Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

kaasomandi osa eest makstava hüvitise suurus 22 000 eurot. Hüvitise suurus oli mõistlik ja kostja nõustus sellega. Hageja hakkas 2022. aasta jaanuaris tasuma poolte ühisele lapsele elatist kostja arvelduskontole, kuivõrd kostja kolis siis koos lapsega poolte ühisest korterist välja. Poolte vahel augustis 2021 toimunud arutelust nähtub, et üks osa kokkuleppest oleks olnud see, et hageja ei maksa lapsele sel ajal elatist ning tasub kostjale muid hüvitisi. Elatise tasumisest on võimalik järeldada, et pooled ei saavutanud kostja väidetud tingimustele vastavat kokkulepet. Lisaks mõistis kohus hagejalt elatise välja. Kui poolte vahel oleks olnud kostja väidetud kokkulepe, ei oleks kostja esitanud lapse nimel hagi elatise nõudmiseks. Isegi kui poolte vahel oli kostja väidetud kokkulepe, siis kokkuleppe ühe osana oli hagejal väidetavalt kohustus soetada kostjale auto. Tegemist ei ole raha tasumise kohustusega. Seega ei ole hageja selles osas rikkunud raha tasumise kohustust.

MAAKOHTU LAHEND

   



Kostja pangakontole tasutud 22 000 eurot vastab üheaegselt nii notariaalakti punktis 3.2 märgitud kompensatsioonile kui kinnistut koormanud hüpoteegi kustutamiseks vajaliku laenujäägi summale, mille tasumise järel hüpoteek lõpetati ja kustutati kinnistusraamatust. Vaidlus on selles, kas hageja ja kostja vahel oli kokkulepe ka selles, et kaasomandiosa kaotuse eest tasub hageja kostjale lisaks tema uue eluaseme soetamiseks vajaliku sissemakse kuni 25 000 eurot ja ostab kostjale vähekasutatud auto hinnaga kuni 20 000 eurot (mis hiljem asendus kostja soetatud korteris tehtava remondi maksumuse hüvitamisega samas suuruses). 4

Kohus selgitas 4. septembri 2023 eelistungil, et omavaheliste kokkulepete tõendamise kohustus lasub kostjal. Kostja on oma väiteid selle kohta, et 20. septembri 2021 notariaalakti punktis 3.2 märgitud kokkulepe kaasomandiosa kompensatsioonina 22 000 euro tasumise kohta on fiktiivne ning poolte vahel oli kokkulepe hoopis suurema hüvitise tasumiseks, soovinud tõendada oma vande all antud seletuse, hageja ja kostja vahel peetud sõnumi- ja e-kirjavahetusega ning tunnistaja E.M. ütlustega. Selleks, et tõendada kinnistu tegelikku väärtust kaasomandi lõpetamise ajal, on kostja kohtule esitanud ka eksperthinnangu. Maakohus leidis, et sõna-sõna vastu olukorras ei saa kohus pelgalt ühe poole vande all antud seletuse alusel ühtegi asjaolu tuvastatuks lugeda. Poolte vande all antud tõendeid tuleb hinnata koos teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja E.M. ütlustega on tõendatud, et E.M. andis 2022. aastal kostjale korteri sissemakse tasumiseks laenu kokku 22 000 eurot. Selleks andis E.M. kostjale sularahas 13 000 eurot ning tegi ülekande 9000 eurot. Hageja väitis, et kostja 16. jaanuaril 2022 kontole sissemakstud sularaha 10 000 eurot oli pooltele kuuluva äriühingu sularaha kassa, millest kostja lubas ära maksta tulumaksu osa ja seejärel ülejäänu tasuda dividendidena. Hageja sellekohased väited on ümber lükatud E.M. ütluste ja hageja 9. jaanuari 2022. a sõnumiga, mille kohaselt dividendide jaoks raha ei ole. Kostja vande all antud seletuse, tunnistaja ütluste ja konto väljavõtetega on tõendatud, et kostja sai E.M.lt korteri ostmiseks vajaliku sissemakse tegemiseks laenu 13 000 eurot jaanuaris 2022 ja 9000 eurot märtsis 2022. Eeltoodu ei tõenda, et seda 22 000 euro suurust laenu kohustus tagasi maksma hageja ning et see oli seotud kaasomandiosa kaotuse eest ettenähtud hüvitisega. Pooled otsustasid lahku minna augustis 2021. Kinnistu kaasomandi lõpetamise notariaalne tehing tehti 20. septembril 2021. Järelikult oleks hiljemalt 20. septembriks 2021 pidanud kaasomandi lõpetamise tingimused olema läbiräägitud ja kokkuleppe saavutatud. Kostja esitas kohtule väljavõtted poolte vahel peetud sõnumivahetusest augustis 2021. 22. augusti 2021. a sõnumivahetusest nähtub, et pooled arutasid onult laenu võtmist, laenu suurust ja seostasid laenu suuruse korteri hinnaga. Täielikult on puudu viide, et hageja pakutav laenukohustuse enese peale võtmine on seotud kostja kaasomandiosa väljaostmisega. Isegi kui see seos luua, võib arutlust jälgides teha ka järelduse justkui kaasomandi osa kaotuse eest tasutavaks hüvitiseks oleks see, et hageja võtab enese peale kostja onult võetava laenu tasumise. Samas sõnumivahetuses tegi hageja kostjale ettepaneku hüpoteegi muutmiseks kostja kasuks.

5

Poolte vaheline hüplik sõnumivahetus ei ole siiski piisav selleks, et tõendada sellega kostja väidetavat kokkulepet ja selle tingimusi. Sõnumi- ja e-kirjavahetuses väljendatud kostja soovid ja ettepanekud ei tähenda, et nendele soovidele vastav kokkulepe ka sõlmiti. Lepingu sõlmimiseks on vaja mõlemapoolset tahteavaldust (VÕS § 9 lg 1). Kohtule esitatud sõnumi- ja e-kirjavahetusega ei ole võimalik tuvastada ei selget pakkumust ega nõustumist. Samuti ei anna esitatud sõnumi- ja ekirjavahetus alust väita, et lepingutingimused jäeti teadlikult lahtiseks (VÕS § 26). Tõendite hindamisel tuleb arvestada, et kostja seisukohad väidetava kokkuleppe sisust on olnud ajas muutuvad. Hageja meelemuutust on näha ka tema enese poolt väidetavas kokkuleppes – pärast eluaseme ostmist loobus kostja väidetava kokkuleppe kolmandast tingimusest, s.o temale kasutatud sõiduauto ostmisest, ning nõudis hagejalt selle asemel remondi maksumuse hüvitamist. Ka lepingu muutmiseks on VÕS § 13 lg 1 kohaselt vajalik lepingupoolte kokkulepe. Kostja tunnistas vande all, et ta ei mäleta, mida hageja selle ettepaneku peale ütles, vastu ta ei olnud. Muud tõendid peale kostja vande all antud seletuse puuduvad. Sõna-sõna vastu olukorras ning olukorras, kus kostja väidetes napib nende korduva muutumise tõttu usaldusväärsust, ei lugenud maakohus kostja vande all antud seletust piisavaks tõendusvahendiks. Kaasomandi lõpetamine on notariaalse tehinguga fikseeritud, notariaalakti punktis 3.2 on märgitud kaasomandi kaotuse eest kostjale tasutavaks kompensatsiooniks 22 000 eurot ning see on hageja poolt kostjale tasutud. Võib vaielda selle üle, kas see summa vastas turuväärtusele või mitte, kuid selline oli poolte notariaalakti märgitud tahe. Notariaalakti punktis 5.2 on notar selgitanud, et lepingusse tuleb märkida kõik kokkulepped, mis on seotud lepingu eseme kaasomandi lõpetamise kokkuleppega. Muid kokkuleppeid notariaalaktist ei nähtu. Pooled märkisid notariaalakti punktis 1.4.4 kogu kinnistu väärtuseks 70 000 eurot. Kinnistu eluasemelaenu tasus kostja; kostja sõnul tasus tema ühistu kulud. Hageja kohtule esitatud eksperthinnangu nr 1911-17429/RH kohaselt oli kinnistu turuväärtus 11. novembri 2019. a seisuga 64 000 eurot. Enne 20. septembri 2021. a notariaalakti ja pärast seda tehti korteris remonti. Kostja möönis, et enamuse remondi eest maksis hageja. Maakohus pidas usutavaks, et hageja oli kulutanud remondile umbes 25 000 eurot ning et 20. septembrit 2021. a seisuga tegemata tööde maksumus võis jääda suurusjärku 15 000 eurot. Eeltoodust järeldub, et kinnistu turuväärtus oli tehtud tööde tõttu tõusnud, kuid kaasomandi lõpetamise seisuga oli remont olulises osas veel tegemata. Seega võib notariaalakti punkti 1.4.4 märgitud kinnistu väärtust 70 000 eurot pidada adekvaatseks väärtuseks. See vastab enam-vähem ka Maa-ameti andmetele, mille kohaselt 2021. aasta III kvartalis maksis XXX kahetoaline järelturu korter keskmiselt 76 755 eurot (1642 eurot/m2). Arvestades, et vaidlusaluse korteri suurus on 45,5 m2, oli sellises suuruses korteriomandi keskmine väärtus 74 711 eurot. Kostja esitatud eksperthinnang nr 2024-08-02, mille kohaselt oli kinnistu turuväärtus 20. septembri 2021. a seisuga ~ 94 000 eurot, on tõendina väheusaldusväärne. Isegi kui kinnistu turuväärtus oleks 20. septembri 2021. a seisuga olnud 94 000 eurot, ei vasta kostja poolt nõutav hüvitise summa 65 000 eurot tema kaasomandi osa turuväärtusele. Matemaatiliselt oleks kaasomandi osa väärtus 94 000 euro suuruse koguväärtuse juures olnud 47 000 eurot (94 000/2). Arvestades, et kaasomandi osa on turutingimustel raske müüa, oleks selle reaalne turuväärtus olnud eelduslikult väiksem kui 47 000 eurot. Kui lisaks arvestada ka sellega, et hageja oli korteris teinud ca 25 000 euro väärtuses remonti ning pidi tegema veel kulutusi ca 15 000 eurot, võib jõuda järeldusele, et notariaalses tehingus märgitud kompensatsioon 22 000 eurot ei olnud ulmeliselt väike ka siis, kui korteri turuväärtus oleks

6

olnud 94 000 eurot. Eluliselt ei ole usutav, et hageja oleks nõustunud tasuma kostjale kaasomandi osa eest hüvitist 65 000 eurot, s.o tugevalt üle turuhinna. Kostja selgitas vande all, et 65 000 eurot kaasomandiosa eest ei ole suur summa, sest koos rajati kaks ettevõtet, kostja oli hageja parem käsi ning abistas hagejat oma töö kõrvalt. Maakohus märkis, et kaasomandi osa kaotuse eest tasumisele kuuluvat kompensatsioonisummat ei saa sisustada muude hageja ja kostja ühiste varaesemete (OÜ Antikars, OÜ Lüliti Pluss ja neile ettevõtetele kuulunud sõidukid jm) jagamisest tulenevate nõuetega. Maakohus oli seisukohal, et asjas kogutud tõendid ei ole piisavad tõendamaks, et 20. septembri 2021. a kaasomandi lõpetamise kokkuleppe punktis 3.2 märgitud hüvitis 22 000 eurot oli fiktiivne ning tehing seetõttu TsÜS § 89 lg 1 ja lg 3 kohaselt näilik. Kostja ei ole suutnud tõendada varjatud tehingu olemasolu ega selle tingimusi. Seetõttu ei saa kohus kohustada hagejat VÕS § 108 lg 1 alusel täitma varjatud tehingut ega VÕS § 113 lg 1 alusel tasuma viivist. Hageja on 11. aprillil 2022 teinud kostjale 2000 euro suuruse ülekande ilma õigusliku aluseta. Alusetu rikastumise nõuet välistavad asjaolud VÕS § 1028 lg 2 kohaselt puuduvad. Hagejal on seega VÕS § 1032 lg 1 alusel õigus nõuda kostjale üleantud 2000 euro tagastamist. Hageja nõue kostjalt alusetult saadud 2000 euro väljamõistmiseks tuleb seega rahuldada. Maakohus rahuldas VÕS § 128 lg 3, § 127 lg 4 ja § 115 alusel hageja nõude kohtuvälise õigusabi kulu hüvitamiseks summas 798 eurot. Maakohus rahuldas VÕS § 113 lg 1 alusel hageja nõude alusetult saadud 2000 eurolt viivise väljamõistmiseks osaliselt. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et hagejal on õigus nõuda viivist alusetult saadud 2000 eurolt alates nõudekirja saatmisele järgnevast päevast, s.o 13. aprillist 2023. Ei ole tõendatud, et kostja sai hageja nõudekirja kätte selle saatmisele järgneval päeval. Kuivõrd kostja vastas hageja nõudekirjale 22. aprillil 2023, tuleb järeldada, et kostja sai hageja nõudekirja kätte ning hageja tahteavaldus muutus kehtivaks hiljemalt 22. aprillil 2023. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 22. aprillist 2023. Maakohus rahuldas VÕS § 113 lg 1 alusel hageja nõude kahjuhüvitiselt 798 eurolt viivise väljamõistmiseks. Arvestades et hagi jäi rahuldamata vaid marginaalses ulatuses ja vastuhagi jäi rahuldamata, jättis maakohus kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kostja tasus ainuisikuliselt kinnisasja soetamiseks võetud eluasemelaenu. Kostja tasus laenukohustust ka hageja omandiosa eest ning võõrandas enda osa laenukohustuse jäägi eest, millest 1⁄2 suuruse osa suhtes oli tal nõudeõigus hageja vastu. VÕS § 1041 alusel. Seega oli kostja jaoks tegelik tehingu väärtus 11 000 euro suurusest kohustusest vabanemine ning hageja tasus 22 000 euro suurusest maksest 11 000 eurot temale endale kuuluvat kohustust, mitte ei hüvitanud kostjale tema omandiosa kaotust. Maakohus jättis arvesse võtmata, et hageja poolt korteri renoveerimiseks tehtud kulutuste suuruse kohta oleks hageja saanud esitada dokumentaalsed tõendid. TsMS § 267 lg 1 järgi on poole vande all ülekuulamisel saadud andmed tõendiks juhul, kui tema poolt tõendamist vajavat asjaolu ei suudeta tõendada muude tõenditega. Maakohus jättis arvesse võtmata, et hagejal on teise kaasomaniku vastu nõue üksnes 1⁄2 suuruses osas eseme säilimiseks vajalike kulutuste tegemise osas (AÕS § 72 lg 4 ja § 75 lg 1). Samal ajal tasus teine kaasomanik korteri soetamiseks võetud eluasemelaenu, täites samuti mõlema kaasomaniku kohustust ainuisikuliselt. Seega ei oleks hageja poolt korteri renoveerimine ega kostja poolt laenumaksete tegemine müügihinda oluliselt mõjutanud. Korteriomandi osa müügihind oleks pidanud olema keskmine turuhind. Kinnisasja võõrandamistehingu vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas. Kohus hindab tehingu heade kommete vastasust omal algatusel. Leides, et tehing ei ole näilik, pidi maakohus hindama selle heade kommete vastasust. Tehing on tehtud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Lisaks on kostja

8

Seda, et kostja tasus ainuisikuliselt kinnisasja soetamiseks võetud eluasemelaenu, oleks kostja saanud esitada kirjalikke tõendeid. Arusaamatuks jääb kostja väide, et ta võõrandas enda osa laenukohustuse jäägi eest, millest 1⁄2 suuruse osa suhtes oli tal nõudeõigus hageja vastu VÕS § 1041 alusel. Tegemist on täiesti uue asjaoluga, mida ei saa arvestada. Laenukohustus oli üksnes kostjal (tegemist ei olnud ühiselt võetud laenuga) ehk VÕS § 1041 ei kohalduks. Maakohtul ei ole kohustust hinnata tehingu vastuolu heade kommetega, tegemist on üksnes kohtu õigusega. Kostja ei tuginenud maakohtu menetluses sellele, et tehing on heade kommetega vastuolus ega toonud välja asjaolu, et ta tegi tehingu oma erakorralisest vajadusest tulenevalt. Kohustuste väärtus ei ole heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalus väljas. Maakohus on otsuse p-s 12.6 põhjalikult analüüsinud, millistest asjaoludest tulenevalt võis 22 000 eurot olla kaasomandi osa eest põhjendatud summa. Ei ole tõendatud, et kostja tegi tehingu erakorralisest vajadusest tulenevalt ja hageja oli sellest teadlik. Hageja hinnangul ei olnud vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas. Seetõttu ei saa eeldada hageja teadlikkust kostja erakorralisest vajadusest. Kostja oleks pidanud välja tooma ja põhistama, mil moel hageja oli sellest teadlik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja oma tõendamiskoormist täitnud. Hageja esitas koos hagiga hageja pangakonto väljavõtte ülekannetega kostjale, Tartu Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-22-13152, hageja nõudekirja kostjale ja hageja vastuse sellele. Maakohus kuulas ära pooled vande all. Hageja konto väljavõttest (dtl 9) nähtub, et hageja on teinud kostjale erinevaid ülekandeid, erinevatel aegadel ja erinevates summades. 2000 euro ülekande selgitusse on märgitud „kokkulepe“, sellele lisaks on hageja teinud kostjale 250 euro suuruseid ülekandeid, mille selgitusse on märgitud „A.le“ ja erinevas suuruses ülekandeid selgitusega „ük“. Maakohus ei pidanud tsiviilasjas nr 2-22-13152 hageja kostjale tasutud 2000 eurot poolte ühisele lapsele elatise andmise kohustuse täitmiseks. Maakohus leidis selles tsiviilasjas (dtl 24 jj), et elatise katteks ettemaksu tegemisel peab olema selgelt tõendatud, et nimetatud summa on mõeldud just ettemaksena tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise eest, mitte vanematevahelisest muust suhtest tulnud muu kokkuleppe või varalise kohustuse täitmisena. Ringkonnakohus nõustub seisukohaga, et kui hageja teeb kostjale erinevates summades ja selgitusega ülekandeid suhteliselt väikese ajavahemiku jooksul (väljavõte on esitatud 22. detsembrist 2021 kuni 30. juunini 2022), märkides aga selgelt ära lapse nime elatist puudutava ülekande juurde, ei ole teiste ülekannete puhul eelduslikult tegemist lapse ülalpidamiskohustuse täitmisega. Ka hageja enda nõudekiri ja kostja vastus sellele ei tõenda, et ülekanne kostjale on tehtud ilma õigusliku aluseta.

10

uue sõiduki ning sellega loetakse eelnimetatud maksete teostamise perioodil tasutuks ka lapse elatis. Kuivõrd hageja on tasunud kogu hilisema aja lapsele elatist, siis leiab hageja, et poolte vahel ei ole sellist kokkulepet saavutatud. Ringkonnakohus leiab, et kuigi asja materjalide juures ei ole tõendeid, mis viitaksid poolte selgele kokkuleppele, nähtus kirjavahetusest selgelt hageja soov kostjat aidata ning osa elukoha ja auto vahetusega seotud kulutustest enda kanda võtta. Selget seost elatise maksmise ja poolte muude varaliste kokkulepete vahel kirjavahetusest ei tulene. Seega kirjavahtusest ei tulene, et kui hageja tasub lapsele elatist, siis ta kostjat ei toeta. Kostja kirjutas hagejale, et pooled on leppinud kokku, et hageja maksab korteri sissemaksu kostja onule kahe aasta jooksul ja hageja ostab kostjale auto. 17. augustil 2022 kirjutas kostja hagejale: „Onu soovis teada kuna on oodata järgmist ülekannet?“. Ka maakohus on otsuse põhjendustes leidnud, et kuigi sõnumivahetuses puudub viide sellele, et hageja pakutav laenukohustuse enese peale võtmine oleks seotud kostja kaasomandiosa väljaostmisega, võib poolte arutlust jälgides teha ka järelduse, justkui kostja kaasomandi osa kaotuse eest tasutavaks hüvitiseks olekski see, et hageja võtab enese peale kostja onult võetava laenu tasumise. Tunnistaja, kostja onu E.M., ütluste kohaselt andis ta kostjale laenu uue korteri sissemaksuks. Laenu saamise ajaks olid kostja ja hageja lahus (dtl 387). Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes. Tunnistaja väitel oli ta hagejale ka varem laenu andnud ning see käis samuti kostja vahendusel, tagasi on E.M. praegusest laenust saanud 2000 eurot, mis vastab summale, mille hageja kostjale üle kandis. Kostja selgitas 22. aprilli 2023. a vastuses hageja nõudekirjale, et 2000 eurot, mille hageja kostjale 11. aprillil 2022 üle kandis, oli mõeldud hageja ja kostja vahelise kokkuleppe täitmiseks (dtl 40). Isegi kui nõustuda maakohtuga, et eluliselt ei ole usutav, et hageja oleks nõustunud tasuma kostjale kaasomandi osa eest hüvitist 65 000 eurot, s.o tugevalt üle turuhinna, oli poolte kirjavahtuse eesmärgiks jõuda kokkuleppele, kuidas ja millises suuruses tasub hageja kostjale hüvitist lisaks lepingus kirjapandule. Arvestades vaidlusalusel ülekandel nimetatud selgitust, poolte kirjavahetust ja tunnistaja ütlusi, leiab ringkonnakohus, et hageja tegi kostjale ülekande soovides omavahelisi varalisi suhteid reguleerida, hageja ei ole tõendanud õigusliku aluse puudumist. Kuna hageja nõue alusetult saadu tagastamiseks jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus rahuldamata ka hageja kahjuhüvitise nõude kohtueelselt kantud õigusabikulude eest. Samuti jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja viivisenõuded.

11

TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tüüpilisemaks varjatava tehingu näiteks on tehingud, kus näidatakse tegelikust hinnast madalam hind, olgu siis eesmärgil, et maksta vähem makse või notaritasu, või siis hoopis kõrgem hind, näiteks eesmärgiga vältida ostueesõigusega isiku poolt ostueesõiguse kasutamist.

12

varaliste suhete reguleerimiseks. Ringkonnakohus leiab aga sarnaselt maakohtuga, et ühegi konkreetse kokkuleppe sõlmimist ja selle tingimusi ei ole kostja menetluses tõendanud. Ainuüksi see, et tegelikkuses on üldteada ka asjaolu, et kinnisasja väärtus ajas suureneb, mitte ei vähene, ei tõenda poolte kokkuleppe suurust. Maakohus on otsuse p-s 12.6 põhjalikult hinnanud asjas esitatud asjatundja arvamusi korteriomandi väärtuse kohta. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga. Korteri remontimiseks tehtud hageja kulutusi ei hinnanud maakohus detailse täpsusega, pooled ei vaidle selle üle, et hageja kulutusi kandis, seega võis maakohus lähtuda ka poole vande all antud ütlustest. Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 119 lg 1). Vaidlust ei ole selle üle, poolte vahel puudub notariaalne kokkulepe kinnisasja omandi üleandmiseks kohustamiseks, milles oleks märgitud kompensatsiooniks kostja poolt vastuhagis nimetatud tasu. Iseenesest on õige kostja väide, et AÕS § 119 lg 2 järgi muutub AÕS § 119 lg-s 1 sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatu andmetel on hageja kinnistu ainuomanikuna kantud kinnistusraamatusse 22. septembril 2021 (dtl 135). Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluses aga tõendamist leidnud, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe notariaalsest lepingust erinevas kompensatsioonis, siis ei oma nimetatud säte praeguses menetluses tähendust.

läbi saada, sest oli korteri sissemaksu raha tagasi vaja. Sellele järgnesid igasugused manipulatsioonid ja muud asjad.“ Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi nendest lausetest ei saa tuletada kaasomandi lõpetamise lepingu ja asjaõiguslepingu heade kommete vastasust. Asja materjalidest ja kostja enda seisukohtadest tuleneb, et kostja sai tehingu sisu mõjutada. Ka vastuses hagile nimetab kostja, et hageja ja kostja leppisid kokku, et notariaalselt tõestatud tehingusse märgitakse kaasomandi lõpetamisel kostja kaasomandi osa kaotuse eest saada oleva hüvitisena üksnes 22 000 eurot, mille hageja tasus kostjale tehingu eelselt ning mille arvelt kostja tasus laenukohustuse jäägi ning nimetatud nõuet tagav hüpoteek panga kasuks kustutati koos müügitehinguga. Ka poolte vahelise kirjavahetuse toon ja laad ei viita kostja sundolukorrale. Vastuhagis kostja tehingu tegemisega seotud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsale olukorrale ei tugine. Ringkonnakohus leiab, apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks osas, milles maakohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata.

14

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.