõttu suudeti see müüa alles 2018 juunis. Kohus märgib, et tsiviilasjas nr 2-16-1454 jäeti hagi läbi vaatamata juba 13.04.2016 kohtumäärusega, mis jõustus 19.05.2016 (dtl 179-182). Seega on täiesti alusetu kostja ja kolmanda isiku väide, nagu ei saanuks omandatud korterit kohtuasja tõttu müüa kuni juunini 2018 ning nagu ei saanuks Vabaduse Invest OÜ omandatud korteriomandit kasutada ega võõrandada. Samas rõhutab kohus veelkord, et korteri ostmine ja müük Vabaduse Invest OÜ poolt soovitud kiire tulu teenimise eesmärgil oli ilmselgelt üksnes Vabaduse Invest OÜ enda äririskiks, millest ei saa järeldada kostja ja kolmanda isiku viidatud „sundolukorda.“ Hageja märgib õigesti, et Vabaduse Invest OÜ oleks saanud korteri võõrandada oluliselt varem langetades hinda mõistlikule tasemale ja realiseerides vähem riske läbi võimaliku laenukahju.
46.Kohus ei nõustu ka kostja ja kolmanda isiku etteheidetega selles, nagu ei oleks hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esiteks märgib kohus, et kuivõrd laenulepingu nr xxx muudatus nr 4 oli sõlmitud Vabaduse Invest OÜ-ga kui äriühinguga, siis ei olnud tegemist tarbijakrediidiga ning hagejale ei laienenud laenulepinguga seoses VÕS-st tulenevad tarbijakrediidiga seotud kohustused, sh VÕS § 4034 tulenevad kohustused. Sõltumata sellest oli hageja krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 alusel kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab käesolevas asjas esitatud tõendeid arvestades, et hageja ei ole nimetatud kohustusi rikkunud. Muuhulgas on hageja 25.05.2018 koostanud Vabaduse Invest OÜ laenuanalüüsi ja maksevõime hindamiseks (dtl 165-168). Seejuures laenulepingu nr 1670.0415.B muudatuse nr 4 sõlmimise aluseks oli kostja enda avaldus. Kostja esitas Vabaduse Invest OÜ esindajana hagejale 12.06.2018 avalduse, milles märkis: „Seoses korteriomandi xxx müügiga palun vähendada summas 164 640 EUR, lepingu nr xxx muudatus nr.3. Laekunud summast palun kinni pidada tänaseks kogunenud jooksev intress, viivised ja lepingu muudatuse tasu ja lepingu muudatuse tasu. Alles jäänud summa 32 747,31 EUR palun vormistada 15.a annuiteetgraafikuks“ (dtl 164). 11.06.2018 tegi hageja Vabaduse Invest OÜ laenutaotluse osas krediidikomitee otsuse (dtl 169-178). Kohus nõustub hagejaga, et ärilaenu muudatuse vormistamisel ei olnud hagejal kohustust hinnata kostja kui käendaja laenuvõimekust, sh kostja sissetulekuid. Hageja märgib õigesti, et kostja pidi Vabaduse Invest OÜ esindajana olema laenulepingu muudatust allkirjastades teadlik äriühingu majanduslikust olukorrast ja laenukohustust võttes pidas võimalikuks selle täitmist äriühingu poolt. Samuti oli kostja käenduslepingut allkirjastades teadlik, et juhul kui Vabaduse Invest OÜ oma kohustusi ei täida, siis on hagejal võimalik võlgnevus sisse nõuda ka kostjalt.
47.Laenulepingu nr xxx muudatusega nr 4 analoogne protseduur toimus ka 21.11.2017 sõlmitud laenulepingu xxx muudatuse nr 3 ettevalmistamisel (vt dtl 138 – 163). Seetõttu märgib hageja õigustatult, et kostja on juba varasemalt olnud valmis käendajana vastutama laenukohustuse täitmise eest. Kostja oli ka laenulepingu nr xxx muudatusele nr 4 eelnenud laenulepingu nr xxx muudatuse nr 3 käendajaks, kus käendaja vastutus oli piiratud summaga 251 070 eurot (dtl 161163). Kuigi hageja viis laenuanalüüsi läbi ka laenulepingu muudatuste allkirjastamise eelselt, on oluline ka asjaolu, et sisuliselt kujundati laenulepingu nr xxx muudatusega nr 4 ümber üksnes
2-19-108528 varasemast laenust tulenevaid kostja kohustusi. Kostja kui käendaja vastutus muutus seoses laenulepingu nr xxx muudatusega nr 4 ligi kuus korda väiksemaks võrreldes varasema käenduslepinguga (vrdl dtl 161-163 ja dtl 71-73). Seega puudub alus hagejale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ainuüksi seoses laenulepingu muudatustega, sest laenulepingu muudatustega ei antud tegelikkuses uut laenu, vaid senised laenud asendati uute laenudega ja varasemad laenud loeti refinantseeritud ulatuses lõppenuks. Seega on alusetud ka kostja ja kolmanda isiku etteheited, justkui poleks lähtuvalt Vabaduse Invest OÜ majanduslikust olukorrast hageja tohtinud „laenu väljastada“ ning nagu poleks OÜ Vabaduse Invest majandusnäitajad võimaldanud uue laenulepingu muudatuse sõlmimist. Kostja ja kolmas isik lähtuvad ekslikust arusaamast, justkui tähendaks vastutustundlik laenamine seda, et võlgnik ei või oma varasemast laenulepingust tekkinud kohustusi osaliselt tasuda ja seeläbi algset laenulepingut refinantseerimisega muuta. Kohus märgib, et laenulepingu xxx muudatuse nr 4 sõlmimise aluseks oli kostja enda avaldus, millega paluti seoses korteriomandi xxx müügiga vähendada võlga summas 164 640 eurot ning allesjäänud summa 32 747,31 EUR paluti vormistada 15.a annuiteetgraafikuks (dtl 164).
48.Kostja esitas 02.09.2019 menetlusdokumendis taotluse kohustada hagejat esitama kohtule kõik Vabaduse Invest OÜ krediidivõimekuse hindamise aluseks olnud dokumendid, mis olid Vabaduse Invest OÜ ja Hageja vahelise laenulepingu nr xxx ning kõikide selle juurde kuuluvate muudatuste sõlmimise eelduseks. Kostja märkis, et kogutavad tõendid omaks eriti suurt tähtsust juhuks, kui kolmas isik jäetakse menetlusse kaasamata (dtl 107-110). Kohtu hinnangul on kostja esitanud kohtule asja õigeks lahendamiseks piisavas mahus dokumente seoses Vabaduse Invest OÜ krediidivõimekuse hindamisega (vt kohtuotsuse p-d 46-47). Samuti kaasas kohus vastavalt kostja taotlusele käesolevasse menetlusse Vabaduse Invest OÜ (dtl 213-215), kes esitas kohtule omapoolsed seisukohad. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks nõuda hagejalt täiendavaid Vabaduse Invest OÜ krediidivõimekuse hindamise aluseks olnud dokumente. Ühtlasi kohus selgitab, et isegi vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgmine ei võimaldaks kostjal ja kolmandal isikul oma kohustuste täitmisest vabaneda. Isegi juhul, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks rikutud, võiks sellest kostjale tuleneda üksnes nn usalduskahju hüvitamise nõue, mida võiks olla võimalik tasaarvestada hageja nõudega. Kuna aga kohtu hinnangul käesolevas asjas ei ole tuvastatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, samuti pole tuvastatud kostjale tekitatud kahju ning kostja ei ole esitanud hageja nõudes suhtes tasaarvestusavaldust, siis ei pea kohus vajalikuks antud küsimust täiendavalt analüüsida.
49.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kostjal puudub alus keelduda oma kohustuste täitmisest hageja ees. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma käenduslepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja või kolmanda isiku poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka muid tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust käenduslepingut mitte täita.
50.Eeltoodud asjaolusid arvestades kuulub hagi rahuldamisele. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole kostja vaidlustanud hageja nõude arvestuslikku külge ning kohus leiab, et hageja on oma nõude kujunemist ja suurust piisavalt tõendanud. Kohus mõistab kostjalt A K hageja Hüpoteeklaen AS kasuks välja 39 923,21 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt A K hageja Hüpoteeklaen AS kasuks
2-19-108528 välja viivise põhinõudest (32 747,31 eurot) määras 0,06% päevas alates 07.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kogusummas kokku mitte rohkem kui 42 600 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja lähtudes käenduslepingus kokku lepitud kostja vastutuse piirangust, ei saa hageja nõuda kostjalt kokku rohkem kui 42 600 eurot (vt dtl 34). Intressi ja viivisemäära kokkulepe tuleneb laenulepingust (vt dtl 25). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
51.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
52.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks ja hagi kuulub rahuldamisele, tuleb hageja ning kostja menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja teatas 30.12.2019 teatas kohtule, et hagejal ei ole tsiviilasjas muid menetluskulusid peale tasutud riigilõivu. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1000 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kolmanda isiku Vabaduse Invest OÜ menetluskulud jäävad TsMS § 167 lg 2 alusel kolmanda isiku enda kanda.
53.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.