Tungsten OÜ hagi Brumbun Sukorame OÜ (endine Osaühing NATTELCO) vastu 4 960,80 EUR nõudes
Tsiviilasja hind
6 817,82 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tungsten OÜ (registrikood 12085958), asukoht Metsa tn 40-3, Kärdla linn, Hiiu maakond, 92413 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Sorga, e-post: [email protected] Kostja: Brumbun Sukorame OÜ (endine Osaühing NATTELCO) (registrikood 10169131), asukoht Rävala pst 8-241c, 10143 Tallinn
Kohtuistungi aeg
18. detsember 2019.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista kostjalt Brumbun Sukorame OÜ hageja Tungsten OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 5 995,24 eurot ja viivis summas 973,67 eurot.
3.Mõista kostjalt Brumbun Sukorame OÜ hageja Tungsten OÜ kasuks TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivis põhinõudelt (5 995,24 eurot) käesoleva otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud kostja Brumbun Sukorame OÜ kanda.
Mõista kostjalt Brumbun Sukorame OÜ hageja Tungsten OÜ kasuks välja menetluskuluna 2 064 eurot.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal Brumbun Sukorame OÜ tasuda hagejale Tungsten OÜ hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 064 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Pooled sõlmisid 2016.a kevadel suulise ostu-müügilepingu, mille alusel hageja müüs ja tarnis kostjale erinevaid veealaseid seadmeid väärtuses 9 460,80 eurot.
2.Hageja esitas 17.06.2016.a kostjale müüdud ja tarnitud seadmete eest arve number 2016-110 summas 9 460,80 eurot (sisaldas käibemaksu).
3.Kostja tasus hagejale arve osaliselt 07.08.2017.a, 03.11.2017.a ja 27.12.2017.a. Kokku tasus kostja hagejale 4 500 eurot, viidates arvele nr 2016-110.
4.Hageja saatis kostjale 21.01.2017.a saldoteatise, milles palus kostjal saldo õigsust kinnitada hiljemalt 31.01.2017.a. Kostja ei vastanud saldoteatisele.
5.Hageja Tungsten OÜ esitas 22.07.2018.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4 960,80 euro saamiseks. Kohus luges makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks 15.08.2018.a esitatud vastuväite alusel. Pärnu Maakohtu 05.09.2018.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
6.Hagis palus hageja kostjalt välja mõista müügilepingust tuleneva võlgnevuse summas 5 995,24 eurot ja viivised.
KOSTJA VASTUS
7.Kostja vaidles hagile vastu ja ei tunnistanud hagis esitatud nõudeid. Kostja taotles hagi täies ulatuses rahuldamata jätmist ja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja väitel on hageja nõue alusetu ning tõendamata. Kuna hageja tugines hagi alusena väidetele suulise lepingu kohta, kuid tõendas suulise lepingu sisu üksnes hageja enda esitatud arvega, millel kostja allkiri lepingu eseme, kauba kättesaamise, müügihinna ja maksetingimustega nõustumise kohta puudus, oli kostja väitel vajalik üle kuulata tunnistajad.
9.Kostja väitis, et küsis 2016.a kevadel Xxx OÜ-lt hinnapakkumist erinevate seadmete ostuks. Xxx OÜ nimel esitas hinnapakkumise müügijuht V U, kes on ühtlasi hageja juhatuse liige ja osanik. Xxx OÜ müügijuht V U tegi seejärel kostjale ettepaneku, et kaup on võimalik soodsama hinnaga soetada äriühingu Tungsten OÜ kaudu. Pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja tarnib kostjale nimetatud kauba hinnaga 4 500 eurot. Pärast viimase osamakse tasumist seadistas hageja kostjale tarnitud seadmed tööle ja kostja väitel oli pooltevaheline leping täitmisega lõppenud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte poolt esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
11.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:
Pooled sõlmisid suulise müügilepingu, mille alusel hageja müüs ja tarnis kostjale veealaseid seadmeid. Kostja on hagejale tasunud kokku 4 500 eurot kolme osamaksena. Hageja on tarninud ostetud seadmed kostjale ja seadistanud need tööle.
Esmalt käsitleb kohus poolte vahelist lepingulist suhet ja tuvastab, milles pooled kokku leppisid (I), seejärel annab kohus hinnangu hageja müügilepingu täitmise nõudele (II) ning lõpuks lahendab viivisenõude (III) ja jaotab menetluskulud.
I
12.Vaidlus puudub, et 2016.a kevadel müüs hageja kostjale erinevaid veealaseid seadmeid. Pooled on nimetanud nende vahel sõlmitud lepingut suuliseks müügilepinguks. Kohus on seisukohal, et pooled on kvalifitseerinud nendevahelise õigussuhte õigesti.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-s 1 on sätestatud müügilepingu mõiste kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
14.Hageja on seisukohal, et tema on täitnud omapoolse müügilepingust tuleneva müüja põhikohustuse anda ostjale üle olemasolev asi. Hageja väidab, et kostja on rikkunud poolte vahelisest lepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust ning hagi esitamise seisuga on kohustus muutunud sissenõutavaks. Hageja on õiguskaitsevahendina esitanud kostja vastu müügilepingu täitmise nõude. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuleneval kostja viivitamisest rahalise kohustuse täitmisel, nõuab hageja ka viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel seadusjärgses määras. Kostja ei vaidle vastu, et kaup on üle antud, kuid on seisukohal, et pooled leppisid kokku hinnas 4 500 eurot, mis on tasutud ja kostja on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud. Kostja leiab, et pooltevaheline leping on lõppenud mõlemapoolsete kohustuste täitmisega.
15.Kohtul tuleb hagi lahendamisel hinnata, milline oli pooltevahelise suulise kokkuleppe sisu ning kas kostja on pooltevahelist lepingut rikkunud. Hageja on esitanud kohtule tõendina arve, kus on loetletud kostjale tarnitud kaup ning märgitud kokkulepitud hind (dtl 29). Kostja ei ole tõendanud, et oleks esitanud hagejale ühtegi vastuväidet arve sisu (sh suuruse) osas. Hageja saatis 21.01.2017.a kostjale saldoteatise, milles palus kostjal saldo õigsust kinnitada hiljemalt 31.01.2017.a. Kostja ei vastanud saldoteatisele ega vaidlustanud seda.
16.Kohus leidis, et käesolevas kohtuasjas oluliste asjaolude väljaselgitamiseks ning kostjal hageja suhtes tekkinud kohustuste suuruse tõendamiseks oli asjakohane tuvastada, millises summas on kostja deklareerinud vaidlusaluse arve nr 2016-110 summat oma äriühingu sisendkäibemaksu mahaarvamisel. Asjas kogutud tõendistest nähtuvalt on kostja deklareerinud 17.06.2016.a ostuarvet nr 2016-110 juunikuu käibedeklaratsiooni INF B osal summas 9 460,80 eurot (dtl 128). Seega on ka kostja ise leidnud ja maksude deklareerimisel kinnitanud, et tal tekkisid hageja ees ülalviidatud müügilepingust tulenevalt kohustused summas 9 460,80 eurot. Kuivõrd kostjale esitatud arve summa ja Maksu- ja Tolliametile deklareeritud arve summa ühtivad, on kohtu hinnangul tõendatud, et mõlemad pooled käsitlesid kokkulepitud müügihinnana just summat 9 460,80 eurot.
17.Kostja oli seisukohal, et kokkulepitud müügihind oli 4 500 eurot, mille kostja on kolme osamaksena tasunud. Kohus on enda 17.10.2019.a selgituskirjas (dtl 136-138) pooltele selgitanud, et kostjal tuleb tõendada, et kokkulepitud müügihind oli vaid 4 500 eurot. Kostja ei ole selliseid tõendeid kohtule esitanud. Kostja taotles hageja vastutava töödejuhataja R Ki ülekuulamist tunnistajana. Kostja soovis R Ki ütlustega tõendada, et pooled leppisid suuliselt kokku lepingutasus 4 500 eurot. Kohus rahuldas kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, et täpsustada poolevahelises suulises lepingus kokkulepitud seadmete müügihinda. Tunnistaja ega kostja esindaja ei ilmunud 18.12.2019.a toimunud kohtuinstungile, et omapoolseid väiteid tõendada. Seega ei ole tõendatud, et suulises müügilepingus kokkulepitud hind oleks olnud teistsugune, kui see oli kajastatud hageja poolt väljastatud arvel ja kostja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonis.
18.Ülalmärgitu alusel loeb kohus tõendatuks, et pooled leppisid kokku hinnas 9 460,80 eurot.
II
19.VÕS § 208 lg 1 alusel kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on ostja üheks põhikohustuseks ostuhinna tasumise kohustus.
20.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Nimetatud sätte lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus (sh ka rahaline kohustus) täita vastavalt lepingule või seadusele.
21.Eeltoodust tulenevalt saab müüja nõuda ostuhinna tasumist vastavalt lepingule. Lepingu
kohaselt kohustus kostja tasuma ostuhinna 9 460,80 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on kolme osamaksega tasunud 4 500 eurot. Hageja on põhinõude summa välja arvutanud alljärgnevalt:
9 460,80 eurolt arvestatud viivis perioodi 09.07.2016.a – 07.08.2017.a (s.o 395 päeva) eest 818,07 eurot. Võlgnevus selleks päevaks oli kokku 9 460,80 eurot + 818,07 eurot = 10 278,87 eurot. 10 278,87 eurot – 3000 eurot (osamakse 07.08.2017.a) = tasumata põhivõla osa 7 278,87 eurot;
7 278,87 eurolt arvestatud viivis perioodi 08.08.2017.a – 03.11.2017.a (s.o 88 päeva) eest 140,39 eurot. Võlgnevus selleks päevaks oli kokku 7 278,87 eurot + 140,39 eurot = 7 419,26 eurot. 7419,26 eurot – 1 000 eurot (osamakse 03.11.2017.a) = tasumata põhivõla osa 6 419,26 eurot;
6 419,26 eurolt arvestatud viivis perioodi 04.11.2017.a – 27.12.2017.a (s.o 54 päeva) eest 75,98 eurot. Võlgnevus selleks päevaks oli kokku 6 419,26 eurot + 75,98 eurot = 6 495,24 eurot. 6 495,24 eurot – 500 eurot (osamakse 27.12.2017) = tasumata põhivõla osa 5 995,24 eurot.
22.Kuivõrd kostja on rikkunud poolte vahelisest lepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust ning hagi esitamise seisuga on kohustus muutunud sissenõutavaks, on hageja müügilepingust tulenev täitmise nõue täies ulatuses (5 995,24 eurot) põhjendatud.
III
23.Lisaks põhinõudele on hageja esitanud ka viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd pooled ei ole 2016.a. kevadel sõlmitud suulises ostumüügilepingus eraldi intressimäära kokku leppinud, siis kohaldub käesoleval juhul seadusejärgne viivisemäär. Selles määras on viivist nõudnud ka hageja.
24.Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale hagi esitamise seisuga (14.09.2018.a) viiviseid kokku summas 342,96 eurot alljärgneva arvestuse alusel:
9 460,80 eurolt arvestatud viivis perioodi 09.07.2016.a – 07.08.2017.a (s.o 395 päeva) eest 818,07 eurot. Võlgnevus selleks päevaks oli kokku 9 460,80 eurot + 818,07 eurot = 10 278,87 eurot. 10 278,87 eurot – 3000 eurot (osamakse 07.08.2017.a) = tasumata põhivõla osa 7 278,87 eurot;
7 278,87 eurolt arvestatud viivis perioodi 08.08.2017.a – 03.11.2017.a (s.o 88 päeva) eest 140,39 eurot. Võlgnevus selleks päevaks oli kokku 7 278,87 eurot + 140,39 eurot = 7 419,26 eurot. 7419,26 eurot – 1 000 eurot (osamakse 03.11.2017.a) = tasumata põhivõla osa 6 419,26 eurot;
6 419,26 eurolt arvestatud viivis perioodi 04.11.2017.a – 27.12.2017.a (s.o 54 päeva) eest 75,98 eurot Võlgnevus selleks päevaks oli kokku 6 419,26 eurot + 75,98 eurot = 6 495,24 eurot. 6 495,24 eurot – 500 eurot (osamakse 27.12.2017.a) = tasumata põhivõla osa
5 995,24 eurot.
Hageja viivisenõue põhivõlalt 5 995,24 eurot alates 28.12.2017.a kuni hagi esitamise päevani 14.09.2018.a, s.o 261 päeva eest on 342,96 eurot.
25.Kostja vaidles viivisenõudele vastu. Ta leidis, et nõutav viivis on ebamõistlik. Kohus on enda 17.10.2019.a selgituskirjas (dtl 136-138) pooltele selgitanud, et kostjal tuleb põhistada, et viivise suurus on ebamõistlik. Kostja ei ole seda teinud. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks 14.09.2018.a sissenõutavaks muutunud viivise summas 342,96 eurot.
26.Lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele on hageja esitanud nõude täiendava viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kohtu hinnangul vastab hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 regulatsioonile. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhinõudelt (5 995,24 eurot) alates 15.09.2018.a kuni otsuse tegemiseni (07.01.2020.a) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras - summas 5 995,24 * 0,022% * 480 = 630,71 eurot, st kokku perioodi eest 28.12.2017.a - 07.01.2020.a summas 342,96 + 630,71 = 973,67 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates otsuse tegemisest (07.01.2020.a) kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
27.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise osas.
Menetluskulud
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
29.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas 18.12.2019.a kohtule menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja menetluskulud on kokku summas 1 974 eurot Nimetatud summa koosneb hageja kinnitusel riigilõivust summas 450 eurot ja õigusabikuludest summas 1 554 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et riigilõivu ja õigusabikulude kandmine hageja poolt on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
30.Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejale osutatud õigusabi ajaline maht on esitatud nimekirja kohaselt 12,95 h, mis hageja poolt kohtule esitatud arvete alusel vastab rahaliselt 1 554 eurole. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude osas. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud
kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud kokku 12,95 tunni ulatuses (rahalises väärtuses kokku 1 554 euro ulatuses) on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Hageja palub lisaks menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabikuludele välja mõista ka kohtuistungil osalemisega seotud kulu, lähtudes kulunud ajast arvestusega 120 eurot tunnis. Kuna 18.12.2019.a toimunud kohtuistung kestis 0,5 tundi, siis tuleb menetluskulule lisada tasu poole tunni eest ehk 60 eurot.
31.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 2 064 eurot (riigilõiv 450 eurot ja õigusabi kulud 1 554 eurot + 60 = 1 614 eurot).
32.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.