XX hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 28. augusti 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXX), hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Kostja Eesti Vabariik (Tallinna Vangla kaudu, registrikood 70001113), lepinguline esindaja Irene Iskül
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28. augusti 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta XX kanda. Määrata hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 25. septembril 2017 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks koos taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Maakohus rahuldas 23. oktoobri 2017. a määrusega riigi õigusabi taotluse ning määras hagejale riigi õigusabi osutajaks advokaadi. Sama määrusega rahuldas kohus hageja avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist ning kohustas hagi tagamise korras Tallinna Vangla meditsiiniosakonnal anda hagejale ravim „Lyrica“ vastavalt tootja soovitusele manustamiseks kapslis kuni praeguses tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
1.1.Hageja esitas 14. novembril 2017 maakohtule hagi ning 28. detsembril 2017 hagiavalduse täpsustuse Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma kohtu määramisel.
1.2.Hageja väitel oli ta kinnipeetav Tallinna Vanglas. Hagejale on ordineeritud ravim Lyrica või Pragiola, mille toimeaine on pregabaliin. Hageja peab ravimit manustama kaks korda päevas - hommikul 150 mg ja õhtul 75 mg. Kostja väljastas hagejale ravimit vees lahustatud kujul (üldtunnustamata ravimi manustamise viis). Ravim oli vanglaametniku poolt seda ümbritsevast kapslist välja võetud ja vees lahustatud. Pregabaliin on retseptiravim, mis ei ole kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Ravimiamet selgitas 17. juuli 2017. a vastuses hageja teabenõudele, et: „Ravimiinfodes ei ole öeldud, et ravimit võiks kapslist eemaldada. Originaalravimi tootja (Pfizer) kinnitab, et ametlikke uuringuid kapslist välja võetud ja lahustatud pregabaliiniga tehtud ei ole, ravimi stabiilsus sellisel viisil pole teada ja tootja ei kiida seda manustamisviisi heaks ega soovita seda.“ Seega on ravimi manustamine tootja poolt ette nähtud üksnes kapslis (üldtunnustatud ravimismeetod). Vangistusseadusest (VangS) ega Tallinna Vangla sisekorra eeskirjadest ei nähtu kostjale õigust manustada hagejale ravimit teistsugusel viisi, kui tootja on ette näinud. Kuivõrd ravimi pregabaliin vees lahustatuna manustamise mõju inimese organismile ei ole tootja poolt uuritud, ei ole ravimi sellisel kujul manustamise mõju inimese organismile teada.
1.3.Kostja rikkus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 1 lg 1 p 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 763 lg 1 sätestatud norme. Kostja katsetas hageja peal ilma tema nõusolekuta üldtunnustamata ravimi manustamise meetodit. Sellise tegevusega põhjustas kostja hagejale hirmu ja muret oma tervise pärast. Kui ravimit manustati hagejale kaks korda päevas tootja poolt märgitud viisil ehk kapslis, siis hageja valusid või tõmblusi alajäsemetes ei tundnud ning hageja enesetunne oli terve ööpäeva normaalne. Seevastu lahustatud kujul ravimi manustamise mõju lakkas kella 15–16 vahelisel ajal ja hageja hakkas jalgades tundma vibreerivat valu, mis tekitas halva ja hulluks ajava enesetunde. Lahustatud kujul ravim väljus tõenäoliselt uriiniga kehast kiiremini kui kapslis manustatud ravim. Lisaks puudub teadmine, kuidas üldtunnustamata ravimi manustamise meetodi kasutamine võib tulevikus hageja tervist mõjutada.
1.4.Kostja tekitas ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega hagejale mittevaralise kahju. Kostja osutatud tervishoiuteenus pidi vastama VÕS § 762 järgi vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuli osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Hageja palub kohtul määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja mõistlik rahasumma mittevaralise kahju hüvitamiseks, mis kujutaks õiglast hüvitist ebakvaliteetse tervishoiuteenusega põhjustatud valu ja kannatuste eest. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Puudub vaidlus, et kostja osutas hagejale tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel. Kostja ei 2 (6)
ole lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Puuduvad tõendid, et pregabaliin oleks vees lahustatud kujul tervisele kahjulik. Hageja paiknes Tallinna Vanglas ajavahemikul 28. juuni 2017 kuni 27. detsembrini 2017. Hageja 28. juuni 2017. a tervisekaardi kandest nähtub, et hagejal oli Tallinna Vanglasse saabudes kehtiv digiretsept pregabaliini kohta. Tallinna Vanglas muudeti 12. juunil 2017 seni kehtinud praktikat. Uue korra kohaselt antakse kinnipeetavatele ravimeid, mille toimeaine on pregabaliin lahustatud kujul. Tallinna Vangla direktori 31. jaanuari 2013 .a käskkirjaga nr 20 kehtestatud „Tallinna Vangla kodukord“ p 20.8 järgi antakse narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja kuuluvaid ravimeid purustatud või lahustatud kujul. Kuigi pregabaliin ei ole narkootiline ega psühhotroopne ravim, on kostja meditsiiniosakonnal õigus tugevatoimelist ravimit purustatud ja lahustatud kujul anda, et oleks jälgitav ravimi korrektne manustamine. Ravimi infolehes ei ilmne vastunäidustust ravimi lahustamise osas. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnangust saab järeldada, et ravimi lahustatud kujul manustamine ei ole tervist kahjustav. Lisaks on Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo spetsialist kinnitanud, et infodes ei ole märget, et ravimi kapslit ei tohi avada. Seega ei olnud kostja tegevus hagejale pregabaliini lahustatud kujul andmisel õigusvastane. Hagejale ei ole vangla tegevuse tulemusel kahju tekkinud. Hageja on vangistuses viibides korduvalt pöördunud kostja meditsiiniosakonna poole, kuid ei ole kordagi kurtnud vibreerivat valu jalgades. Hageja tagantjärgi esitatud väide vibreeriva valu kohta jalgades on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tema tervis oleks halvenenud ning ravimi lahustatud kujul manustamine põhjustas temale igapäevaselt valu ja kannatusi. Lisaks ei kuulu kohaldamisele VÕS § 763 lg 1, sest pregabaliini vees lahustatud kujul andmine ei kvalifitseeru üldtunnustamata meetodi alla. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 28. augusti 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja tühistas seatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud, sest kostja ei taotlenud hagejalt menetluskulude väljamõistmist.
3.1.Maakohus leidis, et kostja ei rikkunud lepingust tulenevat kohustust. Pregabaliini vees lahustatud kujul andmine ei kvalifitseeru üldtunnustamata ravimeetodi alla. Seega ei kuulu VÕS § 763 lg 1 kohaldamisele. Asjas esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et kostja osutatud tervishoiuteenus ei vastanud nõutavale tasemele VÕS § 762 mõttes või et kostja ei tegutsenud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Asjaolu, et lahustatud kujul ravimi manustamise ohutuse kohta puuduvad uuringud, ei tähenda automaatselt, et sellega kaasneb kahju ravimi kasutajale. Juhul kui pregabaliini manustamine vees lahustatud kujul oleks keelatud, siis peaks see info sisalduma toote infolehes. Maakohus nõustus kostjaga, et kuigi pregabaliin ei ole narkootiline ega psühhotroopne ravim, lähtus kostja ravimi manustamisel vangla eeskirjadest ja vajadustest. Kostja valis ravimi manustamisviisi, mis võimaldas paremini jälgida ravimi sihtotstarbelist kasutamist, sh vältimaks ravimi tahtlikku kogumist ja üleannustamist.
3.2.Terviserikkest tulenevat kahju pidi VÕS § 770 lg 4 kohaselt tõendama hageja. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostja poolt hagejale ravimi manustamine vees lahustatuna tekitas hagejale kahju. Hageja viibis perioodil 28. juuni 2017.a – 24. oktoober 2017.a korduvalt kostja meditsiiniosakonnas arsti vastuvõtul, kuid ei kurtnud kordagi vibreerivat valu jalgades ega asjaolu, et ravimi lahustatud kujul võtmine vähendab ravimi mõju. Arvestades hageja tihedaid pöördumisi meditsiiniosakonna poole, ei ole usutav, et hagejal esinesid igapäevased valud jalgades ja halb enesetunne, kuid ta selle kohta midagi arstidele ei öelnud. Hageja ei ole tõendanud, et lahustatud kujul lakkas ravimi toime kiiremini, kui kapslis manustamisel. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ravim pregabaliin oleks vees lahustatuna tervisele kahjulik.
3 (6)
3.3.Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, puudus maakohtul vajadus analüüsida tervishoiuteenuse osutaja vastutust VÕS § 770 lg 1 kohaselt ega tuvastada väidetava kahju tekkimisega seonduvad asjaolud. Poolte seisukohad
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
4.1.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kostja rikkus VÕS § 763 sätestatud kohustusi, sest võimaldas hagejal ravimit manustada üksnes vees lahustatud kujul. Hageja ei ole andnud ei arstile ega vanglale nõusolekut ravimi manustamiseks tootja poolt ettenähtust erineval viisil ja vaidles ravimi lahustatud kujul manustamisele vastu. Hageja ei ole andnud nõusolekut ravimi katsetustes osalemiseks.
4.2.Maakohtu järeldused, et raviteenuse lepingu rikkumine ei ole tõendamist leidnud ja hagejale ei ole kahju tekkinud, ei põhine tõenditel. Hagejal puudub teadmine, millise tõendi abil oli võimalik usaldusväärselt tõendada tekkinud hirmu ja muret oma tervise pärast, mida põhjustas ebatavaline ravimi manustamise viis. Lisaks ei ole teada, kuidas võib tulevikus ebatavaline ravimi manustamise viis hageja tervist mõjutada.
4.3.Maakohtul puudusid meditsiinialased eriteadmised hindamaks, kas kostja poolt hagejale ravimi ebatavalisel viisil manustamise võimaldamine oli vastavuses VÕS § 762 sätestatud nõuetega. Teaduslikud uuringud ravimi lahustatud kujul manustamise mõjude kohta puuduvad. Maakohus jättis tähelepanuta Ravimiameti 17. juuli 2017.a selgituse, et kapslist välja võetud ja lahustatud pregabaliini kasutusviisi puhul on tegemist registreeritud näidustuse välise kasutamisega, mille kohta puuduvad efektiivsuse ja ohutuse uuringud. Kuigi Ravimiamet on
15.augusti 2017.a vastuses märkinud, et ravimiinfos ei ole märget keelu kohta kapslit avada, ei muuda see olematuks asjaolu, et ravimi efektiivsuse ja ohutuse uuringud sellise kasutuviisi kohta puuduvad. Lisaks ei põhine teaduslikel uuringutel Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni 14. septembri 2017.a koosoleku protokollis märgitud hinnang, mille kohaselt pole tõenäoline, et vees lahustatud kujul manustatud ravim võiks tervist kahjustada.
4.4.15. oktoobril 2019 esitatud taotluses palus hageja tunnistada kostja tegevus ehk hageja vaba tahte vastaselt allutamine meditsiini- ja teaduskatsetele vastuolus olevaks Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-ga 18. Lisaks palub hageja tunnistada kostja tegevuse õigusvastaseks seoses ravimi väärmanustamiseks sundimisega ebameeldivuste ja kannatuste tekitamisena VangS § 41 mõistes, kuna hageja vajas ravi ning oli seega sundseisus.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Ringkonnakohus leiab, et pooled ja maakohus on valesti kvalifitseerinud vaidluse aluseks oleva õigussuhte eraõigussuhtena. Iseenesest on õige see, et üldjuhul toimub tervishoiuteenuse osutamine ka vanglas eraõiguslikus suhtes (vt Riigikohtu erikogu 19. novembri 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-1757, p 12 ja selles viidatud lahendid). Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul hagejale väljakirjutatud ravimite manustamine vanglas selliselt, et need võetakse kapslist välja ja lahustatakse, hõlmatud tervishoiuteenuse osutamise lepinguga.
8.Tervishoiuteenus on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 esimese lause kohaselt tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise 4 (6)
seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. VÕS § 758 lg 1 tähenduses on tervishoiuteenus tegevus tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmisel, s.o eelkõige patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbivaatamine, patsiendi teavitamine, nõustamine ja ravimine või muu tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevus (vt Riigikohtu erikogu 8. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-2-4-1-16, p 8).
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei vaidle pooled selle üle, et ravimi enne selle hagejale andmist kapslist väljavõtmise ja vees lahustamise eesmärgiks ei olnud leevendada tema vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Kostja väitel oli selle eesmärgiks vältida kinnipeetavate tahtlikku ravimi kogumist. Sisuliselt on tegemist vangla julgeolekukaalutlustega. Ka hageja ei ole väitnud, et kostjal olnuks mingi meditsiiniline põhjendus ravimi lahustamiseks. Õigussuhe on eraõiguslik, kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud (vt Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-111, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vangla julgeolekukaalutlustest lähtuv ravimi manustamise viisi valik ilmselgelt selline, mis oleks olemuslikult sarnane eraisikutevahelise suhtega. Tegemist on avaliku võimu rakendamisega avalikes huvides. Seega on tegemist avalikõigusliku suhtega.
10.Siiski ei ole eeltoodu maakohtu otsuse tühistamise aluseks. TsMS § 631 lg 3 kohaselt ei saa apellatsioonkaebuses tugineda sellele, et asi tulnuks lahendada halduskohtus. Seega ei ole apellatsiooniastmes enam võimalik saata asja lahendamiseks pädevuse järgi halduskohtule ja ringkonnakohus saab asja ise lahendada.
11.Ringkonnakohus leiab, et hagejale mõeldud ravimite vees lahustamine oli toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõttes. HMS § 107 lg 1 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega, st sellel peab olema õiguslik alus. Praegusel juhul ei ole kostja viidanud sellele, millisel õiguslikul alusel hagejale mõeldud ravimeid vees lahustati. Asjas ei ole esitatud ka sel ajal kehtinud Tallinna Vangla kodukorda, millele kostja on osaliselt viidanud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik seisukohta võtta, kas kostja poolt ravimite vees lahustamine oli õiguspärane või mitte.
12.Maakohtu lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta on aga õige vaatamata sellele, et asja materjalide pinnalt pole võimalik kindlaks teha, kas kostja käitumine oli õiguspärane. Nimelt isegi juhul, kui kostja tegevus oli õigusvastane, on mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt kas isiku väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine või au või hea nime teotamine. Maakohus leidis, et hageja ei ole talle kahju tekkimist tõendanud. Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu järeldusega. Hageja väitis hagis, et talle tekkis kahju seoses sellega, et ta hakkas jalgades tundma „vibreerivat valu“ ning ta tundis hirmu ja muret enda tervise pärast. Tulenevalt üldisest tõendamiskoormisest pidi hageja oma väiteid kahju tekkimise kohta tõendama. Asjas esitatud tõendid ei kinnita seda, et hagejal oleks tekkinud ravimi teistsuguse manustamise tõttu tervisekahjustus, sh tema viidatud valu jalgades. Maakohus on õigesti viidanud sellele, et hageja haigusloo väljavõttest (I kd, tl 94-96) nähtuvalt on hageja vangistuses viibides korduvalt pöördunud meditsiiniosakonna poole, kuid kannetest ei nähtu, et hageja oleks pöördunud meditsiiniosakonna poole hagis kirjeldatud terviseprobleemide tõttu. Ainus viide valule jalgades oli töölevõtu eelsel läbivaatusel ning sealjuures oli arst pidanud seda ebausutavaks ja märkinud, et seda ei olnud hageja tükk aega kurtnud. Seega ei ole tõendatud, et hagejal väidetud valud esinesid. Hageja väidetud mure ja hirm oma tervise pärast ei anna aga RVastS § 9 lg 1 järgi alust mittevaralise kahju hüvitamist nõuda.
13.Ringkonnakohus märgib, et ringkonnakohus kontrollib apellatsioonkaebuse pinnalt üksnes seda, kas maakohus on kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõigust ning hinnanud õigesti tõendeid. Seetõttu on ringkonnakohus seotud mh ka hagi piiridega ning ei saa lahendada 5 (6)
taotlusi, mis lähevad maakohtule esitatud hagi piiridest välja. Praegu on menetluses üksnes hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Hageja 15. oktoobri 2019. a menetlusdokumendis esitatud taotlused väljuvad hagi piiridest, mistõttu ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.
14.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus menetluskulud hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Liis Arrak
kantud
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.