Hageja Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703), lepinguline esindaja Kadri Uus Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel OÜ Vabaduse Invest (registrikood 12184784), seadusjärgne esindaja juhatuse liige YY
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 10.01.2020 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.
4.Kostja poolel kaasatud kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda.
5.Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi 1(13)
Tsiviilasi nr 2-19-108528 andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 11.06.2019 hagiavalduse kostja vastu, milles palus mõista kostjalt välja 39 923.21 eurot, samuti viivise põhivõlgnevuselt lepingus ettenähtud määras 0,06% päevas alates 07.06.2019 kuni kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui käenduslepingus kokkulepitud vastutuse piirang 42 600 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja ja kolmas isik sõlmisid 12.06.2018 laenulepingu nr 1670.0415.B muudatuse nr 4, mille järgi oli laenusummaks 32 747.31 eurot intressiga 4% aastas, viivisemääraga 0,06% päevas. Kostja sõlmis hagejaga samal päeval käenduslepingu, milles maksimaalseks vastutuse määraks lepiti kokku 42 600 eurot. Eelnevalt oli poolte vahel 21.11.2017 sõlmitud laenulepingu 1670.0415.B muudatus nr 3 – laenusumma 193 124.81 eurot, intress 8% aastas, viivisemäär 0,06% päevas. Nimetatud lepingu tagatiseks oli hüpoteegiga koormatud korteriomand Kaupmehe 14//Kentmanni 21//Liivalaia 27-11, Tallinnas, mis müüdi 12.06.2018 hinnaga 164 640 eurot ja millest tagastati osa laenusummast. Ülejäänud laenusumma ning kõrvalnõuded refinantseeriti 12.06.2018 lepingumuudatusega.
3.Laenusaaja ei täitnud laenulepingu nr 1670.0415.B muudatusest nr 4 tulenevat kohustust ja 11.10.2018 edastas hageja laenusaajale ja käendajale lepingu ülesütlemise teate, mille järgi tuli tasumata summa tasuda hiljemalt 18.10.2018. Võlgnevust ei tasutud ega esitatud ka makseettepanekut. Laenuandja luges lepingu üles öelduks alates 19.10.2018. 20.12.2018 – 05.03.2019 pidasid pooled läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks, mis aga kostjal huvi puuduse ja võimetuse tõttu allkirjastada kompromissilepingut tulemuseni ei viinud.
4.Käenduslepingu punkti 3.5 alusel on kostja vastutus piiratud 42 600 euroga. Laenusaaja ei ole lepingu muudatusest nr 4 tulenevat kohustust täitnud ja 06.06.2019 seisuga oli hagejal nõue 39 923.21 eurot. Tulenevalt käenduslepingu punktist 4.2.1 lõpeb leping siis, kui laenusaaja täidab ja tasub laenulepingust tulenevad kohustused täielikult. Laenulepingust tulenevad kohustused on täitmata ja seega käendusleping kehtib. Käenduslepingu punktist 1.2 ja selle alapunktidest 1.2.1-1.2.2 tuleneb, et juhul, kui võlgnik ei täida krediidilepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kohustub käendaja: täitma laenulepingust tulenevad nõuded oma vara ja vahendite arvelt tähtaegselt ja täies ulatuses, tasudes kreeditorile laenulepingust tuleneva võlgnevuse, intressid, viivised, kahju ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutused ning kandma kreeditori ees koos võlgnikuga solidaarset vastutust.
5.Vastavalt laenulepingu muudatusele nr 4 oli intressi määraks 4% aastas. Intressi on arvestatud alates lepingu sõlmimisest 12.06.2018 kuni ülesütlemiseni 11.10.2018 kokku 419.58 eurot.
6.Teade võlgnevuse kohta edastati 25.09.2018 posti teel tavakirjaga ja tähitud postiga laenusaajale ja kostjale. Samuti on laenulepingu ülesütlemise teade edastatud 11.10.2018 posti teel tavakirjaga ja tähitud postiga laenusaajale ja kostjale. Vastavalt laenulepingu punktile 11.8 ja 31.08.2019 kehtinud hageja hinnakirjale on meeldetuletus osamakse tasumisega viivitamise korral 40 eurot.
7.Leppetrahvi nõue tuleneb laenulepingu muudatuse nr 4 punktist 4.2, mille kohaselt kui laenusaaja on viivitanud graafikujärgse laenusumma tagasimaksega 30 kalendripäeva,
2(13)
Tsiviilasi nr 2-19-108528 kohustub ta tasuma laenuandja nõudel leppetrahvi kuni 1000 eurot. Leppetrahvist kaetakse graafikujärgse laenusumma sissenõudmisega seotud kulutused. Laenulepingu punktist 5.3 tuleneb, et kui laenusaaja on viivitanud graafikujärgse intressi tagasimaksega 30 kalendripäeva, kohustub ta tasuma laenuandja nõudel ühekordset leppetrahvi kuni 1000 eurot. Leppetrahvist kaetakse graafikujärgse intressi sissenõudmisega seotud kulutused. 15.07.2018 ja 15.08.2018 graafikujärgse laenusumma ja intressi tasumisega viivitamise eest rohkem kui 30 päeva, on hageja kohaldanud leppetrahvi kokku summas 2000 eurot, s.o mõlema graafikujärgse laenusumma ja intressi tasumisega hilinemise eest 1000 eurot. Laenuleping annab võimaluse kohaldada leppetrahvi kuni 4000 eurot.
8.Hageja muutis viivisenõuet, kuivõrd esialgses hagiavalduses jäi arvestamata viivis perioodi 12.10.2019-31.12.2019 eest. Seega viivis perioodide 12.10.2018-31.12.2018 ja 01.01.201906.06.2019 eest määras 0,06% päevas on kokku 4676.32 eurot.
9.Hageja nõue kostja vastu summas 39 923.21 eurot koosneb: põhinõudest 32 747.31 eurot, intressidest kuni 11.10.2018 419.58 eurot, nõudekirja saatmise kulust 80 eurot, leppetrahvist 2000 eurot, viivisest 12.10.2018-06.06.2019 4676.32 eurot. Nõudele lisanduvad viivised alates 07.06.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Intressi arvestus on jälgitav laenulepingu graafikus toodud intressi arvestusest. Laenu kuumaksega hilinemise eest hageja eraldi viivist ei nõua.
10.25.09.2019 menetlusdokumendis märgib hageja vastusena kostja seisukohtadele, et käesolevas asjas ei tuleks alustada varasematest laenulepingutest kui muudatustest nr 3 ja 4. Iga laenulepingu sõlmimisel, sh iga muudatuse puhul, hindab hageja laenusaaja võimet laenu tagastada. Puudub vaidlus, et laenusaaja võttis laenu ärilisel eesmärgil ja kostja seda laenu isiklikult käendas. Ärilaenuks nimetatakse laenu, mida saab taotleda majandus- ja kutsetegevuse raames ja sellele ei kohaldu tarbijakrediidisätteid.
11.20.11.2017 esitas kostja laenusaaja esindajana hagejale avalduse, milles märkis: „Palun Hüpoteeklaen AS ees pikendada kehtivat laenulepingut 7 kuu võrra. Jooksev intress palun lisada laenusummale. Samuti laenu summale lisada laenulepingu tasu“. Avaldus on koostatud käsikirjas ja sellel on kostja allkiri. 21.11.2017 koostas hageja kostja avalduse alusel taotluse suurendada laenulepingu muudatusest nr 2 tulenevat laenusumma limiiti, koostas ärilaenu laenuanalüüsi ja maksevõime hindamise. Viimases on välja toodud, et laenusummaks on 193 124.81 eurot, intressiga 8% aastas. Hageja märkis ettevõtte riskide ja info all, et Vabaduse Invest OÜ-l puudub maksevõime, laenu tagastamine toimub korteri Kaupmehe 14 -11 müügist, mille müügihind on 180 000 eurot. Allesjäänud summa jääb tagatiseta, laenujäägi peale sõlmitakse annuiteetgraafiku. Laenusaaja pidi tagatise võõrandama ja kui võõrandamine ebaõnnestub, pidi kaasnema hinnaalandus iga 2 kuu tagant 5000 euro võrra vastavalt 21.01.2018, 20.03.2018 ja 20.05.2018.
12.21.11.2017 tegi hageja krediidikomitee otsuse, milles on välja toodud tagatiseks antud kinnistute turuväärtused ning laenulepingu ja tagatise väärtuse suhe, mis krediidiotsusest nähtuvalt oli kostja ärilaenu puhul 107%. Hageja hindas nii kostja plaani tagatis müüa, ärilaenu laenuanalüüsi ja maksevõimet kui laenusumma ja tagatise vääruse suhet. Krediidikomitee tegi 21.11.2017 positiivse otsuse ärilaenu pikendamise taotluse osas. Kuivõrd tegemist ei olnud tarbijakrediidiga, ei hinnanud hageja laenusaaja ega kostja sissetulekuid.
13.21.11.2017 sõlmisid hageja ja kostja laenusaaja esindajana laenulepingu muudatuse nr
3.Lepingu lisana sõlmiti erikokkulepe, mille punktis 2.2.2 oli fikseeritud tagatise hinnaalandus:
3(13)
Tsiviilasi nr 2-19-108528 20.01.2018 müügihind 174 900 eurot, 20.03.2019 müügihind 169 900 eurot, 20.05.2018 müügihind 164 900 eurot. Samal päeval sõlmis kostja hagejaga muudatuse nr 3 juurde käiva käenduslepingu, millega käendaja vastutus oli piiratud 251 070 euroga. Kostja oli teadlik laenusaaja majanduslikust olukorrast, samuti plaanist korter võõrandada ja sellest laen osaliselt tasuda ning laenujäägi osas sõlmida annuiteetgraafik. Tagatis müüdi 12.06.2018 hinnaga 164 640 eurot ja sellest tagastati osa laenusummast. Ülejäänud laenusumma ning kõrvalnõuded refinantseeriti 12.06.2018 muudatusega nr 4.
14.Kostja esitas laenusaaja esindajana hagejale 12.06.2018 avalduse, milles märkis: „Seoses korteriomandi Kaupmehe 14-11, Tallinn müügiga palun vähendada summas 164 640 eurot, lepingu nr 1670.0415.B muudatus nr 3. Laekunud summast palun kinni pidada tänaseks kogunenud jooksev intress, viivised ja lepingu muudatuse tasu ja lepingu muudatuse tasu. Alles jäänud summa 32 747.31 eurot palun vormistada 15. a annuiteetgraafikuks“. Avaldusel on kostja allkiri laenusaaja esindajana volikirja alusel. 25.05.2018 koostas hageja laenusaaja laenuanalüüsi ja maksevõime hindamise, kus tõi välja, et laenusumma on 32 281.18 eurot, intressiga 4% aastas. Hageja märkis ettevõtte tegevuse all, et laenusaaja tagastab laenu korteri müügist saadud vahendistest ja alles jäänud 32 281.18 eurot jääb tagatiseta, mille peale sõlmitakse annuiteetgraafik.
15.11.06.2018 tegi krediidikomitee positiivse otsuse, milles lähtus ärilaenu laenuanalüüsi ja maksevõime hindamisest. Kuivõrd tegemist ei olnud tarbijakrediidiga, ei hinnanud hageja laenusaaja ega kostja sissetulekuid. 12.06.2019 sõlmisid hageja ja laenusaaja esindajana kostja notariaalse volikirja alusel laenulepingu muudatuse nr 4. Maksegraafiku järgi oli igakuiseks makseks järgnevad 15 aastat 242.23 eurot. Samal päeval sõlmis kostja muudatuse nr 4 juurde käiva käenduslepingu, millega käendas muudatust vastutuse piiranguga 42 600 euroga.
16.Kostja oli laenulepingut allkirjastades teadlik ettevõtte majanduslikust olukorrast ja laenukohustust võttes pidas võimalikuks selle täitmist ettevõtte poolt. Kostja pidi olema käenduslepingut allkirjastades teadlik, et juhul kui laenusaaja oma kohustusi ei täida, on hagejal võimalik võlgnevus sisse nõuda ka kostjalt. Kostja on kogu aeg olnud valmis vastutama laenukohustuse täitmata jätmise korral isiklikult. Kostja oli ka sama laenulepingu muudatuse nr 3 käendajaks, kus vastutus oli piiratud 251 070 euroga. Samuti oli kostja kõigi eelnenud lepingute käendajaks ja allkirjastajaks.
17.Kostja väited, et tagatiseks olnud korter omandati enampakkumiselt hageja soovitusel, ei vasta tõele. Enampakkumisel omandas DE Kodu OÜ korteri hinnaga 139 00 eurot, kes loovutas omandatud kinnisvara laenusaajale. Kostja ise tõi esile, et eesmärgiks oli korteriomand omandada, seda hallata ja kasumit teenides võõrandada. Seega oli tegemist ärilise eesmärgiga, millega kaasnevad alati riskid. Tõene on väide, et korteri endine omanik esitas kohtule 28.01.2016 hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja taotles hagi tagamist. Tsiviilasjas nr 2-16-1454 tegi Harju Maakohus 13.04.2016 määruse, millega jättis hagiavalduse läbi vaatamata ja tühistas tagamise taotluse. Kohtumäärus jõustus 08.06.2016. Seega on kostja väide, et kohtuasja tõttu ei õnnestunud korterit müüa kuni juunini 2018, paljasõnaline. Laenusaaja oleks saanud korteri võõrandada oluliselt varem langetades hinna mõistlikule tasemale ja realiseerides vähem riske läbi võimaliku laenukahju. Hageja leiab, et kostja ega laenusaaja ei olnud sundolukorras tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lõigete 2 ja 3 mõistes, kuna ettevõttel oli olemas realiseeritav tagatis, kuid sooviti teenida võimalikult suurt kasumit ja seetõttu kanti äririske. Lisaks on täitemenetlusest vara omandades alati risk, et endine omanik asub täitemenetlust vaidlustama ja sellise riskiga tuleb arvestada ka siis, kui täitemenetlus on läbi viidud korrektselt. Laenusaajal oli võimalus mitte sõlmida laenulepingu
4(13)
Tsiviilasi nr 2-19-108528 muudatusi ja realiseerida tagatis ka kohtutäituri vahendusel täitemenetluses enampakkumise teel. Laenusaajal puudus laenulepingut sõlmides ja kostjal käenduslepingut sõlmides erakorraline vajadus, sõltuvussuhe, kogenematus või muu asjaolu, mis viitaks sundolukorrale.
18.Hageja ei ole kunagi pidanud läbirääkimisi nõude müümise osas. Hageja pöördus 31.12.2019 kostja kui käendaja poole laenuvõlgnevuse sissenõudmise osas, mille eesmärgiks oli jõuda kohtuvälise lahenduseni nii, et käendaja tasub täielikult või osaliselt võlgnevuse. Kostja vastuväited
19.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagiavaldus ei ole täpne ega kajasta kõiki olulisi asjaolusid.
20.Vaidluse faktiliste asjaolude kirjeldamist tuleks alustada varasematest sündmustest, mis on tegelikult nõude aluseks. 21.11.2017 laenulepingu muudatuse nr 4 alusel andis hageja laenu Vabaduse Invest OÜ-le. Laen võeti sundolukorras, kuivõrd samade isikute vahel varasemalt tehtud tehingud ei olnud hagejast lähtuvalt saavutanud eesmärki. Laenulepingust tulenevat nõuet tagas Tallinnas asuvale korteriomandile seatud hüpoteek. Vabaduse Invest OÜ omandas korteriomandi majandustegevuse raames ja selle võõrandamisega sooviti teenida kasumit. Korteriomand osteti hageja soovitusel enampakkumise teel. Peale korteriomandi omandamist selgus, et laenusaaja ei saa seda kasutada ega müüa, kuivõrd hageja oli enampakkumise korraldamiseks ettenähtud eeldused täitmata jätnud või oli täitnud neid puudulikult. Eeltoodu tähendas, et korteriomandi eelmine omanik esitas kohtule hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-16-1454). Korteriomand omandati 2015. a aprillis, kuid vaidluste tõttu suudeti see müüa alles 2018. a juunis.
21.Vabaduse Invest OÜ võttis laenu sundolukorras, sest hageja soovitusel majandustegevuseks ja kasumi teenimiseks enampakkumiselt ostetud korterit ei olnud võimalik kasutada ega võõrandada. Küll aga oli vajalik teenindada korteriomandi soetamiseks ning haldamiseks võetud kohustusi (laenu tagasimaksed, intressid, kommunaalmaksed jne). Laenulepingu muudatuse nr 3 sõlmimise hetkeks oli hageja tegevuse tõttu muutunud Vabaduse Invest OÜ majanduslik olukord niivõrd palju halvemaks, et muudatuse sõlmimine oli möödapääsmatu.
22.Lähtuvalt Vabaduse Invest OÜ majanduslikust olukorrast ei oleks hageja tohtinud laenu üldse väljastada. Hageja jättis tõenäoliselt taotluslikult laenusaaja vastu hagiavalduse esitamata, et vältida ebamugavate tõendite esitamist.
23.Riigikohus on korduvalt (nt lahend nr 3-2-1-169-13, punkt 21) selgitanud, et laenuandja peab alati hindama laenusaaja krediidivõimet (vastutustundliku laenamise põhimõte). Sama põhimõte kehtib käendaja krediidivõimekuse kontrollimise kohta. Hageja on nimetatud nõuet täitnud puudulikult või üldse mitte. Kolmanda isiku seisukoht
24.Hageja nõude tekkimise põhjus seisneb Kaupmehe 14/Kentmanni 21/Liivalaia 27-11, Tallinnas asuva korteriomandi omandamises. OÜ Vabaduse Invest soovis korteriomandi omandada majandustegevuse raames kiire tulu teenimiseks. Idee selleks andis Hüpoteeklaen AS. Korteriomandi eelmine omanik oli võtnud laenu hagejalt ning sellest tulenevalt oli korteriomandile seatud hüpoteek Hüpoteeklaen AS-i kasuks. OÜ Vabaduse Invest omandas korteriomandi enampakkumisel 23.04.2015 ning enampakkumine toimus Hüpoteeklaen AS poolt esitatud täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetluse raames.
5(13)
Tsiviilasi nr 2-19-108528
25.Eeltoodust tulenevalt sisuliselt refinantseeriti eelmine korteriomandiga seotud halb laen, kuid refinantseerimine toimus laenusaaja, mitte laenuandja poolt. OÜ Vabaduse Invest oli tehinguga nõus üksnes seetõttu, et kirjeldatud viis võimaldas saada laenu, millise väljastamine tavatingimustes oleks välistatud ning omandatud korteriomandi kiire võõrandamine oleks toonud tulu. Korteriomandi omandamisel olid kinnisvarahinnad tõusmas ning kinnisvaraturg elavnes oluliselt. Peale korteriomandi omandamist selgus, et seda ei ole võimalik võõrandada, kuivõrd Hüpoteeklaen AS ei olnud täitnud võlanõude menetlemisel ja enampakkumise korraldamisel selleks ettenähtud tingimusi. Eeltoodust tulenevalt esitas korteriomandi eelmine omanik kohtule hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning OÜ Vabaduse Invest sattus endast olenemata kulukasse kohtuvaidlusesse. Lisaks planeerimata kuludele tähendas kohtuvaidlus, et korteriomandit ei saanud kasutada ega võõrandada. Vaatamata eeltoodule kasvasid igakuised kulud laenu- ja intressimaksete ning korteriomandiga seotud kommunaalmaksete näol.
26.2017. a oli OÜ Vabaduse Invest majanduslik seis muutunud halvaks ning kohustuste täitmine oli raskendatud. Vaatamata eeltoodule survestas Hüpoteeklaen AS sõlmima laenulepingu muudatuse nr 3. Asjaolu, et antud hetkel ei oleks tohtinud kahjumi tõttu OÜ-le Vabaduse Invest laenu üldse anda, ei olnud Hüpoteeklaen AS-ile argumendiks. Sundolukorras oli OÜ Vabaduse Invest sunnitud sõlmima kahjulikel tingimustel laenulepingu muudatuse (tähtaeg, kõrge intress).
27.Korteriomand suudeti võõrandada alles 12.06.2018 ning selleks ajaks oli majanduslik olukord halvenenud veelgi. Korteriomand võõrandati sundolukorras ning OÜ-le Vabaduse Invest kahjulikul tingimusel, millest tulenevalt jäädi peale võõrandamist Hüpoteeklaen AS-ile ikka veel võlgu. Vaatamata asjaolule, et OÜ Vabaduse Invest majandusnäitajad ei võimaldanud uue laenulepingu muudatuse sõlmimist, otsustati Hüpoteeklaen AS-i survel seda siiski teha. 12.06.2018 laenulepingu muudatuse nr 4 allkirjastamisega kujundati sisuliselt ümber varasemast muudatusest tekkinud võlgnevus.
28.Hüpoteeklaen AS-i soovitusel tehtud tehingud viisid OÜ Vabaduse Invest sellisesse seisu, et kohustusi ei olnud enam võimalik nõuetekohaselt täita. OÜ Vabaduse Invest on teadlik, et sarnaselt survestati kostjat allkirjastama käenduslepinguid. Esimese astme kohtu otsus
29.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Esmalt märgib kohus, et pooltel ei ole vaidlust haginõude aluseks olevate lepingute sõlmimise osas. Hageja ja Vabaduse Invest OÜ sõlmisid 12.06.2018 laenulepingu nr 1670.0415.B muudatuse nr 4, mille järgi oli laenusummaks 32 747.31 eurot intressiga 4% aastas, viivisemäär 0,06% päevas. Kostja sõlmis hagejaga samal päeval 12.06.2018 käenduslepingu, mille maksimaalse vastutuse määraks on 42 600 eurot (dlk 25-36). Vaidlus puudub ka, et laenusaaja ei täitnud muudatusest nr 4 tulenevat kohustust ja 11.10.2018 edastas hageja laenusaajale ja kostjale laenulepingu ülesütlemise teate, mille järgi tuli tasumata summa tasuda hiljemalt 18.10.2018. Võlgnevust etteantud tähtaja jooksul ei tasutud ja ei esitatud hagejale ka makseettepanekut, eeltoodust tulenevalt luges hageja lepingu üles öelduks alates 19.10.2018 (dtl 37).
30.Hageja nõue kostja kui käendaja vastu summas 39 923.21 eurot koosneb põhinõudest 32 747.31 eurot, intressist kuni 11.10.2018 summas 419.58 eurot, nõudekirja saatmise kulust summas 80 eurot, leppetrahvist summas 2000 eurot ja viivisest perioodil 12.10.2018-
6(13)
Tsiviilasi nr 2-19-108528 06.06.2019 summas 4676.32 eurot. Nõudele lisanduvad viivised alates 07.06.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Põhinõue 32 747.31 eurot tuleneb laenulepingu muudatuse nr 4 laenusummast. Kostja ei vaidlusta hageja nõude arvestuslikku külge ning kohus leiab, et hageja on nõude kujunemist ja suurust piisavalt tõendanud.
31.Kostja kui käendaja vastutus hageja ees tuleneb käenduslepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lõike 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lõikest 3 tulenevalt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käenduslepingu punkti 3.5 alusel on kostja vastutus piiratud summaga 42 600 eurot. Vaidlus puudub, et Vabaduse Invest OÜ ei ole laenulepingu muudatusest nr 4 tulenevat kohustust täitnud. VÕS § 145 on sätestatud, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu punktist 1.2 tuleneb, et juhul, kui võlgnik ei täida krediidilepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kohustub käendaja täitma laenulepingust tulenevad nõuded oma vara ja vahendite arvelt tähtaegselt ja täies ulatuses, tasudes kreeditorile laenulepingust tuleneva võlgnevuse, intressid, viivised, kahjud ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutused ja kandma kreeditori ees koos võlgnikuga solidaarset vastutust (dtl 34).
32.Kostja peamine vastuväide seisneb väites, justkui oleks vaidlusalune laen võetud sundolukorras, kuivõrd hageja ja laenusaaja vahel varasemalt tehtud tehingud ei olnud saavutanud oma eesmärki. Kostja selgitab sundolukorda sellega, et väidetavalt hageja soovitusel majandustegevuseks ja kasumi teenimiseks enampakkumiselt ostetud korterit ei olnud võimalik kasutada ega võõrandada. Kostja märgib, et korteriomand omandati juba 2015. a aprillis, kuid muudatus nr 3 sõlmiti 21.11.2017. Kostja väitel oli nimetatud hetkeks hageja tegevuse tõttu muutunud laenusaaja majanduslik olukord niivõrd palju halvemaks, et laenulepingu muudatuse sõlmimine oli möödapääsmatu, kuid sundolukord ei piirdunud üksnes sellega. Kostja leiab, et lähtuvalt laenusaaja majanduslikust olukorrast ei oleks hageja tohtinud laenu üldse väljastada.
33.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lõike 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus mh siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (edaspidi ka sundolukord), ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tehingu tühisuse tuvastamiseks TsÜS § 86 lõigete 2 ja 3 järgi tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seejärel tuleb kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras. Tühisusele tuginev pool peab seejuures nimetama ja tõendama vähemalt ühe TsÜS § 86 lõikes 2 nimetatud tehingu poole sundseisu iseloomustava täiendava asjaolu (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-49-11, punktid 8-10).
34.Kohus nõustub hagejaga, et laenusaajal laenulepingut sõlmides ja kostjal käenduslepingut sõlmides puudus erakorraline vajadus, sõltuvussuhe, kogenematus või muu selline asjaolu, mis viitaks sundolukorrale. Kohtu hinnangul ei saa asja materjalide põhjal järeldada, et kostja vastutuse aluseks olev laenu- või käendusleping oleks sõlmitud võlgniku või kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Riigikohus on asjas nr
7(13)
Tsiviilasi nr 2-19-108528 3-2-1-49-11 (punktis 8) selgitanud, et soorituste väärtuste vahe tõendamiseks tuleb poolel näidata võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahet, seega käibes tavapärast vastet tühistatava tehingu suhtes, mitte aga ühe poole subjektiivset huvi tehingu väärtuse vastu. Seega võib olla nt krediidilepingu soorituste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ülikõrge krediidi kulukuse määra tõttu, aga mitte ainult. Vastastikuste soorituste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust väljasolekut peab üldjuhul tõendama tehingu tühisusele tuginev isik. Tõendamiskoormis lasub käesolevas tsiviilasjas seega kostjal. Kostja ega kolmas isik ei ole tõendanud asjaolusid, mis viitaks vaidlusaluste vastastikuste lepinguliste soorituste väärtuse vastuolule heade kommetega.
35.Kohus leiab, et kostja ja kolmanda isiku väited sundolukorra kohta on paljasõnalised, ekslikud ning kantud üksnes soovist oma kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Tõendamata ja asjakohatud on väited, nagu oleks korteriomand ostetud hageja soovitusel enampakkumise teel. Kolmas isik kinnitas kohtule, et „OÜ Vabaduse Invest soovis eelnimetatud korteriomandit omandada majandustegevuse raames kiire tulu teenimiseks“ (dtl 220). Seega oli korteriomandi omandamine üksnes OÜ Vabaduse Invest enda äriline otsus, mille teostamises ja millega seotud ärilistes riskides on täiesti põhjendamatu süüdistada hagejat. Hageja märgib õigesti, et äritegevusega kaasnevad alati riskid.
36.Täiesti põhjendamatu on ka kostja etteheide, justkui ei olnuks majandustegevuseks ja kasumi teenimiseks ostetud korterit võimalik kasutada ega võõrandada, sest korteriomandi eelmine omanik esitas kohtule hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kostja sõnul omandati korteriomand 2015. a aprillis, kuid vaidluste tõttu suudeti see müüa alles 2018. a juunis. Kohus märgib, et tsiviilasjas nr 2-16-1454 jäeti hagi läbi vaatamata juba 13.04.2016, mis jõustus 19.05.2016 (dtl 179-182). Seega on täiesti alusetu kostja ja kolmanda isiku väide, nagu ei saanuks omandatud korterit kohtuasja tõttu müüa kuni juunini 2018 ning nagu ei saanuks Vabaduse Invest OÜ omandatud korteriomandit kasutada ega võõrandada. Samas rõhutab kohus veelkord, et korteri ostmine ja müük Vabaduse Invest OÜ poolt soovitud kiire tulu teenimise eesmärgil oli ilmselgelt üksnes Vabaduse Invest OÜ enda äririskiks, millest ei saa järeldada kostja ja kolmanda isiku viidatud sundolukorda. Hageja märgib õigesti, et Vabaduse Invest OÜ oleks saanud korteri võõrandada oluliselt varem, langetades hinda mõistlikule tasemale ja realiseerides vähem riske läbi võimaliku laenukahju.
37.Kohus ei nõustu ka kostja ja kolmanda isiku etteheidetega, nagu ei oleks hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esiteks märgib kohus, et kuivõrd laenulepingu muudatus nr 4 oli sõlmitud Vabaduse Invest OÜ-ga kui äriühinguga, ei olnud tegemist tarbijakrediidiga ning hagejale ei laienenud laenulepinguga seoses VÕS-st tulenevad tarbijakrediidiga seotud kohustused, sh VÕS § 4034 tulenevad kohustused. Sõltumata sellest oli hageja krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lõike 3 alusel kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab käesolevas asjas esitatud tõendeid arvestades, et hageja ei ole nimetatud kohustusi rikkunud. Mh on hageja 25.05.2018 koostanud Vabaduse Invest OÜ laenuanalüüsi ja maksevõime hindamiseks (dtl 165-168). Seejuures muudatuse nr 4 sõlmimise aluseks oli kostja enda avaldus. Kostja esitas Vabaduse Invest OÜ esindajana hagejale 12.06.2018 avalduse, milles märkis: „Seoses korteriomandi Kaupmehe 14-11, Tallinn müügiga palun vähendada summas 164 640 EUR, lepingu nr 1670.0415.B muudatus nr.3. Laekunud summast palun kinni pidada tänaseks kogunenud jooksev intress, viivised ja lepingu muudatuse tasu ja lepingu muudatuse tasu. Alles jäänud summa 32 747,31 EUR palun vormistada 15.a annuiteetgraafikuks“ (dtl 164). 11.06.2018 tegi hageja Vabaduse Invest OÜ laenutaotluse osas krediidikomitee otsuse (dtl 169-
8(13)
Tsiviilasi nr 2-19-108528 178). Kohus nõustub hagejaga, et ärilaenu muudatuse vormistamisel ei olnud hagejal kohustust hinnata kostja kui käendaja laenuvõimekust, sh kostja sissetulekuid. Hageja märgib õigesti, et kostja pidi Vabaduse Invest OÜ esindajana olema laenulepingu muudatust allkirjastades teadlik äriühingu majanduslikust olukorrast ja laenukohustust võttes pidas võimalikuks selle täitmist äriühingu poolt. Samuti oli kostja käenduslepingut allkirjastades teadlik, et juhul kui Vabaduse Invest OÜ oma kohustusi ei täida, on hagejal võimalik võlgnevus sisse nõuda ka kostjalt.
38.Laenulepingu muudatusega nr 4 analoogne protseduur toimus ka 21.11.2017 sõlmitud muudatuse nr 3 ettevalmistamisel (vt dtl 138-163). Seetõttu märgib hageja õigustatult, et kostja on juba varasemalt olnud valmis käendajana vastutama laenukohustuse täitmise eest. Kostja oli ka muudatusele nr 4 eelnenud muudatuse nr 3 käendajaks, kus käendaja vastutus oli piiratud summaga 251 070 eurot (dtl 161-163). Kuigi hageja viis laenuanalüüsi läbi ka muudatuste allkirjastamise eelselt, on oluline asjaolu, et sisuliselt kujundati muudatusega nr 4 ümber üksnes varasemast laenust tulenevaid kostja kohustusi. Kostja kui käendaja vastutus muutus seoses muudatusega nr 4 ligi kuus korda väiksemaks võrreldes varasema käenduslepinguga (vrdl dtl 161-163 ja 71-73). Seega puudub alus hagejale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ainuüksi seoses laenulepingu muudatustega, sest laenulepingu muudatustega ei antud tegelikkuses uut laenu, vaid senised laenud asendati uutega ja varasemad laenud loeti refinantseeritud ulatuses lõppenuks. Seega on alusetud ka kostja ja kolmanda isiku etteheited, justkui ei oleks lähtuvalt Vabaduse Invest OÜ majanduslikust olukorrast hageja tohtinud „laenu väljastada“ ning nagu ei oleks OÜ Vabaduse Invest majandusnäitajad võimaldanud uue laenulepingu muudatuse sõlmimist. Kostja ja kolmas isik lähtuvad ekslikust arusaamast, justkui tähendaks vastutustundlik laenamine seda, et võlgnik ei või oma varasemast laenulepingust tekkinud kohustusi osaliselt tasuda ja seeläbi algset laenulepingut refinantseerimisega muuta. Kohus märgib, et muudatuse nr 4 sõlmimise aluseks oli kostja enda avaldus, millega paluti seoses korteriomandi müügiga vähendada võlga summas 164 640 eurot ning allesjäänud summa 32 747.31 eurot paluti vormistada 15 aasta pikkuseks annuiteetgraafikuks (dtl 164).
39.Kostja esitas 02.09.2019 menetlusdokumendis taotluse kohustada hagejat esitama kohtule kõik Vabaduse Invest OÜ krediidivõimekuse hindamise aluseks olnud dokumendid, mis olid laenulepingu ning kõikide selle juurde kuuluvate muudatuste sõlmimise eelduseks. Kostja märkis, et kogutavad tõendid omaks eriti suurt tähtsust juhuks, kui kolmas isik jäetakse menetlusse kaasamata (dtl 107-110). Kohtu hinnangul on kostja esitanud kohtule asja õigeks lahendamiseks piisavas mahus dokumente seoses Vabaduse Invest OÜ krediidivõimekuse hindamisega. Samuti kaasas kohus menetlusse Vabaduse Invest OÜ (dtl 213-215), kes esitas kohtule omapoolsed seisukohad. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks nõuda hagejalt täiendavaid Vabaduse Invest OÜ krediidivõimekuse hindamise aluseks olnud dokumente. Ühtlasi kohus selgitab, et isegi vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgmine ei võimaldaks kostjal ja kolmandal isikul oma kohustuste täitmisest vabaneda. Isegi juhul, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks rikutud, võiks sellest kostjale tuleneda üksnes nn usalduskahju hüvitamise nõue, mida võiks olla võimalik tasaarvestada hageja nõudega. Kuna aga kohtu hinnangul käesolevas asjas ei ole tuvastatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, samuti ei ole tuvastatud kostjale tekitatud kahju ning kostja ei ole esitanud hageja nõude suhtes tasaarvestuse avaldust, ei pea kohus vajalikuks antud küsimust täiendavalt analüüsida.
40.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kostjal puudub alus keelduda oma kohustuste täitmisest hageja ees. Vastavalt VÕS § 8 lõikele 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lõike 1 ja § 82 lõike 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lõike 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda
9(13)
Tsiviilasi nr 2-19-108528 kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma käenduslepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on võlausaldajal õigus vastavalt VÕS § 101 lõike 1 punktile 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja või kolmanda isiku poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja ei esitanud kohtule ka muid tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust käenduslepingut mitte täita.
41.Eeltoodud asjaolusid arvestades kuulub hagi rahuldamisele. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole kostja vaidlustanud hageja nõude arvestuslikku külge ning kohus leiab, et hageja on oma nõude kujunemist ja suurust piisavalt tõendanud. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
42.Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks ja hagi kuulub rahuldamisele, tuleb hageja ning kostja menetluskulud jätta TsMS § 162 lõikele 1 kostja alusel kanda.
43.Juhindudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lõike 1 punktist 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja teatas, et temal ei ole muid menetluskulusid peale riigilõivu. Kohus leiab, et TsMS § 138 lõigetest 1 ja 2 ning § 139 lõikest 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1000 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad TsMS § 167 lõike 2 alusel tema enda kanda. Kostja apellatsioonkaebus
44.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub lahendi tühistada, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
45.Maakohus kohaldas ebaõigesti õigusnorme, hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus võistleva kohtumenetluse põhimõtet. Hageja menetlusdokumendid sisaldavad teadlikke valeväiteid. Nt väitis hageja, et kostja oli teadlik kõikidest asjaoludest, sh laenuvõtja majanduslikust olukorrast, kuivõrd ta oli laenusaaja juhatuse liige. Samuti, et kompromissi ei sõlmitud kostja tahtmatuse tõttu. Kostja oli valmis kompromissi sõlmima ning nõustus talle esitatud tingimustega, kuid enne kompromissi sõlmimist loobus laenuandja sellest. Laenusuhted tekkisid laenuandja initsiatiivil ja lepingu muudatuste (ka laenu võtmine) vormistamised olid seotud korteriomandi ostmisega. Laenuandja oli tehingust huvitatud, kuivõrd korteriomand oli juba eelnevalt koormatud tema kasuks seatud hüpoteegiga. Kolmas isik ostis korteriomandi üksnes eeldusel, et seda saab kiiresti edasi müüa ning seeläbi vaheltkasu teenida. Laenulepingu muudatuste vormistamisel puudus laenusaajal võimekus muudatusi teenindada. Korteriomandit ei olnud võimalik võõrandada, sest peale omandamist algas kohtus eelmise omaniku poolt esitatud avalduse alusel menetlus ja korteriomandil lasus keelumärge. Eeltoodust tervikuna on selge, et muudatus nr 4 sõlmiti sundolukorras, sest korteriomandit ei olnud võimalik müüa esialgse plaani kohaselt ja kasu teenimise asemel müüdi asi kahjumiga. Ka oli laenusaaja majanduslik olukord muutunud müümise hetkeks katastroofiliseks, mis omakorda võimaldas laenusaajal peale suruda ebamõistlike ja kahjulike tingimusi.
46.Laenuandja ega käendaja maksevõimet ei kontrollitud. Vastutustundliku laenamise nõuded eeldavad maksevõime kontrollimist nii laenusaaja kui käendaja suhtes. Ka Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et käendaja puhul tuleb kontrollida tema maksevõimet.
10(13)
Tsiviilasi nr 2-19-108528
47.Vaidlustatud otsuses on kirjeldatud hagi asjaolude ja hageja nõude all hageja seisukohti, sh ka neid, millele hageja otseselt hagis ei tuginenud, kuid mida ilmselt võis leida hagiavaldusele lisatud dokumentidest. Kostja ja kolmanda isiku esitatud asjaolusid on kajastatud valikuliselt. Kostja väited ja tõendid on käsitlemata. Valikulise asjaolude esiletõstmisega saab luua fooni ebaõige otsuse tegemiseks.
48.Maakohus märgib, et laenuandja hindas muudatuste sõlmimisel kostja ja laenusaaja maksevõimet. Ometi selgus menetluses, et laenuandja ei küsinud kummaltki isikult maksevõime hindamise aluseks olevat infot või dokumente. Maakohus märgib, et kostja oli teadlik laenuandja majanduslikust olukorrast, kuivõrd talle oli väljastatud lisa sõlmimiseks volikiri. Sellist järeldust ei ole alust teha. Maakohus leiab, et kuna laenusaaja ei ole seaduse mõistes tarbija, ei olnud krediidivõimekuse hindamine oluline. Maakohus jättis tähelepanuta, et käendajaks on füüsiline isik. Samuti, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb ka käendaja maksevõimet kontrollida. Maakohus märkis, et maksevõime hindamine ei ole oluline ka seetõttu, et korteriomandit sooviti kiiresti edasi müüa kasumi teenimise eesmärgil. Selline hinnang on vale. Maakohus leidis, et laenusaaja ja käendaja on kahju tekkimises ise süüdi, kuna ei kiirustanud korteriomandi müügiga ning vaidlus eelmise omanikuga ei takistanud müüki. See on ebaõige järeldus. Vastustaja seisukoht
49.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
50.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja apellatsiooniastmes esitatud menetlusdokumentidega, ei tuvastanud maakohtu poolt selliseid menetlusõiguse rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja jaotab apellatsioonimenetluse kulud (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1, § 173 lõige 1).
51.Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Käesolevas tsiviilasjas on vaidluse all võlausaldaja ja käendaja vaheline õigussuhe, milline tekkis 12.06.2018 käenduslepingu alusel. Käenduslepinguga kohustus käendaja vastutama laenuandja ees juriidilisest isikust kolmanda isiku laenukohustuse täitmise eest. Laenukohustus tulenes samal kuupäeval kolmanda isiku ja laenuandja vahel sõlmitud laenulepingu muudatusest nr 4 (käenduslepingu punkt 1.1). VÕS § 145 lõikest 1 ja käenduslepingu punktist 1.2.2 tulenevalt võttis käendaja kohustuse vastutada solidaarselt laenusaajaga. VÕS § 65 lõikest 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku täitmist mh igalt solidaarvõlgnikult. VÕS § 149 lõike 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, v.a. need, mis on seotud põhivõlgniku isikuga. Kuigi käenduslepingu punktidest 1.1 ja 3.6 tulenevalt oli kokku lepitud, et käenduslepingu eesmärgiks on tagatise andmine ka sel juhul, kui põhivõlgnik esitab kohustusele vastuväiteid ja et käendaja ei või esitada vastuväidet, mida võib esitada võlgnik, siis kostja menetlusdokumentidest nähtuvalt ei ole ta esitanud vastuväiteid, mida VÕS § 149 lõike 2 teise lause alusel sellise kokkuleppe puhul esitada ei saa. Sama sätte lõikest 3 tulenevalt ei saa käendaja teostada põhivõlgniku eest kujundusõigusi, st ei saa esitada avaldust laenulepingu tühistamiseks TsÜS § 90 mõistes ega käendatava kohustuse tasaarvestamiseks põhivõlgnikul võlausaldaja vastu oleva rahalise nõudega VÕS § 197 mõistes. Käendaja saaks tugineda põhivõlgniku kahju
11(13)
Tsiviilasi nr 2-19-108528 hüvitamise nõudele, mis tuleneb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest, mille põhivõlgnik on võlausaldaja nõudega tasaarvestanud VÕS § 198 kohase avalduse esitamisega.
52.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtu ette toodud eluliste asjaolude alusel ei ole alust tuvastada laenulepingu ja/või selle muudatuse nr 4 ja/või käenduslepingu tühisust TsÜS § 86 alusel (heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing). Maakohus ei rikkunud TsMS § 232 lõikest 1 tulenevat tõendite objektiivset kogumis hindamise kohustust. Ka ei jätnud maakohus ühtegi asjakohast kostja väidet ega tõendit tähelepanuta ning maakohtu mõttekäik on loogiline ja jälgitav. Isegi kui esmane ettepanek äriühingule osta konkreetne korteriomand ja võtta selleks laenu tuli hilisemalt laenuandjalt, tegutses äriühing oma igapäevases majandus- ja kutsetegevuses teadlikult eesmärgiga omandada kohtutäituri enampakkumiselt asi odavalt ja müüa see esimesel võimalusel võimalikult suure kasumiga edasi. Tegemist on tavapärase äritegevusega, millega siiski kaasnevad üldiselt teadaolevalt erinevad riskid. Lepingu tühisuse asjaolusid tuleb kontrollida sõlmimise aja seisuga ja hilisemad sündmused ei saa olla aluseks tehingu tühisuse tuvastamisel. Laenusaaja ei ole laenulepingut tühistanud. Kostja ei ole toonud välja tema isikuga seotud elulisi asjaolusid, mis annaksid eraldi aluse kontrollida käenduslepingu tühisust TsÜS § 86 alusel (et ta oleks sõlminud käenduslepingu sõltuvussuhtest põhivõlgnikuga või muust isiklikust põhjusest; et ta ei saa käendatavast kohustusest isiklikku kasu; et tema vastutuse maksimumsumma oli võrreldes tema sissetulekutega lepingu sõlmimise ajal sellised, et laenuandja sai eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda ta põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; et nimetatud eeldused olid lepingu sõlmimise ajal laenuandjale äratuntavad (Riigikohtu lahend nr 2-14-21710, punkt 49)).
53.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtu ette toodud eluliste asjaolude alusel ei ole alust tuvastada laenuandja poolt laenulepingu ega selle muudatuse nr 4 sõlmimisel KAS § 83 lõikes 3 sätestatud kohustuse järgida krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkumist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Ka selles osas ei tuvastanud kolleegium maakohtu poolt olulisi menetlusõiguse rikkumisi ega näe alust maakohtu poolt hinnatud tõendite ümberhindamiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise iseenesest ei too kaasa laenulepingu tühisust ega välista laenuandja nõuete maksmapanekut. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et sellisel juhul saab laenusaajal olla õigus kas laenuleping tühistada või nõuda lepingueelsete kohustuste (VÕS § 14 lõige 1) rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist (nt Riigikohtu lahend nr 2-14-21710, punktid 39-40). Käesolevas asjas ei ole kohtu ette toodud, et laenusaaja oleks laenulepingu tühistanud vastava tahteavalduse esitamisega laenuandjale või oleks laenusaaja esitanud laenuandjale nõude kahju hüvitamiseks ja vastavasisulise tasaarvestuse avalduse. Eelnevalt tõi kolleegium juba esile, et käendaja ei saa teostada põhivõlgniku kujundusõigust, vaid saab ainult toetuda põhivõlgniku poolt teostatud õigussuhete ümber kujundamisele (vt ka Riigikohtu lahend nr 2-14-21710, punkt 52). Ekslik on kostja arusaam, et vastutustundliku laenamise põhimõte kehtib ka käenduslepingu sõlmimisel. Käendaja ei ole laenusaaja, kes peab laenukohustust jooksvalt täitma (Riigikohtu lahend nr 2-14-21710, punkt 48).
54.Lisaks eelnevale märgib kolleegium, et käendaja ei ole käesolevas asjas ka käenduslepingut tühistanud eksimuse või pettuse tõttu ega ole esitanud laenuandja vastu vastunõuet või tasaarvestuse avaldust VÕS § 14 lõike 2 esimese lause alusel teavitamiskohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Viimati nimetatud nõude
12(13)
Tsiviilasi nr 2-19-108528 aluseks saaks olla laenuandja poolt käendaja teavitamata jätmine laenusaaja majanduslikust olukorrast (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-160-16, punktid 15, 17.1, 19). Käesolevas asjas ei saaks ka eelduslikult kostjal sellist etteheidet laenuandjale olla, kuna ta kinnitas käenduslepingus, et on teadlik laenusaaja maksevõimest ja varalisest seisukorrast lepingu sõlmimisel ning et talle on võimaldatud tutvuda laenusaaja poolt laenuandjale esitatud andmetega (punkt 7.3.2, 7.3.3). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tegutses kostja laenusaaja majandustegevuses sisuliselt juhatuse liikme ülesannetes ja oli suhetes laenuandjaga laenusaaja lepinguliseks esindajaks. Nimetatud asjaolud on tõendatud 27.03.2017 notariaalse volikirjaga, milles laenusaaja juhatuse liige YY andis kostjale XX-le laialdased volitused erinevate tehingute ja toimingute tegemiseks äriühingu igapäevases majandustegevuses. Arvestades volituste ulatust saab äriühingu igapäevasest tegevusest kõrvalseisja mõistlikult asuda seisukohale, et kostja sai faktiliselt tegutseda äriühingu juhatuse liikme ülesannetes, kuigi ta äriregistri kohaselt seda ei olnud. Käenduslepingu täitmise nõude seisukohalt ei oma ka tähendust, kas kostja oli lepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku juhatuse liige või mitte (Riigikohtu lahend nr 2-17-1601, punkt 30). Nii ühel kui teisel juhul on käenduslepingu näol tegemist VÕS § 143 lõike 1 mõttes tarbijakäenduslepinguga, kuna kostja käendajana on füüsiline isik. Puudub vaidlus, et lepingus oli kokku lepitud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma, mistõttu VÕS § 143 lõike 2 alusel ei ole käendusleping tühine. Asjaolu, et hageja oli hagiavalduses nimetanud kostjat ebatäpselt laenusaaja juhatuse liikmeks, ei saanud tuua kaasa ebaõige otsuse tegemist. Maakohus nimetas otsuses kostjat õigesti laenusaaja volitatud esindajaks.
55.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Vastutuse rahalisele suurusele kostja (alternatiivseid) vastuväiteid ei ole kaebuses esitanud.
56.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Kostja poolel kaasatud kolmanda isiku menetluskulud jäävad TsMS § 167 lõike 2 alusel tema enda kanda. Kuna apellatsioonimenetluses hagejal kulusid ei ole, puuduvad käesolevas asjas rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.