Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Volkswagen Golf (reg. nr XXXXXX) 03.01.2020 kuupäeval toimunud õnnetuses tekkinud esiosa remondimaksumuse 5 513,40 eurot. Kohtuvälised kulud Advokaadibüroo COBALT OÜ arve nr 20162468 alusel 829,92 eurot. Kohtuvälised kulud Advokaadibüroo SIRK & SAAREVÄLI arve nr 210307 alusel 112,50 eurot; Eeltõendamismenetlusega kaasnenud kohtukulud kogusummas 507 eurot.

2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.11.2018 liikluskindlustuse poliisi nr 2077893992. 03.01.2020 toimus liiklusõnnetus, milles osalesid Volkswagen Golf (reg. nr XXXXXX), Volkswagen Crafter (reg. nr YYYYYY) ja 2(11)

Volkswagen Passat (reg. nr BBBBBB). Hageja kutsus kohale politsei, kes tegi kohapeal süüdlase kindlaks ning kuna süüdlane tunnistas süüd, siis ei algatanud politsei menetlust ega viinud läbi menetlustoiminguid. Politsei aitas kohapeal vormistada liiklusõnnetuse blanketid. Hiljem esitas kohapeal süüd tunnistanud isik Q lisaavalduse kindlustusseltsile. Kindlustusselts tellis ekspertarvamuse riiklikult tunnustatud eksperdilt RPlt. Eelnimetatud arvamusele tuginedes keeldus kindlustusselts hageja auto esiosa vigastusi kompenseerimast. Hageja esitas Eesti Liikluskindlustus Fondile (LKF) lepitusavalduse. LKF-i lepitusmenetlus lõpetati kokkulepet saavutamata. Hageja esitas kohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks EKEI-lt (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) ekspertarvamuse saamiseks. EKEI koostas ekspertiisiakti. Hageja toob esile, et liiklusõnnetus ei toimunud nii nagu riiklikult tunnustatud ekspert RP või EKEI ekspertiisiaktis kirjeldatud. Mõlemad ekspertiisiaktid on jõudnud järeldusele, et esmalt sõitis hageja auto eesseisvale autole otsa ja seejärel sõitis hageja taga sõitnud auto otsa hageja autole. Tegelikult toimus õnnetus selliselt, nagu on kirjeldatud kohapeal vormistatud liiklusõnnetuse blankettidel – hageja pidurdas, mille tulemusena hageja sõiduk jäi seisma, seejärel sõitis hageja sõidukile tagant otsa Volkswagen Passat, mille tulemusel põrkas hageja sõiduk eesolevale sõidukile otsa. EKEI arvamuses on ka kasutatud pilte, kus mõõtelatt on viltu maapinna suhtes. Samuti ei ole piltidelt täpselt aru saada, mis pidi mõõtelatt üldse on. Arusaamatuks jääb ka EKEI akti lisa, kus on tõmmatud mingi punane joon, mis peaks näitama autode kokkupõrke kõrguse võrdlust. Samas ei ole fotol näha hageja sõiduki rattaid maapinna suhtes, mis seda võrdlust võimaldaksid. Samal pildil olevaid mõõdulatte ei saa kahjuks võrrelda üheselt, kuna need on erinevate nurkade all maapinna suhtes ja selles tulenevalt näitavad kõrgust erinevalt. Lisaks pole aru saada pildilt mõõtelati täpseid mõõte. Hageja leiab, et olgu otsasõit ükskõik millise jõuga (nõrgajõuline või mitte) seda on alati tunda nii eesolevas autos, kellele otsa sõidetakse, kui ka selles autos, mis otsa sõidab. See, et Volkswagen Golfi esiosa remondimaksumus oli oluliselt suurem kui tagaosa, ei tähenda ilmtingimata, et Volkswagen Golfi ja Volkswagen Crafteri vaheline kokkupuude pidi olema oluliselt tugevam kui Volkswagen Golfi ja Volkswagen Passati vahel. Esi- ja taguosa vigastuste erinevus tuleneb esiteks sõidukite masside erinevusest (Golf ja Crafter vs Golf ja Passat). Golfi ja Passati kokkupõrkel läks suur osa jõust Golfi edasi liikumisse. Seevastu Golfi ja Crafteri kokkupõrke puhul tulenevalt Crafteri suurest massist sumbus liikumisenergia Golfi esiosas ja tekitas suuremad vigastused. Teiseks Golfi ja Passati kokkupõrkepunkt oli täpselt nende sõidukite stanged/põrkerauad. Stanged/põrkerauad ongi disainitud ja mõeldud võimalike auto/inimeste vigastuste vähendamiseks. Seevastu Crafteri ja Golfi kokkupõrkepunkt oli kõrgemal kui Golfi põrkeraud. Nii öelda Golfile nõrgas kohas (stange ülaserv, esituled, iluvõre, esikapott, sisuliselt lihtsalt plekk), mis ei ole disainitud ega mõeldud kokkupõrgetel saadavate vigastuste vähendamiseks. Sellepärast olidki Golfi esiosa vigastused ja vigastuste likvideerimise maksumus oluliselt suuremad kui tagaosa vigastused ja likvideerimise maksumus. Isegi Golfi esituled jäid väliselt terveks kuigi need on tehtud plastmassist. Murdusid vaid esitulede plastmassist kinnitused ja tuled tuli ikkagi välja vahetada. Sirk&Saareväli arvel on välja toodud, mille eest arve on esitatud: Õigusalane konsultatsioon seoses Volkswagen Golf numbrimärgiga XXXXXX osalusel 03.01.2020 toimunud liiklusõnnetuses. COBALT arvel ei ole see nii täpselt välja toodud. On kirjas lihtsalt: Kindlustusvaidlus (liiklusõnnetus). Kui sellest ei piisa, siis vajadusel saan küsida ja esitada COBALTi poolse sellekohase kinnituse, et see on konkreetselt just antud avarii kohta antud õigusabikulude arve. 3(11)

Hageja tõi veel täiendavalt esile, et õnnetuse hetkel viibis autos F, kes oli tollel ajal hageja tütre Y. C.G klassiõde. Hageja leiab, et tegemist on isikuga, kes saab õnnetuse kohta tunnistusi anda. Kostja vastuväited 3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. Antud juhtumi osas on teostatud kaks ekspertiisi, mille hageja on kohtule ka esitanud. Üks ekspertiisidest (käesolevas menetluses käsitletav kui eriteadmistega isiku arvamus) on koostatud riiklikult tunnustatud eksperdi poolt ja teine ekspertiis on koostatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt. Mõlemas ekspertiisis on jõutud samale järeldusele ehk sellele, et esimene kokkupõrge toimus hageja sõiduki ja VW Crafteri vahel ja teine kokkupõrge toimus VW Passati ja hageja vahel. Ei ole eluliselt usutav, et kaks eraldiseisvat kogenud eksperti jõuavad teineteisest sõltumatult samale valele järeldusele. Kindlustusõiguses jaotub tõendamiskoormis selliselt, et kindlustusvõtja (antud vaidluses kui kahjustatud isik) peab kindlustusjuhtumi toimumise ja ning juhul, kui kindlustusandja soovib keelduda kahju hüvitamisest muul alusel, peab hüvitamiskohustuse puudumist tõendama kindlustusandja. Seega kuivõrd hageja ei ole selliseid tõendeid esitanud, mis tõendaksid, et liiklusõnnetuse tehiolud olid teistsugused kui on ekspertide järeldused, on hageja väited tõendamata. Hageja sõiduki esiotsa remondi maksumuse ja eeltõendamismenetluse maksumuse üle pooltel vaidlust ei ole. Samas nähtub eeltõendamismenetluse avaldusest, et selle on esitanud ja allkirjastanud hageja, mitte advokaat. Seega ei nähtu eeltõendamismenetluse materjalidest, et väidetavat õigusabi oleks tegelikult osutatud. Samuti ei ole kostja poole pöördunud hageja nimel ka advokaadibüroo Sirk&Saareväli, seega ei ole jälgitav, millist õigusabi ja millises mahus oleks kumbki advokaadibüroo hagejale seoses antud juhtumiga pakkunud. Seega isegi kui hagi kuulub rahuldamisele sõiduki remondimaksumuse osas, ei ole tõendatud, et kumbki advokaadibüroo oleks pakkunud õigusabi või esindanud hagejat seoses 03.01.2020 toimunud liiklusõnnetusega. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Esimese astme kohtu otsus 4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 50% hageja juhitud sõiduki esiosa taastusremondi kulust summas 2756,70 eurot ning hageja kohtuvälise õigusabi kulu 942,42 eurot. Hagi jäi rahuldamata 2756,70 euro nõudes. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Vaidlus on selles, et hageja on lähtunud LÕ toimumise hetkel fikseeritust ja VW Passati juhi Q allkirjastatud LÕ teatest, mis vormistati sündmuse toimumise järgselt selle kohas ja millega Q tunnistas, et tema põhjustas õnnetuse ja on selles süüdi. Selle tõttu lahkus sündmuskohalt ka politsei ega algatanud menetlust. Kostja tugineb aga pärast sündmuse toimumist läbi viidud ekspertiisile, mille kohaselt toimus ahelavarii sellises järjekorras: esmalt sõitis VW Golf otsa VW Crafterile ja seejärel VW Passat VW Golfile. Seega VW Passat vastutab VW Golfile otsasõidu eest ja VW Golf VW Crafterile otsasõidu eest. Otsuse põhjenduste kohaselt ei saa asja materjalidele lisatud tõendite alusel kohus teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, millises järjekorras ahelkokkupõrkes osalenud autod üksteisele otsa sõitsid. Selliseid tõendeid ole võimalik täna enam koguda. Kohtu ette toodud tõendid on vastuolulised: VW Passati juht andis sündmuskohal selgituse, et ta ei tea, millises järjekorras LÕ-s osalenud sõidukid kokku põrkasid, kuid ta on allkirjaga LÕ 4(11)

teatisel kinnitanud, et ta sõitis otsa sõidukile VW Passat. Mõlemad eksperdid on jõudnud järeldusele, et esmalt toimus kokkupõrge VW Golfi ja VW Crafteri vahel. Tunnistajad C.G ja Q kinnitavad, et esmalt sõitis VW Golfile tagant otsa VW Passat ja seetõttu tekkis ka kokkupõrge VW Crafteriga. Ka Liikluskindlustuse Fondi lepituskomisjoni lepitusmenetluse lõpetamise otsuses on sedastatud, et tegelikult ei ole kogutud tõenditega tõendamist leidnud kumbki liiklusõnnetuse tekkemehhanism. Sellele järeldusele jõuab ka kohus. Sõiduki esiosa vigastuste hüvitamata jätmise aluseks saab olla LKS 33 p 7 ehk hüvitamisele ei kuulu iseendale tekitatud kahju. Kohus leiab, et kostja otsus jätta tervikuna VW Golfi esiosale LÕ tõttu tekkinud kahju hüvitamata, et ole eeltoodud kohtu põhjenduste tõttu õige. Kui LÕ tekkemehhanismi ei ole kogutud tõendite alusel võimalik üheselt kindlaks teha, tuleks lähtuda Riigikohtu lahendites seni väljendatud seisukohtadest (Selleks, et lugeda õnnetuses osalenud juhtide osalus õnnetuse põhjustamises enam-vähem võrdseks, ei tule tuvastada kummagi poole vastutuse täpset määra (vt ka RK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-61-15 p 13). Kui mõlemad juhid rikkusid liiklusseaduses sätestatud ohutu liiklemise nõudeid ja nende osalus liiklusõnnetuses oli, arvestades nii nende käitumist kui ka nende sõidukitest lähtuvaid käitamisriske, enam-vähem võrdne, on kohtul alust VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada hagejale mõistetavat varalise kahju hüvitist eelduslikult 50%. (RK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-15 p 11). Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagejale tuleb hüvitada 50% sõiduki VW Golf esiosale tekkinud kahjust. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2 756,7 eurot (5 513,4 : 2). Hageja on tõendanud, et Advokaadibüroo COBALT 11.05.2020 arve alusel on ta saanud LÕga seoses õigusalast nõu maksumusega 829,92 eurot ja Advokaadibüroolt Sirk ja Saareväli OÜ 05.03.2021 arve alusel õigusalast nõu maksumusega 112,50 eurot. Osundatud arvetest ilmneb õigusnõu seotus vaatlusaluse LÕ-ga. Kostja ei ole õigusalase nõu maksumuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega kohus rahuldab hageja nõude kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise osas. Hageja nõude eeltõendamismenetluse kulude hüvitamiseks 507 eurot loeb kohus menetluskulude jaotamise taotluseks, sest hagimenetluse esemeks ei saa TsMS § 174 lg-st 7 tulenevalt olla menetluskulude väljamõistmine (vt ka RK 09.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-21-138-10, p 27). VÕS § 170 lg 3 kohaselt eeltõendamismenetluse kulud võetakse arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel. Seega tuleb eeltõendamismenetluse kulud määrata käesoleva menetluse menetluskulude jaotamisel Hagi osalise rahuldamise tõttu ja TsMS § 163 lg 1 alusel, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaks määramiseks. Kostja apellatsioonkaebus 5.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega rahuldati hageja kahju hüvitamise nõue summas 2756,70 eurot ning õigusabikulude nõue summas 942,42 eurot ning jätta nimetatud osas hagi rahuldamata. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Apellant on seisukohal, et kohus on jätnud hindamata tõendina esitatud EKEI ekspertiisi akti, mis on asja lahendamise seisukohast oluline, kohus pole analüüsinud nimetatud tõendit ega põhjendanud sellega sisuliselt arvestamata jätmist otsuse tegemisel. EKEI ekspertiisi akt on maakohtus jäetud põhjendamatult tähelepanuta. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 ning TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Maakohtus esitati tõenditena kaks ekspertiisi liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta: RP kui asjatundja 25.01.2020 koostatud arvamus

5(11)

sõiduki Volkswagen Golf esiosa vigastuse tekkemehanismi kohta ning EKEI eksperdi UL 10.02.2021 liiklustehnilise ekspertiisi akt. Mõlemad dokumendid puudutavad oma sisult sama küsimust: millises järjekorras toimusid vaidluse all olevas liiklusõnnetuses kokkupõrked sõidukite vahel ehk kas keskmine auto (hageja) sõitis esimesele tagant sisse või paiskus keskmine auto vastu esimest autot kolmanda sõiduki löögist. Maakohus käsitles RP arvamust ja EKEI ekspertiisi akti koos. Kohus on otsuse punktis 34 märkinud, etekspertiiside osas on kriitikat esitanud nii hageja kui LKF-i lepitaja. Kohtuotsuse punktis 39 märgib kohus, et mõlemad eksperdid on jõudnud järeldusele, et esmalt toimus kokkupõrge hageja ja esimese sõiduki vahel. Seejärel märgib kohus, et nõustub LKF-i lepitaja lepitusmenetluse lõpetamise otsuses toodud kriitikaga ja kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud liiklusõnnetuse tekkemehhanism. Apellant rõhutab, et LKF-i lepitaja sai lepitusmenetluse lõpetamise 25.03.2020 otsuses kritiseerida üksnes RP arvamust, kuna EKEI ekspertiisi akt koostati alles aasta pärast lepitusmenetluse lõpetamist ehk 10.02.2021. Apellant leiab, et kohus on omistanud RP arvamuse suhtes tehtud kriitika ekslikult ka EKEI ekspertiisi aktile üksnes seetõttu, et ekspertiiside tulemused olid üldjoontes samad. See on viinud olukorrani, kus maakohus ei ole otsuses EKEI ekspertiisi akti eraldi analüüsinud. Veelgi enam, kohus ei ole põhjendanud, miks peaks EKEI ekspertiisi akti sisuliselt tähelepanuta jätma. Apellandi arvates on EKEI ekspertiisi akt jälgitav ja loogiline, oleks vale ignoreerida selle tulemust või omistada sellele sama kriitikat, mida on LKF-i lepitaja teinud RP arvamuse kohta. LKF-i lepitaja kritiika tuleneb alusandmestiku puudulikkusest, ta väidab, et sõidukite vigastuste kõrgused pole õigesti mõõdetud, mõõdupuu on olnud viltu või väidetavad kokkupuute kohad ei kattu. EKEI ekspert UL on tuginenud sõidukite vigastuste iseloomule, paiknemisele ja ulatusele, hinnangu andmisel on lähtutud pikaaegsest ekspertiisipraktikast. Ekspert on lähenenud küsimusele hinnates sõidukite vigastuste põhjal nende tekitamiseks vajalikku liikumisenergiat. Sisuliselt selgitab EKEI ekspert, et minimaalsete esiosa vigastustega järjekorras viimase sõiduki liikumisenergia polnud piisav keskmise sõiduki ettepoole paiskamiseks niivõrd tugeva löögiga, et tekiksid ulatuslikud kahjustused keskmise sõiduki esiosas. Praegu on kohtu ette toodud tõendite hulgas kaks liiklustehnilist ekspertiisi, mis - mõnevõrra erinevaid teid pidi - tuvastavad, et hageja juhitud sõiduki esiosa kahjustused tekkisid hageja poolt ees paiknenud sõidukile tagant otsasõidu tulemusel. Lisaks ekspertiisidele on tõendite hulgas kahe õnnetuse ajal alaealise lapse üle nelja aasta hiljem tunnistajana antud ütlused. Tunnistajate ütluste osas on kohus märkinud, et nad üldiselt liiklusõnnetuse asjaoludest midagi enam ei mäleta, kuid teavad tõsikindlalt kinnitada, et nende auto ees olevale autole tagant otsa ei sõitnud. Hageja vastuapellatsioonkaebus 6.Hageja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles hagi jäi rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldatakse ja menetluskulud jäetakse kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohtule esitatud tõendite kaal erinev ja kohus ei ole piisavalt analüüsinud esitatud tõendeid ning on arvestanud ilmselgelt valel või ebatäpsel infol põhinenud tõendeid. Nii RP, kui ka UL antud arvamuste aluseks olevad andmed on suures osas puudulikud. Ekspertarvamused on koostatud ebatäpsete andmete põhjal. Seda tõendavad LKFi lepitusmenetluse kokkuvõte, ekspertide arvamustele lisatud pildid, kus on selgelt näha, et mõõtelatid on viltu või tagurpidi või ei saa üldse aru mis pidi mõõtelatid piltidel on, osade andmete mitte arvestamine (ei kontrollitud autode koormatust avarii hetkel ja peale avariid 6(11)

pildistamise hetkel). Samuti näiteks ei hinnatud autode tehnilist seisukorda peale avariid jne. Arusaamatuks jääb ka EKEI akti lisa, kus on tõmmatud mingi punane joon, mis peaks näitama autode kokkupõrke kõrguse võrdlust. Samas ei ole fotol näha hageja sõiduki rattaid maapinna suhtes, mis seda võrdlust võimaldaks. Samal pildil olevaid mõõdulatte ei saa kahjuks võrrelda üheselt, kuna need on erinevate nurkade all maapinna suhtes ja selles tulenevalt näitavad kõrgust erinevalt. Lisaks pole aru saada pildilt mõõtelati täpseid mõõte. Samuti ei ole kohus minu hinnangul arvestanud või omistanud erilist kaalu otsuse tegemisel Eesti Politsei tõendile mis kinnitab, et õnnetusjärgselt sündmuspaigal tehti õnnetuse põhjustaja kindlaks. Kohtu otsuses ei ole sellekohast põhjendust miks ei arvesta kohus seda, kui olulist tõendit. Ka õnnetusjärgselt täidetud liikluskindlustuse vorme milles VW Passati juht kinnitab kirjalikult oma süüd õnnetuse põhjustamisel ei ole kohus pidanud oluliseks tõendiks. Tekib küsimus, et milleks neid liikluskindlustuse vorme siis üldse vormistada, kui nendes leiduvat ja allkirjastatud infot ei arvestata. Õnnetuse põhjustaja tunnistas oma süüd peale avariid politseile ja kinnitas seda ka liikluskindlustuse vormidel, mille tulemusena politsei menetlust ei algatanud ja ei teinud ka näiteks pidurdusteekondade mõõtmisi ja muid toiminguid õnnetusejärgselt kohapeal. Neid mõõteandmeid ei ole mitte kuidagi võimalik tagantjärgi leida. Nende mõõteandmete alusel oleks saanud arvutada välja autode täpsed sõidukiirused ja oleks andnud mulle parema võimaluse ennast alusetu süüdistuse, nagu ma oleksin avarii põhjustaja, eest kaitsta. EKEI ekspertiisiakti lõppjäreldus tugineb suuresti vaid põhjendusel, et VW Golfil olid esiosa vigastused oluliselt suuremad kui tagaosa vigastused. Nagu olen varasemalt maakohtule välja toonud, siis ei pea olema liiklustehniline ekspert, et aru saada miks olid VW Golfi esiosa vigastused oluliselt suuremad, kui tagaosa vigastused. See, et Volkswagen Golfi esiosa remondimaksumus oli oluliselt suurem kui tagaosa, ei tähenda ilmtingimata, et Volkswagen Golfi ja Volkswagen Crafteri vaheline kokkupuude pidi olema oluliselt tugevam kui Volkswagen Golfi ja Volkswagen Passati vahel. Esi- ja taguosa vigastuste erinevus tuleneb esiteks sõidukite masside erinevusest (Golf ja Crafter vs Golf ja Passat). Golfi ja Passati kokkupõrkel läks suur osa jõust Golfi edasi liikumisse. Seevastu Golfi ja Crafteri kokkupõrke puhul tulenevalt Crafteri suurest massist sumbus liikumisenergia Golfi esiosas ja tekitas suuremad vigastused. Teiseks Golfi ja Passati kokkupõrkepunkt oli täpselt nende sõidukite stanged/põrkerauad. Stanged/põrkerauad ongi disainitud ja mõeldud võimalike auto/inimeste vigastuste vähendamiseks. Seevastu Crafteri ja Golfi kokkupõrkepunkt oli kõrgemal kui Golfi põrkeraud. Nii öelda Golfile nõrgas kohas (stange ülaserv; esituled, iluvõre, esikapott, sisuliselt lihtsalt plekk), mis ei ole disainitud ega mõeldud kokkupõrgetel saadavate vigastuste vähendamiseks. Sellepärast olidki Golfi esiosa vigastused ja vigastuste likvideerimise maksumus oluliselt suuremad kui tagaosa vigastused ja likvideerimise maksumus Maakohus on jätnud minu eeltoodud argumendid läbi analüüsimata ja tähelepanuta. Mõlemad otsesed tunnistajad, kes viibisid õnnetuse hetkel hagejaga koos autos, tunnistasid üheselt kohtus, et VW Golf ei sõitnud esimesena eesolevale VW Crafterile otsa ja otsasõit oli põhjustatud tagant tagant tulnud auto otsasõidust. Vastused apellatsioonkaebustele 7(11)

7.Vastustajad vaidlesid teineteise kaebustele vastu, palusid jätta need rahuldamata ja menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu otsus 8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles hagi jäi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada, anda uus menetluskulude jaotus. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 9.Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: -

03.01.2020 toimus liiklusõnnetus (LÕ) Paides Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 93.kilomeetril, milles osales kolm sõidukit: VW Passat, VW Golf ja VW Crafter.

-

Sõidukite VW Passat ja VW Golf valdaja tsiviilvastutuse leping (kohustuslik liikluskindlustuse leping) oli sõlmitud kostjaga.

-

Hageja oli LÕ ajal VW Golf valdaja.

-

LÕ toimunud ahelkokkupõrkes oli VW Golf keskmine sõiduk, saades vigastusi nii sõiduki esi- kui ka tagaosale. Ahelkokkupõrke esimene sõiduk oli VW Crafter (kaubik) ja viimane sõiduk ahelas oli VW Passat.

-

VW Golfi tagaosa vigastuste kõrvaldamise maksumuse kostja kindlustusandjana hüvitas.

-

VW Golfi esiosa vigastuste kõrvaldamise maksumus on 5 513,4 eurot.

8(11)

16.Nagu eelpooltoodust nähtub on asjas esitatud vastuolulisi tõendeid. Seejuures on asjas kostja poolt esitatud asjatundja arvamus ning hiljem on kohtu määruse alusel teostatud veel ekspertiis. Vastavalt TsMS § 232 lg-le 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei ole kokku leppinud, et asjatundja arvamusel ja/või eksperdiarvamusel on ette kindlaksmääratud jõud on ebaõige kostja arvamus, et nimelt need tõendid tuleb aluseks võtta LÕ tehiolude tuvastamiseks. Ringkonnakohtu arvates tuleb nimetatud dokumentaalseid tõendeid hinnata lähtudes TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tõendite hindamise nõuetest, sest hageja on need arvamused vaidlustanud. 17.Asjatundja ja eksperdi arvamused kattuvad selles, et lõpptulemusena jõudsid mõlemad järeldusele, et VW Golf paiskus eessõitvale VW Crafterile otsa seetõttu, et ta ei saanud VW Crafteri pidurdamisel tema järel pidama. Asjatundja ja eksperdi arvamused lahknevad selles, kas VW Golf põrkas VW Crafteriga kokku üks või kaks korda. Asjatundja arvamusest nähtub nimelt, et ja VW Passati tõukejõud oli piisav, et lükata VW Golf veelkord vastu tema ees seisnud VW Crafterit. Ekspert on samas avaldanud arvamuse, et VW Passati kontakt kokkupõrkel VW Golfiga oli niivõrd väike, et välistatud on VW Passati tõukejõu tõttu VW Golfi esiosa vigastused, st teistkordne kokkupõrge VW Golfi ja VW Crafteri vahel.

10(11)

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.