lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-9506/13

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-9506/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1222
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
aktsiaselts BALTOIL10134150(Kostja)E-TRUCK OÜ10152538(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

19. detsember 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-9506

Tsiviilasi

E-TRUCK OÜ hagi aktsiaseltsi BALTOIL vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. novembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E-TRUCK OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja E-TRUCK OÜ (registrikood 10152538) Kostja aktsiaselts BALTOIL (registrikood 10134150), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo

RESOLUTSIOON

1.Jätta E-TRUCK OÜ määruskaebus läbi vaatamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja E-TRUCK OÜ kanda.
3.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1.E-TRUCK OÜ (hageja) esitas 21. juunil 2019 hagi aktsiaseltsi BALTOIL (kostja) vastu
15.mail 2017 sõlmitud hoonestatud kinnistu müügilepingu tühisuse tuvastamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi esitas hageja nimel hageja osanik Esmar Naruski, kelle hinnangul tulenes tema esindusõigus hagi esitamiseks kolmanda isiku vastu äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p-st 10, § 173 lg-st 1 ja § 177 lg-st 1. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja juhatuse liige esindusõigust ja osanike nõusolekut omamata teinud tehingu, millega muutis hageja varatuks.

Tartu Maakohus võttis hagi 5. juuli 2019 määrusega menetlusse.

3.Kostja esitas 24. juulil 2019 vastuväite, olles seisukohal, et hageja osanikul E. Naruskil puudub esindusõigus hageja esindamiseks hagiavalduse esitamisel kostja vastu. Kostja palus hagiavaldust menetlusse mitte võtta või menetlusse võtmisel jätta rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Tartu Maakohus jättis 12. novembri 2019 määrusega TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel hagi läbi vaatamata ning menetluskulud E. Naruski kanda. Maakohus leidis, et E. Naruskil puudub õiguslik alus kolmanda isiku vastu hagiavalduse esitamiseks. Maakohtu hinnangul ei tulene ÄS § 168 lg 1 p-st 10 osaniku õigust esitada osaühingu nimel hagi kolmanda isiku vastu. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on kolmandate isikute vastu hagi esitamise otsustamine juhatuse pädevuses. Kuivõrd praegusel juhul ei nähtu, et hageja juhatus oleks hagiavalduse esitamise heaks kiitnud, on osaniku otsus hagiavalduse esitamiseks kolmanda isiku vastu tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.E. Naruski esitas hageja nimel 27. novembril 2019 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Maakohtu määrus oli hagejale üllatuslik, kuna kohus ei arutanud pooltega ÄS § 168 lg 2 ja § 177 lg 1 kohaldamist. Hageja arvates hindas maakohus ebaõigesti hageja osaniku pädevust.

Hagejal puudub juhatus. ÄS § 168 lg 2 esimese lause kohaselt võivad osanikud vastu võtta otsuseid, mis kuuluvad juhatuse ja nõukogu pädevusse. Riigikohus on 11. juuni 2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-50-14, p-s 12 asunud seisukohale, et eelnimetatud säte hõlmab ka osanike õigust osaühingu esindamiseks. Kui maakohus leidis, et hagi esitamiseks on vajalik mõni muu otsus, pidanuks ta esmalt andma hagejale võimaluse selle esitamiseks ning alles seejärel otsustama hagi läbi vaatamata jätmise.

6.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Maakohus on kaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud.
9.TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
10.TsMS § 226 lg 1 järgi kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu. TsMS § 637 lg 1 p 4 ja § 659 kohaselt ei võta kohus määruskaebust menetlusse, kui määruskaebuse esitaja nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu. Kuna määruskaebuse võtab menetlusse maakohus, siis ei saa ringkonnakohus keelduda kaebuse menetlusse võtmisest, kuid saab esindusõiguse puudumise tõttu jätta kaebuse läbi vaatamata.
11.Praeguses asjas on määruskaebuse esitanud hageja osanik. Seega tuleb hinnata, kas E. Naruskil on õigus esindada hagejat hagiavalduse esitamisel kostja vastu.
11.1.Ringkonnakohus selgitab, et osaühingu seadusjärgseks esindajaks on TsÜS § 34 lg 1 ja ÄS § 180 lg 1 kohaselt juhatus või juhatust asendav organ. See tähendab, et osanik(ud) ei ole osaühingu seadusjärgseks esindusorganiks.
11.2.Kuigi seaduse kohaselt kuulub osaühingu esindusõigus juhatuse pädevusse, võivad osanikud ÄS § 168 lg 2 järgi vastu võtta otsuseid juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Kohtupraktikas on ka tuletatud, et kuivõrd juhatuse pädevusse kuulub ÄS § 180 lg 1 järgi osaühingu esindamine, on osanikel õigus kiita heaks osaühingu nimel esindusõiguseta sõlmitud tehinguid (vt Riigikohtu 11. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-14, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda see seda, et osanik saab asuda vahetult teostama osaühingu esindusõigust ning esitada hagiavalduse kolmanda isiku vastu, võttes sellega seadusjärgse esindusõiguse enda pädevusse. Osaühingu seadusjärgseks esindusorganiks on siiski juhatus ning TsÜS § 31 lg 3 järgi ei või juriidilise isiku organi pädevust üle anda muule organile või isikule. Juhatusele peab jääma osaühingu esindamise funktsioon. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et juhatus oleks andnud ka heakskiidu

hagiavalduse esitamiseks. Seega puudub E. Naruskil kui hageja osanikul õigus esindada hagejat hagiavalduse esitamisel kostja vastu, mistõttu tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.

11.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene E. Naruski esindusõigus kolmanda isiku vastu hagi esitamiseks ka ÄS § 168 lg 1 p-st 10, kuna viidatud säte reguleerib osaniku esindusõigust nõuete esitamisel nõukogu või juhatuse liikme vastu (mitte muude isikute vastu).
11.4.Määruskaebuses esitatud väide, et hagejal puudub juhatus (juhatuse liikmete ametiaeg on väidetavalt lõppenud), ei muuda ringkonnakohtu ülalesitatud seisukohti. Väidetav juhatuse puudumine ei anna E. Naruskile õigust hagejat esindada. Juhatuse (uute) liikmete valimine on osanike pädevuses (ÄS § 168 lg 1 p 4). Samuti võib väljalangenud juhatuse liikme asemele osaniku nõudel uue juhatuse liikme mõjuval põhjusel määrata kohus (ÄS § 184 lg 6).
12.Ringkonnakohus ei pea käesoleval juhul vajalikuks anda TsMS § 3401 alusel tähtaega esindusõiguse puuduse kõrvaldamiseks, kuna küsimus hageja esindusõiguse olemasolu kohta tekkis juba maakohtu menetluses. Kostja juhtis kohtu tähelepanu vajadusele kontrollida hageja esindusõigust 24. juuli 2019 menetlusdokumendis (I kd, tl-d 171–177), mille järgselt oli hagejale võimaldatud esitada oma seisukohad. Kuigi maakohus jättis 12. novembri 2019 määrusega hagi läbi vaatamata, heites ette hageja esindusõiguse puudumist, ei kõrvaldanud hageja vastavaid puudusi ka määruskaebuse esitamisel. Hageja oleks saanud määruskaebuse esitamisel juhinduda maakohtu määruses toodust ning kõrvaldada esindusõigusega seonduvad puudused.
13.Määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
14.TsMS § 643 lg-st 4 ja §-st 659 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja