A Li hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A Li (isikukood xxxx, viibimiskoht xxxx) Hageja määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leino Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin, e-post [email protected]) Kostja Eesti Vabariik (Tallinna Vangla kaudu, registrikood 70001113, asukoht Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, 75322 Rae vald, Harjumaa, e-post [email protected]) Kostja lepinguline [email protected])
Asja läbivaatamine
esindaja
Irene
Iskül
(e-post
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A Li hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 23. oktoobri 2017 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati Tallinna Vangla meditsiiniosakonnal anda A Lile ravim „Lyrica“ vastavalt tootja soovitustele manustamiseks kapslis (määruse resolutsiooni punkt 6). Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
2.Eesti Vabariik (Tallinna Vangla kaudu) ei ole A Lilt menetluskulude hüvitamist
2-17-14239 taotlenud, vaid on kinnitanud, et temal menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.A Li (hageja) esitas 25.09.2017 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Koos riigi õigusabi taotlusega esitas hageja ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus kohustada Tallinna Vanglat anda ravim manustamiseks kapslis vastavalt tootja soovitusele.
1.1.Harju Maakohus rahuldas 23.10.2017 määrusega hageja riigi õigusabi taotluse. Sama määrusega rahuldas kohus hageja avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist ning kohustas hagi tagamise korras Tallinna Vangla meditsiiniosakonnal anda hagejale ravim „Lyrica“ vastavalt tootja soovitusele manustamiseks kapslis kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
2.Hageja esitas 14.11.2017 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu, kostja) vastu, milles palus, arvestades hagi hilisemat (28.12.2017) täpsustust, määrata kindlaks hagejale tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlik rahasumma ning mõista see kostjalt hageja kasuks välja.
3.Hagiavalduse kohaselt oli hageja kinnipeetav Tallinna Vanglas. Hagejale on ordineeritud ravim Lyrica või Pragiola. Märgitud ravimite toimeaine on pregabaliin. Ravimit peab hageja manustama kaks korda päevas - hommikul 150 mg ja õhtul 75 mg. Pregabaliin on retseptiravim, mis aga ei ole kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Ravimiameti selgituse kohaselt tuleb ravimite kasutamisel lähtuda tootja soovitustest. Ravimi pakendi infolehe järgi tuleb pregabaliini kapsel veega tervelt alla neelata. Ravimiinfodes ei ole öeldud, et ravimit võiks kapslist eemaldada. Originaalravimi tootja (Pfizer) kinnitab, et ametlikke uuringuid kapslist välja võetud ja lahustatud pregabaliiniga tehtud ei ole, ravimi stabiilsus sellisel viisil pole teada ja tootja ei kiida seda manustamisviisi heaks ega soovita seda. Kostja väljastas hagejale märgitud ravimit manustamiseks vaid vees lahustatult ehk ravim oli vanglaametniku poolt seda ümbritsevast kapslist välja võetud ja vees lahustatud. Hageja on seisukohal, et kostja tegevus võis olla tema tervist kahjustav. Elementaarne on, et ravimit manustataks viisil, kuidas manustamist ravimi tootja ette näeb. Hageja eeldab, et väljapoolt vanglat osutatavas tervishoiuteenuses ei tuldaks selle peale, et nõuda ravimi manustamist viisil, mida ei soovita tootja, milline manustamise viis ei ole kliiniliste uuringutega kontrollitud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 763 lg-s 1 sätestatud eeldused ei ole
2-17-14239 täidetud. Vangistusseadusest (VangS) ega Tallinna Vangla sisekorra eeskirjadest ei tulene nõuet või õigust manustada hagejale ravimit teistsugusel viisi, kui tootja on ette näinud. Tervishoiuteenuse osutaja tegevus oli konkreetsel juhul selgelt vastuolus VÕS § 763 lg-s 1 sätestatuga, sest ei arst ega farmatseut ei saa anda ravimi teistsuguse manustamise viisi nõuet, kui ravimi tootja on ette näinud VÕS § 763 lg-s 1 sätestatud eelduste puudumisel. Seejuures ei oma mitte mingit tähtsust asjaolu, et selged vastunäidustused puuduvad või ravimi tootja ei ole sõnaselgelt keelanud teistsugust ravimi manustamise viisi kui tootja poolt soovitatu. Kuivõrd ravimi pregabaliin vees lahustatuna manustamise mõju inimese organismile ei ole tootja poolt uuritud, ei ole teada ravimi sellisel kujul manustamise mõju inimese organismile, sh hagejale. Kui ravimit manustada kaks korda päevas ja tootja poolt märgitud viisil ehk kapslis, siis hageja valusid või tõmblusi alajäsemetes ei tunne ning hageja enesetunne on normaale ehk terve ööpäeva jooksul omane tervele inimesele. Vanglas manustati ravimit lahustatult kaks korda ööpäevas ehk hommikul vahemikus 6.00 – 6.30 ja õhtul vahemikus 20.30 – 21.30. Lahustatult manustatud ravimi mõju lakkas tavaliselt kuskil kella 15 – 16 vahelisel ajal ja hageja hakkas jalgades tundma „viibreerivat valu“, mis tekitas äärmiselt halva ja hulluks ajava enesetunde. Mingi aeg peale õhutust ravimi manustamist valu lakkas ja ei tulnud tagasi enne järgmist päeva. Kuivõrd ravimi nõutaval kujul manustamisel kirjeldatud valuperioodi ei esine, ei oska hageja seda muuga seletada kui asjaoluga, et lahustatud ravim väljub tõenäoliselt uriiniga kehast kiiremini kui kapslis manustatud ravim ja ravimi toime sellega lakkab.
4.Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 1 lg 1 p 1 ja VÕS § 763 lg 1 sätestatud norme, mille kohaselt üldtunnustamata ennetus-, diagnostilist või ravimeetodit võib kasutada üksnes juhul, kui tavapärased meetodid lubavad väiksemat edu, patsienti on meetodi olemusest ja selle võimalikest tagajärgedest teavitatud ning patsient on andnud oma nõusoleku meetodi kasutamiseks.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel paiknes hageja viimase vangistuse ajal Tallinna Vanglas ajavahemikul 28.06.2017 kuni 27.12.2017. Hageja tervisekaardi 28.06.2017 kandest nähtub, et saabudes Tallinna Vanglasse oli tal kehtiv digiretsept pregabaliini kohta ning vastavalt sellele hageja ravimit ka sai. Tallinna Vanglas muudeti 12.06.2017 seni kehtinud praktikat ning uue korra kohaselt ravimeid, mille toimeaine on pregabaliin, antakse kinnipeetavatele isikutele lahustatud kujul. Hageja saabus Tallinna Vanglasse 28.06.2017 ehk ajal, mil juba eelnevalt kirjeldatud kord kehtis. Seega ei kehtinud uus kord ainult hageja suhtes, vaid on ette nähtud kõigile Tallinna Vanglas viibivatele kinnipeetud isikutele. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kehtestatud „Tallinna Vangla kodukord“ (kodukord) p 20.8 järgi antakse narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja kuuluvaid ravimeid purustatud või lahustatud kujul. Ravimi purustamine on vajalik veendumaks preparaadi õiges manustamises, vältimaks kinnipeetavate poolset tahtlikku ravimi kogumist. Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite suuremas doosis manustamine võib kaasa tuua eluohtlikke ravimmürgistusi. Kuigi pregabaliin ei ole narkootiline ega psühhotroopne ravim, on selle mõju ettenähtud suuremas koguses tarvitamisel sarnane alkoholi- ja narkojoobele. Sellest tulenevalt on eelnimetatud põhjustel meditsiiniosakonnal õigus minimaliseerida ravimi kuritarvitamist ehk määrata mh ka ravimi
2-17-14239 manustamise viis. Vangla näol on tegemist kinnipidamisasutusega, kus lisaks kinnipeetud isiku elu ja tervise kaitsele tuleb tagada ka üldine julgeolek. Tallinna Vangla meditsiiniosakond on tulenevalt vajadusest otsustanud ravimi manustamise kujul, mis võimaldab paremini jälgida selle sihtotstarbekohast manustamist. Kuigi antud juhul ei ole tegemist narkootilise ja psühhotroopse ravimiga, on vanglal õigus tugevatoimelist ravimit purustatud ja lahustatud kujul anda, et oleks jälgitav ravimi korrektne ja eesmärgipärane manustamine. Kõnelause ravimi infolehes ei ilmne vastunäidustust ravimi lahustamise osas. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnangust lähtuvalt saab järeldada, et Tallinna Vangla meditsiiniosakonna selgitust on peetud õigeks ja ravimi lahustatud kujul manustamine ei ole tervist kahjustav. Lisaks eelnevale on hageja pöördunud sama küsimusega Ravimiameti poole, mille vastuses järelepärimisele on ohutusjärelevalve büroo spetsialist kinnitanud, et infodes ei ole märget, et kapslit ei tohi avada. Seetõttu võib arst seda määrata vastavalt konkreetsele vajadusele. Eeltoodust tulenevalt puuduvad tõendid selle kohta, et pregabaliin oleks vees lahustatud kujul kuidagi tervisele kahjulik. Kostja tegevus ei ole olnud pregabaliini lahustatud kujul andmisel õigusvastane.
6.1.Kostja on seisukohal, et hagejale ei ole vangla tegevuse tulemusel kahju tekkinud. Hageja tervisekaardilt nähtuvalt on ta vangistuses viibides korduvalt pöördunud meditsiiniosakonna poole, kuid sellest ei nähtu, et hageja oleks pöördunud hagis kirjeldatud väidetavate terviseprobleemide tõttu. Tervisekaardi 04.07.2017 kandest nähtub, et hagejale on määratud püsiravi Lyrica 75 mg hommikul ja 150 mg õhtul ning ta avaldas soovi vanglas raviga jätkata. Kandest ei nähtu, et hageja oleks arsti teavitanud vibreerivast valust jalgades või asjaolust, et pregabaliini lahustatud kujul võtmine vähendab ravimi mõju. Lisaks eelnevale on 04.07.2017 tervisekaardil märgitud, et hageja tervise üle midagi ei kurda peale hambavalu. 21.08.2017 arsti vastuvõtul on hageja soovinud muuta Lyrica skeemi, kuid ka sellest kandest ei nähtu, et hageja oleks seoses nimetatud ravimi võtmisega enda tervise üle kurtnud. Tervisekaardi 16.10.2017 kandest nähtub, et arsti vastuvõtul viibides andis hageja teada, et ei ole rahul Lyrica vedelal kujul saamisega ning tahab hommikust annust suurendada. Ka sel arsti vastuvõtul ei kurtnud hageja valu jalgades, mida oleks seostanud ravimi lahustatud kujul võtmisega. Tervisekaardi 23.10.2017 väljavõtte kohaselt on hageja kaevanud lihasevalu alajäsemetes peale seda, kui arst on leidnud, et hagejal tööleasumiseks vastunäidustust ei esine. Lisaks on märge selle kohta, et hageja käitus manipuleerivalt valuvaigistite saamise eesmärgil, kuid arst sellist vajadust ei näinud. Eeltoodust nähtub, et hageja on vangistuses viibimise ajal meditsiiniosakonna poole tihti pöördunud, kuid ei ole kordagi kurtnud „vibreerivat valu“ jalgades. Arvestades hageja tihedaid pöördumisi meditsiiniosakonna poole, ei ole usutav, et hagejal oleks tõepoolest esinenud igapäevaselt valu jalgades ja halba enesetunnet, kuid ta selle kohta midagi ei öelnud. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et ravimi lahustatud kujul võtmine tegelikult hagejale terviseprobleeme ega -kannatusi ei põhjustanud. Hageja tagantjärgi esitatud väide vibreeriva valu kohta jalgades on paljasõnaline ja tõendamata.
6.2.Lisaks leiab kostja, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele VÕS § 763 lg 1, kuivõrd pregabaliini vees lahustatud kujul andmine ei kvalifitseeru üldtunnustamata meetodi alla. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema tervis oleks halvenenud ning ravimi lahustatud kujul manustamine talle igapäevaselt valu ja kannatusi põhjustas. Hageja ei ole tõendanud, et talle oleks kostja süül kahju tekkinud ning seega ei esine ka eeldusi, mis annaksid aluse kahjuhüvitise maksmiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
2-17-14239
7.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (vt Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9). VangS § 52 lg-st 1 tulevalt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Tervishoiuteenus on TTKS § 2 lg 1 järgi tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub VÕS § 758 lg 1 kohaselt üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest, sh hõlmab tervishoiuteenuse osutamine ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse VÕS § 759 järgi mh sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja osutas hagejale tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel. Hagis esitatud asjaoludest saab samuti järeldada, et hageja nõuab kahju hüvitamist tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tulenevalt. Vaidlus puudub ka selles, et hagejale oli määratud ravim Lyrica või Pragiola, mille toimeaine on pregabaliin. Ravimit pidi hageja manustama kaks korda päevas – hommikul 75 mg ja õhtul 150 mg. Samuti puudub vaidlus selles, et Tallinna Vangla meditsiinitöötaja väljastas hagejale ravimit manustamiseks vees lahustatuna. Ravimi pakendi infolehe järgi tuleb preabaliini kapsel veega tervelt alla neelata. Hageja väidete kohaselt võis kostja poolne tegevus hagejale ravimi manustamisel tootja poolt ettenähtud viivist erinevalt, s.o vees lahustatuna, olla tema tervist kahjustav. Hageja leiab, et kostja on hagejale tervishoiuteenust osutades rikkunud TTKS § 1 lg 1 ja VÕS § 763 sätestatud kohustusi kasutades ültunnustamata ravimi manustamise meetodit. Seega on kostja hageja hinnangul poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud (VÕS § 100) ning kohustatud hüvitama sellega tekitatud mittevaralise kahju (VÕS § 128 lg 5). Kostja on lepingurikkumist eitanud.
10.Arvestades ülaltoodut, tuleb kohtul tuvastada, kas kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale väidetavalt mittevaraline kahju ning kas kostja vastutab selle kahju tekkimise eest. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumiseks on VÕS § 100 alusel eelkõige võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Hageja leiab, et kostja on rikkunud VÕS § 763 lg-t 1, mis sätestab, et üldtunnustamata ennetus-, diagnostilist või ravimeetodit võib kasutada üksnes juhul, kui tavapärased meetodid lubavad väiksemat edu, patsienti on meetodi olemusest ja selle võimalikest tagajärgedest
2-17-14239 teavitatud ning patsient on andnud oma nõusoleku meetodi kasutamiseks. Kohus sellega ei nõustu. Kohus selgitab, et üldtunnustamata on need meetodid, mis ei kuulu arstiteaduse üldise taseme hulka tulenevalt oma uudsusest (eksperimentaalsed ravivõtted arstiteaduse taseme tõstmiseks), järeleproovimatusest (näiteks ravimite, mille suhtes pole tehtud kliinilist uuringut, kasutamine patsiendigrupil) või alternatiivsusest (näiteks mitmed Hiina meditsiini võtted) (vt Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§-d 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne. Koostjad: P. Varul jt. Tallinn 2009, lk 763). Kohus nõustub kostjaga, et pregabaliini vees lahustatud kujul andmine ei kvalifitseeru üldtunnustamata meetodi alla. Seega ei kuulu kohtu hinnangul käesoleval juhul VÕS § 763 lg 1 kohaldamisele.
11.Tervishoiuteenuse eesmärgiks on TTKS § 2 lg 1 järgi hoida ära hageja tervise seisundi halvenemine või haiguse ägenemine ning taastada hageja tervis. Seejuures peab kostja osutatud tervishoiuteenus vastama VÕS § 762 järgi vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. VÕS § 770 lg-st 1 tuleneb, et tervishoiuteenuse osutaja vastutab mh diagnoosi- ja ravivigade eest. Sama paragrahvi neljas lõige sätestab, et juhul, kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient. Seega peab hageja tõendama kostja ravivea (ravimi manustamine hagejale tootja poolt ettenähtud viisist erinevalt, s.o vees lahustatuna) ja endal terviserikkega kahju tekkimise ning põhistama, miks ta arvab, et õige ravi (ravimi manustamine tootja poolt ettenähtud viisil, s.o kapsli veega tervelt alla neelamine) korral ei oleks kahju tekkinud.
12.Kohtu hinnangul ei võimalda asjas esitatud ja kogutud tõendid järeldada, et kostja poolt osutatud tervishoiuteenus ei vastanud nõutavale tasemele VÕS § 762 mõttes või et kostja poleks tegutsenud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostja poolt hagejale ravimi manustamine vees lahustatuna tekitas hagejale kahju. Hageja on väitnud, et kostja poolt lahustatult manustatud ravimi mõju kestis vähem, kui ravimi manustamisel tootja poolt määratud viisil (s.o kapsli kujul) ning sellest tulenevalt hakkas hageja jalgades tundma vibreerivat valu, mis tekitas äärmiselt halva ja hulluks ajava tunde. Hageja on selgitanud, et tõenäoliselt väljub lahustatud ravim uriiniga kehast kiiremini kui kapslis manustatud ravim. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et lahustatud kujul lakkas ravimi toime kiiremini, kui kapslis manustamisel ning sellest tulenevalt hakkas hageja tundma jalgades vibreerivat valu. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ravim pregabaliin oleks vees lahustatuna kuidagi tervisele kahjulik. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja selgituste kohaselt puudub ravimitel Lyrica ja Pragiola (toimeaine pregabaliin) mao limaskesta kahjustav toime, st ravim ei vaja kõrvale maokaitse määramist ning vastavalt ravimite omaduste kokkuvõttele on pregabaliin täielikult vees lahustuv, ravimi biosaadavuse ja eritumise seisukohast ei ole erisust, kas toimeaine imendumine toimub maos või peensooles, ravimi eritumine kehast toimub neerude kaudu ning kuna antud ravim ei ole toimeainet prolongeeritult vabastav, ei ole pulbri kujul toimeaine pakendatud ka maohappekindlasse kõvakapslisse (vt tl 10). Ravimi infolehest nähtub, et arst määrab sobiva annuse, Lyrica on mõeldud suukaudseks manustamiseks ning kapsel neelata koos veega tervelt alla (vt tl 58 pöördel-59). Ka Ravimiamet on 21.08.2017 vastuses kinnitanud, et vastavalt pregabaliini ravimiinfodele võetakse ravimit neelates kapsli koos veega tervelt alla, samas ei ole infodes märget, et kapslit ei tohi avada ning seetõttu võib arst seda määrata vastavalt konkreetsele vajadusele (vt tl 133). Kohus leiab, et kui pregabaliini manustamine vees lahustatuna oleks rangelt keelatud või tervisele kahjulik, siis peaks selline info sisalduma ka toote infolehes. Ravimiamet on 17.07.2017 vastuses märkinud, et
2-17-14239 originaalravimi tootja kinnitab, et ametlikke uuringuid kapslist välja võetud ja lahustatud pregabaliiniga ei ole tehtud ning ravimi stabiilsus sellisel viisil pole teada (vt tl 7). Asjaolu, et lahustatud kujul ravimi manustamise ohutuse kohta puuduvad uuringud, ei tähenda automaatselt, et sellega kaasneb kahju ravimi kasutajale. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon on 14.09.2017 hinnangus Tallinna Vanglas hagejale osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile asunud seisukohale, et kostja on ravimi manustamisel lähtunud vangla eeskirjadest ja vajadustest ning pole tõenäoline, et vees lahustatult manustatud ravim võiks tervist kahjustada (vt tl 130). Kahju tekkimist hagejale tulnuks hagejal tõendada, mida aga hageja teinud ei ole.
13.Veelgi enam, kohtu hinnangul on kostja asjakohaselt viidanud, et hageja tervisekaardist nähtuvalt on hageja vangistuses viibides korduvalt pöördunud meditsiiniosakonna poole, kuid kannetest ei nähtu, et hageja oleks pöördunud meditsiiniosakonna poole hagis kirjeldatud terviseprobleemide, s.o vibreeriv valu jalgades, tõttu (vt tl 94-96). 04.07.2017 tervisekaardi kandest nähtuvalt soovib hageja jätkata püsiraviga Lyrica 75 mg hommikul ja 150 mg õhtul. Samuti 04.07.2017 tervisekaardi kandest nähtuvalt hageja „tervise üle midagi ei kurda peale hambavalu“. Alles 21.08.2017 vastuvõtul on hageja avaldanud soovi muuta Lyrica skeemi, samas ei nähtu kandest, et hageja oleks seoses ravimi võtmisega kurtnud oma tervise üle. 16.10.2017 kandest nähtuvalt ei ole hageja rahul Lyrica manustamisega vedelal kujul ning tahab hommikust annust suurendada. Samas ei ole hageja kurtnud, et vedelal kujul manustamisega on hagejale kaasnenud terviseprobleemid. 23.10.2017 kandest nähtuvalt on hinnatud hageja tervise sobivust tööle asumiseks. Arst on leidnud, et tööle asumiseks vastunäidustust ei esine. Seejuures on hageja kaevanud lihasvalu alajäsemetes ning esitanud manipuleerivaid nõudmisi valuvaigistile, millist vajadust arst ei näinud. Kokkuvõtvalt on hageja viibinud korduvalt meditsiiniosakonnas arsti vastuvõtul perioodil 28.06.2017 – 24.10.2017, kuid ei ole kordagi kurtnud vibreerivat valu jalgades ega kurtnud, et ravimi Lyrica manustamisel lahustatul kujul võtmine vähendab ravimi mõju. Kohus nõustub kostjaga, et arvestades hageja tihedaid pöördumisi meditsiiniosakonna poole, ei ole usutav, et hagejal oleks tõepoolest esinenud igapäevaselt valu jalgades ja halba enesetunnet, kuid ta selle kohta midagi ei öelnud. Samuti viitab kostja asjakohaselt, et ka hageja ise on hagis möönnud, et ravimi manustamine tootja poolt mitte ettenähtud kujul võib kahjustada hageja tervist.
14.Kostja on selgitanud, et Tallinna Vanglas muudeti 12.06.2017 seni kehtinud praktikat ning uue korra kohaselt ravimeid, mille toimeaine on pregabaliin, antakse kinnipeetavatele isikutele lahustatud kujul. Hageja saabus Tallinna Vanglasse 28.06.2017 ehk ajal, mil juba eelnevalt kirjeldatud kord kehtis. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kehtestatud „Tallinna Vangla kodukord“ p 20.8 järgi antakse narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja kuuluvaid ravimeid purustatud või lahustatud kujul. Ravimi purustamine on vajalik veendumaks preparaadi õiges manustamises, vältimaks kinnipeetavate poolset tahtlikku ravimi kogumist. Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite suuremas doosis manustamine võib kaasa tuua eluohtlikke ravimmürgistusi. Vaidlus puudub, et pregabaliin ei ole narkootiline ega psühhotroopne ravim. Samas väidab kostja, et selle mõju ettenähtud suuremas koguses tarvitamisel on sarnane alkoholi- ja narkojoobele ning sellest tulenevalt on eelnimetatud põhjustel meditsiiniosakonnal õigus minimaliseerida ravimi kuritarvitamist ehk määrata mh ka ravimi manustamise viis. Kostja väidet toetab ravimi infoleht, kus on toodud võimalikud kõrvaltoimed (mh ülendatud meeleolu, segasus, orientatsioonikaotus, ärrituvus, joobetunne, ebanormaalne kõnnak), mis sarnanevad alkoholi- ja narkojoobele (vt tl 59 pöördel). Lisaks nähtub ravimi infolehest, et keelatud on ravimit võtta rohkem, kui arst on määranud (vt tl 58) ning pregabaliini kasutamisel tuleb olla ettevaatlik patsientide puhul,
2-17-14239 kellel on anamneesis ravimite kuritarvitamine ja patsienti tuleb jälgida pregabaliini väärkasutuse, kuritarvitamise või sõltuvuse sümptomite suhtes (vt tl 16). Raviloo kohaselt on hagejal diagnoositud (04.07.2017) psühhoaktiivsete ainete kuritarvitus anamneesis (vt tl 94 pöördel). Ka Ravimiamet on 17.07.2017 vastuses ravimi kõrvaltoimena esile toonud mh ohu sõltuvuse tekkeks (vt tl 7). Samuti on ravimi infolehes märgitud, et pregabaliini üleannustamise korral on kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed somnolentsus, segadusseisund, agitatsioon ja rahutus, teatatud on ka krambihoogudest, harvadel juhtudel koomast (vt tl 17 pöördel). Kohus leiab, et tuleb arvestada, et hageja oli kinnipeetav ning kostja valis ravimi sellise manustamisviisi, mis võimaldas paremini jälgida ravimi sihtotstarbelist kasutamist, sh vältimaks ravimi tahtlikku kogumist ja üleannustamist. Seega on kostja ravimi manustamisel lähtunud vangla eeskirjadest ja vajadustest.
15.Arvestades ülaltoodut, ei ole kostja lepingurikkumine tuvastamist leidnud. Seetõttu puudub vajadus analüüsida käesolevas otsuses küsimust tervishoiuteenuse osutaja vastutusest (VÕS § 770 lg 1) ning tuvastada väidetava kahju tekkimisega seonduvad asjaolud.
16.Kohus lisab eelnenule, et kuigi hageja on tuginenud nõude esitamisel kostja lepingulise kohustuse väidetavale rikkumisele, ei oleks VÕS § 1044 lg-s 3 sätestatut arvestades tsiviilasja lahendamisel põhimõtteliselt välistatud ka deliktiõiguse normide kohaldamine. Samas ei muudaks õigussuhte taoline kvalifitseerimine kohtu lõppjäreldusi hageja nõude põhjendatuse osas.
17.Vastavalt TsMS § 442 lg 5 esimesele lausele lahendab kohus otsuse resolutsiooniga ka rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Lähtudes TsMS § 386 lg-s 4 sätestatust, tühistab kohus otsuse jõustumisel käesolevas tsiviilasjas maakohtu 23.10.2017 määruse alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud asjas jätta hageja kanda.
19.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on kostjale andnud võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri, kuid kostja ei ole taotlenud hagejalt oma menetluskulude väljamõistmist, vaid on kinnitanud, et temal menetluskulud puuduvad.
20.Kohus märgib täiendavalt, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 järgi ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamise eest. Samuti ei ole hagejal praegusel juhul riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ega
2-17-14239 kulutuste hüvitamise kohustust TsMS § 190 lg 2 ja lg 4 esimese lause alusel, kuna kohus on talle andnud 23.10.2017 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (vt ka Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23).
21.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.