OÜ Aktiva Finants hagi M Mi vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
143,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Marilin Palts (e-post: [email protected]) Kostja: M M (isikukood xxx; elukoht: xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi M Mi vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista M Milt OÜ Aktiva Finants kasuks võla katteks 134,07 eurot (ükssada kolmkümmend neli eurot ja seitse senti), s.o põhivõlg 119,16 eurot, viivised perioodi 19.02.2018 kuni 12.09.2019 eest summas 14,91 eurot.
3.Välja mõista M Milt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude 119,16 eurot tasumata osalt alates 13.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
Välja mõista M Milt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu katteks 363 eurot.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb M Mil tasuda OÜ-le Aktiva Finants hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (363 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.
Hagi aluseks olevad asjaolud, menetluse käik ja hageja nõuded.
1.OÜ Aktiva Finants (edaspidi hageja) esitas 18.07.2019 Pärnu Maakohtule avalduse M Mi (edaspidi kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluses võla väljamõistmiseks. Kuna M M esitas nõudele vastuväite, anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tsiviilasja sai kohtunik menetlemiseks 27.08.2019.
2.12.09.2019 esitas OÜ Aktiva Finants, kes omandas nõude kostja vastu 15.02.2019 nõude loovutamise lepingu alusel, kohtule hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 15.08.2016.a. liitumislepingu nr. xxx, lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi, lepingu kohaselt kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud M Mile igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Ajavahemikul 01.11.2017- 01.02.2018 aasta esitas Elisa Eesti AS M Mile arveid (arve nr:2019737963; arve nr: 2019983496; arve nr: 2020235034 ja arve nr: 2020543969), mida kostja ei ole käesoleva ajani tasunud. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 26.01.2018. a ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu ja loovutas kostja vastu nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kostjalt kõrvalnõuete tasumist.
3.Hageja leiab, et vastavalt esitatud arvetele kohustus kostja tasuma igakuiselt kindlaks kuupäevaks kokkulepitud summa Elisa Eesti AS-ile. M M on arvete mittetasumisega jätnud täitmata VÕS § 100 mõttes võlasuhtest tuleneva kohustuse. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus OÜ Aktiva Finants ees summas 128,16 eurot. Aktiva Finants OÜ on võlgnetavast põhisummast maha arvestanud arvel nr 2019737963 kajastuva Elisa Eesti AS poolt arvestatud viivise summas 0,13 eurot, arvel nr 2019983496 kajastuva viivise summas 0,49 eurot, arvel nr 2020235034 kajastuva viivise summas 1,46 eurot ja arvel nr 2020543969 kajastuv meeldetuletuse tasu summas 3,00 eurot ja viivise summas 1,92 eurot. Seega on M Mi põhivõlg hageja ees kokku summas 119,16 eurot.
4.Aktiva Finants OÜ arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.02.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 12.09.2019. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 14,91 eurot. Hageja taotleb mõista kostjalt välja viivised alates 13.09.2019 kuni põhinõude summas 119,16 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Lisaks palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 75 eurot ja hageja õigusabikulud summas 240 eurot (kokku 315 eurot ilma käibemaksuta). Seejuures märkis hageja, et hageja lepingulise esindaja tunnihind
on 120 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohuslane ja hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja sõnul tema lepinguline esindaja tutvus nõude alusdokumentidega ja teostas analüüsi (0,5h; 60 eurot); valmistas ette maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja esitas selle (0,5h; 60 eurot) ja koostas hagiavalduse ja esitas kohtule (1h; 120 eurot), mis teeb kokku hageja õigusabikuludeks 240 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %. Seega palub hageja kostjalt välja mõista kokku menetluskulusid 363 eurot (240 x 20% + 240 +75 ). Ka taotles hageja kostjalt välja mõista väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude kindlakstegeva lahendi jõustumisest viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule tõenditena: liitumislepingu nr xxx; tasumata arved: arve nr:2019737963; arve n: 2019983496; arve nr: 2020235034 ja arve nr: 2020543969; nõude loovutamise teatise 15.02.2019, Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimused.
7.Kohus andis oma 12.11.2019 kirjas pooltele teada, et kohus avaldab käesolevas asjas kohtuotsuse 20.12.2019 avaliku e-toimiku kaudu ning palus esitada oma lõplikud seisukohad, tõendid ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 29.11.2019. Lisaks soovitas kohus pooltel kaaluda kompromissi sõlmimist, sest hagi rahuldamisel kas osaliselt või täielikult muutub kohtuotsus pärast jõustumist sundtäidetavaks.
8.Hageja teatas 29.11.2019, et hageja tegi kostjale 26.11.2019 kompromisspakkumise, milles pakkus kostjale võimalust ajatada võlgnevus maksegraafikualusel 24 kuu jooksul. Kostja aga keeldus antud võimalusest. Sellest tuleneval leiab hageja, et on teinud kõik endast oleneva, et lõpetada asja menetlemine kompromissiga, kuid kompromissi sõlmimine on nurjunud kostjast tuleneval põhjusel. Hageja palub hagi rahuldada täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited.
9.Kostja, kes esitas oma seisukoha 27.09.2019, märkis, et 2018.a septembri lõpul sai ta teate Elisast teenuse paketi tingimuste ja hinna muutmiseks. Kostja selgitas, et ta keeldus pikendamast lepingut uutel tingimustel ning kuskil oktoobri alguse päevadel lõpetas Elisa osutamast interneti teenust kostjale. Kostjale jäeti võimalus internetti kasutada kuu lõpuni ainult lisamahu ostmise kaudu nagu tavalise kõnekaardiga. Tuleneval eeltoodust leiab kostja, et kõik hageja nõuded tema vastu on ebaõiglased. Kostja esitas oma vastuse lisana MiNT pakettide lepingutingimuste muutmise, mille kohaselt pakub Elisa MiNT pakettides arvutis alates 1. novembrist 2017 piiramatut andmesidemahtu.
10.Kohtu poolt 12.11.2019 kirjas antud tähtajaks (29.11.2019) täiendavaid seisukohti kostja ei esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud seisukohta hageja 29.11.2019 esitatud seisukohale ja menetluskulude nimekirjale. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et kostja sai hageja 29.11.2019 esitatud menetlusdokumendi kätte 02.12.2019.
Kohtuotsuse põhjendused.
11.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud menetluses koos kirjeldava osaga
juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
14.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: - Elisa Eesti AS ja kostja vahel on sõlmitud leping nr. xxx. - hageja omandas nõude kostja vastu 15.01.2019 nõude loovutamise lepingu alusel.
15.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikest 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 sätestatule võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust.
16.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 15.08.2016.a lepingu nr xxx (hagi lisa 1), millest tulenevalt kohustus Elisa Eesti AS osutama kostjale teenust ja kostja saadud teenuse eest maksma vastavalt Elisa Eesti AS poolt esitatud arvetele (üldtingimused punkt 7.1 ja järgnevad, hagi lisa 4). Kostja on jätnud tasumata arved nr 2019737963; arve nr: 2019983496; arve nr: 2020235034 ja arve nr: 2020543969, mille üle vaidlus puudub. Lepingul kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Nõude loovutamist tõendab nõude loovutamise teade (hagi lisa 3).
17.Kohus on seisukohal, et kostja Elisa Eesti AS-i teenuse kasutamisest loobumise vastuväidet, mida kohus saaks käsitleda kas lepingu ülesütlemise või lepingust taganemisena, tõendanud ei ole. Seega ei ole liitumislepingut kostja algatusel lõpetatud. Kostja ei ole tõendanud ka vastuväiteid selle kohta, et ta oleks esitanud Elisa Eesti AS-le pretensioone lepingu muutmise kohta. Elisa Eesti AS esitas seega põhjendatult arveid kostjale vastavalt lepingu tingimustele, sest nii olid pooled lepingus kokku leppinud. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele põhivõlg suuruses 119,16 eurot.
18.Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja nõude osas mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis perioodi 19.02.2018 – 12.09.2019 eest summas 14,91 eurot ja täiendav viivis kuni põhinõude 119,16 euro täieliku tasumiseni. Kostja viivise arvutuskäiku ei vaidlustanud.
Hageja viivisenõude lahendamisel juhindub kohus VÕS § 101 lõike 1 punktist 6, mille kohaselt võib, juhul kui võlgnik on rikkunud rahalise kohustuse täitmist, nõuda viivist ja VÕS § 113 lõikest 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Samuti märgib kohus siinkohal, et ka VÕS § 415 lõike 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kuigi seadusandja on jätnud VÕS § 415 lõike 1 esimeses lauses VÕS § 113 lõikele 1 viidates täpsustamata, kas viide hõlmab lisaks VÕS § 113 lõike 1 teisele lausele ka kolmandat lauset, kaotaks kohtu hinnangul vastasel korral regulatsioon oma mõtte, sest sellisel juhul oleks alati võimalik tarbijakrediidilepingus ette näha seadusjärgsest suurem viivisemäär. Riigikohus on oma 14.06.2005 lahendi tsiviilasjas 3-2-166-05 punktis 18 selgitanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ei ole üldjuhul põhjendatud viivise vähendamine alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Kuna viivise rakendamine sõltub eelkõige võlgnikust endast, ei oleks kohtu hinnangul ka käesoleval juhul põhjendatud jätta viivist tervikuna välja mõistmata. Ka arvestab kohus siinkohal asjaolu, et kohus pakkus pooltele kompromissi sõlmimise võimalust ning hageja tegi omapoolse pakkumise kostjale kompromissi sõlmimiseks, kuid kostja keeldus hageja poolt pakutud kompromissist. Tulenevalt kõigest eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised perioodi 19.02.2018 – 12.09.2019 eest hagetavas summas, milleks on summas 14,91 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on õiguslikult põhjendatud mõista hageja kasuks kostjalt välja ka veel sissenõutavaks mitte muutunud viivised. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista ka viivise põhinõudelt alates 13.09.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud 240 eurot (millele lisandub käibemaks), riigilõivu summas 75 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 45 eurot 18.07.2019 ja 30 eurot 12.09.2019). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et osutatud õigusabi oli vajalik ning teenused vastavuses neile kulunud ajaga, millest tulenevalt on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja õigusabikulude katteks 240 eurot, millele lisandub käibemaks 48 eurot, kokku 288 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku summas 363 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (363 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.