Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

X X (reg. nr xxx) 03.01.2020 kuupäeval toimunud õnnetuses tekkinud esiosa remondimaksumust summas 5 513,40 eurot; Kohtuväliseid kulusid Advokaadibüroo C OÜ arve nr 20162468 alusel summas 829,92 eurot; Kohtuväliseid kulusid Advokaadibüroo SIRK & SAAREVÄLI arve nr 210307 alusel summas 112,50 eurot; Eeltõendamismenetlusega kaasnenud kohtukulud kogusummas 507 eurot.

Hageja ja kostja sõlmisid 26.11.2018 liikluskindlustuse poliisi nr xxx.

-

03.01.2020 toimus liiklusõnnetus milles osalesid X X (reg. nr xxx), X X (reg. nr xxx) ja X X (reg. nr xxx).

-

Hageja kutsus kohale politsei, kes tegi kohapeal süüdlase kindlaks ning kuna süüdlane tunnistas süüd, siis ei algatanud politsei menetlust ega viinud läbi menetlustoiminguid. Politsei aitas kohapeal vormistada liiklusõnnetuse blanketid.

-

Hiljem esitas kohapeal süüd tunnistanud isik M O lisaavalduse kindlustusseltsile. Kindlustusselts tellis ekspertarvamuse riiklikult tunnustatud eksperdilt R Plt. Eelnimetatud arvamusele tuginedes keeldus kindlustusselts hageja auto esiosa vigastusi kompenseerimast.

-

Hageja esitas Eesti Liikluskindlustus Fondile (LKF) lepitusavalduse. LKF-i lepitusmenetlus lõpetati kokkulepet saavutamata.

-

Hageja esitas kohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks EKEI-lt (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) ekspertarvamuse saamiseks. EKEI koostas ekspertiisiakti.

-

Hageja toob esile, et liiklusõnnetus ei toimunud nii nagu riiklikult tunnustatud ekspert R P või EKEI ekspertiisiaktis kirjeldatud. Mõlemad ekspertiisiaktid on jõudnud järeldusele, et esmalt sõitis minu auto eesseisvale autole otsa ja seejärel sõitis minu taga sõitnud auto minu autole otsa. Tegelikult toimus õnnetus selliselt, nagu on kirjeldatud kohapeal vormistatud liiklusõnnetuse blankettidel – hageja pidurdas, mille tulemusena hageja sõiduk jäi seisma, seejärel sõitis hageja sõidukile tagant otsa X X, mille tulemusel põrkas hageja sõiduk eesolevale sõidukile otsa.

-

Hageja palus kohtul kuulata üle tunnistajatena vandeadvokaat Maano Saareväli, kes saab anda tunnistusi selle kohta, et EKEI ekspert on ka varasemalt oma ekspertiisiaktis eksinud ning see on leidnud kohtus kinnitust, V L, kes saab anda tunnistusi selle kohta, et riiklikult tunnustatud ekspert R P on ka varem koostanud sellise ekspertarvamuse, mis ei kannata kriitikat ning lükati hiljem kohtus ümber. Koos hagiavaldusega esitas hageja X X viibinud isikute (H H, R K) tunnistused ning videod hageja sõidukis viibinud isikute (R P ja I L P) omal käel läbi viidud ülekuulamisest.

-

Hageja tõi kindlalt välja, et tema kompromissiga ei nõustu kuna tema ei ole õnnetust põhjustanud.

-

Hageja ei nõustu kostja poolt tunnistajate ülekuulamise osas esiletooduga. Hageja hinnangul on võimalik V L ütlustega tõendada, et R P on ka varem esitanud väärasid ekspertarvamusi. Samuti on Maano Saareväli väitel on ka vähemalt üks EKEI ekspert varasemalt eksinud. Otseste tunnistajate ütlused (H. H ja R. K, R. P ja I. L. P) ei lange kokku ekspertarvamustega.

-

EKEI arvamuses on ka kasutatud pilte, kus mõõtelatt on viltu maapinna suhtes. Samuti ei ole piltidelt täpselt aru saada, mis pidi mõõtelatt üldse on. Arusaamatuks jääb ka EKEI akti lisa, kus on tõmmatud mingi punane joon, mis peaks näitama autode kokkupõrke kõrguse võrdlust. Samas ei ole fotol näha hageja sõiduki rattaid maapinna suhtes, mis seda võrdlust võimaldaksid. Samal pildil olevaid mõõdulatte ei saa kahjuks võrrelda üheselt, kuna need on erinevate nurkade all maapinna suhtes ja selles tulenevalt näitavad kõrgust erinevalt. Lisaks pole aru saada pildilt mõõtelati täpseid mõõte.

-

Hageja nõustub, et M. Saareväli ega V. L ei viibinud ise õnnetuse hetkel sündmuskohal. Hageja tõi veel kord esile, et eelnimetatud isikud saavad tõendada vaid seda, et eksperdid on varem oma ekspertiisiarvamustes eksinud ning see on leidnud hiljem kohtus tõendamist. Hageja hinnangul ei saa ekspertarvamusi võtta absoluutse tõena.

-

Hageja leiab, et olgu otsasõit ükskõik millise jõuga (nõrgajõuline või mitte) seda on alati tunda nii eesolevas autos, kellele otsa sõidetakse, kui ka selles autos, mis otsa sõidab.

-

See, et X Xi esiosa remondimaksumus oli oluliselt suurem kui tagaosa, ei tähenda ilmtingimata, et X Xi ja X Xi vaheline kokkupuude pidi olema oluliselt tugevam kui X Xi ja X Xi vahel. Esi- ja taguosa vigastuste erinevus tuleneb esiteks sõidukite masside erinevusest (X ja X vs X ja X). Xi ja Xi kokkupõrkel läks suur osa jõust Xi edasi liikumisse. Seevastu Xi ja Xi kokkupõrke puhul tulenevalt Xi suurest massist sumbus liikumisenergia Xi esiosas ja tekitas suuremad vigastused. Teiseks Xi ja Xi kokkupõrkepunkt oli täpselt nende sõidukite stanged/põrkerauad. Stanged/põrkerauad ongi disainitud ja mõeldud võimalike auto/inimeste vigastuste vähendamiseks.

Seevastu Xi ja Xi kokkupõrkepunkt oli kõrgemal kui Xi põrkeraud. Nii öelda Xile nõrgas kohas (stange ülaserv; esituled, iluvõre, esikapott, sisuliselt lihtsalt plekk ), mis ei ole disainitud ega mõeldud kokkupõrgetel saadavate vigastuste vähendamiseks. Sellepärast olidki Xi esiosa vigastused ja vigastuste likvideerimise maksumus oluliselt suuremad kui tagaosa vigastused ja likvideerimise maksumus. Isegi Xi esituled jäid väliselt terveks kuigi need on tehtud plastmassist! Murdusid vaid esitulede plastmassist kinnitused ja tuled tuli ikkagi välja vahetada. -

Sirk&Saareväli arvel on välja toodud, mille eest arve on esitatud: Õigusalane konsultatsioon seoses X X numbrimärgiga xxx osalusel 03.01.2020 toimunud liiklusõnnetuses. C arvel ei ole see nii täpselt välja toodud. On kirjas lihtsalt: Kindlustusvaidlus (liiklusõnnetus). Kui sellest ei piisa, siis vajadusel saan küsida ja esitada Ci poolse sellekohase kinnituse, et see on konkreetselt just antud avarii kohta antud õigusabikulude arve.

-

Hageja tõi veel täiendavalt esile, et õnnetuse hetkel viibis autos E K, kes oli tollel ajal hageja tütre I L P klassiõde. Hageja leiab, et tegemist on isikuga, kes saab õnnetuse kohta tunnistusi anda.

Kostja vastuväited

03.01.2020 toimus liiklusõnnetus Paide linnas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 93. kilomeetril, milles osalesid sõidukid X X (reg.nr xxx), X X (reg.nr xxx) ja X X (reg. nr xxx)

-

Sõidukite X X ja X X osas oli sõlmitud liikluskindlustuse leping kostjaga ehk kummagi sõiduki valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja poolt.

-

Kostja tellis liiklusõnnetuse asjaolude kindlakstegemiseks ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt R Plt. Ekspertiisi kokkuvõttes selgitas ekspert järgnevat: Lähtudes eeltoodust on sõiduki X X esiosa vigastused tekkinud X X tagant otsasõidul ees peatunud sõidukile X X. Seejärel sõitis ees ootamatult peatunud sõidukile X X tagant otsa X X, lükates sõiduki X X veelkord vastu ees seisnud sõidukit X X.

-

Kuivõrd ekspertiisiga tuvastati, et sõiduki (X X, reg. nr. xxx) vigastused tekkisid seetõttu, et hageja sõitis ees peatunud sõidukile X X otsa, otsustas kostja hüvitada sõiduki tagaosale tekitatud vigastuse ehk väljastas sõiduki tagumisele osale tekkinud vigastuste taastamiseks garantiikirja.

-

Hageja ei nõustunud kostja otsusega eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramiseks.

-

Kohus rahuldas hageja avalduse ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut koostas seejärel ekspertiisiakti nr xxx. Ekspertiisiaktis jõudis kohtuekspert järgnevatele järeldustele:

ja

esitas

kohtule

avalduse

o Esimesena toimus sõiduauto X X reg.märk xxx tagant otsasõit kaubikule X X reg.märk xxx ja seejärel toimus sõiduauto X X reg.märk xxx nõrgajõuline kontakt sõiduautoga X X reg.märk xxx; o Sõiduauto X X reg.märk xxx tagant otsasõit kaubikule X X reg.märk xxx toimus enne kui sõiduauto X X reg.märk xxx nõrgajõuline kontakt sõiduautoga X X reg.märk xxx -

Hageja ei nõustu kummagi ekspertiisi järeldusega ja on esitanud kostja vastu hagiavalduse, kus palub kostjalt välja mõista sõiduki X X reg. nr. xxx esimese osa

kahju summas 5 513,4 eurot, kohtuvälised kulud seoses õigusabi osutamisega advokaadibüroo C poolt summas 829,92 eurot ja advokaadibüroo Sirk&Saareväli poolt summas 112.5 eurot, samuti eeltõendamismenetlusega kaasnenud kulud summas 507 eurot. -

Hageja on taotlenud tunnistajatena üle kuulata Maano Saareväli ja V L. Lisaks on hageja lisanud H He ja R Ki tunnistused. Hagist ei nähtu, kas hageja soovib ka nende isikute ülekuulamist tunnistajatena.

-

Kostja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. Antud juhtumi osas on teostatud kaks ekspertiisi, mille hageja on kohtule ka esitanud. Üks ekspertiisidest (käesolevas menetluses käsitletav kui eriteadmistega isiku arvamus) on koostatud riiklikult tunnustatud eksperdi poolt ja teine ekspertiis on koostatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt. Mõlemas ekspertiisis on jõutud samale järeldusele ehk sellele, et esimene kokkupõrge toimus hageja sõiduki ja X Xi vahel ja teine kokkupõrge toimus X Xi ja hageja vahel. Ei ole eluliselt usutav, et kaks eraldiseisvat kogenud eksperti jõuavad teineteisest sõltumatult samale valele järeldusele.

-

Kindlustusõiguses jaotub tõendamiskoormis selliselt, et kindlustusvõtja (antud vaidluses kui kahjustatud isik) peab kindlustusjuhtumi toimumise ja ning juhul kui kindlustusandja soovib keelduda kahju hüvitamisest muul alusel, peab hüvitamiskohustuse puudumist tõendama kindlustusandja. Seega kuivõrd hageja ei ole selliseid tõendeid esitanud, mis tõendaksid, et liiklusõnnetuse tehiolud olid teistsugused kui on ekspertide järeldused, on hageja väited tõendamata.

-

Kostja hinnangul ei ole sel põhjusel põhjendatud ka Maano Saarevälja või V Li tunnistajatena ülekuulamine kuivõrd nimetatud isikud ei viibinud õnnetuse hetkel sündmuskohal ja ei saa anda ütlusi liiklusõnnetuse tehiolude kohta. Väide, et mõnes teises kohtumenetluses on kohus teinud teistsuguse järelduse, mis ei ühti eksperdi arvamusega või keegi (hagiavalduses ei ole täpsustatud, keda täpselt silmas peetakse) EKEI ekspert on koostanud arvamuse, mis ei ühtinud kohtu järeldustega, ei tõenda seda, et käesoleva vaidluse aluseks olnud liiklusõnnetuse tehiolud oleksid teistsugused. Seega ei ole kostja hinnangul võimalik nende tunnistajate ütlustega tõendada liiklusõnnetuse tehiolusid ja seda, et sõidukite vahel toimus üks, mitte kaks kokkupõrget. Sel põhjusel palub kostja jätta ka taotlused Maano Saarevälja ja V Li tunnistajatena ülekuulamiseks rahuldamata. Muid põhjendusi tunnistajate ülekuulamiseks ei ole hageja esitanud.

-

H He ja R Ki ülekuulamiseks ei ole hageja taotlust esitanud. Samas on hageja esitanud nimetatud isikute tunnistused. Kostja hinnangul ei tõenda nimetatud isikute ütlused seda, kas oleks toimunud üks või kaks kokkupuudet. Esiteks on mõlemas ekspertarvamuses toodud välja, et kokkupuude hageja poolt juhitud sõiduki ja X Xi vahel oli oluliselt tugevam kui kokkupuude hageja ja X Xi vahel. Seda kinnitab ka asjaolu, et sõiduki esiosa taastamine oli oluliselt kulukam kui tagumise osa taastamine. Samuti on võimalik seda tuvastada fotodelt ja EKEI ekspertiisist. Võttes arvesse, et X Xi otsasõit hageja sõidukile oli oluliselt nõrgema jõuga (eksperdi järeldus 2: /.../ sõiduauto X X reg. mark xxx nõrgajõuline kontakt sõiduautoga X X) ja seda, et X Xi ja X Xi vahel (milles viibisid H H ja R K) oli ka hageja sõiduk, siis ei olegi tõenäoline, et nimetatud isikud oleksid saanud seda lööki enam tunda. Kuivõrd nimetatud isikud tagumist õnnetust ise pealt ei näinud (viibides esimeses sõidukis), siis ei ole neil võimalik ka anda täiendavaid ütlusi peale selle, mida nad esimeses sõidukis viibides tunnetasid.

-

Hageja sõiduki esiotsa remondi maksumuse ja eeltõendamismenetluse maksumuse üle pooltel vaidlust ei ole. Samas nähtub eeltõendamismenetluse avaldusest, et selle on esitanud ja allkirjastanud hageja, mitte advokaat. Seega ei nähtu eeltõendamismenetluse materjalidest, et väidetavat õigusabi oleks tegelikult osutatud. Samuti ei ole kostja poole pöördunud hageja nimel ka advokaadibüroo Sirk&Saareväli, seega ei ole jälgitav, millist õigusabi ja millises mahus oleks kumbki advokaadibüroo hagejale seoses antud juhtumiga pakkunud. Seega isegi kui hagi kuulub rahuldamisele sõiduki remondimaksumuse osas, ei ole tõendatud, et kumbki advokaadibüroo oleks pakkunud õigusabi või esindanud hagejat seoses 03.01.2020 toimunud liiklusõnnetusega.

peab oma väiteid tõendama ja tema väidete kinnitamiseks tõendeid palju ei ole, rahuldas kohus hageja taotluse kuulata üle tänaseks täisealine I L P ja E K, kes viibisid liiklusõnnetuse ajal autos.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest. (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4).

Hageja nõuab kostjalt kohustusliku liikluskindlustuse lepingu täitmist (leping sõidukile X X, reg. nr xxx). Kostja keeldub osaliselt hüvitamast liiklusõnnetusega (LÕ) tekkinud kahju sõidukile X X, reg.nr xxx, millega rikub liikluskindlustuse lepingut nr xxx. Hageja soovib, et kostja hüvitaks hagejale LÕ-ga tekitatud kogu ulatuses – X Xile tekitaud kahju nii taga-kui esiosa kahjud. Kostja on hüvitanud ainult auto tagaosa kahju. Esiosa remondiks on hageja kulutanud 5 513,4 eurot.

-

Lisaks soovib hageja, et kostja hüvitaks talle ka kohtuvälised õigusabi kulutused Advokaadibüroo C arve alusel 829,92 eurot ja Advokaadibüroo SIRK & Saareväli arve alusel 112,5 eurot.

-

Samuti soovib hageja eeltõendamismenetlusega kaasnenud kulu 507 eurot.

03.01.2020 toimus LÕ Paides Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 93.kilomeetril, milles osales kolm sõidukit: X X, X ja X (vt ka dtl 6, Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 11.03.2020 teatis LÕ kohta). Sõidukite X X ja X valdaja tsiviilvastutuse leping (liikluskindlustuses leping) oli sõlmitud kostjaga.

Kohtule on esitatud liikluskindlustuse poliis nr xxx (dtl 4), mis kinnitab, et hageja ja kostja vahel sõlmiti kohustusliku liikluskindlustuse leping, millega on kindlustatud poliisil märgitud sõidukiga (X X) sõiduki valdaja (hageja) kui kindlustatud isiku poolt kahju tekitamisest tulenev tsiviilvastutus. Poliis on väljastatud 26.11.2018 ja kindlustuskaitse on tagatud perioodil 05.01.2019 kuni 04.01.2020. Kindlustuskaitse ja kindlustusjuhtum on määratud selliselt, et hageja hüvitab kindlustuskohustusega sõiduki poolt kindlustusjuhtumi läbi tekitatud kahju. Kindlustusjuhtumiks on poliisil nimetatud sõidukiga kolmandale isikule kahju tekitamine, kui see vastab liikluskindlustuse seaduses sätestatud tingimustele.

Hageja on esitanud Politsei-ja Piirivalveameti 11.03.2020 teatise selle kohta, et Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonnas on fikseeritud LÕ toimumine 03.01.2020 kl 17:17 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 93.kilomeetril, milles toimus sõidukite X X, X ja X kokkupõrge. Inimesed kannatada ei saanud. Juhid kained. LÕ põhjustas X Xi juht. (Dtl 6)

-

Hageja on esitanud LÕ teate vormi, milles X Xi juht tunnistas, et sõitis X Xile tagant otsa. Hageja on omakorda selgitanud, et tagant otsasõidu tõttu põrkus ta vastu ees seisnud autole X X. (Dtl 7-8).

-

Eksperdi arvamuse nr xxx (ekspert R P) materjalidest ilmneb, et X X juht on andnud selgituse, et X X sõitis talle otsa ja X Xile sõitis omakorda otsa X X.

-

Sama eksperdi arvamusest ilmneb, et 03.01.2020 on X Xi juht andnud sündmuskohal selgituse, et ta ei tea, millises järjekorras sõidukid kokku põrkasid. Hiljem, 06.02.2020 antud seletuskirjas avaldab ta kahtlust, et X Xi juhi ja kõigi autos viibinud isikute ebatavaline käitumine võib viidata soovile moonutada tegelikult juhtunut. Samuti avaldab X Xi juht, et tema kokkupõrge X Xiga oli vähene, mida kinnitavad ka kokkupõrget ilmestavad vigastused. Seevastu X Xi ja X Xi kokkupõrge oli oluliselt raskemate vigastustega (autole).

Küll aga saab kohus jaatada seda, et X Xi juht on omaks võtnud otsasõidu X Xile ja sellega tekitatud kahju on X Xi valdajale hüvitatud (sõiduki tagaosa vigastuste parandamisega seotud kulu) ning ei ole vaidluse all.

õnnetuse põhjustamises enam-vähem võrdseks, ei tule tuvastada kummagi poole vastutuse täpset määra (vt ka RK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-61-15 p 13). Kui mõlemad juhid rikkusid liiklusseaduses sätestatud ohutu liiklemise nõudeid ja nende osalus liiklusõnnetuses oli, arvestades nii nende käitumist kui ka nende sõidukitest lähtuvaid käitamisriske, enam-vähem võrdne, on kohtul alust VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada hagejale mõistetavat varalise kahju hüvitist eelduslikult 50%. (RK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-15 p 11).

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2025 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.