Osaühing AoresLV hagi PALDISKI SADAMATE AS-i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes ja PALDISKI SADAMATE AS-i vastuhagi Osaühing AoresLV vastu leppetrahvi, viivise ja kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
1 437,38 eurot
Vastuhagi hind
4 962,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastukostja): Osaühing AoresLV (registrikood 10576801, asukoht Altmetsa tee 10, 74117 Tallinn) Hageja esindaja: M. S. (e-post xxx) Kostja (vastuhageja): PALDISKI SADAMATE AS (registrikood 10425338, asukoht Peetri 11, 76805 Paldiski) Kostja esindaja: vandeadvokaat Priit Lember (e-post [email protected]) Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Võtta vastu hagist osaline loobumine ning lõpetada menetlus põhinõude osas 40,71 euro ulatuses ja viivisenõude osas 3,39 euro ulatuses.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista PALDISKI SADAMATE AS-ilt võlgnevus 1 194,79 eurot ja viivis 99,65 eurot Osaühingu AoresLV kasuks.
4.Välja mõista PALDISKI SADAMATE AS-ilt Osaühingu AoresLV kasuks viivis põhinõudelt (1 194,79 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
6.Jätta rahuldamata PALDISKI SADAMATE AS-i vastuhagi Osaühing AoresLV vastu leppetrahvi, viivise ja kahju hüvitamise nõudes.
7.Menetluskulud jätta PALDISKI SADAMATE AS-i kanda.
8.Määrata kindlaks, et Osaühing AoresLV hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 925 eurot.
9.Mõista PALDISKI SADAMATE AS-ilt Osaühingu AoresLV kasuks välja menetluskulu 925 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid 2017.a. oktoobris suulise transpordilepingu sõiduki ümberpaigutamise teenuse osutamiseks. Hageja kohustus korraldama sõidukite transporti ja kostja maksma selle eest tasu. 05.10.2017 kuni 26.10.2017 paigutas hageja kostja tellimusel Paldiski Põhjasadamast ümber 27 sõidukit, mille eest kostjal tuli tasuda kokku 1 206 eurot (koos käibemaksuga). Lepingu kohaselt pidi kostja hüvitama hagejale ka kõik lepinguliste kohustuste täitmisega seonduvad kulud. Hageja kandis kulusid kokku 79,50 eurot. Kostja ei ole maksnud kokkulepitud tasu ega hüvitanud kulusid.
2.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1 235,50 eurot, viivis 103,04 eurot ja viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg I II lauses sätestatud määras. Kostja seisukohad
3.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele vastu. Hageja omastas 26.10.2017 transporditavast veoautost VOLVO 40 liitrit mootorikütust. Kostja ei tasu hageja poolt esitatud arvet, kuna hageja rikkumised põhjustasid kostjale kahju. Vastavalt lepingule ei ole hagejal õigust saada tasu osutatud teenuste eest, kui hageja lepingut rikub ja transport ei ole nõuetekohane. Hageja rikkus oma kohustusi, omastades veoautosse tangitud kütust. Kütuse ja lisavarustuse kadumist on esinenud ka varem. Isegi kui kohus peaks leidma, et tasunõue ei ole tervikuna alusetu, on kostjal õigus tasumisest keelduda, kuni hageja kinnitab, et hüvitab talle lepingu rikkumisega tekitatud kahju. Kostja teatas hagejale kohustuse täitmisest keeldumisest 06.03.2018. Hageja nõue kulu hüvitamiseks on põhjendamatu käibemaksu osas, kuna hageja saab sisendkäibemaksu oma maksukohustusest maha arvestada. Vastuhagis esitatud väited ja nõue
4.Lepingu kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale leppetrahvi iga transpordi eest, mida ei teostata nõuetekohaselt. Kuna transporditavast veoautost varastati kütust, ei olnud transport nõuetekohane ning kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi pool mittenõuetekohase
transpordi tasust, so 15 eurot. Lepingu kohaselt ei sõltu leppetrahvi tasumise kohustus vastavasisulise nõude esitamisest, vaid sõiduki tarne vastuvõtmisest. Leppetrahv muutub sissenõutavaks kahe nädala möödumisel tarnest. Kuna veoauto tarne toimus 25.10.2017, muutus leppetrahv sissenõutavaks 09.11.2017 ning vastuhagi esitamise seisuga on hageja viivitanud leppetrahvi tasumisega 559 päeva, millega seoses nõuab kostja viivist 1,84 eurot.
5.Seoses veoautost kütuse varastamisega tekkis kostjal kahju, mis seisneb saamata jäänud tulus. Ehkki varguse pani toime hageja töötaja, oli hageja kostja partnerite silmis kostja alltöövõtja ning seega peeti kostjat probleemi eest vastutavaks. Hageja töötaja vargus halvendas oluliselt kostja ning tema partnerite suhteid ning kaotas partnerite usalduse kostja vastu. Toimunud varguse tõttu on kostja klient oluliselt vähendanud veoautode transporditellimusi kostja kaudu ning kasutab veoautode sadamast ära vedamiseks teisi ettevõtteid. Vahetult enne varguse avastamist, 2017.a. oktoobris, transporditi kostja kaudu lõppklientideni 37 veoautot ühes kuus, mille eest tasuti 3 175 eurot. 2018.a. detsembris telliti kostjalt kõigest 19 veoauto transport. Transporditeenuse eest tasuti kostjale 2 597 eurot ehk 578 eurot vähem kui enne hageja rikkumist. 2019.a. jaanuaris telliti kostjalt vaid 15 sõiduki transport. Transporditeenuse eest tasuti kostjale 1 450 eurot ehk 1 725 eurot vähem kui enne hageja rikkumist. 2019.a. märtsiks oli veotellimuste arv vähenenud kõigest kolme tellimuseni kuus. Veoautode transporti kostjalt enam ei tellitagi, transporditud kolm sõidukit on väheväärtuslikud treilerid. Transporditeenuse eest tasuti kostjale 900 eurot ehk 2 275 eurot vähem kui enne hageja rikkumist. Kokku on seega kostja hageja rikkumise tõttu kaotanud 2018.a. detsembris, 2019.a. jaanuaris ning märtsis tulu 3 578 eurot. Tellimuste vähenemine on rikkumiste otsene tagajärg. 2019.a. märtsis ja aprillis, kui kostja kaudu ei veetud ühtegi veoautot, transportisid teised ettevõtted kostja kliendi tarbeks siiski Paldiski sadamast välja veoautosid. Hageja rikkumise tõttu liigub kostja tulu teistele ettevõtetele.
6.Vastuhageja palub mõista vastukostjalt vastuhageja kasuks välja leppetrahv 15 eurot, viivis 1,84 eurot, kahjuhüvitis 4 578 eurot ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates vastuhagi vastukostjale kättetoimetamisest kuni põhinõude täitmiseni. Seisukohad vastuhagile
7.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Hageja leiab, et kostjal ei ole õigust nõuda leppetrahvi ja viivist seoses veoga, mille eest hageja tasu ei nõua. Leppetrahvinõue on esitatud esimest korda alles vastuhagis. Saamata jäänud tulu hüvitamise nõue on alusetu. Kostja ei ole tõendanud, et alates 2017.a. novembrist ta Convoy Logistics Platform Sp.zo.o.-le enam transporditeenust ei osutanud. Kostja esitatust nähtub vastupidine. Osutatava teenuse mahu vähendamine ei seondu hagejaga. Avaldus nõuetest osaliselt loobumiseks
8.08.07.2019 esitas hageja menetlusdokumendi, milles märkis, et soovib oma põhinõuet vähendada osas, milles selles sisaldub tasunõue 30 eurot veo eest, mille käigus varastati veoautost kütust, samuti osas, milles selles sisaldub käibemaks kulutustelt 10,71 eurot. Samuti soovib hageja vähendada viivise nõuet 99,65 euroni. 04.11.2019 selgitas hageja, et tema sooviks on nõuetest osaliselt loobuda. Hageja loobub põhinõudest 40,71 euro osas ja viivise nõudest 3,39 euro osas. Kostja vastas 15.11.2019, et ei vaidle osalisele loobumisele vastu.
9.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse põhinõude osas 40,71 euro ulatuses ja viivise osas 3,39 euro ulatuses.
10.Menetlusse jääb hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1 194,79 eurot, viivis 99,65 eurot ja viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg I II lauses sätestatud määras. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
11.Hageja ja kostja sõlmisid 2017.a. oktoobris suulise lepingu, millega hageja kohustus transportima sõidukeid Paldiski sadamast kostja poolt määratud sihtkohtadesse Eestis ning kostja kohustus maksma selle eest tasu. Leping sõlmiti tingimustel nagu on märgitud hagi lisaks 1 olevas transpordilepingus (dtl 29-37, sama dtl 69-76, tõlge dtl 38-45, sama dtl 7784). Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub.
12.VÕS (võlaõigusseadus) § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Transpordilepingu § 3 p 1 järgi sõidukite ülekandeteenuse, sh kõigi käesoleva lepingu § 2 lg 1 kohaste marsruudikulude katteks maksab klient töövõtjale tasu vastavalt lepingule, kuni edaspidise teatamiseni kohaldatakse lisas sätestatud kokkuleppelisi määrasid.
13.Pooled ei vaidle, et 2017.a. oktoobris transportis hageja kostja tellimusel 27 sõidukit (vedude tabel dtl 46, sama dtl 85, tõlge dtl 86), mille eest tuli kostjal vastavalt lepingule koos käibemaksuga kokku tasuda 1 206 eurot. Pooled ei vaidle ka, et vastavalt lepingule kohustus kostja lisaks veotasu maksmisele hüvitama hagejale ka lepingu täitmisega seotud kulutused, milliseid tekkis hagejal kokku 68,79 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna kostja võttis eelistungil omaks, et hageja on hagis märgitud kulud kandnud, ei hinda kohus kulude tõendamiseks esitatud tšekke (dtl 87-89).
14.Transpordilepingu § 4 lg 1 kohaselt nõustub töövõtja maksma kliendile trahvi iga sõiduki ülekande eest, mis ei ole nõuetekohaselt täidetud vastavalt lepingu lisatingimustele, mille eest ta on süüdi. Sellisel juhul ei ole õigust hüvitisele vastavalt lepingu § 3. Vaidlus puudub, et ühest veoautost varastati selle vedamise ajal kütust, millise asjaolu tõendamiseks on esitatud ka teatis väärteomenetluse algatamise kohta (dtl 113).
15.Kohus ei nõustu kostjaga, et kuna ühe sõiduki vedu ei olnud kütusevarguse tõttu nõuetekohane, on kostjal õigus keelduda tasu maksmisest kõigi sõidukite vedamise eest vastavalt lepingutingimuste § 4 lg 1 II lausele. Vastavalt § 3 lg 3 oli kokku lepitud küll arveldamine kuu kaupa, kuid tasuarvestus ei olnud kuupõhine. Lepingu § 3 lg 1 ja lisa 1 kohaselt oli kokku lepitud, et tasu makstakse iga veo eest eraldi arvestades sihtkoha kaugust. Lepingu § 4 lg 1 puudutab selle sõnastuse kohaselt mittenõuetekohast täitmist „iga sõiduki ülekande eest“ ega seondu kõigi lepingu alusel teostatud vedude kui tervikuga. Seetõttu ei ole võimalik teha kostja soovitud järeldust, et hagejal ei ole õigust § 4 lg 1 II lause järgi tasu saada nõuetekohaselt teostatud vedude eest. Hageja on loobunud oma tasunõudest 30 euro osas, so tasunõue veoauto vedamise eest, millest varastati kütust. Hageja on tasaarvestanud veotasu nõude 50 euro osas kostja kahju hüvitamise nõudega (21.11.2018 tasaarvestusavaldus dtl 48-49, sama osal dtl 91). Hagejal on seega lepingu alusel nõue veotasu saamiseks 1 126 eurot (1 206 - 50 - 30) ja kulutuste hüvitamiseks 68,79 eurot.
16.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
17.Kostja on seisukohal, et tal on õigus keelduda tasu maksmisest ja kulutuste hüvitamisest, kuni hageja ei ole kinnitanud, et täidab oma kohustuse hüvitada kostjale rikkumisega tekitatud kahju. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. 30.04.2019 eelistungil avaldatu kohaselt kostja ei vaidle, et otsese varalise kahju on hageja hüvitanud, samuti avaldas kostja, et ei ole nõudnud eelistungi toimumise seisuga hagejalt enama kahju hüvitamist.
18.Kohus leiab, et kostja ei saa olla oma kohustuste täitmisest VÕS § 111 lg 1 mõttes 06.03.2018 keeldunud, kui kostja ei olnud 06.03.2018 hageja vastu ühtegi nõuet esitanud. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest (dtl 119, tõlge dtl 120) nähtuvalt on kostja 06.03.2018 hagejale kirjutanud, et arve tasumine viibib seoses pöördumisega politsei poole, pärast asja lõpetamist politseis koostame omaltpoolt arvutused enda kahju kohta. E-kirjast ei nähtu, et kostja oleks nõudnud hagejalt kinnitust, et hageja on valmis kahju hüvitama.
19.Kostja on esitanud vastuhagi leppetrahvi, viivise ja kahju hüvitamise nõuetes. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Transpordilepingu § 4 lg 1 ja lisa 1 sisaldavad leppetrahvi kokkulepet. Lisa 1 kohaselt kui sõidukite vedu ei õnnestunud nõuetekohaselt rakendada, on iga sõiduki puhul klient kohustatud maksma trahvi summas, mis vastab poolele tasule. Pooled ei vaidle, et pool tasu veoauto vedamise eest, millest kütust varastati, on 15 eurot.
20.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
21.Kohus on seisukohal, et transpordilepingu tingimustest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, et VÕS § 159 lg 2 ei kohaldu, nagu väidab kostja. Üksnes asjaolust, et tingimuste sõnastus viitab trahvi tasumise kohustusele, mitte selle nõudmise õigusele, seda järeldada ei saa. Kostja väitel leppisid pooled kokku, et leppetrahvi tasumise kohustus sõltub mitte nõude esitamisest, vaid sõiduki tarne vastuvõtmisest, leppetrahv muutub sissenõutavaks kahe nädala möödumisel tarnest. Lisa 1 kohaselt: „Karistus tuleb tasuda kliendilt töövõtjale kohe pärast seda, kui klient on valesti ülekantud sõiduki üle. Hiljemalt tuleb see maksta kahe nädala jooksul.“ Kohus leiab, et toodud sõnastusest ei ole võimalik aru saada, pärast mida tuleb leppetrahv tasuda. Kohus on juhtinud 19.11.2019 e-kirjaga poolte tähelepanu tõlke keelelistele puudustele. Lisa 1 jätkub järgmiselt: „Seda makstakse ka siis, kui töövõtja väidab süüdi. Karistus makstakse töötajale tagasi, kui ta on tõendanud, et ta ei olnud süüdi.“
22.VÕS § 29 lg 1 I lause kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 6 järgi lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kohus leiab, et lisa 1 on tervikuna mõistlikule isikule arusaadav selliselt, et leppetrahv tuleb tasuda viivitamata pärast seda, kui saatja teatab, et vedu ei teostatud vastavalt lepingule, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul, sõltumata sellest, kas vedaja leiab, et ta on lepingurikkumises süüdi. Ilmselt ebamõistlik oleks tõlgendus, et leppetrahvi
tuleb tasuda igal juhul kahe nädala jooksul tarnest, kuna sellisel juhul kaasneks leppetrahvi tasumise kohustus iga tarnega, sõltumata sellest, kas lepingut on rikutud. Kohus leiab, et lisa 1 sisaldab kokkulepet leppetrahvi tasumise tähtaja kohta, kuid kokku ei ole lepitud selles, et leppetrahvi nõudmisest ei peaks vastaspoolele teatama.
23.Nähtuvalt poolte e-kirjavahetusest detsembrist 2017 (dtl 114-116, tõlge dtl 117-118) on kostja küll 20.12.2017 hagejale teatanud, et ei tasu arvet vedude eest seoses vargusega, kuid ei ole teatanud leppetrahvi nõudmisest ega viidanud sellele õigusele. Vaidlus puudub, et esimest korda esitas kostja leppetrahvi nõude 21.05.2019 vastuhagis. Võttes arvesse, et lepingurikkumine toimus 2017.a. oktoobris, leiab kohus, et leppetrahvi nõuet ei ole esitatud ilmselgelt mõistliku aja jooksul. Kostja on seisukohal, et hagejal ei saanud tekkida ootust, et leppetrahvi ei nõuta, kuna pooled on alates varguse toimumisest vaielnud vastastikuste kohustuste üle. Kohus leiab vastupidi, juhul kui leppetrahvi nõudmisest ei teatata isegi aktiivse suhtlemise käigus vastastikuste kohustuste üle, seda enam ei ole lepingupoolele ettenähtav, et temalt kavatsetakse leppetrahvi siiski nõuda.
24.Kohus leiab, et kostja on leppetrahvi nõudmise õiguse VÕS § 159 lg 2 alusel minetanud ning jätab vastuhagi vastava nõude osas rahuldamata.
25.Vastuhagis on esitatud ka nõue saamata jäänud tulu 4 578 euro hüvitamiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
26.Kostja väitel tekkis tal seoses veo käigus toimunud kütusevargusega kahju, mis seisneb saamata jäänud tulus. Kostja on välja toonud, et vargus kahjustas kostja mainet tema kliendi ees, mistõttu klient hakkas teenust tellima teiselt teenuseosutajalt. Kahju tõendamiseks on kostja esitanud arved, millest nähtuvad kostja kaudu transporditud sõidukid ja selle eest makstud tasu 2017.a. oktoobris, 2018.a. detsembris ning 2019.a. jaanuaris ja märtsis (dtl 176-183), arvete kohaselt transportis kostja nimetud kuudel vastavalt 37, 19, 15 ja 3 sõidukit. Samuti on kostja esitanud sõidukite äraveo vormid 2019. aastast (dtl 184-188) tõendamaks, et Paldiski sadama kaudu transporditi veoautosid ajal, kui kostjalt seda teenust enam ei tellitud.
27.VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kostja esitatud tõenditest nähtub küll tellimuste vähenemine alates 2017.a. oktoobrist, kuid ei nähtu, et see vähenemine oleks põhjuslikus seoses hagejapoolse lepingurikkumisega. Kostja on esitanud oma kliendi 26.10.2017 ekirja (dtl 125-126, tõlge dtl 127-128) ja 27.10.2017 e-kirja (dtl 121-122, tõlge dtl 123-124), millest nähtuvalt on klient avaldanud soovi, et kostja määraks inimese oma meeskonnast edasiste saadetiste jälgimiseks, kuid kummaski e-kirjas ei ole klient avaldanud soovi juhtunu tõttu kostjaga koostöö lõpetada või kostja kaudu tehtavate tellimuste mahtu vähendada. Kohus on seisukohal, et kuivõrd esitatu kohaselt olid hageja ja kostja lepingulistes suhetes ainult 1 kuu, so 2017.a. oktoobris, ei ole võimalik seostada 2017.a. oktoobris toimunud lepingurikkumist tellimuste vähenemisega 2018.a. detsembris ja järgnevalt. Kostja ei esitanud täiendavaid tõendeid põhjusliku seose kohta, kuigi kohus tegi selleks ettepaneku 01.11.2019 e-kirjaga.
28.Kuivõrd kostja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu, tuleb vastuhagis esitatud nõue kahju hüvitamiseks ainuüksi sel põhjusel jätta rahuldamata. Kohus märgib täiendavalt, et VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise
kohustus tekkis. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus asjassepuutuva veo eest kokkulepitud tasuks oli 30 eurot ning võimalike rikkumiste puhuks kokkulepitud leppetrahviks 15 eurot, ei olnud ilmselt rikutud lepinguliste kohustuste eesmärgiks ära hoida saamata jääv tulu seoses kostja kogu majandustegevusega.
29.Kuna kohus leiab, et kostjal ei ole hageja vastu ei leppetrahvi ega kahju hüvitamise nõuet, ei saa hageja olla nõuete täitmisega ka viivitanud ning rahuldamata tuleb jätta ka vastuhagis esitatud viivisenõue. Kohus jätab vastuhagi tervikuna rahuldamata.
30.Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et kostjal oleks nõudeid hageja vastu, asub kohus seisukohale, et kostjal puudub õigus keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel hageja veotasu ja kulutuste hüvitamise nõude täitmisest.
31.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
32.Lepingu § 3 lg 3 kohaselt lepinguosalised lepivad kokku, et osutatud teenuste tasu makstakse eelmise kuu eest järgmise kuu 2 nädala jooksul. Hageja on esitanud oktoobris 2017 osutatud teenuste eest arve maksetähtajaga 15.11.2017 (dtl 47, sama dtl 90). Hageja on arvestanud viivist summalt 1 194,79 eurot perioodil 16.11.2017 kuni 06.12.2018 (kokku 417 päeva) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (intressimäära teated dtl 50-52, sama dtl 92-93) kokku 99,65 eurot.
33.Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1 194,79 eurot (so veotasu 1 126 eurot ja kulutused 68,79 eurot) ja viivise 99,65 eurot.
34.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
35.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise vastavalt hageja nõudele põhinõudelt (1 194,79 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
36.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et hageja loobus oma nõuetest osas, mis moodustab üksnes ca 3% hagihinnast, kuid vastuhagi jäi tervikuna rahuldamata, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
38.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulusid kokku 925
eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 725 eurot.
39.TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind on 1 437,38 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 200 eurot riigilõivu. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hageja tasunud õigesti kokku 200 eurot riigilõivu.
40.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
41.Hageja on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: hagi koostamine 2,5 tundi; toimingud seoses kostja vastusega tutvumisega 0,5 tundi; vastuse koostamine kostja vastusele ja tagatise taotlusele 1,5 tundi; ettevalmistus 30.04.2019 istungiks koos istungil osalemisega 1 tund; vastuhagi analüüs 0,75 tundi; vastuse koostamine vastuhagile 2 tundi.
42.Märgitud ajakulu kokku on 8,25 tundi. Kohus leiab, et väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, olid asjas vajalikud ning toimingutele märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane.
43.Hageja on välja toonud, et talle osutati õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja poolt kasutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist juristi õigusteenuse eest makstavat tasu. Toiminguga 6 kaasnenud kuluks on hageja märkinud 125 eurot ning nõudnud lepingulise esindaja kulu hüvitamist kokku 725 euro ulatuses.
44.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 925 eurot.
45.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.