2-17-9735/34 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ohlson International Sweden AB (hageja) ja AS Hapval (uue ärinimega Helland Baltic OÜ) (kostja) 04.06.2012.a lepingu, millega kostja kohustus tootma hagejale puidust mööblit vastavalt hageja joonistele. 2012. aastal esitas hageja kostjale tooli mudeli „Love“ joonised ning palus nende jooniste järgi toota näidiseksemplari. Hageja tellis valminud näidisele Rootsi Kuningriigis vastavat pädevust omavalt ning rahvusvaheliselt tunnustatud asutuselt ekspertiisi. 02.08.2012.a teostatud ekspertiisi kohaselt vastasid hageja esitatud toolide näidised Euroopa standardile EN 15373:2007. 2013.a detsembris tellis hageja kostjalt 937 tooli „Love“, mis tarniti hagejale 2014.a juunis. Tarnitud toolide eest tasus hageja kostjale 71 070 eurot. Hageja müüs kostja poolt tarnitud toolid edasi oma klientidele, kellelt hakkas hageja saama pretensioone toolide kvaliteedi kohta. Peale lühiajalist kasutamist hakkas toolide karkass logisema, muutes need ebastabiilseks ning põhjustades toolide purunemist. Hageja esitas info pretensioonide kohta kostjale kes 2015.a jaanuaris proovis ebaõnnestunult toole parandada. Hageja tellis toolidele täiendava ekspertiisi, mis tuvastas, et toolidel tekib kasutamise korral raami ja tagumiste jalgade vahele vahe, mis on tingitud tooli elementide mittenõuetekohasest liimimisest. Võrreldes kostja esitatud näidisega oli tarnitud toolidele pandud vähem liimi, mistõttu ühendus ei olnud piisava ja toolid purunesid või hakkasid loksuma. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole täitnud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja mittenõuetekohane täitmine seisneb lepingutingimustele mittevastava töö tegemises. Vastupidiselt näidisele, ei pidanud kostja tarnitud toolid koormusele vastu ning hakkasid logisema või purunesid. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et juunis 2014 tarnitud toolid ei sobi otstarbeks, milleks neid tavaliselt kasutatakse. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et juhul kui tegemist ei ole töövõtulepinguga, siis on tegemist müügilepinguga ja kostja tarnitud toolid ei vastanud lepingu tingimustele. Hageja on lepingust kehtivalt taganenud, kostja on lepingut rikkunud ja vastutab selle eest. Hageja nõuab lepingu alusel makstud raha tagastamist ja kahju hüvitamist. 2(10)

2-17-9735 Hageja nõuab kostjalt 71 070 eurot lepingust taganemise alusel, 306 247, 45 eurot kahjuhüvitisena, viivist 62,60 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 11 815,05 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude palub hageja jätta kostja kanda. 30.11.2017 hagiavalduse täiendavates seisukohtades selgitab hageja, et virnastatav tool „Love“ seeriast töötati välja hageja ja kostja koostöös. Mais 2012 valmistatud 134 tooli müüs hageja oma klientidele ja nende toolidega probleeme ei olnud. Probleemid tekkisid 2013.a detsembris tellitud 937 tooliga, mis tarniti haridusasutusele Xxxx. 2014.a suvel tarnitud toolide kohta hakkasid pretensioonid laekuma umbes 5 nädalat peale toolide kasutuselevõttu. Toolide tagaosa ja küljeosa olid ühendusest lahti tulnud. Kostja tootis purunenud toolide asemele uusi aga ka need ei püsinud ühenduskohtadest koos. Klient tagastas hagejale kõik toolid ja hageja oli sunnitud nende eest makstud raha kliendile tagastama. Hageja on seisukohal, et tema ja kostja vahelisele lepingule kohaldub standard EN 15373, mille järgimine oli pooltevahelises suhtes tavapärane. Hageja hinnangul on toolide purunemise põhjuseks piisava koguse liimi puudumine tooli liitekohtades. 10.09.2018.a menetlusdokumendiga palus hageja jätta hagi osaliselt 128 261, 56 euro ulatuses läbi vaatamata ning võttis nõude selles osas tagasi. Hageja palub oma nõuet menetleda summas 249 055, 89 eurot. Kohus võttis hagist osalise loobumise vastu 11.10.2018.a määrusega. Kostja vastuväited Kostja esitas 15.09.2017.a vastuse hagiavaldusele. Kostjalt ostetud toolide joonised koostas hageja ise ning toolid on toodetud vastavalt joonistele. Hageja on kostja poolt toodetud näidise heaks kiitnud ega ole esitanud vastuväidet, et toolid ei vasta joonistele. Poolte vahel sõlmitud lepingus ei ole kokku lepitud ühegi standardi või tehnilise normi kohaldamises, samuti ei tulene standard või tehniline norm hageja joonistest. Hagejale pidi olema teada, millistele nõuetele peab vastama lõppkliendile tarnitav tool, kuid hageja ei arvestanud sellega jooniste koostamisel ega nõudnud kostjalt nendega arvestamist. Tooli joonised koostas hageja disainer ja seega vastutab tooli konstruktsiooni ja tugevuse eest hageja ise. Poolte vahel on sõlmitud müügileping, mitte töövõtuleping. Hageja poolt augustis 2012 tellitud testimisel lähtuti leebema standardi nõuetest, mistõttu hageja võttis teadlikult riski müües oma disainitud toole haridusasutustele. Hageja on testimisel 2013.a aprillis lähtunud standardist EN 15373:2007, mida kohaldatakse avaliku ruumi mööblile ehk koduväliste istmete testimisele, kuid välistatud on selle standardi kohaldamine haridusasutustes kasutatavale mööblile. Hageja on katsetanud ainult 3 tooli tellitud 937-st toolist, mis on ebapiisav kogus kogu partii kohta järelduste tegemiseks. Katsetamisel lähtusid eksperdid standarditest, mille kohaldamises pole pooled kokku leppinud. Kostjale teadaolevalt on hageja müünud 162 tooli haridusasutusteks mitteolevatele lõpptarbijatele ning sealt ei ole toolide kvaliteedi kohta pretensioone tulnud. Kostja tellis TTÜ-st toolide testimist vastavalt standardile EVS-EN 16139:2013, mille tulemusest nähtus, et toolid purunevad ka staatilise koormuse juures ja purunemise põhjus ei saa olla liimühendus. Ka kostja emaettevõtja poolt tellitud testimise käigus toolid purunesid ja selle põhjuseks on konstruktsiooni ebapiisav tugevus intensiivseks kasutamiseks koolides. 3(10)

2-17-9735 Seega tuleb lepingut tõlgendada lähtudes poolte tegelikust tahtest ning VÕS § 29 lg 4 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel arvesse võtta ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik. Käesoleval juhul viitab töövõtulepingule kostja kohustus valmistada lattu toolide komponente ning vastavalt hageja tellimustele komplekteerida nendest valmis tooted. VÕS § 208 lg 2 järgi kohaldatakse müügilepingu regulatsiooni ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas asjas ei ole pooled esile toonud ega tõendanud asjaolu, et hageja oleks kostjale andnud olulise osa toolide valmistamise materjalist. Hageja kinnitab 30.11.2017.a täiendavas seisukohas, et kogu toolide materjali valik ja ostmine (välja arvatud mõned üksikud komponendid) oli kostja ülesanne (I kd, tl 128, p. 1.12.). Vaidlus puudub selles, et kostja esitas hagejale müüdud toolide eest arve summas 71 070 eurot ning selles, et hageja andis toolide valmistamiseks materjale 9925 euro eest (II kd, tl 112, p. 32.2.). Koostöölepingust nähtuvalt oli kostja kohustuseks esmalt toolide valmistamiseks toolide komponentide valmistamine, seejärel vastavalt tellimustele toolide valmistamine. Kostjal oli keelatud toole või nende komponente võõrandada kolmandatele isikutele, sellest tulenevalt oli kostjal kohustus võõrandada kõik toolid ja nende komponendid üksnes hagejale. Eristamaks poolte vahel sõlmitud müügilepingut töövõtulepingust, tuleb hinnata lepingu komponente nagu võõrandamiskohustus, teenuse osutamise või töö tegemise kohustus. Käesoleval juhul on domineerivaks kohustuseks kostja võõrandamiskohustus, sest kostja kohustus valmistama toolid enda materjalist ning kohustus võõrandama valmis toolid või nende komponendid üksnes hagejale. Juhul kui hageja oleks tarninud enamuse toolide valmistamiseks vajalikust materjalist, siis võiks kaaluda töövõtulepingu regulatsiooni kohaldamist. Võrreldes kostja esitatud arvet toolide eest summas 71 070 eurot hageja poolt antud materjali maksumusega 9925 eurot, järeldub, et hageja poolt antud materjali maksumus on 13,96% kogu tootepartii maksumusest. Seega domineerib ainuüksi materjali maksumusest nähtuvalt kostja võõrandamiskohustus töö tegemise kohustuse üle. Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahel 04.06.2012.a sõlmitud koostööleping vastab müügilepingu tingimustele VÕS § 208 jj mõttes. II 2.1 Hagiavalduse kohaselt ei vastanud kostja poolt valmistatud toolid lepingutingimustele (I kd, tl 2, p 3.4 jj). Kostja on oma vastuses hagiavaldusele (II kd, tl 63 p 4) ning läbivalt menetluses seisukohal, et poolte vahel puudub mistahes kokkulepe standardi või tehnilise normi kohaldamises toolide kvaliteedile. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Poolte vahel 04.06.2012.a sõlmitud lepingus puudub kokkulepe standardi, tehnilise normi või kvaliteeditingimuse kohaldamise osas.

2-17-9735 VÕS § 77 lg 1 teise lause kohaselt, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Vaidlus puudub selles, et hageja laskis kostja poolt valmistatud tooli testida Rootsi Kuningriigis asuvas ekspertiisiasutuses. SP Rootsi Tehniliste Uuringute Instituudis (SP Sveriges Tekniska Foskninginstitut) 02.08.2012. a koostatud ekspertiisiakti (I kd, tl 12-19, tõlge I kd tl 50-57) kohaselt testiti kostja poolt valmistatud tooli standardi EN 15373:2007 kohaselt ning tool Love Silence vastab eelnimetatud standardi 2. tasemele. Standard EN 15373:2007 nõuded kohalduvad koduvälisele avaliku ruumi mööblile (I kd, tl 69-77, tõlge I kd, tl 113-124). Hageja seaduslik esindaja L O. avaldas 25.03.2019.a kohtuistungil vande all (III kd, tl 20), et müüdud toolid pidid vastama avalikes kohtades kasutatavate toolide kvaliteeditingimustele. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et koduvälisele avaliku ruumi mööblile kohaldub suurem kasutuskoormus kui näiteks kodustes tingimustes kasutatavale mööblile. Seega on koduvälisele avaliku ruumi mööblile kehtestatud kvaliteedinõuded kõrgemad kui koduse mööbli omad. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et kokkuleppe puudumise korral peab müüdud toode vastama keskmisele kvaliteedile. Kuivõrd hageja laskis kostja poolt valmistatud tooli testida standardi järgi, millele peab vastama avalikus ruumis kasutatav mööbel ja kostja toodetud tool selle testi läbis, siis vastavad kostja poolt valmistatud toolid vähemalt keskmisele kvaliteedile. 2.2 Järgnevalt tuleb vastata küsimusele kas kostja pidi teadma, et müüdavaid toole hakatakse kasutama haridusasutuses, mis kehtestab toolidele kõrgemad kvaliteedinõuded? Hageja ei ole tõendanud, vastupidiselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 230 lg 1, et ta oleks kostjat teavitanud toolidele kehtivatest kõrgematest kvaliteedinõuetest kui see, millele vastasid SP Rootsi Tehniliste Uuringute Instituudis testitud toolid (standard EN 15373:2007). Kostja 15.09.2017.a vastusest (I kd, tl 62-66) ning selle lisadest 6 ja 7 (I kd, tl 88-95) nähtuvalt pidi hagejale teada olema, et haridusasutusele Xxxx müüdavad toolid pidid vastama standarditele SS 1729-1:2006 ja EN 1729-2:2006, mis sätestavad tingimused haridusasutustes kasutatavatele toolidele. Tõendeid selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud kohaldatavates standardites või et kostja pidi teadlik olema müüdavate toolide kvaliteeditingimustes, mis vastavad haridusasutuses kasutatavale mööblile, kumbki pool menetluses esitanud ei ole. 2.3 Kuivõrd poolte vahel puudus kokkulepe müüdud toolide kvaliteeditingimuste osas tuleb kaaluda, kas poolte vahel sõlmitud müügilepingule saab kohaldada VÕS §-s 226 sätestatud näidise, kirjelduse või mudeli järgi müügi tingimusi. VÕS § 226 lg 1 sätestab, et näidise, kirjelduse või mudeli järgi müügi puhul eeldatakse, et näidis, kirjeldus või mudel on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Sel juhul annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist ostjale õiguse lepingust taganeda või kasutada muid õigusi, mis tulenevad asja lepingutingimustele mittevastavusest. 6(10)

Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et müük „näidise või kirjelduse alusel“ eeldab, et müügileping viitab näidisele või kirjeldusele kui müügilepingu objekti kokku lepitud omaduste esmasele allikale, mille alusel määratakse ka asja vastavus lepingutingimustele („Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne“, Tallinn, kirjastus Juura 2019, lk 136, p 3). Poolte vahel sõlmitud lepingus puudub mistahes viide näidisele või kirjeldusele, millele peab vastama müüdav tool. Kuivõrd puudub kokkulepe näidise või kirjelduse osas poolte vahel sõlmitud lepingus, siis peab müüdav asi vastama keskmisele kvaliteedile. III Hageja on seisukohal, et kostja poolt tarnitud toolid ei vasta näidisele, mille kostja tootis ning hageja testis, sest kasutamise käigus hakkasid toolid logisema või purunesid (I kd, tl 2, p. 3.6.). Hageja arvates on erinevalt näidisest pandud tarnitud toolide liitekohtadesse vähem liimi, mistõttu hakkavad toolid logisema või purunevad. 3.1 Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingule ei kohaldu VÕS § 226 sätted, mis reguleerivad müüki näidise või kirjelduse järgi. Müüdud toolidele kohaldub keskmise kvaliteedi nõue. Vaidlus puudub selles, et kostja tootis virnastatava tooli „Love“ 0 seeria, mida hageja katsetas SP Rootsi Tehniliste Uuringute Instituudis vastavalt standardile EN 15373:2007. Vaidlus puudub ka selles, et katsetatud tool läbis katsed edukalt. Katsetuse edukast läbimisest informeeris hageja kostjat 27.08.2012.a e-kirjas (I kd, tl 137-138). Vaidlus puudub selles, et tooli katsetused viidi läbi 02.08.2012. a ning hageja tellimus kostjale 937 tooli tarnimiseks koostati 2013. a 51. nädalal (I kd, tl 1 pöördel, p. 1.4.). Kostja väidab, et tema poolt müüdi 162 tooli, mis tarniti muudele lõpptarbijatele kui haridusasutus (kohvik) ja nende suhtes ei ole kvaliteediga seotud pretensioone esitatud (kostja 15.09.2017 vastus, I kd, tl 63 pöördel). Hageja väitel oli probleemivabade toolide arvuks 134 tooli (hageja 30.11.2017 menetlusdokument, I kd, tl 128 pöördel). Vaatamata erinevusele probleemivabade toolide arvus, võib asuda seisukohale, et kõnealused toolid vastasid keskmise kvaliteedi nõudele ja seda koduvälise mööbli kategoorias. 3.2 Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga kokku leppinud või informeerinud kostjat asjaolust, et 2013.a detsembris tellitud toolid müüakse lõppkasutajale, kelleks on haridusasutus. Kostja 15.09.2017.a vastuses (I kd, tl 64, p-des 23 ja 24) ning vastuse lisaks nr 6 (I kd, tl 8894) olevate hanketingimustega on tõendatud, et Xxxx`ile tarnitud toolid pidid vastama standarditele SS 1729-1:2006 ja EN 1729-2:2006. Hageja pidi olema teadlik toolidele esitatavatest nõuetest ning asjaolust, et haridusasutusele tarnitav mööbel peab vastama kõrgematele kvaliteedinõuetele kui hageja poolt testimise käigus kasutatud standard (EN 15373:2007). Seega ei tule käesoleval juhul hinnata, kas toolid vastasid standardi EN 15373:2007 tingimustele või mitte, sest toole kasutati haridusasutuses, kus toolide kvaliteeditingimused on kehtestatud teiste ja kõrgemate kvaliteeditingimustega standarditega (standard EN 1729:22006). 7(10)

3.3 SP Rootsi Tehniliste Uuringute Instituudi 27.04.2016.a raportiga (I kd, tl 145-146) on tõendatud, et standard EN 1729:2-2006 kehtestab enamuses mõõdetavates punktides tootele kõrgemad nõuded kui standard EN 15373:2007. Tallinna Tehnikaülikooli 07.04.2015.a katseprotokolliga (I kd, tl 78) ja EFG Testlaboratooriumi 17.08.2015 katsearuandega (I kd, tl 79-87) on tõendatud, et testitud toolid purunesid staatilise koormuse juures ja seda väiksematel koormustel kui avalikus ruumis kasutamiseks ette nähtud mööblile esitatud nõuetes ette nähtud. Järelikult tuleb vastata küsimusele kas toolide purunemise põhjus peitub tootmises tehtud veas või toolide konstruktsioonis? Hageja poolt esitatud SP Rootsi Tehniliste Uuringute Instituudi 02.08.2012.a katsearuanne ei sisalda andmeid toolide puuduste kohta. Kostja esitatud Tallinna Tehnikaülikooli 07.04.2015.a ja EFG Testlaboratooriumi 17.08.2015.a katsearuannetest selgub, et testkoormamise käigus lõdvenes mõlema tagajala ning tagumise sarje liimühendus (I kd, tl 78 pöördel) ja tooli tagaserva tekkis pragu (I kd, tl 83 pöördel). Kinnarps katse ja kontrollikeskuse katsearuande TA-4165 (II KD, tl 91-92, tõlge tl 100-102) purunesid tooli puidukiud tagajalgade juures testkoormamise käigus. Asjaolu, et Xxxxile tarnitud toolid kasutamise käigus purunesid, tõendab muu hulgas ka hageja esindaja 02.11.2014.a e-kiri kostjale (I kd, tl 139-140), millest nähtub, et toolidel on külg- ja tagaraam katki. Sama kinnitab hageja esindaja 09.12.2014.a e-kiri kostjale (I kd tl 177, tõlge tl 179), millest nähtub, et probleem on toolide purunemisega, mitte ainult liimühenduste lahtitulemisega. Toolide purunemist kinnitab ka hageja 15.05.2018.a menetlusdokumendis lisaks liimühenduste logisemisele (II d, tl 111). Hageja esitatud RISE 04.01.2018.a aruanne (II kd, tl 63-64) ei tõenda viga toolide tootmises. Aruandest nähtuvalt on tegemist väidetavalt hageja kliendi poolt taastatud tooliga ning aruande koostajale ei ole teada kuidas tooli oli varasemalt kasutatud ja käsitsetud. Aruandest selgub, et ühendused tooli elementide vahel olid liimitud ning lahtivõtmisel tekkis liimi tõttu puidule vähest kahjustust. Seega ei ole tõendatud, et toolid olid liimimata või neid sai avada ilma puitu kahjustamata ainult käte jõul. Asjaolu, et toolide raamid purunesid, tõendab, et probleem ei seisne ainult liimühenduses vaid pigem toolide konstruktsioonis. Juhul kui toolid oleksid ainult liimitud ühenduskohtadest lahti tulnud, siis võiks järeldada, et probleem on vales töövõttes, vale liimi või vale koguse liimi kasutamises. Asjaolu, et tooli raam puruneb nii testkoormamise käigus kui ka kasutamise käigus lõpptarbija juures ning testimise käigus puit praguneb, tõendab, et probleem on tooli konstruktsioonis, mitte selle tootmises. Kui tooli kokkupanemisel oleks kasutatud vähe või vale liimi, siis tuleks tool testkoormamise käigus ühendustest lahti, mitte ei puruneks. 3.4 Hageja on esitanud väiteid selle kohta, et vaidlusalune tool töötati välja hageja disaineri ning kostja koostöös. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool tõendama neid väiteid ja asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks olulisel määral osalenud tooli väljatöötamisel s.h teinud tugevusarvutusi või muul viisil aidanud välja töötada tooli, et see ei puruneks kasutamise käigus. Asjaolu, et kostja on tootmise kavandamise käigus avaldanud arvamust ühendustappide või tapiaukude osas, ei tähenda, et ta vastutab tooli konstruktsiooni vastupidavuse eest. Hageja esitatud tõendid 8(10)

2-17-9735 hageja disaineri C. von M.i ja kostja varasemast koostööst 2005-2010. a (I kd tl 153-163) on asjakohatud ning ei puuduta vaidlusaluseid toole, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Hageja seaduslik esindaja L O. kinnitas ülekuulamisel (III kd, tl 23), et tooli tugevusarvutuse tegi tooli disainer C. von M., sest tal on varasem mööblitisleri kogemus. Kostja seaduslik esindaja A. K. kinnitas ülekuulamisel (III kd, tl 26), et kostja ei ole osalenud tooli konstruktsiooni väljatöötamisel. Tooli joonised saatis hageja ning pooled arutasid üksnes kostja tehnilist võimekust antud jooniste alusel toodet valmistada. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluste toolide konstruktsiooni töötas välja hageja. Poolte vahel sõlmitud lepingust ega hilisemast suhtlusest ei nähtu, et kostja oleks osalenud toolide konstruktsiooni väljatöötamisel või talle oleks antud juhiseid selle kohta, et toole hakatakse kasutama intensiivses keskkonnas (haridusasutuses). Pooltevaheline suhtlus seostub enam tootmistehniliste küsimustega, mitte tooli konstruktsiooni puudutavate küsimustega. Seega ei saa teha kostjale etteheiteid selle kohta, et toolide konstruktsioon ei vasta tingimustele, mille seab nende kasutuskoht. Vaidlus puudub selles, et kostja müüdud toolid vastasid hageja poolt koostatud joonistele. Kostja poolt müüdud toolid vastasid keskmisele kvaliteedile, toolide purunemise põhjuseks on kohtu hinnangul nende konstruktsiooniline viga ja nende kasutamine keskkonnas kuhu nad mõeldud ei olnud. 3.5 VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi võib võlausaldaja lepingust taganeda kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 218 lg 4 järgi ei vastuta müüja asja lepingule mittevastavuse eest kui ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole rikkunud poolte vahel sõlmitud müügilepingut. Müüdud toolid vastasid keskmisele kvaliteedile ning nende purunemise põhjuseks on viga nende konstruktsioonis ja kasutamine vales keskkonnas, mille eest kostja ei vastuta. Hageja oli teadlik kus müüdud toole kasutama hakatakse aga ei andnud selle kohta kostjale informatsiooni ega esitanud toolide osas täpsemaid kvaliteedinõudeid. Seega kannab hageja toolide purunemise riski, kui neid kasutatakse haridusasutuses. Ülaltoodust tulenevalt puudus hagejal alus lepingust taganeda. IV VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib hageja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik rikub kohustust. VÕS § 127 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vaidlus puudub selles, et kostja poolt müüdud toolid vastasid hageja poolt kostjale antud joonistele. Toolide purunemise põhjuseks on nende konstruktsiooniline viga ja nende kasutamine keskkonnas, millele toolide konstruktsioon ei peagi vastu pidama. Hageja ei ole kostjat informeerinud toolide kasutamise kohast, et kostja oleks saanud pöörata tähelepanu toolide võimalikule kõrgemale kvaliteedinõudele. Kostja poolt müüdud toolid läbisid katsetuse, mille kohaselt vastavad nad koduvälisele mööblile esitatavatele nõuetele. Ülaltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et kostja oleks poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud ja kohus jätab hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata selle aluse puudumise tõttu. 9(10)

2-17-9735 V TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palub 15.04.2019.a menetluskulude nimekirjaga (III kd, tl 47-50) kindlaks määrata hageja menetluskulud ilma käibemaksuta summas 26 370, 12 eurot. Kostja palub 15.04.2019.a menetluskulude nimekirjas (III kd, tl 53-57) kindlaks määrata kostja menetluskulud ilma käibemaksuta summas 22 673 eurot. Mõlemad pooled paluvad kohustada menetluskulude kandjat tasuma viivist kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et arvestades asja keerukust ja mahukust ning poolte esindajate töömahtu, on mõlema poole menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulude nõuded põhjendatud ja vajalikud ning kohus määrab need kindlaks hagejal summas 26 370, 12 eurot ning kostjal 22 673 eurot. Kuivõrd kohus jätab hagi terves ulatuses rahuldamata, jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2020 kohtuotsusega tühistati osaliselt Harju maakohtu Tallinna kohtumaja 24.12.2019 kohtuotsus ja muudeti ka osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.