Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Määruse tegemise aeg ja koht
30. detsember 2019, Jõhvi kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-18-18173
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (pärandvara hooldaja): Kohtla-Järve linn Aruserva tn 16 KÜ, registrikood 80543565, e-post [email protected]
Kohtla-Järve linn Aruserva tn 16 korteriühistu avaldus M. M. pärandvaraks oleva kinnisasja võõrandamise nõusoleku saamiseks
Avaldaja lepinguline esindaja: Õigusbüroo SAK Fond [email protected]
Karmo SA,
Lebedev, e-post
Puudutatud isik (pärija): L. M., ik xxx, elukoht: xxx
Kohtumääruse peale võivad pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.
Avaldaja esitas 09.10.2019 Viru Maakohtule avalduse M. M. (ik xxx, surnud xxx) pärandvarasse kuuluva korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) võõrandamiseks. Avalduse kohaselt määrati Viru Maakohtu 21.03.2019 määrusega M. M. pärandvara hooldajaks Kohtla-Järve linn Aruserva tn 16 korteriühistu.
Alates pärandaja surmast (so 9 aastat) on tegemist tühjalt seisva eluruumiga. Pärija L. M. ei ole faktiliselt asunud antud eluruumi valitsema, ei ole tundnud huvi antud eluruumi seisundi üle ega tasunud ka pärandvara säilimisega kaasnevaid kulutusi. Avaldus rahuldada. Kohus toimetas avalduse koos menetlusse võtmise määrusega puudutatud isikule L. M.le kätte 10.12.2019 TsMS § 327 sätestatud korras hoiustamisega (teade jäeti postkasti). Puudutatud isik ei ole kohtule kohtu poolt antud tähtajaks so 27.12.2019 kirjalikku arvamust avalduse osas esitanud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pärandvara hooldajale tuleb anda luba pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 589 lg 1 kohaselt võib pärandi hooldaja esitada pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamise avalduse pärandi hoiumeetmeid rakendanud kohtule. Pärimisseaduse (PärS) § 112 lg 1 ja 4 kohaselt nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata võõrandada pärandisse kuuluvat kinnisasja. Kohus tuvastas, et pärandaja M. M. suri xxx. Viru Maakohtu 21.03.2019 määrusega määrati M. M. pärandvara hooldajaks Kohtla-Järve linn Aruserva tn 16 korteriühistu. Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt on M. M. nimel korteriomand asukohaga xxx Kohtla-Järve (registriosa nr xxx, üldpind 65,70 m2). Pärimisregistri andmetel on notar 19.11.2018 välja andnud pärijale pärimistunnistuse. Avaldaja selgituste kohaselt on tegemist tühjalt seisva eluruumiga. Pärija L. M. ei ole faktiliselt asunud antud eluruumi valitsema, ei ole tundnud huvi antud eluruumi seisundi üle ega tasunud ka pärandvara säilimisega kaasnevaid kulutusi. Kohus asub seisukohale, et kuna pärija ei ole ei ole faktiliselt asunud antud eluruumi valitsema, ei ole tundnud huvi antud eluruumi seisundi üle ega tasunud ka pärandvara säilimisega kaasnevaid kulutusi, tuleb pärandvara hooldaja avaldus rahuldada. Tulenevalt eeltoodust annab kohus pärandvara hooldajale, Kohtla-Järve linn Aruserva tn 16 korteriühistule loa M. M. pärandvarasse kuuluva korteriomandi asukohaga xxx Kohtla-Järve (registriosa nr xxx) võõrandamiseks turuhinnaga. Pärast pärandvara nimekirja kantud nõuete rahuldamist üle jäänud raha tuleb hooldajal hoiustada. Pärandvara hooldajal tuleb esitada kohtule ühe kuu jooksul pärast korteriomandi võõrandamist ja müügihinna tasumist ostja poolt vara enampakkumise akt või ostu-müügi leping. PärS § 113 lg 2 kohaselt kui hooldus on määratud vastavalt PärS seaduse § 111 lõikele 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded PärS §-s 142 nimetatud järjekorras. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.