lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-12208/16

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-12208/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1349
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS ÜHISTEENUSED11052490

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. juuni 2025

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-24-12208 AS ÜHISTEENUSED hagi Roman Bodruhhini vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. juuni 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Apellant (hageja): AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela

Menetlusosalised ja nende esindajad

Vastustaja (kostja): Roman Bodruhhin (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 2. juuni 2025. a otsuse peale menetlusse võtmast ja lugeda apellatsioonkaebus koos lisadega AS-le ÜHISTEENUSED tagastatuks.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisesest tingitud menetluskulud AS

ÜHISTEENUSED

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 12. augustil 2024 Viru Maakohtule hagi Roman Bodruhhini (kostja) vastu. Hageja palus lõpliku nõudena mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 360 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 49 eurot 55 senti ja sissenõudmiskulu 225 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivise alates 13. augustist 2024 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt kuulub kostjale sõiduk registreerimismärgiga XXXXXXX (sõiduk). Hageja opereerib parklat asukohaga XXXXXXXXXXXX maa omanikuga kokkuleppel. Parkimisala on tähistatud nii, et kinnistutel tohib parkida vaid valdaja KÜ XXX kirjalikul loal. Kostja parkis sõidukit parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes – sõiduki esiklaasil/armatuurlaual puudusid parkimisõigust tõendavad dokumendid. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi tasumist järgmiselt: 4. juuni 2023 leppetrahv nr 1040000440 40 eurot; 27. mai 2023 leppetrahv nr 1040000417 40 eurot; 20. mai 2023 leppetrahv nr 1040000395 40 eurot; 14. mai 2023 leppetrahv nr 1040000363 40 eurot; 12. mai 2023 leppetrahv nr 1040000356 40 eurot; 28. juuli 2023 leppetrahv nr 1040000605 40 eurot; 24. juuli 2023 leppetrahv nr 1040000593 40 eurot; 27. juuni 2023 leppetrahv nr 1040000525 40 eurot; 14. juuni 2023 leppetrahv nr 1040000484 40 eurot. Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlik viis TsÜS § 70 mõttes (RKTKo 05.06.2019, 2-17117146/31, p 12). Hageja esitatud piltidelt on näha, et leppetrahvinõuded on paigutatud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kostja ei esitanud leppetrahvinõuetele vaiet. Hageja selgitas, et igal hagiavalduses väljatoodud kuupäeval on sõlmitud uus parkimisleping. Hageja viitas parkimislepingu sõlmimisel VÕS § 9 lg-le 1, § 8 lg-le 1 ja § 16 lg-le 1. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (RKTKo 06.12.2017, 2-15-3430/58, p 18). Parkimisleping on üürileping (VÕS § 271). Parkla oli tähistatud lepingutingimustega. Parklasse sisenemisel loeti kostja lepingutingimustega nõustunuks ja leping sõlmituks.
2.Kostja hagile ei vastanud.

MAAKOHTU LAHEND JA PÕHJENDUSED

3.Maakohus jättis 2. juuni 2025. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, märkides, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis kostjaga parkimislepingu(d) ning millistel (tüüp)tingimustel. 2

Hagiavaldusest ja hageja täiendavatest seisukohtadest jääb ka pärast selgituste nõudmist ebaselgeks, kas hageja tugineb ühe parkimislepingu sõlmimisele ja sellest tulenevalt mitmele leppetrahvile või on igal hagiavalduses väljatoodud kuupäeval sõlmitud uus parkimisleping. Hageja tugineb „korduvale“ parkimisele, kuid ei täpsusta, kas sõlmitud on mitu parkimislepingut. Hageja viitab, et parkimisala on tähistatud nii, et kinnistul tohib parkida vaid valdaja KÜ XXX kirjalikul loal. Hageja esitatud tõendist parkimisala tähistuste kohta nähtub märk, mille kohaselt on parklasse sisenedes parkimiskeelu ala. Parkimiskeelu märgi all on kirjutatud: „Välja arvatud KÜ Viru pst 12 kirjalikul loal“. Selle all omakorda on kirjas: „ERAPARKLA“ ja viide, et „parkimistingimused asuvad infotahvlil parklas“. Hageja ei ole tõendanud, et selliselt avaldatud ja paigaldatud pakkumust saab pidada siduvaks pakkumuseks VÕS § 16 lg 3 järgi sõlmida sõiduki parkimisega leping hageja tüüptingimustel. VÕS § 37 lg 3 järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Maakohtu hinnangul oli parkimist keelav märk koos „ERAPARKLA“ tähisega vastuoluline. Mõistlikul isikul ei ole võimalik saada hageja poolt väidetava parkimisteenuse osutamiseks paigaldatud tähistustest aru nii, et auto parkimisega kohta, kus see ei ole lubatud, ta siiski sõlmib parkimislepingu. Parkimist keelavast märgist nähtub, et parkimislube väljastab KÜ XXX. Seega ei ole võimalik aru saada ka sellest, et pakkumuse lepingu sõlmimiseks teeb hageja, mitte KÜ XXX (vt ka Tartu Ringkonnakohtu lahendid tsiviilasjades nr 2-22-106308 ja 2-22-106961). Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et parkimistingimuste infotahvel parklas asub või millises parkimistingimused leppetrahvide tegemise ajal kehtisid. Hageja esitas parkimistingimused, mille p 8 järgi kohustub sõidukijuht lepingu rikkumisel tasuma leppetrahvi 57 eurot. Hageja nõuab kostjalt aga leppetrahvi à 40 eurot. Seega jääb ebaselgeks, kuidas seonduvad esitatud parkimistingimused käesoleva leppetrahvi nõudega. Järelikult ei ole hageja tõendanud ka parkimistingimusi, mis kehtisid iga leppetrahvi tegemise ajal.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse normi. Maakohus on rikkunud otsuse tegemisel TsMS § 436 lg-id 1, 2, 3 ja 4. Kostja ei ole menetluses osalenud ega ühtegi vastuväidet esitanud. Kohus ei saa astuda kostja esindajaks. Kostjale on iga eraldi üürilepingu rikkumise eest määratud üks leppetrahv. Keelav liiklusmärk koos eraparkla viitega ja juhisega täiendavatele tingimustele ei ole vastuoluline, vaid annabki mõistlikule isikule piisava aluse järeldada, et tegemist on piiratud kasutusega alaga, seal parkimine on lubatud ainult teatud tingimustel, tingimustega saab tutvuda infotahvli kaudu, nende tingimustega nõustumine (nt parkimiskohale sisenemine ja seal viibimine) loetakse vaikivaks nõustumiseks parkimislepinguga. Hageja on esitanud parklas asuvad parkimistingimused. Nendest ei saa jääda arusaamatuks, et parkla operaator ja parkimislepingu pool on hageja. Asjaolu ei muuda see, kes väljastab parkimislube.

3

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et hageja Viru Maakohtu 2. juuni 2025. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilasja hind maakohtus oli 703 eurot 65 senti (sh põhinõue 360 eurot). Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus 1 apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 2 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus luba otsuse edasikaebamiseks ei andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maakohus selgitas 21. märtsi 2025. a kirjas hagejale, et hagejal tuleb tõendada parkimislepingu(te) sõlmimine ja tingimused. Ringkonnakohus märgib, et kohtul on tüüptingimustel sõlmitud lepingu puhul kohustus omal algatusel kontrollida muu hulgas seda, kas tüüptingimused on saanud lepingu osaks (vt nt RKTKo 26.11.2014, 3-2-1-112-14, p 14; RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601, p 17.1). Hageja viitab apellatsioonkaebuses parkimistingimustele, mis on toodud hageja 16. aprilli 2025. a seisukohas (dtl 283). Hageja esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et parkimislepingud nendel tingimustel sõlmiti.
6.Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 2 1 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tuleb lugeda TsMS § 638 lg 4 alusel tagastatuks ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
7.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Hageja võib TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt)

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja