Hageja: AS Ü (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: H P (e-post: xxxx); Kostja: S K OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige K V (e-post: xxxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt S K OÜ hageja AS Ü kasuks välja võlgnevus summas 120 eurot.
3.Jätta rahuldamata kostja poolt 16.12.2019 esitatud taotlus tõendite kogumiseks ja hageja seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja S K OÜ kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt S K OÜ hageja AS Ü kasuks menetluskulud summas 77 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-19-123884 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.AS Ü esitas 02.09.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 102,00 euro saamiseks. Kohus tegi 20.09.2019 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik S K OÜ esitas 02.10.2019 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 22.10.2019 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.10.2019 kohtumäärusega kohustas Harju Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.
2.Hageja AS Ü esitas 05.11.2019 kohtule hagi S K OÜ vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõistja kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 122 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on sõidukile registreerimismärgiga number xxxx vormistatud 2 leppetrahvi: 1) leppetrahv nr xxxx, aeg 05.10.2016, xxxx parklas, summa 40 eurot, parkimiskorraldus nõuete eiramine, sõidukil puudus parkimisluba; 2) leppetrahv nr xxxx, aeg 05.05.2017, xxxx parklas, summa 40 eurot, parkimistasu oli maksmata. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva, kuid leppetrahvid kogusummas 80 eurot on jäetud tasumata. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot.
3.Maanteeametile on hageja poolt tasutud riigilõiv 1 euro leppetrahvi kohta, kokku 2 eurot, et saada sõidukiomaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga. Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele on sõiduki registreerimismärgiga number xxxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud S K OÜ. Maanteeamet hakkas sõiduki omanike/vastutavate kasutajate andmeid parklaoperaatorile väljastama 2019. aastast. Vastavalt parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. 13.08.2019 on hageja poolt kostjale epostile (krediidiinfos olev e-post: xxxx) meeldetuletuskiri tasumata leppetrahvide kohta. Hagejal oli eesmärk jõuda kostjaga kohtuvälisele kokkuleppele, kuid meeldetuletuskirjale kostja poolt ei vastatud. 02.09.2019 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Võlgniku vastuväite tõttu toimus hagimenetlusse üleandmine.
4.Väljavõtted hageja EPMS süsteemist, kus on vormistatud leppetrahvikviitungid, sõidukist registreerimismärgiga number xxxx tehtud fotod, rikkumiste aeg ja trahvi tegemise alus tõendavad, et leppetrahvid on vormistatud ning leppetrahvide nõudmiseks oli alust, samuti leppetrahvide tegemise aega ja leppetrahvide suurust. Parkimislepinguks on hageja parklates olevad tüüptingimused, mis on leppetrahvi vormistamise aluseks. Parkimislepingus on kirjas leppetrahvi suurus. Liikluskorraldusvahendid xxxx ja xxxx parklates näitavad parkimiskorda antud parklates, mida on kostja rikkunud ning mille tõttu vormistati leppetrahvid. Väljavõte MCP süsteemist, et mobiilne parkimine Ühisteenuste tsoonides leppetrahvi vormistamise ajal puudus. AS Ü taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot tulenevalt VÕS § 113-1 lg 1.
5.Hageja esitas 02.12.2019 arvamuse kostja vastusele. Kostja poolt esitatud lepingust ei selgu, kas esitatud leping oli kehtiv leppetrahvide vormistamise ajal, s.o 05.10.2016 ja 05.05.2017.
2-19-123884 Leping oli sõlmitud 04.01.2016 ja võis olla lõppenud leppetrahvide vormistamise ajaks. Vastavalt parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Äriühing kui õiguslik abstraktsioon ei saa ise vahetult sõidukit juhtida ning füüsiliselt toimub see äriühingu taga seisvate füüsiliste isikute, juhatuse liikmete või nende poolt volitatud isikute, vahendusel. Xxxx parklas oli kostja sõiduk pargitud ilma parkimisloata. Valdaja on lehtestanud parkimisloaga parkimise nõude eesmärgiga keelata võõraste sõidukite parkimise. Vastavalt parkimislepingule on leppetrahvisumma kuni 57 eurot, kostja sõidukile oli määratud leppetrahv summas 40 eurot. Hageja on seisukohal, et määratud leppetrahv ei ole arvestades rikkumist ülemäärane. Ilma loata parkides hõivas kostja sõiduk parkimiskoha ja takistas õigustatud isikul antud kohas parkimist.
6.Xxxx parkla on tasuline parkla, kus kostja sõiduk parkis ilma parkimistasu maksmata. Vastavalt parkimislepingule on leppetrahvisumma kuni 57 eurot, kostja sõidukile oli määratud leppetrahv summas 40 eurot. Antud parklas maksab parkimise 1 tund 1 euro ja päevatasu on 8 eurot. Parklaoperaatoril pole võimalik tuvastada, kui kaua sõiduk on parklas ilma maksmata parkinud, samuti kui kaua ta kavatseb pärast leppetrahvi saamist ilma maksmata edasi parkida. Leppetrahv on määratud tulenevalt rikkumisest, kontrolör on tuvastanud, et parkimistasu on maksmata kontrollimise ajahetkel. Arvestades väljatoodud asjaoludega ei ole leppetrahvisumma ülemääraselt suur. Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele, kus need on olnud sõiduki kasutajale kättesaadavad. Vastavalt kviitungile oli leppetrahvide maksetähtajaks 14 päeva. Hageja volitusel on võlgade sissenõudmisega tegelenud inkassoettevõte ja pärast võlamenetluse ebaõnnestumist on hageja tuvastanud liiklusregistrist sõiduki omaniku/vastutava kasutaja, mille järel jätkas sissenõudmismenetlusega hageja. Antud tegevused on menetluskulu nõudmise aluseks. Maanteeametilt oli vajalik sõiduki omanik/vastutav kasutaja tuvastada, kuna sõidukit kasutanud isik leppetrahvi tähtaegselt ei tasunud. Selle tõttu tekkis hagejal õigustatud huvi sõiduki omaniku/vastutava kasutaja tuvastamiseks. Hageja on seisukohal, et selle kulu sissenõudmine kostjalt on õigustatud.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja esitas 20.11.2019 vastuse hagile, milles hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja ei ole sõlminud hagejaga ühtegi lepingut, sh parkimislepingut. Hageja viidatud sõiduk registreerimismärgiga number xxxx ei ole olnud kostja kasutuses ajal, mil väidetavad parkimislepingu sõlmimised auto poolt on toimunud, seega on välistatud kostja vastutus nende lepingute rikkumise eest. Sõiduk on antud rendile OÜ-le V alates 04.01.2016, kus seda võisid kasutada lepingu kohaselt kõik OÜ V töölepinguga töötajad. Vastavalt lepingule vastutab ka OÜ V kõigi võimalike koormatiste ja trahvide eest, mis auto kasutamisega kaasnevad. Juhul, kui mingil anomaalsel põhjusel peaks teise, tundmatu ja kostja kontrolli all mitte oleva isiku poolt sõlmitud lepingu rikkumisest tulenevate leppetrahvide tasumine loetama kohtu poolt kostja vastutuseks, vaidleb kostja sellele täies ulatuses vastu põhjendusel, et leppetrahv on ülemääraselt suur. Sellisel juhul on kostja seisukoht, et leppetrahvi tuleb vähendada võimaliku põhikohustuse määrani.
9.Hageja ei ole tõendanud, mis oli põhilepingu järgne sooritus, mis jäi väidetava parkimislepingu sõlmija poolt täitmata ja millises proportsioonis lepingu mahuga ning millise kahju hüvitamiseks on määratud leppetrahv. Kui tegemist on parkimistasu maksmata jätmisega, mis nimetatud kohtades võib olla eeldatavalt paari euro suurune lepinguliste kohustuste täitmata jätmine, on leppetrahv ebaproportsionaalselt suur ja põhjendamatu. Kuna hageja ei ole toimetanud kostjale leppetrahvi nõuet kätte mitme aasta jooksul selle lepingurikkumise väidetavast avastamisest, on
2-19-123884 hageja kaotanud kehtiva kohtupraktika kohaselt õiguse leppetrahvi nõuda. Täielikult on tõendamata, milles seisneb 40 eurone sissenõudmiskulu ja mil moel on kostja seaduslik esindaja sellise kulu hüvitamise kohustuse kostjale võtnud. Kostja vaidleb vastu nimetatud kulu välja mõistmisele täies ulatuses, kuna see on täiesti põhjendamatu soov kostja arvelt alusetult rikastuda.
10.Maanteeameti riigilõivu tasumine on hageja erahuvi ja kostjal puudub mistahes kohustus sellist makset hüvitada - see nõue on ebaseaduslik ja ei kuulu mingil alusel rahuldamisele. Nagu hageja ka ise väljendab loetakse tema tõlgenduse kohaselt sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kostjale jääb täielikult arusaamatuks, mil moel on kostja kui äriühing, mis on õiguslik abstraktsioon, sõidukit juhtinud. Kostja on hagiavaldusele lisanud tõendi, et sõiduk oli antud rendile, mis omakorda välistab kostja vastutuse lepingu rikkumise eest, mille osapool ta ei saa mingil moel olla. Kostja ei loe põhjendatuks ja seaduslikuks hageja eeldust, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks, kui kostja on esitanud tõendid, et see nii ei saanud olla.
11.Kostja esitas 16.12.2019 seisukoha hageja arvamusele. Kostja poolt tõendina esitatud leping, millega sõiduk oli antud rendile OÜ-le V, kehtis tähtajatult. Leping kehtis ka leppetrahvide koostamise ajal ja kostja ei olnud sellel ajal tõendatult sõiduauto valdaja ja kasutaja ning seega ei saa olla ka vastutav leppetrahvide tasumise eest, kuna ei saa olla parkimislepingu pooleks. Kostja esitas täiendava tõendina lepingu lõpetamise dokumendi 25.11.2019. Hageja on välja toonud, et tal on õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Kostja on tõendanud, et kostjal puudus sõiduki valdus leppetrahvide väljastamise ajal. Seega ei saa kostja olla vastutav leppetrahvide määramise ega tasumise eest - hageja eeldus on ümber lükatud ja kostja vastu hagi esitamine on ekslik ja põhjendamatu.
12.Kostja ei nõustu hageja käsitlusega leppetrahvi suuruse kohta. On ülimalt tõenäoline, et parkimiskontrolör külastab parklat vähemalt korra aga pigem mitu korda päevas, kuna leppetrahvi määramine on hagejale märkimisväärselt suurem tuluallikas, kui parkimistasu ise. On väga tõenäoline, et hageja varjab enda vastuses nimetatud asjaolu kohta tegelikke andmeid ja tõendite esitamine tooks selle päevavalgele, et vaidlusalune sõiduk ei parkinud parklas 5 päeva järjest, et saada kokku 40 eurot parkimistasu, et leppetrahv oleks võrreldav tasumisele kuuluva parkimistasuga. Üldiselt on tsiviilmenetlustes põhimõte, et leppetrahvi suurus ei tohiks ületada põhisumma suurust. Kostja ei näe põhjust, miks käesoleval juhul ei peaks olema kohaldatav analoogia - seda juhul, kui kohus peaks kostjalt leppetrahvi välja mõistma. Kostja ei tea, kaua sõiduk seal parklas parkis, kuid selle tõestamise kohustus on kostja arvates hagejal. Kostja on seisukohal, et hageja ei peaks esimese asjana nõudma leppetrahvi, mis võimalikku põhikohustust ületab kuni 57 korda, vaid nõudma sisse hoopis lepingu järgi maksmata parkimistasu ja seda mitte kostjalt, vaid sõidukit füüsiliselt parkinud isikult, kelle kohta on võimalik informatsioon saada auto selleaegselt valdajalt OÜ-lt V.
13.Tuginedes hageja väidetule, et tegelikult ei saa parkimislepingut sõlmida juriidiline isik, kui õiguslik abstraktsioon, vaid lepingu sõlmijaks on ikkagi füüsiline isik, on kehtestatud parkimislepingu tingimused on oma olemuselt VÕS § 35 sätestatud tüüptingimused ja et lepingu sõlmijaks saab olla ainult füüsiline isik on tegemist tarbijale kehtestatud tüüptingimustega. Käesoleval juhul on parkimislepingu tüüptingimustega määratud kohustus tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot isegi kuni 1 eurose põhikohustuse nõuetekohaselt täitmata jätmisel. Seega on tüüptingimustega kehtestatud finantsilises mõttes kuni 57 kordses põhikohustuse määras leppetrahv. Tegemist on ebamõistlikult suure ja heade kommetega vastuolus oleva leppetrahvi tüüptingimusega, mis vastavalt kehtivale seadusele on tühine. Tühise tingimuse järgi mingeid kohustusi ei teki, seega ei ole ka leppetrahvi nõudel alust ja nõuet ei saagi rahuldada. Kostja jääb varem esitatud juurde ning taotleb kohtult kohustada hagejat esitama tõendid, millest nähtuks, et
2-19-123884 hageja parkimiskontrolör ei ole külastanud 04.10.2016 ja 06.10.2016 Xxxx parklat ning 04.05.2017 ja 06.05.2017 Xxxx parklat ning ei ole teinud nimetatud kuupäevadel ühelegi teisele parklas seisnud autole leppetrahvi otsuseid. Juhul, kui hageja väidab, et nimetatud tõendeid hageja andmebaas ei sisalda, kohustada hageja seaduslikku esindajat andma vande all seletus nimetatud asjaolu kohta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnates poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja S K OÜ oli leppetrahvinõuete esitamise ajal sõiduki registreerimismärgiga number xxxx vastutav kasutaja/ omanik. Pooled ei vaidle ka selle üle, et seoses sõiduki registreerimismärgiga number xxxx parkimisega hageja opereeritavale parkimisalale on järgnevatel kuupäevadel parkimistingimuste rikkumise tõttu kostjale esitatud leppetrahvinõuded, mis on käesoleva ajani tasumata: 1) 05.10.2016 Xxxx parklas; 2) 05.05.2017 Xxxx parklas. Kostja ei vaidlusta sõiduki registreerimismärgiga number xxxx parkimist hagis väidetud ajal ja kohas. Kostja ei ole väitnud, et sõiduk olnuks hagis loetletud parkimisaladel pargitud mingil teisel ajal või pole esitatud ka sellekohaseid tõendeid (parkimistasu maksmine konkreetses parklas mingil teisel ajal vmt). Seega on tõendatud hageja väited sõiduki registreerimismärgiga number xxxx parkimise kohta esile toodud kuupäevadel ja kohtades. Parkimise eest tasumata jätmisega on tekkinud 80 euro suurune võlgnevus.
16.Kostja vastuväide hagile seisneb selles, et S K OÜ oli leppetrahvinõuete esitamise ajal sõiduki registreerimismärgiga number xxxx vastutav kasutaja, kuid mitte parkimislepingu osapool. Selleks saab kostja arvates olla ainult füüsiline isik, kes sõidukit juhtis. Kostja väidab, et S K OÜ on rendilepingu alusel eelpool nimetatud sõiduki andnud rendile OÜ-le V alates 04.01.2016, kus seda võisid kasutada lepingu kohaselt kõik OÜ V töölepinguga töötajad. Kostja esitas kohtule 04.01.2016 sõlmitud sõiduki rendilepingu kostja ja OÜ V vahel. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et olukorras, kus kostja väitel oli vaidlusalune sõiduk OÜ V kasutuses juba alates 04.01.2016, oleks kostja jätnud hageja nõude saamisel vastavast asjaolust informeerimata. Samuti ei viidanud kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites rendilepingu olemasolule, vaid asjaolule, et pole hagejaga lepingut sõlminud. Samuti pöördus hageja kostja poole oma nõudega juba enne kohtusse pöördumist 13.08.2019, kuid kostja ei reageerinud hageja nõudele kuidagi.
17.Ainuüksi rendilepinguga ei ole võimalik tõendada hagis väidetud ajal ja kohas sõiduki parkinud juhti. Kostja kohustuseks oli tõendada, kes konkreetselt füüsilise isikuna (sest juriidiline isik ei saa sõidukit juhtida) sõiduki registreerimismärgiga number xxxx hagis märgitud ajal ja kohas parkis. Kuna kostja ei tõendanud, kes sõiduki eelnimetatud ajal ja kohas parkis, siis tuleb eeldada, et parkimislepingute pooleks oli kostja kui sõiduki vastutav kasutaja (vt Tallinna
2-19-123884 Ringkonnakohtu 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-123200, p 41). Kuna käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et sõiduki registreerimismärgiga number xxxx vastutavaks kasutajaks on kostja ning autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on kostja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja hagejal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada, on tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagatud ning auto juhiks ja parkimislepingute pooleks saab lugeda kostjat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31).
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Kohus leiab, et leping võidakse sõlmida teatud käitumisega väljendatud tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud.
19.Hageja eraparkla parkimistingimuste ehk pakkumuse tingimuste punkti 1 kohaselt sõlmib sõiduki omanik või kasutaja eraparkla kasutamise lepingu ja parkides sõiduki parklasse aktsepteerib sõidukijuht parkla operaatori poolt esitatud tingimusi ning leping loetakse sõlmituks. Pooled ei vaidle selle üle, et parklate sissesõidutee juurde olid paigutatud teavitus- ja liiklusmärgid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Kohus leiab, et parkimisalale sissesõidul võib olla sõlmitud parkimiskoha üürileping. Käesoleval juhul on parkimistingimustes kohtu hinnangul väljendatud asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega teeb AS Ü pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ja parklasse parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et parkimisalades tähistatud vaidlusalust teadet tuleb lugeda pakkumuseks. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohus leiab, et vaidlusaluse sõiduki parklatesse parkimine oli käesoleval juhul kvalifitseeritav aktseptina. Kostja vastuväide seisneb selles, et tema ei ole parkimislepingu osapool. Kohus leidis eelnevalt, et kostja tuleb lugeda parkimislepingute osapooleks (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 17-18). Kohtul puudub alus kahelda, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused nähtavale kohale ning nende sisuga oli kostjal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda.
20.Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli hagis näidatud juhtumitel sõlmitud kehtivad parkimislepingud. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingu tingimusi. Vaidlusalustel parkimislepingutel olid samad tingimused, parkimistingimuste rikkumise korral tuli maksta leppetrahvi kuni 57 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud või täidetud olid muud parkimislepingu tingimused). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses
2-19-123884 tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
21.Kohtu hinnangul oli hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimislepingute näol tegemist tüüptingimustega lepinguga. VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017. a otsuses tsiviilasjas nr 2-16-123200 p-des 47 ja 55 leidis ringkonnakohus, et tüüptingimus, millega parkimislepingu rikkumise korral võib parkla operaator parkijale määrata leppetrahvi, ei ole üldreeglina tühine. Ringkonnakohus märkis, et VÕS § 287 keelab leppetrahvi kokkuleppe keelu eluruumi üürimisel, seega parklakoha üürimisel leppetrahvi kokkulepe üürniku suhtes seaduse järgi välistatud ei ole. Leppetrahvi kokkulepe parkimislepingu rikkumisel ei kaldu kõrvale seaduses sätestatust.
22.Kohtu hinnangul ei olnud kahel korral 40 euro suuruse leppetrahvi tingimus käesoleval juhul tühine tüüptingimus ja kohaldatava leppetrahvi suurus on mõistlik, arvestades, et lepingu tingimuste kohaselt oli leppetrahvi võimalikuks suuruseks 57 eurot. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks teha järelduse, et kostja kasutas äriühingule kuuluvat sõidukit tarbijana ehk kasutas sõidukit väljaspool majandus- või kutsetegevust. Hoolimata eeltoodud seisukohast leiab kohus, et isegi juhul, kui asjas leidnuks tõendamist, et kostja kasutas sõidukit tarbijana, ei oleks tühine tüüptingimus, millega parkla operaatoril on õigus määrata 05.10.2016 Xxxx parklas ja 05.05.2017 Xxxx parklas parkimislepingu sõlminud isikule parkimistasu maksmata jätmise eest leppetrahvi 40 eurot. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017. a otsuses tsiviilasjas nr 2-16-123200 p-s 50 esitatud käsitlusega, mille kohaselt ka tarbijana oleks kostja pidanud tegema usutavaks, et käsitluse all olev tüüptingimus on tema jaoks kahjustav. Samuti märkis Tallinna Ringkonnakohus õigustatult, et majandus- ja kutsetegevuses tüüptingimuse tühisusele tugineja peab põhjendama, miks ta leiab, et tingimusel on ebamõistlikult kahjustav iseloom.
23.Kohus leiab, et kostja taotlus leppetrahvide vähendamiseks ei ole põhjendatud. VÕS § 162 lg 1 järgi, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on leppetrahvi vähendamise taotlust põhjendanud parkimistingimuste korrektse täitmise korral parkimistasu ja parkimistingimuste rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvi suuruse võrdlusega. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi vähendamiseks. Kohus leiab, et leppetrahv summas 40 eurot ei ole ülemäära suur.
24.Kohus leiab, et hageja on kostjat mõistliku aja jooksul teavitanud kostjat leppetrahvi nõuetest, muuhulgas 13.08.2019 meeldetuletuskirjaga, mistõttu ei ole möödunud leppetrahvi nõuete
2-19-123884 esitamise mõistlik tähtaeg. Kohus leiab, et kostja sai käesolevas asjas parkimislepingu rikkumise tõttu määratud leppetrahvidest teada mõistliku aja jooksul juba seetõttu, et asja materjalidele lisatud fotodelt nähtub, et hageja on leppetrahvi nõude asetanud mõlemal juhul sõiduki kojamehe alla. Riigikohus on 05.06.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-117146 p-s 12 pidanud parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud esile ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis annaksid alust kahelda selles, et sõiduki juht määratud leppetrahvide teateid kätte ei saanud.
25.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et parkimislepingu rikkumise tõttu määrati kostjale leppetrahvid kokku summas 80 eurot põhjendatult ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja rakendas õigustatult kostja kui sõiduki vastutava kasutaja suhtes leppetrahvi, kuna kostja jättis parkimistasu maksmata. Hageja jaoks, kelle majandustegevuseks on tasuliste eraparklate pidamine, on oluline huvi lepingu täitmise vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
26.Hageja põhinõue koosseisu kuulub ka kahju nõue Maanteeametile tehtud päringute eest summas 2 eurot. Hageja on teostanud nimetatud päringu, et saada sõidukiomaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga. Kohtu hinnangul on tegemist asja läbivaatamise kuluga (menetluskulu), mistõttu ei saa kohus nimetatud kulu välja mõista kahjuna. Seega tuleb kahju nõue summas 2 eurot jätta rahuldamata.
27.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Pooled ei vaidle, et kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 40 euro võla sissenõudmiskulud hüvitamist. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
28.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt S K OÜ hageja AS Ü kasuks välja võlgnevuse kokku summas 120 eurot.
29.Kohus jätab rahuldamata kostja poolt 16.12.2019 esitatud taotluse kohustada hagejat esitama tõendid, millest nähtuks, et hageja parkimiskontrolör ei ole külastanud 04.10.2016 ja 06.10.2016 Xxxx parklat ning 04.05.2017 ja 06.05.2017 Xxxx parklat ning ei ole teinud nimetatud kuupäevadel ühelegi teisele parklas seisnud autole leppetrahvi otsuseid ja juhul, kui hageja väidab, et nimetatud tõendeid hageja andmebaas ei sisalda, kohustada hageja seaduslikku esindajat andma vande all seletus nimetatud asjaolu kohta. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei saa taotletud andmetega tõendada leppetrahvi võimalikku ebamõistlikku suurust või tühise tüüptingimuse olemasolu. Kohus ei nõustu kostjaga, et leppetrahv summas 40 eurot parkimislepingu rikkumise eest oleks ebamõistlikult suur, heade kommetega vastuolus või tühine. Asjaolu, kas ja milliseid leppetrahve on hageja esindaja teinud teistele parkimislepingu rikkujatele, ei mõjuta kostja vastutust.
30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks (mh jäävad kostja kanda ka Maanteeametile tehtud päringute kulud, vt käesoleva otsuse p 31), tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
2-19-123884
31.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja ei ole esitanud kohtu antud tähtajaks oma menetluskulude nimekirja. Kohtutoimikust nähtuvalt tasus hageja maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot ja 04.11.2019 maksekorraldusega riigilõivu summas 30 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot. Samuti nähtub kohtule, et hageja on tasunud Maanteeametile tehtud päringute eest riigilõivu kokku 2 eurot. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 77 (75+2) eurot.
32.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.