Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepingulised esindajad Ahto Järvela ja Sigrid Rahkema
vastu võla
Kostja: P.T (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kõrvaldada toimikust korduvad tõendid (12. augusti 2024 hagiavalduse lisad 1-52, mis asuvad dtl 16-84).
2.Jätta AS-i ÜHISTEENUSED hagi P.T vastu rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Toimetada otsus kätte pooltele.
5.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus ei anna luba apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 12. augustil 2024 P.T (kostja) vastu hagi parkimislepingust tuleneva leppetrahvi, viiviste ja sissenõudmiskulude nõudes. Hageja palus lõpliku nõudena mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 360 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 49,55 eurot ja sissenõudmiskulu 225 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivised alates 13. augustist 2024 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt kuulub kostjale sõiduk registreerimismärgiga XXX (edaspidi sõiduk). Hageja opereerib parklat asukohaga XXX omanikuga kokkuleppel. Parkimisala on tähistatud nii, et kinnistutel tohib parkida vaid valdaja KÜ V kirjalikul loal. Kostja parkis sõidukit viidatud parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes – sõiduki esiklaasil/armatuurlaual puudusid parkimisõigust tõendavad dokumendid. Hageja tegi kostjale leppetrahvid järgmistel kuupäevadel ja summades: -
4. juuni 2023 leppetrahv nr XXX 40 eurot;
-
27. mai 2023 leppetrahv nr XXX 40 eurot;
-
20. mai 2023 leppetrahv nr XXX 40 eurot;
-
14. mai 2023 leppetrahv nr XXX 40 eurot;
-
12. mai 2023 leppetrahv nr XXX 40 eurot;
-
28. juuli 2023 leppetrahv nr XXX 40 eurot;
-
24. juuli 2023 leppetrahv nr XXX 40 eurot;
-
27. juuni 2023 leppetrahv nr XXX 40 eurot;
-
14. juuni 2023 leppetrahv nr XXX 40 eurot.
Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTKo 5. juuni 2019, 2-17-117146/31, p 12). Hageja esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele. Seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole leppetrahvidele esitanud vaiet. Hageja nõuab VÕS § 101 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel kostjalt leppetrahvi kohustuse (360 eurot) täitmist ja kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 49,55 eurot. Samuti nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulu iga leppetrahvi sissenõudmise eest ehk kokku 225 eurot. Hageja selgitab, et igal hagiavalduses väljatoodud kuupäeval on sõlmitud uus parkimisleping ehk et alale parkides loeti leping sõlmituks, mida kostja rikkus. Hageja viitab parkimislepingu sõlmimisel VÕS § 9 lg 1, § 8 lg 1 ja § 16 lg 1. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (RKTKo 6. detsember 2017, 2-15-3430/58, p 18). 2
Parkimisleping on üürileping VÕS § 271. Parkla oli tähistatud lepingutingimustega. Parklasse sisenemisel loeti kostja lepingutingimustega nõustunuks ja leping sõlmituks.
KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
4.Hageja esitas kostja vastu parkimislepingust tuleneva leppetrahvi (VÕS § 158 lg 1), sissenõudmiskulude (VÕS § 1132) ja viivise nõude (VÕS § 113 lg 1). Hageja on kohtu hinnangul esitatud fotodega tõendanud, et kostja parkis talle kuuluvat sõidukit (registreerimismärgiga 334MDS) hageja opereeritavas parklas aadressil XXX (dtl 182-203) 4. juunil 2023 (dtl 182-183), 27. mail 2023 (dtl 185-186), 20. mail 2023 (dtl 188-189), 14. mail 2023 (dtl 191-193), 12 mail 2023 (dtl 195-196), 28. juulil 2023 (dtl 198-199), 24. juulil 2023 (dtl 201-203), 27. juunil 2023 (dtl 207-208) ja 14. juunil 2023 (dtl 210-212).
5.Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja on tõendanud poolte vahel parkimislepingu sõlmimist. Hageja leiab, et kostja on parklasse sisenemisega sõlminud hagejaga parkimislepingu. Hagiavaldusest ja hageja täiendavatest seisukohtadest jääb ka pärast selgituste nõudmist ebaselgeks, kas hageja tugineb ühe parkimislepingu sõlmimisele ja sellest tulenevalt mitmele leppetrahvile või on igal hagiavalduses väljatoodud kuupäeval sõlmitud uus parkimisleping. Hageja tugineb „korduvale“ parkimisele, kuid ei täpsusta, kas sõlmitud on mitu parkimislepingut. Hageja viitab, et parkimisala on tähistatud nii, et kinnistul tohib parkida vaid valdaja KÜ V kirjalikul loal. Hageja esitatud tõendist parkimisala tähistuste kohta (dtl 213, 214), nähtub märk, mille kohaselt on parklasse sisenedes parkimiskeelu ala. Parkimiskeelu märgi all on kirjutatud: „Välja arvatud KÜ XXX kirjalikul loal“. Selle all omakorda on kirjas: „ERAPARKLA“ ja viide, et „parkimistingimused asuvad infotahvlil parklas“. Eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et selliselt avaldatud ja paigaldatud pakkumust saab pidada siduvaks pakkumuseks VÕS § 16 lg 3 järgi sõlmida sõiduki parkimisega leping hageja tüüptingimustel. VÕS § 37 lg 3 järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Kohtu hinnangul on parkimist keelav märk koos „ERAPARKLA“ tähisega vastuoluline. Mõistlikul isikul ei ole võimalik saada hageja poolt väidetava parkimisteenuse osutamiseks paigaldatud tähistustest aru nii, et auto parkimisega kohta, kus see ei ole lubatud, ta siiski sõlmib parkimislepingu. Parkimist keelavast märgist nähtub, et parkimislube väljastab KÜ XXX . Seega ei ole võimalik aru saada ka sellest, et pakkumuse lepingu sõlmimiseks teeb hageja, mitte KÜ XXX (vt ka Tartu Ringkonnakohtu lahendid tsiviilasjades nr 2-22-106308 ja 2-22-106961).
3
6.Lisaks märgib kohus, et hageja esitatud tõenditelt ei nähtu, et parkimistingimuste infotahvel parklas asub või millises parkimistingimused leppetrahvide tegemise ajal kehtisid. Hageja esitas parkimistingimused (dtl 283), mille p 8 järgi kohustub sõidukijuht lepingu rikkumisel tasuma leppetrahvi 57 eurot. Hageja nõuab kostjalt aga leppetrahvi à 40 eurot. Seega jääb ebaselgeks, kuidas seonduvad esitatud parkimistingimused käesoleva leppetrahvi nõudega. Järelikult ei ole hageja tõendanud ka parkimistingimusi, mis kehtisid iga leppetrahvi tegemise ajal.
7.Eelnevat arvestades ei ole hageja tõendanud, et sõlmis kostjaga parkimislepingu(d) ning millistel (tüüp)tingimustel. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu rikkumisest (leppetrahv, sissenõudmiskulud ja viivisenõue) tulenevad nõuded. Kuivõrd kohtu tuvastatu kohaselt ei ole poolte vahel lepingut/lepinguid sõlmitud, tuleb hagi jätta nii leppetrahvi, sissenõudmiskulude kui ka viivise nõudes rahuldamata. Seetõttu ei hinda kohus eraldi meeldetuletuskirju (dtl 227 jj).
8.Hageja on esitanud 2021. a tehtud fotod ja trahvid (dtl 116-137 ja dtl 107-113) sõiduki parkimisest, kuid need ei ole seostatavad hagi aluseks olevate asjaoludega ning kohus jätab nendega arvestamata (TsMS § 238 lg 5). Hageja on ilmselt ekslikult puuduste kõrvaldamise käigus esitanud kohtule 22. augusti 2024 menetlusdokumendi ja selle lisad. Eksimus on kõrvaldatud 2. septembri 2024 menetlusdokumendiga. Hagiavaldusele lisatud tõendid (dtl 16-84) on esitatud korduvalt hagiavalduse täpsustustega (dtl 181-243). Kuivõrd kohus hindas hagiavalduse täpsustuse juures olnud tõendeid juba eespool, kõrvaldab kohus korduvad tõendid (dtl 16-84) toimikust (TsMS § 238 lg 1 p 2 ja lg 4).
9.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
10.Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt 19. veebruari 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.