Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

on tõkestanud teistel kaasomanikel juurdepääsu kanalisatsioonikaevule kui kaasomandi esemele juurdepääsu. Sellise käitumisega on G A rikkunud teiste korteriomanike, sh R K ja K Ki omandiõigust. Omandiõiguse rikkumise tõkestamiseks, olid R K ja K K sunnitud pöörduma professionaalse õigusnõustaja poole. Õigusnõustaja abil soovisid hagejad takistada kanalisatsioonitoru õigusvastast sulgemist ja kandsid sellega seonduvalt õigusabikulusid kokku summas 230 eurot. G A keeldus põhjendamatult õigusabikulude hüvitamisest. Seetõttu olid R K ja K K sunnitud täiendavalt pöörduma advokaadibüroo poole, mis andis õigusabikulude hüvitamise nõudele sisulise õigusliku hinnangu ja koostas G Aile nõudekirja õigusabikulude hüvitamise nõudega, millise nõudekirja koostamise maksumus oli 216 eurot ja postikulu selle edastamise eest oli 8 eurot. Hagejad paluvad kohustada A Ait hoiduma mistahes viisil tehtavatest ähvardustest, millega lubatakse tekitada R Kle, K Kile või K K Kile kehavigastus, tervisekahjustus või ähvardatakse põhjustada eelnimetatud isikute surm. Hagejad paluvad kohustada V Ait hoiduma mistahes viisil tehtavatest ähvardustest, millega lubatakse tekitada K K Kile kehavigastus või tervisekahjustus. Hagejad paluvad kohustada G Ait hoiduma mistahes viisil tehtavatest ähvardustest, millega lubatakse sulgeda või kahjustada xxxx kinnistu oluliseks osaks olevat kanalisatsioonitorustikku, mis ühendab R Kle ja K Kile kuuluvate korterite kanalisatsiooni xxxx linna ühtse kanalisatsioonitrassiga ning mis on tähistatud hagiavalduse lisana 14 esitatud plaanil roosa joonega. Hagejad paluvad keelata kohtuotsuse jõustumisest alates 3 aastaks A Ail läheneda R Kle, K Kile ja K K Kile mitte lähemale kui 2,5 meetrit. Hagejad paluvad keelata kohtuotsuse jõustumisest alates 3 aastaks A Ail verbaalselt suhelda R K, K Ki ja K K Kiga, samuti pöörduda eelnimetatud isikute poole kolmandate isikute kaudu. Hagejad paluvad mõista välja G Ailt R K ja K K kasuks varaline kahju 454 eurot. Hagejad paluvad mõista välja A Ailt R K, K Ki ja K K Ki kasuks mittevaraline kahju kohtu poolt kindlaks määratud suuruses. Hageja palub jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate seisukohad Kostja I möönab, et on käitunud hagejaga I ebaviisakalt ning vähesel määral ka hagejaga II. Hagejaga III, kelle näol on tegemist 12-aastase lapsega, ei ole kostja I isegi suhelnud. Tegemist on olnud kostja I poolt mõtlematute sõnadega pingelises vaidlussituatsioonis, kuid asjaolust, et kostja I on raevuhoos hagejatele I ja II öelnud läbimõtlematud väjendeid, ei saa järeldada, et kostja I kujutaks endast reaalset ohtu hagejatele I ja II ning veel vähem nende lapsele, st hagejale III. Isegi juhul kui hageja I reaalselt kardaks kostjat I, siis ei ole vastav asjaolu piisav kostjale I lähenemiskeelu ja suhtluspiirangu kohaldamiseks. Hagejaga II on kostja I suhelnud minimaalselt ning hagejaga III ei ole kostja I üldse suhelnud. Kostja I ei nõustu hagejate väitega nagu oleks kostja I solvanud hagejat II. Hagejate poolt taotletud lähenemiskeelu kohaldamisel kaotaks kostja I mõistliku võimaluse jätkata elamist oma kodus xxxx korteris, kuivõrd kostjal I ei oleks muu hulgas võimalik pääseda koju ja sealt välja tänavale ilma hagejate kodu sissepääsust vahetult möödumata. Kostja I on korduvalt teavitanud hagejat I ja II sellest, et kostja I ei soovi mingil viisil hagejatega I ja II verbaalselt suhelda, et vältida konfliktseid olukorda. Kostja I leiab, et ei ole põhjendatud rahalise kompensatsiooni väljamõistmine hagejate kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks ja juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja I on hagejate õigusi rikkunud,

tuleb piisavaks pidada kostja I poolt vabandamist hagejate ees. Kostja I palub seoses kahju hüvitamise nõudega arvestada tema majanduslikku olukorda. Kostja II ei ole rusikat viibutades ähvardanud hagejat III füüsilise vägivallaga ja seega ei ole täidetud eeldused sellise kahju tekitava tegevuse keelamiseks. Vaidlusaluse kanalisatsioonitorustiku kahjustamine, millest peaks kostja III hoiduma, on kostja III poolt välistatud, kuivõrd tegemist on kostjate elukoha ainsa kanalisatsiooniühendusega, mis on kostjatele eluks vajalik. xxxx asuva elumaja all paikneb lisaks vaidlusalusele kanalisatsioonitorule, mis on kostja III poolt ja isiklike vahendite arvelt rajatud 1989.a ka kaasomandis olev kanalisatsioonitorustik, mida on võimalik kõikidel korteriomanikel kasutada ning mille kasutamist ei ole G A mingil viisil kunagi takistanud. Kostja III ei ole omavoliliselt hõivanud kaasomandisse kuuluva kanalisatsiooni. Hagejad ei ole kasutanud võimalusi tasuta õigusabi saamiseks ning otsustasid koheselt G Ai teavituse saamisel tasulise õigusteenuse kasuks. Kostja III on seisukohal, et õigusabikulude tekkimist oli hagejatel võimalik vältida. Hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid, millest nähtuks õigusteenuse osutamise tulemus seoses kanalisatsiooniga (mitte seoses õigusteenuse kulude nõudega), sh mingi nõude või teate esitamine kostjale III. Kostjal III ei ole kohustust K Ki ja R K poolt tehtud õigusabikulude hüvitamiseks. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle, et xxxx linnas aadressil xxxx asuv kinnistu on jagatud viieks korteriomandiks. G A on xxxx asuva korteriomandi, registriosa numbriga xxxx, omanik (I kd t.l. 9). Vaidlust ei ole, et peale G Ai elavad korteris nr xxxx G Ai tütar, tema tütre mees V A ja G Ai tütretütar (lapselaps) A A. Pooled ei vaidle, et xxxx kinnistul asuvad korterid nr xxxx ja xxxx on R K ja K Ki kaasomandis (I kd t.l. 10-11). Vaidlust ei ole, et R K ja K Ki poeg K K K elab samas korteris koos R K ja K Kiga. Hagejad paluvad kohustada A A’it hoiduma mistahes viisil tehtavatest ähvardustest, millega lubatakse tekitada R K’le, K K’ile või K K K’ile kehavigastus, tervisekahjustus või ähvardatakse põhjustada eelnimetatud isikute surm. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. VÕS § 1055 lg 2 alusel ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. VÕS § 1045 lg 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

Hagejad on tõendanud, et A A on 2018 suvest ähvardanud hagejat I kehavigastuse, tervisekahjustuse tekitamisega ning tapmisega, kus hagiavalduse lisas 4 esitatud videosalvestisest nähtub, et A A on lubanud hagejale I, et: „Järgmine kord ajan autoga alla, ja mul savi kui vangi lähen, vähemalt saab sitast lahti!“; kus hagiavalduse lisas 5 esitatud videosalvestise kohaselt on A A hagejat I ähvardanud järgmiselt: „Ja kui ma raibe näen, et sa veelkord pöördud tema poole, siis ma ise annan sulle nuga! Ja ei karda vangi minna. Ma ennem vaatan, kuni sa kannatad lõpuni. Siis kutsun politsei ja lähen vangi. Ja tead sellise sita pärast ei ole mul isegi kahju vangis olla“ ja kus hagiavalduse lisa 6 helisalvestisest kuuldub: „Paras sulle, kui sinuga midagi juhtub, sa oled ära teeninud selle!“ /---/ „Sa ei ole mitte keegi siin, mitte ükski libu ei tule minu vara pildistama, järgmine kord tapan ära raisa!“. Kohus nõustub kostjatega, et kostja I sõnum hagiavalduse lisas 5 videosalvestiselt, kus kostja I kostab järgmist: „Said Sa sellest aru või? Muidu järgmine kord on see sul peas kinni (kirvele viidates)! Veelkord tulete minu perele lähemale, ma ütlesin juba!“ samal ajal kirvele viidates ei pruugi automaatselt järeldada, et kostja I oleks ka silmas pidanud kirvega löömist hagejale pähe, kuid arvestades korduvaid ähvardusi, siis ei ole põhjust arvata, et ka kirvega vehkides on kostja I pidanud silmas hageja I ähvardamist siiski kirvega ja seda hoolimata sellest, et kostja I väidab, et tema sõnakasutus polnud korrektne vaid seetõttu, et eesti keel pole kostja I emakeeleks. Hagejate väide, et kostja I oleks soovinud 18.05.2018 kinnistu territooriumil kanalisatsioonitrassi kaevukaant kinni lüüa eesmärgiga tekitada hagejale I kehavigastusi ei ole veenvalt põhistatud (vaidlust ei ole, et pooled on erimeelt selle üle kuidas hageja kaevukaanega kätt vigastas), mistõttu pole ka veenev hagejate väide, et kostja I tekitas hagejale I kehavigastuse või oleks põhjendatud arvata kostja I ähvarduste täideviimist tekitada hagejale I tervisekahjustus, kehavigastus või lausa hageja I ära tappa (I kd t.l. 12-13, 180181). Kuigi kostja I leiab, et kohtule ei ole esitatud tervikpilti tekkinud konfliktist ning kostja I käitumine on olnud provotseeritud hageja I käitumisest, siis ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt ühtegi isikut õigus ähvardada talle kehavigastuse, tervisekahjustuse või surma tekitamisega. Kostja 1 väide, et tema tehtud ähvarduste täideviimine hageja I suhtes ei ole eluliselt usutav, ei luba kohtu arvates ikkagi mitte kedagi ähvardada kehavigastuste, tervisekahjustuse või surma tekitamisega. Kindlasti võib nõustuda hagejatega, et isik, keda ähvardatakse ei pea jääma ootama ähvarduste ellu viimist. Kui isik möönab, et tema suhtes ähvardusi võidakse ka täide viia, selliste ähvarduste välja ütlemine on toimunud rohkem kui korra, siis on kohtu arvates põhjendatud isikul keelata selliste ähvarduste tegemine, millega ähvardatakse isikule tekitada kehavigastus, tervisekahjustus või surm. Seega on põhjendatud rahuldada hageja I hagi kostja I suhtes, millega kohustatakse kostjat I hoiduma mistahes viisil tehtavatest ähvardustest, millega lubatakse tekitada R Kle kehavigastus, tervisekahjustus või ähvardatakse põhjustada tema surm. Hageja II ei ole tõendanud, et kostja I on ähvardanud tal välja lüüa hambad. Kuna hagiavalduse lisa 5 videosalvestisest, kus A A kirvele viidates pöördub eelkõige R K poole ja siis seejärel ka K K poole ning vaidlust ei ole, et A Ai ähvardused on varasemalt ja mitme kordselt olnud just R K suhtes ning hageja II suhtes ei ole tõendatud, et kostja I oleks teda eelnevalt ähvardanud tervisekahjustuse või kehavigastuse tekistamisega, siis ei ole kohtu arvates hageja II veenvalt põhistanud, et videosalvestisest nähtuv ähvardus oleks eelkõige suunatud hageja II suhtes tervisekahjustuse tekitamiseks või tapmiseks. Kohus ei nõustu ka hagejatega, et kui kostja I on ähvardanud hagejat I, siis saaks tema ähvardustega tekitada õigusvastaselt kahju olla hõlmatud tema tahteavaldused tekitada ka kahju kõikidele teistele hageja I perekonnaliikmetele. Lähtudes eeloodust ei ole põhjendatud keelata kostjat I kohustada hageja II suhtes hoiduma mistahes viisil tehtavatest ähvardustest, millega lubatakse tekitada K Kile kehavigastus, tervisekahjustus või ähvardatakse põhjustada nende isikute surm. Pooled ei vaidle, et kostja I oleks hagejat III ähvardanud tekitada K K Kile kehavigastus, tervisekahjustus või põhjustada tema surm. Ka asjaolu, kus kohus peaks tuvastama, et kostja I on ähvardanud hageja III vanemaid ei luba iseenesest tuletada hageja III suhtes samasuguste ähvarduste täideviimist. Vaid hagejate väited, et hageja III võiks karta kostjat I ei luba iseenesest eeldada, et kostja I sooviks hagejale tekitada õigusvastaselt kahju ja seetõttu peaks kostjat I eelnevalt kohustama hoiduma sellise kahju tekitamisest. Kuna VÕS §-s 1055 sätitud kahju

tekitava tegevuse keelamiseks on õiguskaitse ette nähtud isiku suhtes, kelle suhtes ähvardatakse kahju õigusvastaselt tekitada, aga hageja III suhtes ei ole kostja I kahju tekitavalt tegutsenud, siis ei ole hageja III nõue kostja I vastu tõendatud ning hageja III nõue kostja I vastu kostja I kohustamiseks hoiduma mistahes viisil tehtavatest ähvardustest, millega lubatakse tekitada K K Kile kehavigastus, tervisekahjustus või ähvardatakse põhjustada tema surm, tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüved ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Pooled ei vaidle selle üle, et A A on R K suhtes kasutanud ebakohaseid väärtushinnanguid: a) „Vähe sitta püksis või?/---/ Sest, et sa oled pedofiil, sul on mingi fetiš, sa peaksid ravima end minema, saad sa sellest aru või? Sinusugune peaks olema invaliid.. asjaga ringi sõitma. Said sa sellest aru või? Sul on invaliidsussündoom peas ja mitte ainult seal. Mine rahulda ennast ja oma sekretäri“; b) „Sellepärast, et sa oled idioot peast, vaata ennast peeglisse ükspäev, sa oled näinud ennast?“; c) „Oled ori või, anna kuuma siis, istu terve öö ja oota kuna me tuleme /---/ ja sa oledki ori, sa oledki ori, sa oledki ori, istu akna peal ja oota terve öö, millal me tuleme“; d) „See, et sul mingi pedofiilsed mõtted on peas ja sa käid võõraste akende all ja rahuldad ennast väravate kinnipanemisega, siis hoia need endale /---/. Sellepärast, et sa oled ebaharitud inimene, sinusuguse lolliga pole mõtet üldse rääkida“; e) „Sinu jaoks ei ole mitte sittagi, sa oled siin ainult kolm aastat olnud /---/. See, et sa oled tõsiselt loll enda peas, ei ole absoluutselt minu probleem /--/. Sa teed sellepärast pilti, et sul on reaalne probleem teisel korrusel, sa tõsiselt peaksid ravima ennast /---/. See, et sa oled nagu eit ja jooksed probleemide eest ära ja ei julge teisele inimesele näkku midagi öelda, siis sa peaksid tõesti minema ravima ennast“. Kuna kostja I on kasutanud hageja I suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid, siis on põhistatud hageja I väide, et selliste väljenditega on kostja I teotanud hageja I au. Kohtu arvates ei õigusta selliste väljendite kasutamist ükskõik milline väidetav provokatiivne käitumine hageja I poolt, mistõttu ei saa selline käitumine kostja I poolt olla kuidagi õigustatud. Pooled ei vaidle, et kostja I on K K suhtes kasutanud järgmiseid väljendeid: a) „Miks sa siis ei filminud kui su „a la mees“, vaatamata sellele, et õige mees on teises kohas /---/ aga see, et sulle teatud tõde ikka perse torgib /---/“; b): „Sa käi perse üldse, kes sa selline oled?“. Kohtu arvates on kostja eelnimetatud väljenditega kahtlemata käitunud K K suhtes ebaviisakalt, kuid kohtu arvates ei ole selliste väljenditega K K suhtes avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid, mistõttu pole hageja II väide tõendatud, et nende väljenditega oleks hageja II au teotatud. Hagejad ei ole veenvalt tõendanud, et kostja I oleks rikkunud hagejate omandiõigust seoses asjaoluga, et hagejad on hagiavaldusele lisatud helisalvestisel palunud kostjal I ära minna. Pooled ei vaidle, et 2018 suvel viibutas V Ai xxxx kinnistu hoovis rusikat K K Ki poole. Hagejad leiavad, et rusikaviibutuse vormis tehtud ähvardus põhjustab lapsele olulisi hingelisi läbielamisi ja võib mõjutada tema psüühikat, mistõttu tuleb kohustada V Ailt hoidumist mistahes viisil tehtavatest ähvardustest, millega lubatakse tekitada K K Kile kehavigastus või tervisekahjustus. Kohus ei nõustu hagejatega, et mistahes rusikaviibutusest saab järeldada kellegile kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise soovi või sellega ähvardamist. Asjaolust, et A A on ähvardanud

R Kd kehavigastuste või tervisekahjustuse tekitamisega, ei ole samuti kuidagi võimalik samastada V Ai samasuguse meelestatusega, kellegile tekitada kehvavigastusi või tervisekahjustusi. Hagejad ei ole veenvalt põhistanud, et V Ai sõnadeta rusikaviibutusega oleks V A ähvardanud K K Kile tekitada tervisekahjustus või kehavigastus, mistõttu ei ole hagejal K K Kil õigust nõuda ka V Ai hoidumist nimetatud ähvarduste tegemisest. Hagejad paluvad keelata A Ail läheneda R Kle, K Kile ja K K Kile. Kuna kohus eelnevalt ei tuvastanud, et A A oleks rikkunud K Ki ja K K Ki isikuõigusi, siis ei ole hagejatel K Kil ja K K Kil õigus nõuda A Ai suhtes neile lähenemise keelamist, mistõttu hagejate K Ki ja K K Ki hagi A Ai suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks ei ole tõendatud. Kuigi vaidlust ei ole, et A A on hagejat 1 ähvardanud kahju tekitamisega, siis ongi kohtu arvates kohane meede hageja ülalpool taotletu, et keelata A Ail kahju tekitamisega ähvardamine. Kuna vaidlust ei ole ka selle üle, et pooled elavad ühel kinnistul või vähemalt elasid sel momendil, kui kostja I ähvardas hagejat I, siis ei oleks kohtu arvates A Ai suhtes mõistlik kohaldada lähenemiskeeldu, sest see võib tekitada pooltel põhjendamatuid vaidlusi seoses kinnistu kasutamise ja kinnistul liikumisega. Kohtu arvates ei ole hagejad veenvalt põhistanud, et kostja I oleks lähenenud hagejale I vastuolus tema soovidega või et kostja I lähenemist, olukorras kus isikud kõik toimetavad ühel kinnistul, saaks pidada kuidagigi liialt intensiivseks või ahistavaks, mistõttu peaks kohus piirama kostja I liikumisi arvestades hageja I liikumisi. Hagejad paluvad keelata A Ail verbaalselt suhelda R K, K Ki ja K K Kiga, samuti pöörduda eelnimetatud isikute poole kolmandate isikute kaudu. Kohtu arvates ei ole VÕS § 1055 eesmärgiks keelata igasugune isikutevaheline suhtlemine, sh verbaalne suhtlemine, vaid suhtlemist on selle sätte alusel teatud asjaoludel võimalik reguleerida. Kuna hagejad paluvad keelata A Ail igasugune verbaalne suhtlemine hagejatega, siis ei ole hagejate nõue tõendatud. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja I oleks mingilgi moel rikkunud hageja III isikuõigusi, hageja I e ole tõendanud, et ta oleks teotanud hageja II au, mistõttu poleks hagejal II ja III õigust nõuda ka pooltevahelise suhtelmise reguleerimist. Kuigi pooled ei vaidle, et kostja I on ebasobival viisil käitnunud hageja I suhtes, missugust väljendusviisi saabki pidada hageja suhtes solvavaks, siis ei luba see asjaolu iseenesest piirata kostja I õigust suhelda üleüldse, sh verbaalselt ja viisakalt. Hagejad paluvad kohustada G A’it hoiduma mistahes viisil tehtavatest ähvardustest, millega lubatakse sulgeda või kahjustada xxxx kinnistu oluliseks osaks olevat kanalisatsioonitorustikku, mis ühendab R Kle ja K Kile kuuluvate korterite kanalisatsiooni xxxx linna ühtse kanalisatsioonitrassiga. Kuna hagejad I ja II ning kostja III vaidlevad tsiviilasjas nr 2-18-9606 kanalisatsioonitorustiku kasutamise üle, mille suhtes paluvad hagejad kohustada G Ait hoiduma ähvardustest see sulgeda või kahjustada, siis ei ole hagejatel õigust nõuda G Ait hoiduma ähvardustest see sulgeda, kuni ei ole kindlaks määratud kanalisatsioonitorustiku kasutamise kord, sh tuvastatud kellele kanalisatsioonitoru kuulub (I kd t.l. 14, 22-27, 101). Samas väidavad hagejad, et kanalisatsioonitorusik on korteriomanike kaasomandis, mistõttu oleks põhjendatud arvata, et ka G Ail kui kanalisatsioonitorustiku kaasomanikul on õigust otsustada kanalisatsioonitorustiku sulgemise või muul moel kasutamise üle (s.t. hageja väidetel kahjustamine), seda aga loomulikult arvestades kõigi viie korteriomandi omanike kui kaasomanike õigusi. Seega ka võimalik kanalisatsioonitorustiku kasutamise vaidlus ja isiku õigus teavitada teisi kaasomanike oma väidetavatest õigustest kanalisatsioonitorustikule ei luba arvata, et kohaseks õiguskaitse meetmeks saaks olla hoiduda isikut ähvarduste tegemisest omandile, mis kuulub ka talle endale. Pooled vaidlevad selle üle, kas G A on tekitatnud R K ja K K varalist kahju seoses kohtuväliste õigusabikulude tasumisega 454 eurot.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 127 lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega soetud nõuete esitamiseks. Kuna hagejad on tasunud õigusabikulusid 50 eurot teises tsiviilasjas nr 2-18-6329 neile antud konsultatsiooni eest, siis ei ole hagejad tõendanud, et sellise kulu kandmine oleks põhjuslikus seoses kohtuväliste kulude kandmisega seoses G Ai nõudekirjale kanalisatsioonitoru kohta vastamiseks (kd I t.l. 16). Asjaolu, et kohus on tsiviilasjas nr 2-18-6329 jätnud menetluskulud avaldajate kanda, ei luba kuidagi pidada teise tsiviilasjaga seotud kulusid muudeks kuludeks kui menetluskuludeks konkreetses tsiviilasjas ja seetõttu ei ole neil kulusid võimalik välja mõista kostjalt muul õiguslikul alusel (I kd t.l. 157-158). Pooled vaidlevad, kas G Ai poolt väidetava ebaseadusliku sulgemise takistamiseks kirjutatud kohtuvälise kirja ees hagejate I ja II poolt tasutud 180 eurot (I kd t.l. 17-21, 131-133) peab kostja III hagejatele hüvitama. Kohtu arvates ei ole hagejad tõendanud, et eelnimetatud kirja kirjutamine oleks olnud põhjuslikus seoses G Ai käitumisega, kus tegelikult pooled vaidlevad kanalisatsioonitoru kasutamise üle G Ai avalduse alusel teises tsiviilasjas. Seega ei ole hagejad veenvalt põhistanud, et sellise kirja koostamine oleks hoidunud ära kohtusse pöördumise kostja III suhtes või oleks olnud ilmtingimata vajalik või et oleks olnud sellise pöördumise koostamiseks vaja just kasutada tasulist õiguseteenust, mida kostja III oleks kuidagigi pidanud ette nägema. Asjaolu, et nagu hagejatel oleks olnud vajalik õigusteenust osta seoses kostja III 18.04.2018 teatega kanalisatsiooni sulgemise kohta (I kd t.l. 15), ei veena samuti, et kostja III oleks kohustatud vastavad kulud hagejatele hüvitama, et kostjale vastates oleks ära hoitud juba tekkinud õigusabikulude kui kahju tekkimine. Kohtu arvates ei saa pidada kuidagi põhjendatuks eelnimetatud toimingutega seoses õigusabiteenuse tasu maksmise nõudmiseks omakorda kasutada tasulist õigusabiteenust summas 224 eurot, mis oleks tulenenud kostja käitumisest ja milleks oleks vaja olnud eelnevalt kostja poole pöörduda, et ära hoida kahju. Pealegi on kohus eelnevalt tuvastanud, et hagejate 230 euro kohtuvälised kulud ei ole tõendatud, mistõttu ei ole tõendatud, et sellise summa väljamõistmisega seotud kulud oleksid põhjuslikus seoses kostja tegevusega. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja III rikkunud oma kohustust tasuda hagejatele I ja III varalise kahju hüvitamiseks 454 eurot ning hagejatel ei ole õigust nõuda sellise kohustuse täitmist. Hagejad on palunud kohtult välja mõista kostjalt I hagejate kasuks mittevaraline kahju seoses hagejate õiguste rikkumisega kohtu määratud suuruses. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab

hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjustada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Kuna kohus ei ole eelnevalt tuvastanud kostja I poolt õigusvastaselt kahju tekitamist hageja II ja III suhtes, siis ei ole tõendatud hagejate II ja III nõue kostjalt mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja I on hageja I au teotanud ebakohaste väärtushinnangutega, kostja I ei ole tõendanud, et ta ei ole süüdi hageja suhtes ebaõigeid andmeid avaldades, siis on kostja I kohtu arvates hageja I suhtes ebaõigeid andmeid avaldanud tahtlikult. Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et selliste ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega ja pideva ähvardamisega tekitada hagejale tervisekahjustusi on hagejale I põhjustatud hingelist kahju, so rikutud tema psüühilist seisundit. Arvesse võttes, et kostja I ei ole ei vabandanud hageja I ees ning pooltevahelist konflikti ja kostja majanduslikku olukorda arvestades on mõistlik kahju hüvitise määramisel arvestada, et kohtu määratav hüvitis hoiaks kostjat I edaspidi selliste ebakohaste väljendite kasutamisest hageja I suhtes (t.l. 99-100). Arvesse võttes kohtupraktikat, kus sarnaste kaasuste puhul on välja mõistetud hüvitisi 100 -10 000 eurot, siis on kohtu arvates põhjendatud määrata hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 eurot. Kohus võtab hüvitise määramisel arvesse ka asjaolu, et kostjal I on käesoleva kohtuotsusega kohustus hoiduda hagejat I ähvardamast kehavigastuste ja tervisekahjustuse tekitamisest ning surma põhjustamisest. Kohtu arvates ei ole põhjendatud hagejale I määrata mittevaralise kahju hüvitamiseks rohkem kui 500 eurot. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt I välja hageja I kasuks 500 eurot mittevaralise kahju hüvitamise katteks. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (I kd t.l. 28, 61-64, 110, 129-130, 155-156, 175-178, 182-184), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.