Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-5020
Tsiviilasi
Teemanttera OÜ hagi TKehitus OÜ vastu võla ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
5 363,36 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Teemanttera OÜ (registrikood 11793067, Kesk-Sõjamäe 24, Tallinn 11415); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Krista Raudsepp (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; e-post: [email protected]); Kostja: TKehitus OÜ (registrikood 12851230, Valdeku tn 122-10, Tallinn 11215; e-post: xxxx, [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Andrei Tšerednik (Ravi 2, 3. korrus, epost: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 02.12.2019 Hageja lepinguline esindaja: Krista Raudsepp Kohtuistungil osalesid Hageja seaduslik esindaja: J J Kostja lepinguline esindaja: Andrei Tšerednik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt TKehitus OÜ-lt (registrikood 12851230) hageja Teemanttera OÜ (registrikood 11793067) kasuks välja 4990,94 (neli tuhat üheksasada üheksakümmend eurot ja 94 senti) eurot, millest 4655,29 eurot on põhivõlgnevus ja 335,65 eurot on hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis.
Mõista kostjalt TKehitus OÜ-lt (registrikood 12851230) hageja Teemanttera OÜ (registrikood 11793067) kasuks välja viivis alates hagi esitamise päevale järgnenud päevast (03.04.2018) põhinõude summalt 4 655,29 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja TKehitus OÜ kanda.
2.Mõista Mõista kostjalt TKehitus OÜ-lt (registrikood 12851230) hageja Teemanttera OÜ (registrikood 11793067) kasuks menetluskuludena välja 1826,25 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend kuus eurot ja 25 senti) eurot, millest 1401,25 eurot on hageja lepingulise esindaja kulud ja 425 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
3.Mõista Mõista kostjalt TKehitus OÜ-lt (registrikood 12851230) hageja Teemanttera OÜ (registrikood 11793067) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 1826,25 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4 655,29 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 335,65 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Hageja nõude aluseks on kostjale teostatud puurimistööde eest esitatud arved, mis on tähtaegselt tasumata. 25.04.2017 esitas hageja kostjale arve nr 170104 summas 1580,40 eurot. 11.05.2017 esitas hageja kostjale arve nr 170115 summas 1821,79 eurot. 17.05.2017 esitas hageja kostjale arve nr 170121 summas 1038,90 eurot ja 26.05.2017 esitas hageja kostjale arve nr 170140 summas 214,20 eurot.
2.Hageja teostas kostja tellitud tööd ning andis töö kostjale üle allkirjastatud aktide alusel. Kostja on e-kirja teel kõik arved kätte saanud ning 26.04.2017 e-kirjas palunud maksetähtaja pikendust. Kostja ei ole esitanud pretensioone töödele ega arvetele. Hageja viitas VÕS § 644 lõikele 1 ja lõikele 3. Hageja leidis, et mõistlik aeg puudustest teavitamiseks oleks olnud vähem kui kaks kuud. Kostja ei olnud esitanud pretensioone 8 kuu jooksul. 26.05.2017 e-kirjas paluti kostjal võlgnevus tasuda, kuid kostja sellele ei vastanud. Kostja ei ole esitanud ühtegi teadet arvete tasumisest keeldumise kohta.
3.Hageja viitas VÕS § 637 lõikele 4 ja leidis, et kostja peab töö eest tasuma. Hageja teostas töö nõuetekohaselt ja kooskõlas lepingu tingimustega. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja palus kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hageja arvestas viivist alates arvete tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 02.04.2018 summas 335,65 eurot. Alates hagi esitamisele järgnevast päevast palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
4.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja teostas kostjale tema tellimuse alusel teenust ja tegemist on töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 mõistes. Kuna tellimus ja selle kinnitus
olid tehtud telefoni teel, oli tegemist suulise lepinguga VÕS § 11 lg 1 mõttes. Tellimused esitas telefoni teel kostja juhatuse liige M Ž, kes oli volitanud D S töid objektil juhatama. Seaduslik esindaja J J ei teinud viimase volikirjast koopiat, kuna eeldas, et kostja käitub heauskselt. Hageja viitas TsÜS § 116 lõikele 2. Tellimuse sisuks oli avade puurimine seintes torude läbiviimiseks. Hageja pidas ehitusobjektidel tavapäraseks, et töid võetakse vastu tellija volitatud isikute ehk töötajate poolt, sest juhatuse liikmed ei viibi tavapäraselt objektidel. Ebaõige on kostja väide, et ehitusobjektil oli esindusõiguslik isik teine.
5.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et hageja tegi talle varasemalt töid ja kostja tasus nende eest 2017. a märtsis. Hageja on teostanud kostjale töid vaid xxxx spordikeskuse objektil. Kostja ei ole hagejale tasunud ühtegi summat, kaasaarvatud märtsis. Hageja esitas oma müügireskontro, kust nähtuvad kõik kostjale koostatud ja tasumata arved. Hagejale ei ole kostjalt varasemalt ühtegi arvet laekunud. Kostja peaks oma väiteid tõendama. Hagile lisatud aktidest nähtub, et kõige varasemalt alustati töid 30.03.2017. Antud akti alusel esitati kostjale arve nr 170115 kohta.
6.Hageja ei nõustunud ka kostja väitega, et hagejalt tellis töid peatöövõtja xxxx AS. xxxx AS ei ole hagejalt töid tellinud ega hageja poole pöördunud. Hagejal puudub töövõtuleping xxxx ASga. Vaidlusaluste tööde osas ei ole kostja hagejale pretensioone esitanud. Hageja esitas tõenditena poolte e-kirjad. E-kirjas palus kostja maksetähtaja pikendamist ja oli seega aktid kätte saanud. Kui kostja väidab, et ta ei tellinud hagejalt vaidlusaluseid töid, oleks tavapäraselt sarnases olukorras olnud isik esitanud koheselt aktidele vastuväite. Kostja vastuväited on vastuolulised.
7.26.05.2017 saatis hageja kostjale e-kirja ja koos sellega väljavõtte müügireskontrost. E-kirjas palus hageja võlgnevuse tasuda. Kostjal oli ülevaade kõikidest esitatud arvetest, kuid kostja palus üksnes maksetähtaja pikendamist. Hageja viitas TsÜS § 68 lõikele 2 ja §-le 69. Kostja oleks pidanud tegema otsese tahteavalduse arvete tasumisest keeldumise kohta. Hageja tegi tööd nõuetekohaselt ja kostja võttis tööd vastu, sest kostja esindaja allkirjastas aktid. Alates sellest ajast oli kotsjal õigus esitada vastuväide, et ta pole töid tellinud. Kuna kostja seda ei teinud, on ta VÕS § 644 lg 3 kohaselt vastava õiguse minetanud. Kostja asus vastuväiteid esitama alles maksekäsu kiirmenetluses, mis on vastuolus hea usu põhimõttega.
8.19.12.2018 seisukohtades selgitas hageja, et pöördus xxxx OÜ poole, kes andis e-kirja teel kinnituse, mille kohaselt oli kuni 250 mm läbimõõduga avade puurimise kohustus objektil kostjal. Samuti selgitati e-kirjas, et xxxx spordihoone objektil oli kostja objektijuhiks D S. Töötajate registreerimislehel on välja toodud, et D S oli kostja objektijuht. Registreerimislehe on allkirjastanud D S. Kui võrrelda tema allkirja tööde vastuvõtmise aktidel olevate allkirjadega, on need identsed, välja arvatud ühel saatelehel nr 170121-2, mille võiks allkirjastada mõni teine kostja töötaja. Antud allkiri on identne kostja töötaja A Ai allkirjaga. Kostja väited, et allkirjaõiguslik isik oli vaid juhatuse liige M Ž, on alusetud.
9.Kostja tellis hagejalt alltöövõtu korras töid telefoni teel. Hageja on arved esitanud lähtuvalt oma kodulehel olevast hinnakirjast. Kostja on pahatahtlikult jätnud tööde eest tasumata, kuigi xxxx OÜ on kostjale tööde eest tasunud. Alusetud on kostja väited, et aktid on võltsitud, sest esineb pastapliiatsi värvuse erinevusi. Hageja pidas tavapäraseks, et tööde käigus kasutatakse erinevaid kirjutusvahendeid. Hageja esitas kostja seaduslikule esindajale akti ülevaatamiseks 17.05.2017 ja kostja vastuväiteid ei esitanud. Samuti esitas hageja kostja seaduslikule esindajale akti 25.04.2017 e-kirjaga. Aktid puudutasid arveid nr 170115 ja 170104. Kostja pretensioone ei esitanud. Akt edastati kostja seaduslikule esindajale ka 26.05.2017 e-kirjaga. Täiendavalt selgitas hageja, et ta puuris kokku 17 ava. Ava puurimise hind sõltus ava läbimõõdust. 225 oli avade pikkus sentimeetrites.
10.Aktid ja arved olid kokkuvõttes kostjale saadetud 2017. aasta aprillis ja mais erinevatel päevadel vähemalt kuue erineva e-kirjaga. Kostja väide, et tema seaduslik esindaja ei viibinud Eestis ega teadnud, millele ta vastas, on alusetu. Majandus- ja kutsetegevuses vastutas kostja, kas ta tutvus saadetise sisuga või mitte. Kostja oleks pidanud koheselt vaidlustama aktid või arved, mida ta ei teinud.
11.13.05.2019 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väidetega, et viimane tegi ise objektil puurimistööd. Kostja väide on vastuolus varasema väitega, mille kohaselt oli hagejal leping xxxx OÜ-ga. Hiljem on kostja asunud väitma, et lepinguline suhe oli hoopis kostja ja xxxx OÜ vahel. Kostja esitas 04.01.2019 ehituse alltöövõtu lepingu nr 1740-25, mille ta väidetavalt sõlmis xxxx OÜ-ga. Leping on mõlema poole poolt allkirjastamata. Lepingu on allkirjastanud hoopis H R, kes ei ole kostja ega xxxx OÜ esindaja. Leping ei tõenda, et kostja tegi ise vaidlusalused tööd.
12.Hageja ei nõustunud, et kostja oli 2017. aasta maiks peamised tööd lõpetanud. Kostja 04.01.2019 menetlusdokumendile lisatud tõendid on allkirjastamata ega tõenda kostja väiteid. Ehituses on tavapärane, et alltöövõtjad kasutavad teatud tööde osas omakorda alltöövõtjaid. Kostja on tõendina esitanud lepingu, mille alusel ta pidi xxxx spordikompleksi objektil tegema vee-, sajuvee- ja kanalisastisoonisüsteemi ehitustööd. Nende tööde tegemiseks oli vaja paigaldada seinu ja põrandaid läbivaid torustikke, mida ei saanud ilma avade puurimiseta teha. Kostja vastuväited hageja nõudele on vastuolulised.
13.Hageja ja kostja sõlmisid suulise lepingu. Hageja seaduslik esindaja ei mäleta täpset lepingu sõlmimise päeva, kuid see võis toimuda 30.03.2017. Hageja seaduslik esindaja sõlmis lepingu kostja seadusliku esindaja M Z, kes kinnitas telefoni teel, et kostja töötaja ja esindaja xxxx Spordikompleksi objektil on D S. Viimane pidi vajadusele edastama puuritavate avade läbimõõdud, kui ka näitama avade asukohad ning kogused. Hinnas leppis hageja kokku kostja seadusliku esindajaga. Pooled leppisid kokku, et hageja teeb töid oma kehtiva hinnakirja alusel. Teostatud tööde hind kujunes vastavalt hinnakirjale, mõõtaktidel märgitud avade arvule, avade läbimõõdule ja avade pikkusele. Kostja seaduslik esindaja või D S teatas hagejale telefoni või sõnumi teel puuritavate avade asukohad ja kogused, samuti teatvitai tööde ajakavast. Teostatud tööde aktidel oli koheselt märgitud tööde maksumus. Kostja on tööde maksumusega aktide allkirjastamisel nõustunud.
14.Hageja pidas ebausutavaks, et ta käis xxxx spordikompleksil ilma kellegi tellimuseta ja ilma omamata teavet selle kohta, kuhu, millise läbimõõduga ja pikkusega avasid puurida. Ebaõige on kostja väide, et hagejalt tellis avade puurimise töid xxxx OÜ. Kostja on oma väiteid kohtumenetluse kestel korduvalt muutnud.
15.Aktidest nähtub, et kostja tellis hagejalt 228 ava puurimise töid, kuid maksumus ei sõltunud ainult avade kogusest. Tööde maksumus sõltus ka sellest, millise läbimõõduga ava puuriti, puurimisava pikkusest ja asjaolust, kas ava puuriti seina või põrandasse.
KOSTJA VASTUVÄITED
16.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja nõue on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, millise lepingu ja milliste tööde tegemiseks ta sõlmis. Hageja peab tõendama, kes ning millises ulatuses ja millise hinnaga on tema käest tööd tellis. See ei nähtu esitatud tõenditest. Hageja esitatud aktidel ei ole kostja seadusliku esindaja ega tema volitatud isiku allkirju. Kostja ei ole kunagi andnud õigusi kolmandatele isikutele. Hagjea peab tõendama, et kostja aktsepteeris D nimelist isikut oma esindajana.
17.Kostja tunneb hagejat, sest on viimasega koos ühel objektil töötanud. Objektiks oli xxxx tänava ujula, kus peatellijaks oli xxxx AS. Kostja tegi objektil santehnilisi töid. Hageja puuris
auke seinas. Mõlemad töötasid xxxx OÜ heaks ja mõlemal oli tellijaga oma leping. Ühel hetkel tekkis kostjal vajadus kasutada hageja teenust. Kostja palus puurida mõned augud enda jaoks. Selle töö eest on kostja hagejale nõuetekohaselt tasunud. Töö tellis kostja isiklikult ning see tehti märtsis 2017. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks olnud hageja ees võlgnevust enne 24.04.2017.
18.Hageja e-kirjast ei ole võimalik tuvastada, millise arve ja millal hageja kostjale saatis. Arved kajastavad perioodi ja koguseid, mida kostja tellinud ei ole. Kostja ei nõustu arvetega, sest ta pole töid tellinud ega vastu võtnud. Kostja ei ole akte heaks kiitnud. Hageja tegi kõik hagi aluseks olevad tööd xxxx OÜ, mitte kostja jaoks. Kostja juhatuse liige on M Ž, mitte tundmatu D.
19.Kostja ei ole kellelegi andnud õigust ega kedagi volitanud enda jaoks töid tellima ning vastu võtma. Tööd tellis kolmas isik, kuid arved esitati millegipärast kostjale. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tellis tööd ja võttis need vastu. Ühes aktis toodud allkiri ei ühti teiste allkirjadega. Aktid on alla kirjutatud erinevat värvi pliiatsitega, mistõttu on need tõenäoliselt võltsitud. Ebaselged on aktides toodud tööde teotamise kuupäevad. Aktid ja arved ei lange kokku. Arved on põhistamata ja ainult ühel arvel on näidatud teenuste osutamise periood. Teisi arveid ei ole võimalik aktidega seostada. Hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist.
20.25.04.2017 e-kirjast, kus kostja soovis pikemat maksetähtaega, ei ole võimalik aru saada, kas keegi võttis kohustuse omaks. E-kirjades on hageja märkinud tööde teostamise ajaks 30.03. kuni
23.04.E-kirjaga koos ei esitatud ühtegi arvet ega akti, et oleks olnud võimalik aru saada, millest on jutt. Hageja nõue kajastab perioodi alates 24.04.2017.
21.18.07.2019 seisukohtades leidis kostja, et hageja ei ole lepingu sõlmimist tõendanud. Väited suulise lepingu sõlmimise kohta on ebausutavad. Tegu oli töövõtulepinguga väga spetsiifilises valdkonnas. Kuna hageja tegutseb ehitusvaldkonnas alates 2009. aastast, ei pidanud kostja usutavaks, et hageja tuleb telefoni kõne peale objektile ilma teadmata, mida ta seal teeb. Ehitusvaldkonnas sõlmitakse tavapäraselt kirjalikke lepinguid, kus on näha eelarve, tööde teostamise täpsed ajad, kvaliteet ja tükitöö tasu. Hageja peaks tõendama, millistel tingimustel tegi kostja talle lepingu sõlmimise ettepaneku. Hageja peab tõendama, et kostja andis talle dokumendid tööde koguse, asukoha ja muude andmete kohta. Hagjea ei ole tõendanud, kuidas pidi toimuma tööde vastuvõtmine ja nende eest tasumine.
22.Ehituses toimub kõik projekti järgi. Hagejal pidi olemas olema projekt selle kohta, kus ja millised avad ta peab puurima. Hageja peab tõendama, et kostja andis talle projekti joonise ning selgitas, millised avad ja kus on vaja puurida. Kostja lepingus ning hinnapakkumises xxxx OÜga puuduvad igasugused viited sellele, et kostja peab kutsuma eraldi ettevõtte, kes tegeleb avade puurimisega. Hageja ei ole esitanud ehituspäevikuid ega iganädalaste koosolekute protokolle.
23.Hagiavaldusest ei selgu, milline akt on millise arvega seotud. Kuupäevad on vasturääkivad. Arvel nr 170140 näidatud, et puuritud on 17 ava, kuid arvel näidatud tükkide kogus on 255. Kõikide arvete aluseks olevaid akte ei ole esitatud või ei saa neid arvetega seostada. Arve nr 170104 on väljastatud 25.04.2017, kuid selles kajastatud tööd on tehtud 20.04.-21.04., 11.04, 05.05 ja 10.05. Arve nr 170115 väljastati tunduvalt hiljem ehk 11.05.2017, kuid see kajastab töid, mida tehti 30.03., 03.04., 13.04. ja 08.05. Kostja leidis, et vastuolud tõendavad, et arved olid näilikud. Arve nr 170104 juures on aktid, mis tehti pärast arve väljastamist. Arves nr 170115 on viidatud aktile nr 170115, kuid seda hageja esitanud ei ole.
24.Kui hageja eitab lepingu sõlmimist xxxx AS-ga, pidas kostja arusaamatuks, kuidas hageja objektile sattus. Kostja pidas üldtunnustatud praktikaks seda, et kõik alltöövõtjad tuleb registreerida peatellija juures ja neid lastakse objektile vastavalt nimekirjale. Kostja ei tee kunagi
alltöövõttu ilma lepinguta. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et ta palus e-kirjas pikendada maksetähtaega. Kostja esindaja oli puhkusel ega saanud aru, kellega on tegemist. Kostja esindaja üksnes nägi, et arvel on imelikult lühike maksetähtaeg. Üldjuhul on ehituses maksetähtaeg 30 päeva. Hiljem sai kostjale selgeks, et arve oli alusetu. Hageja ei ole tõendanud kostjale aktide saatmist. Kostja sai nendega tutvuda alles koos hagiga ja vaidles aktidele vastu.
25.04.01.2019 seisukohtades leidis kostja, et hageja esitatud tõendid ei tõenda väidet, et D S oli kostja objektijuht. Kostja ei ole seda omaks võtnud. xxxx OÜ tööaja graafikut ei ole kostja koostanud. Töövõtulepingu lisas nr 1 on kirjas, kellel on millised õigused. XXXX OÜ esindaja on väitnud oma e-kirjas, et D S oli kostja objektijuht, kuid samas on hageja esitanud tööohutuse plaani, kus on vastutavaks tööjuhiks J F. D S esitas töötajate töötundide arvestusi. Hageja esitatud töövõtulepingu punkti 13.3 kohaselt oli töövõtja ehk kostja esindajaks M Ž ja ehitusplatsil oli esindajaks J F. Seega esindas kostjat koosolekutel ja kõigis küsimustes J F. Esindusõigus sai olla vaid isikul, kelle esindusõigus lepingust tulenes. Kui J F läks puhkusele, oli esindusõigus kostja seaduslikul esindajal.
26.Hageja esitatud tõendite kohaselt oli 2017. aasta maiks kostja peamised tööd lõpetanud. Ehituskoosolekutest ei tulenenud, et kostja pidi puurimistöid tegema. Töövõtulepingu punkti 2.13 järgi pidi kostja esitama tellijale oma töötajate nimekirja. XXXX OÜ on selle nimekirja esitanud ja selles ei ole märgitud hageja töötajaid. Hageja pidi olema registreeritud alltöövõtja.
27.Kostja pidas lapsikuks hageja väidet, et tööde hinna puhul lähtuti hageja kodulehel avaldatud teabest. Kostja leidis, et üldjuhul tuleb teha hinnapakkumine. Ükski ehitusettevõte ei hakka tööd tellima, kui ta lõpphinda ei tea. Hageja kodulehel olevad hinnad on eraisikute jaoks. Kostja leidis, et hageja kodulehel avaldatud hinnakirjas toodud ei ühti arvetel tooduga. Kuna hageja on väitnud, et avad olid erineva suurusega, on ta kinnitanud kostja väidet, et ehitusvaldkonnas ei kutsuks keegi töid tegema ettevõtet, kes ise hinna kujundab.
28.Hageja väiteid suulise lepingu sõlmimise kohta pidas kostja ebausutavateks. Kostjal olid ranged nõuded alltöövõtjate kasutamiseks. Kostja ei oleks telefoni teel kutsunud objektile tundmatuid isikuid. Hageja ei ole tõendanud, kes ja kuidas andis talle juhiseid töö tegemiseks. Töövõtulepingu punkti 4 järgi oli kostja kohustuseks teha avad suurusega kuni 250 mm. Kostjal olid endal olemas vajalikud tööriistad töö tegemiseks ja tal ei olnud vajadust hagejalt teenust võtta. Kostjal ei olnud kohustust teha avasid, mis olid suuremad kui 250 mm.
29.Arve nr 170104 kuupäevaks on 25.04.2017, kuid see peaks kajatama akti kohaselt mais tehtud töid, mida kostja pidas võimatuks. Lisaks pidi töövõtulepingule lisatud tööplaani kohaselt olema kõik torude paigaldamise tööd lõpetatud 10.04.2017. Arev nr 170115 kajastab sellel märgitu kohaselt töid ajavahemikul 25.04.2017 kuni 10.05.2017, kuid sellele lisatud aktid kajastavad töid 30.03.2017 ja 13.04.2017. Arve nr 170140 on esitatud 26.05.2017, mil kostja objektil enam torusid ei paigaldanud. Arve kohaselt puuriti 17 ava pikkusega 225 cm, kuid akti järgi oli ava pikkuseks 15 cm.
30.10.06.2019 seisukohtades leidis kostja, et hageja väited kostja ning XXXX OÜ vaheliste lepinguliste suhete kohta ei oma tähtsust. XXXX OÜ ei ole kinnitanud, et hageja tegi samal objektil tööd. Kostja esitas ehituskoosolekute protokollid ilma allkirjadeta, sest kostja sai need sellisel kujul. Kostja nõustus, et D S oli tema töötaja, kuid ta ei olnud objekti juht.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
32.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et nii kostja kui ka hageja on teinud töid xxxx spordikompleksi ehitusel. Pooled ei vaidle ka selle üle, et D S oli kostja töötajaks ja objektijuhiks xxxx spordikompleksi ehitusel.
33.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja oli kostja alltöövõtjaks xxxx spordikompleksi ehitustöödel ning kas poolte vahel oli sõlmitud suuline alltöövõtuleping, mille alusel peab kostja tasuma hagejale töövõtutasu.
34.Hageja palus kostjalt põhinõudena ehk töövõtutasuna välja mõista 4 655,29 eurot. Hageja väitis, et ta sõlmis kostjaga suulise töövõtulepingu, mille alusel ta pidi objektil puurima avasid vastavalt kostja soovidele. Kostja pidi tööde eest tasuma kooskõlas hageja hinnakirjaga. Hageja töötajaid juhendas objektil kostja töötaja D S, kes on oma allkirjadega aktidel kinnitanud tööde vastuvõtmist. Kostja seaduslikule esindajale on e-kirjadega saadetud kõik aktid ja arved. Kostja töödele pretensioone ei esitanud ja kohtumenetluses toodud vastuväited on esitatud hilinemisega.
35.Kostja eitas hagejaga lepingu sõlmimist, kuid esitas seejuures menetluse käigus vastuolulisi vastuväiteid. Esmalt asus kostja väitma, et ta oli ühel korral varasemalt tellinud hagejalt töid, mille eest ta on hagejale tasunud. Vaidlusalusel xxxx spordikompleksi objektil oli hagejal hoopis sõlmitud lepingu peatöövõtja XXXX OÜ-ga. Samal ajal väitis kostja, et ehitusvaldkonnas ei sõlmita tavapäraselt kunagi suulisi lepinguid ega tasuta tööde eest vastavalt töövõtjate hinnakirjadele. Seejärel asus kostja väitma, et ta tegi ise objektil kõik puurimistööd. Ajaks, mil hageja väidetavalt töid tegi, olid tööd juba tehtud. Kuigi kostjal oli objektil töötaja D S, ei olnud viimasel volitusi hagejalt töid vastu võtta. Maksetähtaja pikendamist soovis kostja seaduslik esindaja eksituse tõttu. Akte pidas kostja ka võltsituteks, sest nendel olid allkirjad antud erinevat värvi kirjutusvahenditega.
36.Esmalt osundab kohus, et korduvad vastuolud kostja väidetes muudavad need kohtu jaoks ebausutavateks. TsMS § 235 kohaselt tuleb väiteid kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda need usutavateks. Kui põhjendused menetluse kestel korduvalt ja oluliselt muutuvad, ei saa need olla usutavad. Kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et hagejal oli töövõtuleping sõlmitud hoopis XXXX OÜ-ga või et kostja tellis hagejalt töid ühel korral varem ning tasus nende eest. Kostja ei ole ka tõendanud väidet, et ta tegi kõik avade puurimistööd objektil ise. Kostja väide, et tema töötajal D S ei olnud õigust esindajana töid vastu võtta on vastuolus väitega, et aktid on hoopis võltsitud. Kohus juhtis korduvalt kostja tähelepanu vastuoludele tema väidetes (19.11.2018 eelistungi, toimiku lk 90-91 ja 20.03.2019 eelistungil) ning kohus selgitas kostja vajadust vastuväiteid tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei kõrvaldanud kostja vastuolusid väidetes ega esitanud tõendeid.
37.Kostja on menetluse käigus korduvalt tuginenud sellele, et suulise lepingu sõlmimine hagejaga viimase väidetud tingimustel ei olnud võimalik, sest ehitusvaldkonnas eksisteerivad tavapäraselt ühed või teised viisid lepingute sõlmimiseks ja nende täitmiseks. Vastavate erinevate tavade olemasolu kostja ei tõendanud. Tegemist on kostja paljasõnaliste ja põhistamata väidetega. TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kostja ei ole põhistanud, millistest menetlusvälistest usaldusväärsetest allikatest oleks kohus saanud teavet nende tavade kohta ehitusvaldkonnas, mida kostja pidas üldtuntuks.
38.TsMS § 277 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kohus leiab, et kostja väited aktide võltsituse kohta ei ole põhistatud. Kohtule esitatud aktide ehtsust ei saa usutavalt vaidlustada üksnes põhjusel, et allkirjad on antud erinevat värvi kirjutusvahenditega. Kostja ei ole põhistanud, miks ainult selle asjaolu tõttu on aktid võltsitud ja miks ei saanud objektil töötavad isikud erinevatel aegadel koostatud akte allkirjastada erinevate
kirjutusvahenditega.
39.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 sätestab, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lisaks tuleneb VÕS § 20 lõikest 1, et nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
40.VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lõikest 1 tuleneb, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
41.Eeltoodud sätetest tuleneb, et töövõtulepingu võib sõlmida ka suulises vormis. Seadus ei näe ette töövõtulepingutele kohustuslikku kirjalikku vormi. Töövõtulepingu näol on tegemist tasulise lepinguga ning kui pooled tasu suuruses otseselt kokku ei lepi, tuleb tellijal töö eest maksta esmajoones tavalist tasu ehk sellist tasu, mida sama töövõtja harilikult sama töö eest saada soovib.
42.02.12.2019 istungil vande all ütlusi andnud hageja seaduslik esindaja (toimiku lk 168 pöördel – lk 169) kinnitas, et talle helistas 2017. aasta kevadel kostja seaduslik esindaja M Ž ja tellis töid xxxx spordikompleksis. Kostja seaduslik esindaja avaldas hagejale, et objektil on D S, kes näitab ette avad ja läbimõõdud ning tellib töid vastavalt vajadusele. Hind lepiti kokku vastavalt hageja hinnakirjale. Kostja oli hageja jaoks tellijaks. Tööde mahtu kontrollis S. Kostja seaduslik esindaja lubas hiljem tööde eest tasuda telefoni teel, kuid tööde eest jäi tasumata. Pretensioone või vastuväiteid kostja ei esitanud.
43.Samal istungil (toimiku lk 168-169) tunnistajana ütlusi andnud R K selgitas XXXX OÜ töötajana, et kostjal oli xxxx tn objektil kohustus teha vee- ja kanalisatsioonitööd ning nende tööde tegemiseks oli vaja puurida avasid. Üks avade puurijatest oli hageja, kes puuris avasid läbi põrandate ja seinte. Kostja märkis seintele läbiviigud, kust puurida tuleb. D S oli tunnistaja ütluste kohaselt kostja objektijuht, kes kontrollis töid ja osales ka koosolekutel kostja esindajana.
44.Kohtu hinnangul nähtub eelviidatud ütlustest kogumis, et hageja ja kostja olid sõlminud suulise töövõtulepingu. Kostja tegi hagejale pakkumuse töö tegemiseks, millele hageja andis suulise nõustumise. Hageja nõustumus töid teha väljendub ka hageja tegelikus teos ehk tööde tegemisele asumises. Hageja esitas ühtlasi kohtule oma kodulehel kättesaadava hinnakirja (toimiku lk 104), milles on märgitud erinevate avade puurimise hinnad sõltuvalt avade läbimõõdust millimeetrites ja sellest, kas ava puuritakse seina või põrandasse. Tellingute eest tasumine pidi toimuma rendifirma arve järgi. Kohus leiab eelviidatud tõendite alusel kogumis, et kostjal tuli tööde eest tasuda vastavalt hageja hinnakirjale. Alusetud ja põhistamata on kostja väited, et hageja hinnakiri oli suunatud vaid tavatarbijatele. Kostja ei ole ka välja toonud ega tõendanud, et tal oleks olnud hagejaga sõlmitud mõni teistsugune tasukokkulepe.
45.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale tööde vastuvõtmiseks akte, millised kostja töötajad allkirjastasid. Aktide alusel esitas hageja kostjale arveid, millised viimane jättis tasumata. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
46.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 järgi juhul, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Eeltoodud sätete alusel nõustub kohus hageja väidetega, et kuna viimane saatis kostjale tööde vastuvõtmiseks aktid, viimase töötaja allkirjastas need ega esitanud tööde sisu või mahu osas vastuväiteid, on kostja kohtumenetluse ajaks minetanud õiguse viidata töödes esinevatele võimalikele puudustele või üle antud tööde mahtude ebakohasusele.
47.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas teostatud tööde mahtude ehk puuritud avade suuruste, hulkade ja muude tingimuste kohta aktid. Aktides olid märgitud teostatud tööde hinnad ning tähistatud see, kas avad olid puuritud seintesse või põrandatesse. Nii koostas hageja akti 27.04.2017 (toimiku lk 4) ja 15.05.2017 (toimiku lk 4 pöördel). Aktid allkirjastas kostja töötaja. Nende kahe akti alusel esitas hageja kostjale 17.05.2017 arve nr 170121 (toimiku lk 11) summas 865,75 eurot ilma käibemaksuta ja 1038,90 eurot koos käibemaksuga. Arvel toodud summa 865,75 eurot ühtib eelviidatud aktides toodud tööde maksumuste summaga.
48.Hageja koostas kostjale teostatud tööde kohta aktid ka 30.03.2017 (toimiku lk 5), 13.04.2017 (toimiku lk 5 pöördel), 03.04.2017 (toimiku lk 6) ja 08.05.2017 (toimiku lk 6 pöördel). Kõigil aktidel kinnitas kostja töötaja oma allkirjaga tööde vastuvõtmist. Eelnimetatud aktide alusel koostas hageja kostjale 11.05.2017 arve nr 170115 (toimiku lk 10). Arves toodud tööde summa 1 418,16 eurot vastab aktides kajastatatud tööde summale. Lisaks on arvel märgitud tasu tellingu eest summas 100 eurot.
49.Hageja on ka koostanud kostjale akti tööde kohta 20.04.2017 kuni 21.04.2017 (toimiku lk 7), 11.04.2017 (toimiku lk 7 pöördel), 05.05.2017 (toimiku lk 8) ning 10.05.2017 (toimiku lk 8 pöördel). Kõik aktid on allkirjastatud ning ühe akti juurde on selgelt märgitud, et allkirjastajaks on kostja töötaja D S (akt toimiku lk 7). Aktide alusel esitas hageja kostjale 25.04.2017 arve nr 170104 (toimiku lk 9). Arve sisaldas tasu tellingute eest summas 100 eurot. Eelviidatud aktidest nähtub tellingute kasutamine. Aktide kohaselt oli kostjale üle antud töid kogusummas 1315,66 eurot ilma käibemaksuta. Arvel on märgitud käibemaksuta summaks pisut suurem summa 1 317 eurot, mis võib olla tekkinud ümardamise tulemusena.
50.26.05.2017 esitas hageja kostjale arve nr 170140 summas 214,20 eurot (toimiku lk 12, lk 51) 17 ava puurimise eest. Arve aluseks oli 24.05.2017 teostatud tööde akt (toimiku lk 12a) summas 178,67 eurot. Arvel on kajastatud käibemaksuta summa 178,50 eurot. Eelviidatud akte ja arveid kogumis hinnates leiab kohus, et aktid tõendavad hageja tasunõude sissenõutavaks muutumist. Aktides ja arvetes ei esine selliseid vastuolusid, mida on üritanud väita kostja. Ainuüksi asjaolust, et 25.04.2017 esitas hageja kostjale arve enne, kui kostja aktidega tööd vastu võttis, ei
võimalda kostjal jätta tehtud tööde eest täielikult tasumata. Kui kostja arvates ei kajastanud aktid tegelikult tehtud tööde ulatust, oleks kostjal tulnud esitada vastuväited töödele mõistliku aja jooksul. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks tööde suhtes esitanud mistahes vastuväiteid enne kohtumenetluse algust. Kohtumenetluse ajaks oli kostja minetanud õiguse esitada tööde mahu osas vastuväiteid.
51.Hageja poolt kostja seaduslikule esindajale saadetud e-kirjadest (toimiku lk 13-14, lk 52-73) võib järeldada, et kostja seaduslikule esindajale saadeti nii aktid kui ka arved. 26.04.2017 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 13 pöördel), milles palus arvele panna pikema maksetähtaja. Hageja sellega ei nõustunud. Ühtlasi nähtub hageja 26.05.2017 e-kirjast (toimiku lk 13 all, lk 4648), et sellel päeval saatis hageja kostjale koos 24.05.2017 arvega väljavõtte müügireskontrost ja palus tasuda võlgnevuse. Seega on kõik aktid saadetud ka kostja seaduslikule esindajale, mistõttu on alusetud kostja väited, et tema töötajal ei olnud õigust kostja nimel töid vastu võtta. Kostja seaduslik esindaja pidi mõistma aktide tähendust, kuid ta ei esitanud tööde mahtude või hinna kohta mõistliku aja jooksul mistahes vastuväiteid.
52.TsÜS § 121 lg 2 näeb ette, et teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. TsÜS § 121 lg 3 ühtlasi sätestab, et kui eelviidatud sättes toodud esindusõigust on piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja kasutas töötajat D Si oma majandus- ja kutsetegevuses teenuste osutamisel ehk ehitustööde tegemisel. Seega olid kostja töötajal olemas volitused teha kõiki teenuste osutamisega seotud toiminguid, sealhulgas võtta vastu töid.
53.Kostja on omaks võtnud, et D S oli tema töötaja, kes tegutses vaidlusalusel objektil objektijuhina. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks D Si volitusi piiranud ning et hageja teadis või pidi teadma sellisest piirangust. Vastupidi, asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et kostja seaduslik esindaja selgesõnaliselt andis D S volituse kostjat esindada lepingulistes suhetes hagejaga (eeltoodu nähtub üle kuulatud tunnistaja ja hageja seadusliku esindaja ütlustest). Lisaks on kohus juba osundanud, et kostja seaduslik esindaja ei esitanud talle edastatud aktide osas mistahes vastuväiteid.
54.OÜ xxxx projektijuht M U (toimiku lk 99) kinnitas hagejale saadetud e-kirjas, et kostja ja XXXX OÜ vahelise lepingu kohaselt oli kostja lepinguliseks kohustuseks kuni 250 mm läbimõõduga avade puurimine. OÜ xxxx oli e-kirja kohaselt avade puurimise eest kostjale tasunud. Samas e-kirjas on M U kinnitanud, et D S töötas xxxx spordihoone objektil kostja objektijuhina. E-kirjale oli lisatud tööohutusplaan koos allkirjadega (toimiku lk 99 pöördel – 103). Tööohutusplaanil on allkirja andnud D S ning tema allkiri ühtib aktidel toodud allkirjadega. Kostja oli esitanud oma töötajate nimekirja (toimiku lk 103 pöördel), mille kohaselt oli J F kostja projektijuht ja D S objektijuht. Seega nähtub ka eelviidatud tõenditest, et D Si näol oli tegemist kostja töötajaga, kellel oli õigus kostja esindajana teha toiminguid ehk töid vastu võtta. Hageja töövõtu tasunõue on eeltoodud tõttu muutunud sissenõutavaks. Kostja esitatud tõendid ei tõenda vastupidist.
55.Kostja esitas kohtule ehituse alltöövõtulepingu nr 1740-25 (koos lisadega toimiku lk 109118), mille oli XXXX OÜ esindajana allkirjastanud H R. Lepingu kohaselt pidi kostja tegema xxxx spordikompleksi ehitusel vee-, sajuvee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitustööd. Lepingu punkti 4.1.2 alusel oli tööde lõpptähtajaks 09.06.2017. Kohus osundab, et eeltoodud tähtaeg on iseenesest vastuolus kostja väitega, et ajal, mil hageja aktide kohaselt objektil töid tegi, pidid kostja tööd juba valmis olema. Lepingu lisaks olevate tööde tähtaegade plaani kohaselt oli kostjal võimalik teha seadmete montaaži töid kuni 09.06.2017. Lepingu lisa 3 järgi kuulus kostja kohustuste hulka avade puurimine suurusega kuni 250 mm. Seega on kostja väited tõendamata.
56.Lepingu punkti 13.3 kohaselt esindas kostjat ehitusplatsil suhetes peatöövõtjaga juhatuse liige M Ž ja J F. Kohtu hinnangul järeldab kostja antud lepingu punktist ekslikult, et selle lepingu pooleks mitteolnud hageja pidi järgima ja arvestama viidatud esindusõigustega. Lepingu lisaks oleva ühistegevuse eeskirja punkti 2.3. järgi pidi kostja kooskõlastama peatöövõtjaga enda kasutatavad alltöövõtjad. Kas kostja alltöövõtjad kooskõlastas või mitte, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa, kuid ainuüksi hageja kui ühe alltöövõtja kooskõlastamata jätmisest ei saa kostjale tuleneda õigust jätta hagejale tööde eest tasumata.
57.Kostja esitas kohtule XXXX OÜ töödejuhataja J J e-kirjad ehituskoosolekute protokollide edastamise kohta (toimiku lk 119-133). Protokollid on allkirjastamata. Protokollides viited hagejale kui kostja või kellegi teise alltöövõtjale puuduvad. Protokollidest võib järeldada, et nende koostamise ajal teostas kostja veel objektil torustiku paigaldamise töid, sealhulgas 31.05.2017. Seega ei tõenda kostja esitatud tõendid seda, et hageja tegi töid objektil hoopis XXXX OÜ alltöövõtjana ega seda, et hageja ei saanud avade puurimise töid teha, sest need tööd tegi kostja ise palju varem ära. Selle kohta, et kostja oleks ise teinud objektil kõik avade puurimise tööd, kostja tõendeid ei esitanud.
58.09.05.2017 saatis kostja seaduslik esindaja XXXX OÜ esindajatele ja xxxx OÜ esindajale H R e-kirja (toimiku lk 134), milles palus saata kogu info endale seoses J F puhkusele minekuga. Ka ainuüksi antud e-kirjast ei saa järeldada, et kostja töötajal D Sil puudusid hagejalt tööde vastuvõtmiseks volitused ja hageja teadis. Kohus osundab, et need kokkulepped esindusõiguslike isikute kohta, mis olid ette nähtud kostja ja XXXX OÜ vahelises lepingus, ei saanud automaatselt kohalduda hageja ja kostja vahelistele suhetele.
59.Hageja ühtlasi esitas kohtule müügireskontro (toimiku lk 45, lk 50), milles on kajastatud üksnes hagi nõude aluseks olevad arved. Väljavõttest ei nähtu, et hageja oleks kostjale esitanud arveid tööde eest varem, millised kostja oleks tasunud. Seega ei ole kokkuvõttes ükski kostja vastuväide tõendatud. Hageja on tõendanud kostjaga lepingu sõlmimist ja töövõtutasunõude sissenõutavaks muutumist. Hageja on tõendanud, et kostja töötajal oli õigus kostja nimel töid vastu võtta. Hageja on tõendanud, et ta saatis aktid tööde vastuvõtmise kohta kostja seaduslikule esindajale, kuid viimane mistahes vastuväiteid tööde sisu või mahu osas ei esitanud. Kostja väited, milliste kohaselt olevat hageja hoopise ise olnud peatellija alltöövõtja või milliste kohaselt tegi kostja objektil kõik tööd, ei ole ühegi tõendiga tõendatud. Kostja väide, et ta tellis hagejalt töid hoopis varem ühel teisel objektil ja tasus nende eest, ei ole samuti millegagi tõendatud. Kuivõrd kostja vastuväited on alusetud, kuulub hageja põhinõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 4 655,29 eurot.
60.Lisaks põhivõlgnevusele palus hageja kostjalt välja mõista viivise. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostja hageja viivisenõudele või selle arvestusele iseseisvaid vastuväiteid ei esitanud.
61.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena 335,65 eurot. Alates hagi esitamisele järgnenud päevast (03.04.2018) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 4 655,29 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
62.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd
kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
63.Hageja lepinguline esindaja teatas 02.12.2019 istungil, et hageja on varem menetluskulude nimekirja esitanud. Täiendavalt palus hageja välja mõista lepingulise esindaja kulud seoses osalemisega viimasel istungil. Istungiks valmistumiseks kulus esindajal 1 tund ning istungil osalemise kulu palus esindaja välja mõista istungi kestvust arvestades. Hageja esindaja avaldas, et lepingulise esindaja tasu on 95 eurot tunnis ilma käibemaksuta.
64.Tegelikkuses ei ole hageja esitanud käesolevas tsiviilasjas menetluskulude nimekirja. TsMS § 174 lg 1 näeb muuhulgas ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Seega saab kohus käesoleva asjas määrata kindlaks menetluskulude rahalise ulatuse ilma hageja menetluskulude nimekirjata.
65.Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 425 eurot. Hagejat esindas menetluse kestel lepinguline esindaja, kelle tunnitasu suuruseks oli 95 eurot. Kokku on hageja esindaja esitanud menetluses 4 menetlusdokumenti. Kohus leiab, et arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, võis iga dokumendi koostamiseks aega kuluda kaks tundi. Seega kulus esindajal hagiavalduse ja seisukohtade esitamiseks kokku 8 tundi.
66.Lisaks on käesolevas asjas toimunud kolm eelistungit. Kohtu hinnangul võis esindajal igaks istungiks valmistumiseks kuluda 1 tund. 19.11.2018 eelistung kestis 1 tunni. 20.03.2019 eelistung kestis 45 minutit ja 28.08.2019 eelistung kestis 30 minutit. Viimane kohtuistung 02.12.2019 kestis 30 min ning ka selleks istungiks valmistumiseks võis esindajal mõistlikult aega kuluda 1 tun. Kokku kulus hageja lepingulisel esindajal kõigiks istungiteks valmistumiseks ja nendel osalemiseks 6 h 45 minutit. Kogumis kulus esindajal õigusabi osutamiseks 6 h 45 min + 8 tundi = 14 tundi ja 45 minutit. Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu suurus 95 eurot mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Arvestades tunnitasu suurust, on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulud 14 h 45 min x 95 euroga = 1401,25 eurot.
67.Koos riigilõivuga on hageja põhjendatud menetluskulud 1401,25 eurot + 425 eurot = 1826,25 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1826,25 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 1826,25 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.