Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.06.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-125669
Kohtuasi
Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi G.Q vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.02.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ 12.03.2025 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1007,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (registrikood 14529431), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janar Urres ja lepinguline esindaja G.Q Sarv Kostja (apellatsioonimenetluses (isikukood XXX)
Menetluse liik
vastustaja):
G.Q
Istungimenetlus, istung 29.05.2025
3.3.Mõista G.Q-lt välja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ-u kasuks viivis põhinõudelt (576 eurot) alates 27.06.2025 kuni põhinõude tasumiseni viivisemääraga 0,06% päevas. 3.4.Jätta Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 50 % ulatuses G.Q kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue 1.Hageja ja kostja sõlmisid 05.11.2020 kliendilepingu (edaspidi: kliendileping). Hageja osutas kostjale õigusteenust vastavalt poolte kokkuleppele ning väljastas tehtud töö eest kooskõlas kliendilepinguga jooksvalt arveid. Kostja arved väljastati poolte kokkuleppe kohaselt Pacmac OÜ-le (uus ärinimi Pakkeproff OÜ; edaspidi: võlgnik), kes kohustus kostjale osutatud õigusteenuse eest tasuma. Hageja väljastas kooskõlas kliendilepinguga: arve nr 23010156 summas 160 eurot, arve nr 23020148 summas 288 eurot ja arve nr 23030127 summas 288 eurot. Kostja ei ole täitnud lepingulist kohustust, st on jätnud esitatud arved tasumata. Kostja tasus osaliselt, s.o summas 24 eurot arve nr 23010156. Hageja saatis kostjale korduvaid meeldetuletusi kogunenud võlgnevuse osas, kuid vaatamata sellele jättis kostja arved tasumata. Hageja taotleb: -Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 712 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 38,29 eurot, sissenõudmiskulu summas 90 eurot, -mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tähtaegselt tasumata põhinõudelt summas 712 eurot lepingujärgses määras 0,06% päevas alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi lepingujärgses määras 0,06% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku täitmiseni; -mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis sissenõudmiskulude nõudelt summas 90 eurot seadusjärgses määras päevas alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi seadusjärgses määras päevas sissenõudmiskulude nõudelt kuni nõude täieliku täitmiseni. Kostja vastuväited
2
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei täitnud hageja kokkulepitud kohustusi, mistõttu tema ei saanud taotletud tulemust. Kostja esitas täiendavad seisukohad 03.06.2024. kostja selgitas, et tema arvestuse kohaselt on hagejal tegemata Riigi Teatajas kahe otsuse osas ning www.aripaev.ee artiklites kostja nime asendamine initsiaalidega. Maakohtu otsus 3.Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb esitatud nõue pooltevahelisest kliendilepingust, mille järgi hageja kohustus kostja huvides teda esindada, st täitma käsundit. Osa neid ülesandeid olid ühekordse iseloomuga nagu nt EIK-sse avalduse/kaebuse esitamine, osa olid aga tulemusele suunatud nagu nt erinevatele portaalidele (riigiteataja.ee, äripäev.ee, err.ee ja Google.com) taotlused kostja osas andmete muutmiseks nn „õigus olla unustatud“põhimõtte rakendamine. Nagu ilmnes ka istungil, olid osade ülesannete eest tasu hageja poolt saadud, kuid ülesanne veel täitmata. Samas esitas hageja kostjale järjekordsed arved seoses tehtud ja väidetavalt ka väljasaadetud tööde eest (EIK kaebus/avaldus). Arvestades jooksvalt teiste korralduste täitmist või mittetäitmist, oli põhjendatud ka kostja poolt oma kohustuse täitmisest keeldumine tulenevalt VÕS § 111 lg-le 1. Seega on kostja käitumine samuti õigustatud ning temalt saab nõuda esitatud arvete tasumist alles peale seda, kui hageja on täitnud või täitmas oma võetud kohustusi kostja „õigus olla unustatud“printsiibi rakendamisel. Kohus leiab, et on mõistlik antud vaidlus lõpetada jättes hagi rahuldamata. Kohus arvestab seda, et pooltevaheline leping on praeguseks lõpetatud hageja algatusel ja samas on nii hagejal, kui ka kostjal osa lepingulisi kohustusi teise poole suhtes täitmata. Kohus määrab menetluskulud hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus 4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud kostja vastu võlgnevuse tasumise nõude, mille aluseks on asjaolu, et hageja osutas kostjale käsunduslepingu alusel õigusabiteenust ning esitas selle eest arved, mida kostja pole tasunud. Ühtlasi on hageja nõudnud sissenõudmiskulude hüvitamist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja koostas kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule. Kostja kinnitas seda nii 27.11.2023 hagivastuses kui ka 03.06.2024 seisukohas. Sellest järeldub, et hageja on oma lepingulise kohustuse nõuetekohaselt täitnud ning tal on õigus nõuda kostjalt tasu osutatud teenuse eest. Kuna poolte vahel ei olnud tulemustasu kokkulepet ning kostja kohustus tasuma hagejale tasu osutatud õigusteenuse eest, siis on hagejal õigus nõuda tasu kaebuse koostamise eest. Kostja tellis hagejalt teatud kohtulahenditest kostja isikuandmete eemaldamise ning need andmed said arhiveeritud (KarRS § 28 sätestatud võimalus). Kostja on algselt tellinud töö eest arve tasunud ning see ei ole hagi nõudeks. Pärast seda tellis kostja 14.12.2022 hagejalt täiendavalt veel kahest kohtulahendist kostja andmete eemaldamise. Hageja tegi viidatud kohtulahendite analüüsi ning koostas vastava taotluse kostja isikuandmete lahenditest 3
eemaldamiseks. Täiendavalt tellitud ja ka nõuetekohaselt tehtud töö eest esitas hageja arve nr 23010156, mis on osaliselt tasumata ning mis on hagi nõudeks. Hagejal on kliendilepingu p 7.1 järgi õigus mh pidada kinni kostja ülesandel koostatud dokumendid kuni kliendi poolt arve täies ulatuses tasumiseni, kui kostja pole arvet tähtajaks tasunud (dtl 40). Järelikult on hagejal õigus kostjale tehtud töö (st kostja isikuandmete eemaldamise taotluse) jätta üle andmata kuni kostja on hagejale võlgu. Eelnevast tulenevalt leidis kohus leidis ebaõigesti, et hageja on saanud tasu osade ülesannete eest, mis ei ole veel täitmata. Asjas on tõendatud, et hageja koostas kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule. Samuti on hageja esitanud kohtule 07.02.2024 taotluse, milles palus määrata kindlaks lahendi täitmise kord selliselt, et hageja peab kostjale tehtud töö üle andma hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast kostjalt väljamõistetava võlgnevuse täielikku tasumist (dtl 117 – 118). Seega on ebaõige kohtu järeldus, nagu oleks hageja saanud tasu ülesannete eest, mis on veel täitmata. Lisaks õigusabikulude tasumisele nõuab hageja kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist. Kuna maakohus jättis hageja õigusabikulude tasumise nõude rahuldamata, siis ei ole maakohus sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet täpsemalt käsitlenud. Hageja palub mõistja kostjalt välja sissenõudmiskulud summas 90 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele 5.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele ringkonnakohtus toimunud istungil vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 6.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt jäi välja mõistmata 576 eurot ja sellelt arvestatud viivis ning menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ning anda uus menetluskulude jaotus. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 7.Asja materjalidest nähtub: -Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kliendileping õigusabiteenuse osutamiseks (dtl 205), mille alusel osutas hageja kostjale õigusabiteenust. -Kostja tellis hagejalt Euroopa Inimõiguste Kohtule (edaspidi ka: EIK) kaebuse koostamise. Selle teenuse eest esitas hageja arve nr 23020148 (dtl 47 – 49) 288 eurot ja arve nr 23030127 (dtl 50 – 52) 288 eurot. Need arved on tasumata. -Kostja soovis ka, et hageja vormistaks taotlused kostja kohta võrguväljaandes Riigi Teataja avaldatud kohtulahendite arhiveerimiseks (st et kostja isikuandmed oleksid kohtulahendites asendatud initsiaalidega). Selle teenuse eest esitas hageja arve nr 23010156 (dtl 44 – 46) 160 eurot. Arve nr 23010156 on tasumata summas 136 eurot. -Poolte vahel sõlmitud kliendileping on lõppenud 19.06.2023 hageja poolt lepingu ülesütlemisega.
9.Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud see, et teenust osutati mittekohaselt. Käsundisaaja hoolsuskohustus tähendab kohustust teha kõik endast sõltuv, et saavutada käsundiandja jaoks parim tulemus ning ära hoida kahju (RKTKo 15.12.2016, 3-21-127-16, p 13). Seega võis küll kostja loota, et EIK võtab kaebuse menetlusse ja teeb tema suhtes soodsa lahendi, kuid eeldada selle lootuse kindlat realiseerimist kostja ei saanud. Hageja poolt teenuse osutamise hoolsuskohustuse sisustamisel tuleb lähtuda VÕS § 620 lg 2 esimesest kui ka teisest lausest (RKTKo 14.06.2019, 2-13-6457, p 31), kuid nimetatud sätetest ei tulene, et õigusteenuse osutamine on mittekohane, kui teenuse osutaja hinnangul on teenuse osutamine (EIK-i kaebuse esitamine) perspektiivikas, kuid siiski selgub kohtulahendist hiljem, et kaebust menetlusse ei võetud. Mittekohase teenuse osutamiseks saaks pidada seda, kui esindaja mõistliku hoolsuse korral oleks pidanud kohe aru saama, et kaebus on ilmselgelt edulootuseta. Nagu asjast nähtub soovis kostja kaebuse esitada tema kohta ebaõigete andmete esitamisega seonduvalt. Ringkonnakohtu arvates ei saa käesolevas asjas esitatud tõendite alusel asuda seisukohale, et hageja poolt teenuse osutamine EIK-ile kaebuse esitamisel oli mittekohane. Seega tuleb kostjal teenuse eest esitatud arved tasuda.
kohtuotsuse tegemise seisuga viivise suuruseks kujunenud 148,44 eurot ja arve nr 23030127 tasumisega viivitamise tõttu on käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga viivise suuruseks kujunenud 143,6 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis edasiulatuvalt TsMS § 367 alusel võttes aluseks kokkulepitud viivisemäära 0,06 % päevas. Ringkonnakohus leiab, et väljamõistetud põhivõlalt viivise edasiulatuv väljamõistmine on põhjendatud ning tuleb rahuldada. 13.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude ja neilt arvestatud viivise tasumist. Ringkonnakohus jätab nimetatud osas hagi rahuldamata. Kliendilepingus ei ole kokku lepitud meeldetuletuskirja eest tasu leppetrahvina, seega puudub hagejal õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitist fikseeritud summana. VÕS § 113 2 ei anna iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, seda nii lepingu kehtivuse ajal ega ka peale lepingu lõppemist. Kui poolte vahel leppetrahvi kokkulepe võlgnevuse tõttu meeldetuletuskirja saatmise eest puudub, saab võlausaldaja nõuda tegelikult tekkinud kahju üldise kahju hüvitamise regulatsiooni järgi (VÕS §-d 115, 127-140). Hageja kahju tekkimist tõendanud ei ole. Menetluskulude jaotus 14.Kuna kokkuvõttes rahuldatakse hagi ja apellatsioonkaebus osaliselt, siis arvestades vaidluse olemust, hagi ja kaebuse rahuldatud ning rahuldamata jäetud osa ulatust, tuleb hageja menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 2 alusel 50 % ulatuses kostja kanda. Ülejäänud poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.